2-25-19415/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2026, Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-19415

Tsiviilasi

Bondora AS hagi F.P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

6217,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929; aadress

Tammsaare tee 56, XXX, 11316, XXX)

Hageja lepinguline esindaja Keijo Lindeberg (e-post XXX)

Kostja F.P (isikukood XXX; aadress, XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt F.P-lt (F.P) hageja Bondora AS kasuks põhivõlgnevus 2457,5

eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 30.08.2025 – 14.11.2025 eest 52,62

eurot, kokku 2510,12 eurot.

3. Välja mõista kostjalt F.P-lt hageja Bondora AS kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras tasumata põhinõudelt (2457,5 eurolt) alates 15.11.2025

kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses

(so 2457,5 eurot).

4. Jätta resolutsiooni punktides 2 ja 3 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded

kostja vastu rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 49% ulatuses kostja F.P

ja 51% ulatuses hageja Bondora AS kanda.

6. Välja mõista kostjalt F.P-lt hageja Bondora AS kasuks menetluskuludena 406,7

eurot.

7. Välja mõista kostjalt F.P-lt hageja Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (406,7

eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Bondora AS (hageja) esitas 14. november 2025 F.P (F.P; kostja) vastu hagi, milles palub

kostjalt välja mõista lepingust BL4430687 tuleneva põhivõlgnevuse 2201,88 eurot, intressid

182,87 eurot, tasumata arved 174,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 127,32 eurot,

viivis 24,99% aastas põhinõudelt 2415,06 eurolt kuni põhinõude rahuldamiseni ja haldustasu

66,56 eurot; lepingust BL4498018 tuleneva põhivõlgnevuse 1948,15 eurot, intressid 194,32

eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 125,04 eurot, viivis 29,99% aastas põhinõudelt

1976,47 eurot kuni põhinõude rahuldamiseni ja haldustasu 28,32 eurot. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja:

2.1 16.03.2024 lepingu nr BL4430687, mille alusel kostja sai krediiti 2870 eurot. Hageja

maksis 16.03.2024 kostjale välja 2700 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma

krediidisummalt intressi 24,99% aastas ja haldustasu 4% aastas. Vastavalt lepingule oli

krediidi kulukuse määr 42,38%. Kostja oli kohutatud krediidi tagastama 36 igakuise

tagasimaksega (dtl 13-33). Lisaks sõlmiti B Secure leping kuumaksega 14,99 eurot, mis

võimaldas kostjal maksegraafikut läbi e-keskkonna muuta (dtl 58-60).

2.2 14.04.2024 lepingu nr BL4498018, mille alusel kostja sai krediiti 2126 eurot. Hageja

maksis 14.04.2024 kostjale välja 2000 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma

krediidisummalt intressi 29,99% aastas ja haldustasu 4% aastas. Vastavalt lepingule oli

krediidi kulukuse määr 46,33%. Kostja oli kohustatud krediidi tagastama 60 igakuise

tagasimaksega (dtl 34-50).

3. Kostja jäi viivitusse lepingute nr BL4430687 ja BL4498018 tagasimaksete tasumisega,

mistõttu hageja saatis 29.07.2025 kostjale ülesütlemise hoiatuse ning andis täiendava tähtaja

võlgnevuste tasumiseks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning hageja

ütles 29.08.2025 lepingud nr BL4430687 ja BL4498018 üles (dtl 61-68).

4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta avaldas hageja, et kostja täitis

krediidiküsimustiku, kuhu märkis muuhulgas oma sissetulekute ja kohustuste suurused. Enne

laenulepingute sõlmimist ja laenude väljastamist kontrollis hageja kostja maksevõimelisust

avalike registrite ning kostja pangakonto väljavõtete alusel.

5. Kohus võttis tsiviilasja menetlusse 24.11.2025 määrusega, millega ühtlasi kohustati hagejat

esitama kogu informatsioon vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ja nõude

ümberarvestus. Kohus on kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte

toimetanud KÄPO-s 05.12.2025. Kostja vastas hagile 05.12.2025 e-kirjaga, milles avaldas

soovi sõlmida hagejaga kompromiss. Vastusena kohtunõudele esitas hageja 15.12.2025

selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise ja lepingute ülesütlemise kehtivuse

kohta. Hageja esitas 29.12.2025 kohtule kinnitamiseks hageja ja kostja poolt allkirjastatud

kompromissi, kuid kohus jättis kompromissi 06.01.2026 määrusega kinnitamata, sest

kompromiss oli vastuolus seaduse ja heade kommetega. Hageja andis 03.02.2026 teada, et

uue kompromissi sõlmimine ei õnnestunud, sest kostja ei vastanud hageja kirjadele. Kohus

määras asjas kirjaliku menetluse 16.03.2026 määrusega, millega määras menetlusosalistele

lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaja ning otsuse teatavaks

tegemise aja.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad

oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda

kirjeldatud asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest.

7. Kohtu määramisel, tulenevalt tsiviilasja hinnast, lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus

menetluses. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS

§ 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et

hagi tuleb rahuldada osaliselt.

8. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded, mis tulenevad 16.03.2024 ja 14.04.2024 hageja ja

kostja vahel sõlmitud krediidilepingutest BL4430687 (dtl 13-33) ning BL4498018 (dtl 34-50).

9. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

10. Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud.

11. Kohus peab sõltumata kostja vastuväidete puudumisest omal algatusel kontrollima

tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes

ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on

järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

12. Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas hageja on krediidi väljastamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

13. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab

hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult

hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada

olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud

tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit,

tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks

eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-

des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse

hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

14. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

15. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Käesoleval juhul soovib hageja

panna maksma enda kui krediidiandja nõuet, mistõttu tuleb vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgmist kinnitavad asjaolud tõendada hagejal.

16. Praegusel juhul on hageja seisukohal, et ta ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud, sest hageja palus kostjal täita standardsed laenutaotlused, milles kostja avaldas oma

sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Hageja selgitas, et on kostja suhtes teinud

päringud riiklikest registrites ning analüüsinud kostja esitatud pangakonto väljavõtteid.

Sealjuures on pangakonto väljavõtte alusel kontrollitud ka kohustuste suurust. Hageja esitas

kostja konto väljavõtte Microsoft Exceli tabelina (dtl 120-161), mis faili metaandmete

kohaselt on loodud 05.06.2015, kuid viimati salvestatud 01.12.2025. Seega puudub kohtul

kindel teadmine, et need andmed on ka tegelikkuses kogutud vahetult enne laenulepingute

sõlmimist. Ühtlasi ei ole tegu korrektse pangakonto väljavõttega, mille puhul kohus saaks

veenduda, et seda ei ole muudetud kolmandate isikute poolt. Sellest hoolimata analüüsib

kohus esitatud tõendeid.

Hageja esitatud pangakonto väljavõtete alusel tuvastas kohus, et enne 16.03.2024

krediidilepingu sõlmimist on hageja analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet perioodi

17.03.2023 – 15.03.2024 kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et kostja tööandja XXX

maksis 15.06.2023 kostjale välja lõpparve ning perioodil 27.07.2023 – 06.12.2023 maksis

Eesti Töötukassa kostjale töötutoetust. Kostjale maksis seejärel töötasu XXX 2023. aasta

detsembri ning 2024. aasta jaanuari ja veebruari eest, kuid juba 08.03.2024 maksis XXX

kostjale välja lõpparve.

17. Kostjal oli hageja esitatud konto väljavõtte kohaselt finantskohustus TF Bank AB (publ.)

Eesti filiaali ees, mille kuumakse suurus oli 21,21 eurot ning lisaks oli kostjal finantskohustus

Inbank Finance AS ees, mille kuumakse suurus oli muutuv, kuid jäi vahemikku 15-50 eurot.

Hagiavalduses selgitas hageja, et enne lepingu nr BL4430687 sõlmimist oli hageja jõudnud

järeldusele, et kostjal oli igakuiseid finantskohustusi summas 65,62 eurot ning arvestades uue

laenu kuumakset summas 123,67 eurot, pidi hageja hinnangul kostjale jääma 300 eurot

majapidamiskulude katmiseks ja 196,13 eurot vaba raha. Lepingu nr BL4498018 sõlmimisel

arvestas hageja kostja finantskohustusteks 193,91 eurot, lisas sellele summale uue laenu

kuumakse summas 75,86 eurot ning leidis, et kostjale jääb majapidamiskulude katmiseks 300

eurot ja 115,65 eurot vaba raha.

Hageja ei ole hagiavalduses selgitanud, kuidas ta tegi kindlaks kostja sissetuleku suuruse,

millest krediidivõimelisuse hindamisel arvas maha finantskohustused. Hageja esitatud

pangakonto väljavõtte kohaselt oli kostja tööandja maksnud talle 08.03.2024 lõpparve,

mistõttu saab eeldada, et kostja oli lepingute sõlmimise hetkel töötu, sest hageja pole

tõendanud, et ta kontrollis ega kostja pole sõlminud uut töölepingut. Seetõttu olukorras, kus

kostjal puudus regulaarne sissetulek, ei oleks hageja piisava hoolsusega kostja

krediidivõimelisust hinnates hageja saanud jõuda järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

18. Eelneva tõttu leiab kohus, et hageja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi

loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingute järgi pidanuks

intress olema 24,99% ja 29,99% aastas (vt dtl 13 ja 34). Seadusjärgne intressimäär oli

lepingute sõlmimise ajal 4,5% aastas. Kohus kohustas hagejat esitama ümberarvestuse

puhuks, kui kohus peaks leidma, et laenuandmisel on rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet (24. novembri 2025 kohtumäärus). Hageja esitas alternatiivnõude, kuid nõuetele

vastavat ümberarvestust ei esitanud. Kuivõrd kostja ei ole esitanud intressiarvestus, millest

oleks võimalik tuvastada hageja õiguspärase intressinõude suurus, jätab kohus intressinõude

(seadusjärgse) kostjalt välja mõistmata. Kohus ei pea tegema arvestusi hageja eest ning osas,

milles hageja ei ole oma nõuet usaldusväärse ümberarvestusega (s.h seadusjärgse intressi

osas) põhistanud, tuleb nõue jätta rahuldamata. Vajalike ümberarvestuste esitamata jätmise

riski kannab hageja. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest

hagejale muid tasusid.

19. Olukorras, kus on toimunud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine, peab

krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eelnevat ei

kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks

tahtlikult võltsinud hagejale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.

20. Hageja on võimaldanud kostjale krediiti lepingu nr BL4430687 alusel summas 2700 eurot

(dtl 13-33). Kostja kohustus maksma ka intressi 24,99% tagastamata krediidisummalt aastas.

Kostja pidi krediiti tagasi maksmiseks teostama igakuiseid makseid vastavalt

maksegraafikule. Hageja on kinnitanud, et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas

1421,07 eurot (dtl 114).

21. Hageja on võimaldanud kostjale krediiti lepingu nr BL4498018 alusel summas 2000 eurot

(dtl 34-50). Kostja kohustus maksma ka intressi 29,99% tagastamata krediidisummalt aastas.

Kostja pidi krediiti tagasi maksmiseks teostama igakuiseid makseid vastavalt

maksegraafikule. Hageja on kinnitanud, et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas

821,43 eurot (dtl 114).

22. Kuna hageja on lepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega

ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud piisava hoolsusega, siis on kostjal kohustus tasuda

hagejale vaid põhivõlgnevus. Põhivõla suuruseks on seega kahe lepingu alusel kokku 2457,5

eurot (4700 (s.o 2700 + 2000) – 2242,5 (s.o 1421,07 + 821,43) = 2457,5 eurot). Nimetatud

summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

23. Hageja on esitanud ka alternatiivse viiviste nõude, mille kohaselt soovib viiviste

väljamõistmist alates lepingute ülesütlemisest 29.08.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni

14.11.2025 ning sealt edasi kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Kohtu hinnangul tuleb hageja taotlus rahuldada ning kostjalt tuleb välja mõista

sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 30.08.2025 – 14.11.2025 eest kokku summas 52,62

eurot ning alates 10.04.2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui

põhinõude ulatuses (so 2457,5 eurot).

24. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded

kostja vastu rahuldamata.

25. Kuivõrd kohus rahuldab hageja teise alternatiivina esitatud nõude, ei pea kohus kaaluma

hageja nõude järgnevat (kolmandat) alternatiivi, mis on ka esitatud hilinenult, s.o alles hageja

lõplikes seisukohtades 30. märtsil 2026 ning vahetult enne kohtu määratud otsuse kuulutamise

aega, s.t TsMS § 329 lg 1 rikkudes. Ühtki mõjuvat põhjust alternatiivse nõude hilisemaks

esitamiseks hageja ei esitanud, mistõttu ei saaks kohus seda nõuet ka asja lahendamisel enam

läbi vaadata (TsMS § 331 lg 1).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

27. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 49% ulatuses kostja ja 51%

ulatuses hageja kanda.

28. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

29. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 630 eurot ja lepingulise esindaja

kuludest summas 418 eurot (km-ta). Lepingulise esindaja kulud on 4 tunni ja 32 minuti

osutatud õigusabi eest, millest hagi koostamisele kulus 1 tund hinnaga 100 eurot ning kohtule

seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele 3 tundi ja 32 minutit tunnihinnaga 90

eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka

menetluskulusid.

30. Vajalik ja põhjendatud on hageja riigilõivu kulu 630 eurot. Kohtu hinnangul on hageja

õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 200 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas

sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Varasemalt on

kohtupraktikas loetud standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot, kuid

käesolevas asjas leiab kohus, et see ei ole piisav (inflatsioon, töö lisandumine seoses

vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamisel kohtupraktika muutumisega). Samas ei

saa välja mõista ka enam, sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest

saanuks hageja esitada kohe hagi ulatuses, mis saaks rahuldamisele kuuluda ning selle

mittetegemisega seotud lisatöö eest ei pea maksma kostja.

31. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb

kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 830* 49% = 406,7 eurot.

32. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (406,7

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

33. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik