2-25-19288/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2026, Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-19288

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi D.N vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

11 013,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

aadress XXX, 10149, XXX)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post XXX)

Kostja D.N (isikukood XXX; aadress XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt D.N-ilt (D.N) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

põhivõlgnevus summas 7366,69 eurot ja intress summas 175,11 eurot sealhulgas

sissenõutavaks muutunud põhinõue 5569,24 eurot ja sissenõutavaks muutunud intress

summas 165,41 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv põhinõue summas 1797,45

eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv intress summas 9,70 eurot, mõistes tulevikus

sissenõutavaks muutuva põhivõla koos intressiga välja alates maksetähtpäevadele

järgnevast päevast alljärgnevalt:

3. Välja mõista kostjalt D.N-ilt

hageja Aktiva Finance

Group OÜ kasuks viivised

alates kohtuotsuse jõustumisest sissenõutavaks muutunud põhinõudelt 5569,24 eurolt kuni

selle kohase tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt

alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos

XMaksepä

ev

Põhiosa jääk

Põhiosa

Intress

Osamakse kokku

05.05.2026

1797,45

354,06

3,22

357,28

05.06.2026

1443,39

356,48

2,58

359,06

05.07.2026

1086,91

359,69

1,95

361,64

05.08.2026

727,22

362,34

1,30

363,64

05.09.2026

364,88

364,88

0,65

365,53

sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 7366,69

eurot).

4. Jätta resolutsiooni punktis 2 ja 3 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 74% ulatuses kostja D.N-i ja

26% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.

6. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

osaliselt.

7. Välja mõista kostjalt D.N-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

menetluskuludena 695,60 eurot.

8. Välja mõista kostjalt D.N-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ viivis menetluskuludelt

(695,60 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 12.11.2025 D.N-i (kostja) vastu hagi, milles palub

kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 8895,87 eurot, intressid 324,63 eurot, haldustasu 11,60 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 886,36 eurot. Lisaks viivised alates

13.11.2025 kuni põhinõude summas 8895,87 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 9,5%

aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS-ga Inbank Finance 3.09.2022 tarbijakrediidilepingu nr

L89009686187, mille alusel sai kostja laenu 14 000 eurot (dtl 13-19). Lepingu nr. L89009686187

kohaselt on krediidi kulukuse määr 11,38% aastas ja intressimäär 9,5% aastas. Kostja oli kohustatud

teostama igakuiseid tagasimakseid vastavalt maksegraafikule perioodil 5.10.2022 – 5.09.2026.

Hageja kinnituse kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kogusummas 7811,28 eurot (dtl 93-103).

Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis krediidiandja 4.10.2024

kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks

kuni 18.10.2024 (dtl 20). Kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles

25.10.2024 lepingu üles (dtl 21). 31.10.2024 loovutas krediidiandja nõuded hagejale (dtl 22).

3. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta avaldas hageja, et laenuandmisel täitis

kostja laenutaotlused, kuhu märkis oma sissetulekute ning kohustuste suurused. Enne laenulepingu

sõlmimist ning laenu väljastamist kontrollis krediidiandja kostja maksevõimelisust avalike registrite

alusel. Kostja pangakontoväljavõtet kohtule esitatud ei ole.

4. Kohus võttis tsiviilasja menetlusse 24.11.2025 määrusega. Kohus on kostjale hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud e-kirja teel TsMS § 3141 lg 2 alusel 27.01.2025.

Kostja tähtaegselt kohtule oma kirjalikku seisukohta esitanud ei ole. Kohus määras asjas kirjaliku

menetluse 16.03.2026 määrusega, millega määras kindlaks lõplike seisukohtade ja menetluskulude

nimekirjade esitamise tähtaja ning otsuse teatavaks tegemise aja.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma

nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud

asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS

§ 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

6. Kohtu määramisel, tulenevalt tsiviilasja hinnast, lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses.

Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt

poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded, mis tulenevad 3.09.2022 AS Inbank Finance (edaspidi

ka krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. L89009686187 (dtl 13-19).

8. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja krediidiandja vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei

seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

9. Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud.

10. Kohus peab sõltumata kostja vastuväidete puudumisest omal algatusel kontrollima

tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes

ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on

järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11. Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama

paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab

krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi

kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7

sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

13. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

14. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Käesoleval juhul soovib hageja panna maksma

krediidiandja nõuet, mistõttu tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad

asjaolud tõendada hagejal.

15. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

16. Praegusel juhul on hageja seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita standardsed laenutaotlused, milles kostja

avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Krediidiandja selgitas, et on kostja

suhtes teinud päringud riiklikest registrites.

