3-26-576/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-576

Määruse kuupäev

07.04.2026

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.02.2026

teostatud menetlustoimingute õigusvastasuse tuvastamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Tagastada kaebajale enam tasutud riigilõiv 10 eurot

pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.

3. Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv

ja muud võimalikud menetluskulud kaebaja enda

kanda.

4. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse

kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 02.03.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt viibis ta

04.02.2026 Narva piiripunktis ja ületas riigipiiri, kui kell 21.20 teatati talle, et passikontroll on

lõppenud, kuid tema passi ei tagastatud. Kaebajale ei selgitatud, milline on tema menetluslik

staatus, kas ta on kinni peetud, millisel õiguslikul alusel dokumente kinni hoitakse ning kas ja

millisel alusel on tema liikumisvabadus piiratud. Kaebaja viibis kuni kella 22.37-ni ametnike

kontrolli all ja tal puudus reaalne võimalus ruumist lahkuda. Kell 22.37 toimus

väärteoprotokolli kohaselt väidetav õigusrikkumine; kell 00.02 selgitati kaebajale tema õigusi;

kell 00.25 kuni 01.10 kuulati kaebaja üle ning seejärel tagastati talle isikut tõendav dokument.

Kaebaja taotleb kohtult välja nõuda kaebuses nimetatud videosalvestised, ametnike

kehakaamerate salvestised ning dokumendid. Samuti soovib kaebaja, et kohus tuvastaks

tolliametniku isiku, kes suhtles kaebajaga, ja kutsuks ta tunnistajana ülekuulamisele.

2. Kohus jättis 03.03.2026. a määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat kaebust

täiendavalt põhistama. Kohus selgitas kaebajale, et halduskohtus ei saa vaidlustada

väärteomenetluse raames tehtud otsuseid või toiminguid. Kaebaja pidi täpsustama, miks on

tuvastamiskaebuse esitamine praegusel juhul vajalik tema õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4).

3. Kaebaja esitas 03.03.2026 kaebuse täpsustuse, milles selgitas, et kaebuse esemeks ei ole

väärteomenetluse raames pärast kella 22.37 tehtud menetlustoimingud. Kaebus puudutab

üksnes toiminguid, mis tehti pärast passikontrolli lõppenuks teatamist kell 21.20, kaebaja

faktlist vabaduse piiramist ajavahemikul 21.20–22.37, talle õiguste mitteselgitamist

viivitamata ning isikut tõendava dokumendi kinnipidamist ilma selge menetlusliku aluseta.

3-26-576

Kaebaja taotleb Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) toimingute õigusvastasuse tuvastamist. See

on vajalik vältimaks kaebaja faktilist vabaduse piiramist ilma selge menetlusliku aluseta,

tagamaks kaebajale õigusselgus tema õiguste ja haldusorgani volituste ulatuse osas, vältimaks

õigusliku ebamäärasuse jätkumist edasiste piiriületuste käigus. Kaebaja ületab riigipiiri Narva

piiripunktis regulaarselt. Kaebajale ei selgitata piiriületuste käigus, kas tema suhtes

kohaldatakse erikorda, millisel õiguslikul alusel see toimub ning milline on sellise menetluse

sisu ja kord. Kaebajal puudub muu tõhus õiguskaitsevahend.

4. PPA esitas 12.03.2026 vastusena kohtunõudele kõik asjakohased tõendid, s.o videod

piiripunktist kell 21.10, 21.20, 21.37, 22.22, 22.26; piiriinfosüsteemi väljavõtte; Narva

piiripunkti juhi selgituse; kaebaja 12.02.2026 esitatud kaebuse PPA-le ja 23.02.2026. a

vastuse sellele. Kaebajaga suhelnud politseinikud ei kasutanud vormikaameraid, seega ei

olnud võimalik neid salvestisi kohtule esitada.

PPA selgitas, et kaebajaga viidi 04.02.2026 Narva piiripunktis läbi tavapärased piirikontrolli

toimingud. Tulenevalt riigipiiri seaduse (RiPS) § 11 lg-st 2 kontrollib politsei piirikontrollis

riigipiiri ületamisel isikuid ja tuvastab, kas isikule võib anda loa riigipiiri ületamiseks. Isikute

kontroll hõlmab isiku dokumentide, viibimisaluste, pagasi ja transpordivahendi kontrolli.

Samas lg 3 järgi on välispiiri ületamisel kõik isikud kohustatud politseiametniku nõudmisel

andma selgitusi enda isiku kohta. Kaebaja esitas 04.02.2026 kell 21.10 piiripunkti jõudes

isikut tõendava dokumendi ning ametnik sisestas andmed infosüsteemi. Järgnevalt esitas

ametnik küsimusi pagasi kohta, millele kaebaja esialgu vastata ei soovinud, kuid lõpuks siiski

loetles esemeid, mis tal kaasas olid. Saanud infosüsteemist teate, et isiku suhtes tuleb teostada

teise astme kontroll, suunas ametnik kaebaja ootealale. Täiendava kontrolli põhjuseks oli

kahtlus, et tegemist on isikuga, kes jätab Eestisse saabumisel sularaha deklareerimata.

Euroopa Liidu välisest riigist saabudes tuleb tollis deklareerida kaasas olev 10 000 euro

väärtuses või enam sularaha. Kaebaja ei saanud kasutada automaatseid väravaid, sest tema

suhtes on infosüsteemis tehtud märge teise astme kontrolli vajaduse kohta. PPA lähtus

piiripunktis kaebaja isiku tuvastamisel ning küsitlemisel RiPS § 11 lg-s 2 toodud kohustusest

kontrollida, kas isikule võib anda loa riigipiiri ületamiseks. Kaebajat ei peetud kinni.

Piirikontrolli toimingute kiirus sõltub sellest, kui palju on hetkel piiriületajaid ja kas nad

teevad piirikontrollis ametnikega koostööd. PPA hinnangul tuleb kaebus tagastada HKMS §

121 lg 1 p 2 alusel, sest kaebaja ei ole välja toonud, milliseid tema õiguseid on rikutud,

mistõttu ei vasta kaebus seaduses sätestatud nõuetele.

KOHTU SEISUKOHT

5. Vastavalt kaebaja 03.03.2026 esitatud täpsustusele puudutab kaebus üksnes PPA

toiminguid, mis tehti pärast passikontrolli lõppemisest teatamist kell 21.20, kaebaja faktilist

vabaduse piiramist ajavahemikul 21.20–22.37, talle õiguste mitteselgitamist viivitamata ning

isikut tõendava dokumendi kinnipidamist ilma selge menetlusliku aluseta. Kohus mõistab, et

kaebaja taotleb PPA menetlustoimingute, mida tehti 04.02.2026 piiriületusel Narva

piiripunktis Eesti Vabariiki sisenemisel, õigusvastasuse tuvastamist. Seega on kohtule esitatud

tuvastamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 6).

6. Kohus kahtleb kaebaja põhjendatud huvis tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuid leiab, et

käesolevas asjas esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

7. PPA on kohtule esitanud tõendid ja selgituse, milliseid menetlustoiminguid ja mis alusel

04.02.2026 ajavahemikul kell 21.10 kuni 22.37 kaebaja suhtes piiripunktis teostati. Kohtule

esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebajal Rumeenia kodakondsus. Kaebaja elukoht on Narva

linnas. 04.02.2026 soovis kaebaja siseneda Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Narva

piiripunkti jõudes esitas kaebaja ametnikule enda isikut tõendava dokumendi. Ametnik esitas

3-26-576

kaebajale küsimusi pagasi kohta, millele kaebaja esialgu vastata ei soovinud, kuid lõpuks

loetles ärritunult ametnikule esemeid, mis tal kaasas olid (PPA vastuse lisa 1, videosalvestis).

Kaebaja suhtles ametnikuga ja talle vastati vene keeles. Isiku dokumenti kontrollides sai

ametnik infosüsteemist teate, et isiku suhtes tuleb teostada teise astme kontroll. Ametnik

suunas kaebaja ootealale. Kohtule esitatud videosalvestisest (PPA vastuse lisa 5) nähtub, et

PPA ametnik vestles kaebajaga kell 21.37 enam kui 5 minutit. PPA kinnitusel selgitati

kaebajale tema õiguseid, piiriületuse tingimusi ja põhjuseid, miks ta peab läbima

tollikontrolli, lisaks kohustust teha koostööd.

8. RiPS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste sisepiiride ja

Euroopa Liidu välispiiride ületamisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)

2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni

piirieeskirjad). RiPS-i kohaldatakse Schengeni piirieeskirjadega reguleerimata osas.

Schengeni piirieeskirjade artikli 8 punkti 1 kohaselt kontrollivad välispiiri ületamist

piirivalveametnikud. Kontroll võib hõlmata ka piiri ületavate isikute transpordivahendeid ja

nende valduses olevat pagasit. Kõigi läbivaatuste puhul kohaldatakse asjaomase liikmesriigi

õigust. Schengeni piirieeskirjade artikli 8 punkt 2 näeb ette, et kõik isikud läbivad minimaalse

kontrolli, mille eesmärgiks on teha esitatud reisidokumentide põhjal kindlaks nende isik.

Kõnealune minimaalne kontroll koosneb dokumendi seaduslikul valdajal piiriületust lubava

dokumendi kehtivuse ning võltsimis- ja järeletegemise tunnuste kiirest ja otsesest

kontrollimisest, kasutades vajadusel tehnilisi vahendeid ning teostades asjaomastes

andmebaasides päringuid üksnes varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või

kehtetuks tunnistatud dokumentide kohta. Siiski võivad piirivalveametnikud liidu õiguse

alusel vaba liikumise õigust omavate isikute minimaalsel kontrollimisel teha pisteliselt

päringuid siseriiklikes või Euroopa andmebaasides, et teha kindlaks, et isik ei kujuta tõelist,

vahetut ja piisavalt tõsist ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule, avalikule korrale,

rahvusvahelistele suhetele ega rahvatervisele.

Käesoleval juhul oli täiendava kontrolli põhjuseks kahtlus, et kaebaja jätab Eestisse

saabumisel sularaha deklareerimata. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2018/1672, mis käsitleb liitu toodava või liidust välja viidava sularaha kontrolli, artikkel 3

näeb ette kohustuse esitada sularahadeklaratsioon, kui Euroopa Liitu sisenedes või Euroopa

Liidust lahkudes on kaasas sularaha vähemalt 10 000 euro väärtuses. Kaebaja oli varasemalt

riiki sisenenud, kaasas enam kui 10 000 eurot sularaha, ning keeldunud kontrollis küsimustele

vastamisest (PPA vastuse lisa 3).

RiPS § 114 lg 1 kohaselt võib politsei ja piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel

toll piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri valvamisega, ja piirikontrolliga seotud

riikliku järelevalve teostamisel kohaldada korrakaitseseaduse (KorS) §-des 30, 31, 32, 33, 45,

46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s sätestatud

alusel ja korras. Ka RiPS § 114 lg-st 1 viitega KorS §-dele 48 ja 49 tuleneb seega õiguslik alus

isiku ja tema pagasi läbivaatuseks piirikontrolli raames.

Lisaks selgitab kohus kaebajale, et Vabariigi Valitsuse 17.09.1997. a määruse nr 176

„Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ punkt 18 sätestab välispiiri ületava isiku kohustused, mille

alapunkti 2 kohaselt peab isik vastama piirikontrolli teostava politsei- või tolliametniku

täpsustavatele küsimustele enda isiku, reisi ja pagasi kohta ning täitma piirikontrolli teostava

politsei- või tolliametniku seaduslikud nõudmised. Sama punkti alapunkti 4 järgi tuleb isikul

teatada viivitamatult piirikontrolli teostama asuvale politsei- või tolliametnikule

kaasasolevatest strateegilistest kaupadest, relvadest, laskemoonast, erivahenditest,

lõhkematerjalist, narkootilistest ning radioaktiivsetest ja muudest eriluba vajavatest esemetest

ja ainetest; kontrollimise käigus avastatud deklareerimata jäetud eriluba vajavad esemed ja

ained kuuluvad konfiskeerimisele. Piirirežiimi eeskirja punkti 18 alapunkti 5 kohaselt peab

3-26-576

isik suunduma politsei- või tolliametniku korraldusel ametiruumidesse täiendava kontrolli

läbiviimiseks.

Kohtule seni asjas esitatud tõendid kinnitavad, et kaebaja suhtes teostati 04.02.2026

menetlustoiminguid vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kohus ei pea vajalikuks koguda asja

juurde täiendavaid kaebaja taotletud tõendeid (HKMS § 62 lg 2).

9. Kohtu hinnangul on PPA tegevus vaidlusalusel ajavahemikul võinud riivata kaebaja õigusi

üksnes väheintensiivselt. HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti

või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja

mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui

menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise

või lõpliku toimingu tegemise. Kuigi kaebaja leiab, et tema suhtes teostatud

menetlustoimingud olid õigusvastased, ei keelatud kaebajale riiki sisenemist 04.02.2026.

Kaebaja saabus Narva piiripunkti jalakäijate terminali sisenevale suunale 04.02.2026 kell

21.10 ja pärast menetlustoimingute lõppu 05.02.2026 kell 01.55 anti kaebajale luba lahkuda

piiripunktist. Kohus nõustub PPA seisukohaga, et kaebajal puudub õigus nõuda piirikontrolli

teostamist automaatväravate kaudu. Paratamatult sõltub piirikontrolli toimingute kiirus sellest,

kui palju on hetkel piiriületajaid ja kas nad teevad piirikontrollis ametnikega koostööd.

Kohtule ei nähtu, et kaebaja õigust saada piiril tehtavate menetlustoimingute kohta piisaval

määral selgitusi oleks rikutud. Arvestades kaebaja enda põhjendusi, mille kohaselt ületab ta

riigipiiri sageli, on kaebajale ilmselt ka teada piiriületuse kord.

10. Kohus leiab kokkuvõttes, et kaebaja suhtes pole PPA teinud meelevaldseid või

põhjendamatuid menetlustoiminguid ja kaebaja õiguste võimalik riive 04.02.2026 toimunud

piiriületuse käigus on vähene. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2

p 21 alusel.

11. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda

seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus

ei ole kohtu menetluses olnud.

12. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 30 eurot. Riigilõivuseaduse § 60 lg 1

kohaselt tuleb halduskohtule kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 20 eurot. Seega on riigilõivu

tasutud ettenähtust rohkem ning kohus tagastab kaebajale enam tasutud riigilõivu 10 eurot

HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel. Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 4 kannab kaebaja menetluskulud

kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral. HKMS §

104 lg 5 p-st 2 tulenevalt ei kuulu kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas

20 eurot tagastamisele. Kaebaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

13. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3,

§ 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)