Krediidiandja leidis, et kostja keskmiseks sissetulekuks on 1500 eurot (kostja laenutaotlusesse

märkis ise 1200 eurot), igakuisteks kohustusteks 150 eurot. Hageja on ise kohtule esitanud ka

väidetava EMTA päringu vastuse, millest nähtub, et kostja keskmiseks (11 kuu) sissetulekuks on

999,35 eurot (dtl 51), seega jääb kohtule arusaamatuks, miks krediidiandja lähtus siiski 1500 euro

suurusest sissetulekust, kui isegi laenutaotluses oli märgitud väiksem summa. Kohtule ei ole

esitatud tõendeid, millest sellist kostja sissetulekut järeldada saaks. Ühtlasi ei saa kohus nõustuda

kostja igakuiste väljaminekutena summas 150 eurot. Hagiavalduses on hageja märkinud, et kostja

kinnitatud kohustused olid väidetavalt 1000 eurot kuus (dtl 6). Krediidiandja ei ole selgitanud, miks

lähtuti just kohustuste arvestamisel 150 eurost. Võetava laenu igakuiseks osamakseks kujunes

371,19 eurot. Kui lähtuda krediidiandja enda arvutusest, siis ei olnud kostja oma sissetuleku juures

krediidivõimeline (999,35 – 1000 – 371,19). Ühtlasi oli kostjal laenulepingu sõlmimise hetkel üks

alaealine laps, kellega krediidiandja ei ole laenu andmisel arvestanud. Ilma pangakonto väljavõtteta

ei saanud krediidiandja veenduda kostja tegelikes finantskohustustes ning igakuistes püsikuludes,

mis on krediidivõime hindamiseks olulised. Tulenevalt eeltoodule asub kohus seisukohale, et

krediidiandja ei ole adekvaatselt hinnanud kostja krediidivõimet.

17. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 9,50% aastas

(vt dtl 14). Seadusjärgne intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0% aastas. Kohus kohustas hagejat

esitama ümberarvestuse puhuks, kui kohus peaks leidma, et laenuandmisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas 8.12.2025 kohtule ümberarvestuse, mille

kohaselt kostja on tasunud 7811,28 eurot seega on ümberarvestuse kohaselt tasutud 1.-26

osamaksed so 05.10.2022-05.11.2024 täielikult ning 27. so 05.12.2024 osamakse osaliselt. Kostja

on võlas seega alates 05.12.2024 osamaksest. 08.12.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud

põhiosa osamaksed summas 4327,73 eurot so 27.-39. osamaksed so 05.12.2024 -05.12.2025.

Hageja palub välja mõista 08.12.2025. a sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksete summa

4327,73 eurot ning samuti palub hageja välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed TsMS § 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast. Kostja on viimase makse

teinud 09.08.2024. Seega ei ole kostja hageja pöördumistele vastanud ega lahendusi võlgnevusele

otsinud. Ka kohtuvälises menetluses ei ole kostja samuti võlgnevust tasunud ning varasemas

kohtumenetluses ei ole kostja sisuliselt osalenud. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks

välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused. Hageja palub välja mõista viivis

sissenõutavaks muutunud põhiosalt 4327,73 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras ja välja mõista viivis ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate

põhivõla osamaksetelt seadusjärgses määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni.

18. Kohtu hinnangul on hageja ümberarvestus korrektne, st et kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele põhinõue kokku 7366,69 eurot ja intress kokku summas 175,11 eurot sealhulgas

kohtuotsuse tegemise ajal sissenõutavaks muutunud põhinõue 5569,24 eurot ja sissenõutavaks

muutunud intress summas 165,41 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv põhinõue summas

1797,45 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv intress summas 9,70 eurot, mõistes tulevikus

sissenõutavaks muutuva põhivõla koos intressiga välja alates maksetähtpäevadele järgnevast

päevast perioodil 5.05.2026 – 5.09.2026.

19. Põhjendatud on ka hageja viivise nõue sissenõutavaks muutunud põhiosalt (so kohtuotsuse

tegemise aja seisuga 5569,24 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras ja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt viivis

seadusjärgses määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

21. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 74% ulatuses kostja ja 26% ulatuses hageja kanda.

22. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

23. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt koosnevad hageja

menetluskulud riigilõivust summas 840 eurot ja õigusabikuludest summas 718,25 eurot. Kostja

sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.

Vajalik ja põhjendatud on hageja riigilõivu kulu 840 eurot. Kohtu hinnangul on hageja

õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 100 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas

sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Varasemalt on kohtupraktikas

loetud standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot, kuid käesolevas asjas leiab kohus,

et see ei ole piisav (inflatsioon, töö lisandumine seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaldamisel kohtupraktika muutumisega).

24. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 940 (840 + 100) * 74% = 695,60 eurot.

25. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (695,60 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

26. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik