3-25-3250/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3250

Haldusasi

X. X kaebus Saue Vallavalitsuse 29.09.2025 otsuse nr 8-

3/424/2025 tühistamise ja vastustaja kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Vastustaja Saue vald, volitatud esindaja Anni Lehtmaa

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada Saue Vallavalitsuse 29.09.2025 otsus nr 8-3/424/2025 ning kohustada

vastustajat uuesti lahendama kaebaja 03.09.2025 taotlus.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Avaldatavas kohtuotsuses asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.05.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-25-3250

1. X. X esitas 03.09.2025 Saue Vallavalitsusele avalduse koolitranspordi toetuse taotlemiseks

oma puudega lapse Y. Y (isikukood xxxxxxxxxxx) eest, kes käib Loova Tuleviku Koolis

ning kellel on Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr P26-2025-327800 määratud perioodiks

01.09.2025-31.08.2027 raske puue.

2. Saue Vallavalitsuse 29.09.2025 (allkirjastamise kuupäev) otsusega nr 8-3/424/2025

otsustati kõnealust toetust mitte maksta. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Saue Vallavolikogu 26.11.2020 a määruse nr 35 „Sotsiaaltoetuste kord“ (edaspidi

Kord) § 17 lg 1 kohaselt kompenseeritakse Saue valla puudega õpilasele, kelle puue ei

võimalda kasutada ühistranspordiliine või õpilasveo liine õppeasutusesse ja sealt

tagasi elukohta sõiduks, vastavad transpordi kulud. Y. Y elab vanemate kinnitusel

võrdselt mõlema vanema juures.

X. X on ka varasemalt taotlenud transporditoetust puudega lapsele ja Saue

Vallavalitsus on juunis 2025 otsusega nr 8-3/240/2025 keeldunud toetuse andmisest,

kuna lapse elukoht oli isa elukoht, vanematel puudus omavahel kehtiv suhtluskorra

kokkulepe ning laps kasutas kooli jõudmiseks peamiselt rongitransporti. X. X on

seisukohal, et käesolevaks hetkeks on lapse olukord oluliselt muutunud, ta viibib pool

ajast ema elukohas ja palub võimaldada lapsele sõidutoetust. Varasemalt on nii laps

kui ka isa kinnitanud, et laps kasutab kooli jõudmiseks nii isa kui ema elukohast

rongitransporti, mis on talle sobiv ja meeldiv transpordiviis.

Hinnates eeltoodud asjaolusid saab öelda, et Y. Y elukorraldus on muutunud selle

võrra, et ta viibib nüüd võrdselt mõlema vanema elukohas. On ka selge, et laps peab

oma haigusest tulenevalt tegema igal hommikul enne kodust lahkumist kindlaid

toiminguid, kuid see asjaolu ei tähenda, et lapse puue ei võimalda kasutada

ühistranspordiliine või õpilasveo liine õppeasutusse ja sealt tagasi elukohta sõiduks

ning seetõttu puudub alus toetuse maksmiseks.

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 06.10.2025 X. X kaebus järgmistes nõuetes: 1) tühistada

Saue Vallavalitsuse 29.09.2025 otsus nr 8-3/424/2025 ja tunnistada see õigusvastaseks; 2)

kohustada Saue Vallavalitsust andma kaebaja lapsele seadusest tulenevalt transporditoetus

puudega lapsele; 3) hüvitada Saue Vallavalitsusel lapsele väljastamata toetused

tagasiulatuvalt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja leiab, et vastustaja otsus on õigusvastane järgmistel põhjustel.

4.1. Lapse terviseseisundist tulenevalt (tõendatud Tervisekassas ja arstitõenditega) ei ole

lapsel võimalik kasutada ühistransporti ega õpilasliini. Laps põeb I tüüpi diabeeti ning

tsöliaakiat, mille tõttu vajab ta igal hommikul koduseid tervisetoiminguid (veresuhkru

mõõtmised, insuliini manustamine, toidu valmistamine ja gluteenivaba dieedi tagamine).

Need protseduurid on ajamahukad ning eeldavad täiskasvanu pidevat juhendamist ja kontrolli.

See tähendab, et laps ei jõua õigeaegselt ühistranspordile ega saa oma terviseseisundit

arvestades ohutult iseseisvalt liikuda.

4.2. Vaidlusaluses otsuses on jäetud arvestamata sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 14 ning

puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg-ga 1. Samuti on rikutud

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-t 2, kuna vastustaja ei ole piisavalt arvestanud lapse

tegeliku terviseseisundi ja toimetuleku asjaolusid, kuigi need olid taotluses ja lisades

kirjalikult toodud. Lähtutud ei ole lapse parimatest huvidest (lastekaitseseadus (LasteKS) § 5).

2(8)

3-25-3250

4.3. Tegemist on krooniliste haigustega. Diabeedi puhul võib veresuhkru taseme järsk langus

või tõus tekkida ettearvamatult ning vajab kohest sekkumist. Tsöliaakia puhul võib gluteeniga

kokkupuude põhjustada ägeda terviserikke. Seega ei ole küsimus mugavuses, vaid lapse elu ja

tervise kaitses.

4.4. Varasemalt on vald toetust tasunud. Asjaolud ei ole muutunud.

4.5. Lapse elu ja tervise kaitse kaalub üles rahalise kokkuhoiu argumendi. Rikutud on

proportsionaalsuse põhimõtet.

4.6. Rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12). Kui

raske puudega lapsele keeldutakse toetusest põhjusel, et ta on varasemalt kasutanud

ühistransporti, ilma et hinnataks tema tegelikku meditsiinilist riski, on tegemist formaalse ja

ebapiisava hindamisega.

4.7. Eesti on ühinenud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga (Konventsioon).

Puudega laste puhul tuleb kõigis tegevustes esikohale seada lapse parimad huvid

(Konventsiooni art 7). Konventsiooni art 20 kohaselt tuleb tagada puudega isikutele iseseisva

liikumise võimaldamiseks vajalik tugi. Toetuse maksmata jätmisega seatakse laps olukorda,

kus ta ei saa ohutult iseseisvalt liikuda.

4.8. Euroopa põhiõiguste harta art 21 keelab diskrimineerimise puude alusel ning art 24

sätestab lapse õiguse kaitsele ja hoolitsusele, mis on vajalik tema heaoluks.

4.9. SHS § 3 kohaselt tuleb abi andmisel lähtuda isiku individuaalsest vajadusest. Valla otsus

põhineb formaalsel järeldusel, mitte sisulisel meditsiinilisel hindamisel. Rikutud on hea

halduse põhimõtet (HMS § 4).

4.10.

Eestis määratakse puude raskusaste ja sellest tulenev abivajadus eelkõige isiku

tegeliku toimetuleku alusel, mitte üksnes diagnooside olemasolu või nende üldise käsitluse

põhjal. Asjaolu, et lapsel on diagnoositud diabeet ja tsöliaakia, ei tähenda automaatselt, et

tema toimetulek oleks võrreldav teiste sama diagnoosiga lastega. Lisaks on lapsel

diagnoositud düskalkuulia (matemaatika-spetsiifiline raskus), mida vastustaja oma otsuse

tegemisel arvesse võtnud ei ole.

4.11.

Vastustaja väide, et Eestis liiguvad samade diagnoosidega alaealised iseseisvalt, on

üldistav ega põhine konkreetse lapse individuaalsel hindamisel. Haldusorganil lasub kohustus

viia läbi isikupõhine hindamine ning selgitada välja lapse tegelik toimetulek ja abivajadus

konkreetses olukorras. Käesoleval juhul ei ole seda tehtud.

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

5.1. Lapse registreeritud elukoht on Saue vallas. SKA 13.08.2025 otsusega nr P26-2025-

327800 on perioodiks 01.09.2025-31.08.2027 tuvastatud raske puude raskusaste. Otsuse

kohaselt on puue tingitud sellest, et laps põeb diabeeti ja tsöliaakiat. Laps asus 2023. a õppima

Tallinna vanalinnas asuvasse Loova Tuleviku Kooli. Varem õppis laps Laagri Kooli Möldre

majas.

5.2. Saue vald maksis lapse eest puudega lapse koolitranspordi toetust alates 2021/2022

õppeaasta algusest tema ema X. X iga-aastase avalduse alusel. Saue Vallavalitsuse

lastekaitsespetsialist teavitas X. Xt 26.02.2025 e-kirjaga, et Saue Vallavalitsusele teadaolevalt

elab Y. Y oma isaga, kes tagab lapse transpordi kooli ja koju ning Saue Vallavalitsus plaanib

anda haldusakti Y. Y eest X. Xle puudega lapse koolitranspordi toetuse maksmise

lõpetamiseks. E-kirjas selgitati, et juhul, kui tulevikus hakkab laps taas emaga elama, on emal

3(8)

3-25-3250

õigus uuesti toetust taotleda. Saue Vallavalitsus edastas 05.03.2025 e-kirjaga kaebajale Saue

Vallavalitsuse 05.03.2025 otsuse nr 8-3/90/2025.

5.3. Kaebaja esitas 28.05.2025 vastustajale uue taotluse puudega lapse koolitranspordi toetuse

maksmiseks. Saue Vallavalitsuse 12.06.2025 otsusega nr 8-3/240/2025 keelduti toetuse

maksmisest, kuivõrd vallavalitsusele teadaolevalt elab laps jätkuvalt oma isaga ja on

kasutanud nii isa kui ema elukohast kooli käimiseks edukalt rongitransporti.

5.4. Kaebaja esitas 03.09.2025 uue taotluse, mille allkirjastas ka lapse isa. Saue Vallavalitsuse

lastekaitsespetsialist teavitas kaebajat 10.09.2025 e-kirjaga, et kuna Saue Vallavalitsusele

teadaolevalt käis laps varasemalt rongiga koolis, siis ei ole võimalik väita, et lapse puue ei

võimalda koolis käimiseks ühistransporti kasutada ning toetuse määramiseks puudub alus.

Kaebaja selgitas 10.09.2025 e-kirjas, et kuivõrd hommikused tervisetoimingud pikendavad

lapse ettevalmistusaega, ei jõua ta ajaliselt ühistranspordi ega õpilasliini graafikuga

kohanduda. Lisaks ei ole kaebaja hinnangul lapse tervise seisukohalt turvaline, kui ta liigub

üksi ühistranspordiga. Saue Vallavalitsus edastas 29.09.2025 kaebajale Saue Vallavalitsuse

29.09.2025 keelduva otsuse nr 8-3/424/2025.

5.5. Kaebaja 03.09.2025 taotluse lahendamisel ei olnud kõik Korra § 17 lg 1 eeldused

täidetud. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et lapsel ei ole puude tõttu objektiivselt

võimalik ühistransprodivahendile jõuda või et iseseisvalt ühistranspordi kasutamine on

välistatud, sest see on lapse puude tõttu tema jaoks liiga ohtlik. Kaebaja on 03.09.2025 e-

kirjas andnud taotluse juurde selgituse, et kui tema laps viibib tema juures, viib ta hommikuti

lapse kooli, sest laps peab hommikuti kodus sööma ja diabeeditoiminguid tegema. Samas olid

nii laps kui lapse isa varasemalt kinnitanud, et laps on regulaarselt kasutanud kooli ja koju

jõudmiseks rongi ning see on olnud lapsele sobiv. Seega, kui kaebaja eelistab lapse autoga

kooli viia, on küsimus mugavuses, mitte objektiivsetes takistustes ühistranspordi kasutamisel.

Kui lapse hommikune ettevalmistusaeg on tervisetoimingute tegemise tõttu pikem, on

võimalik seda hommikuse ärkamise ja õhtuse magamaminekuaja kavandamisel arvesse võtta.

Kaebaja on ka 10.09.2025 e-kirjas selgitanud, et lapse tervise seisukohalt ei ole turvaline, kui

ta liigub üksi ühistranspordiga, sest võib tekkida ootamatu veresuhkru kõikumine või

terviserike kokkupuutest gluteeniga. Saue vald märgib, et SKA 13.08.2025 otsuses nr P26-

2025-327800 on selgitatud, et vajalik on lapse iseseisvumise toetamine tervisetoimingutes. Y.

Y on 12-aastane poiss, kes saab mõne kuu pärast 13 aastaseks. Vastustaja hinnangul on

ühistranspordi kasutamine talle eakohane ja sobiv isegi võttes arvesse tema terviseseisundist

tulenevaid eripärasid.

5.6. Vastustaja ei ole kaebaja last abi ja toetuseta jätnud, vaid on talle aastate jooksul

regulaarselt lisaks puudega lapse koolitranspordi toetusele võimaldanud puudega isiku

transporditoetust (ette nähtud ametiasutustes või tervishoiuteenuse osutajate juurdes

käimiseks), tugitoetust, puudega lapse ravimitoetust, lasteasutuse toetust puudega lapse

eritoidu hüvitamiseks, erivajadusega lapse huvihariduse ja huvitegevuse toetust, suvistel

perioodidel puudega lapse lapsehoiuteenust ning 2023. a finantseerinud insuliinipumba

soetamist.

5.7. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis oleksid erinevad võrreldes ajaga, mil laps

kasutas koolis käimiseks regulaarselt rongitransporti. Näiteks kas lapse tervis on oluliselt

halvenenud või kas ajal, mil laps käis rongiga koolis, esines reaalseid olukordi, kus lapse elu

või tervis oli ohus ja laps jäi abita. Eestis on üldlevinud, et nii täiskasvanud kui alaealised, kes

põevad diabeeti või tsöliaakiat, liiklevad iseseisvalt ilma pereliikmest või tugiisikust saatjata

ning kui peaks ilmnema terviserike, mille puhul inimene vajab kõrvalist abi, abistavad teda

kõrvalseisjad, vajadusel kutsudes kiirabi.

4(8)

3-25-3250

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et käesolev kaebus tuleb rahuldada, kuivõrd vaidlusalune otsus on oluliste

põhjendamispuudustega. Vastustaja ei ole välja selgitanud, kas diabeedist tulenevalt on lapsel

ohutu liikuda ühistranspordiga ning kas hommikused protseduurid on seotud range

ajagraafikuga, mis takistavad ühistranspordi graafikuga arvestamist.

7. Käesoleval juhul on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt keeldunud

transpordi toetuse maksmisest.

8. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes; 1) lapsele on määratud SKA 13.08.2025

otsusega raske puue perioodiks 01.09.2025-31.08.2027 (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 33);

2) lapse registreeritud elukoht on Saue vallas (dtl 9) ning 3) laps elab võrdselt mõlema

vanema juures (dtl 9).

9. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (HMS § 54).

10. Vaidlusaluse otsuse õiguslikeks alusteks on Korra § 7 lg 1 ja § 17 lg 1. Tulenevalt Korra

§ 7 lg-st 1 otsustab sissetulekust sõltuvate ja sissetulekust mittesõltuvate toetuste andmise või

andmisest keeldumise ametiasutus haldusaktiga. Vastavalt Korra § 17 lg-le 1

kompenseeritakse Saue valla puudega õpilasele, kelle puue ei võimalda kasutada

ühistranspordiliine või õpilasveo liine õppeasutusesse ja sealt tagasi elukohta sõiduks,

vastavad transpordi kulud.

11. Vaidlusaluses otsuses on keeldutud Korra § 17 lg-s 1 nimetatud toetuse maksmisest,

kuivõrd varasemalt on laps kooli jõudmiseks nii isa kui ka ema elukohast rongitransporti

kasutanud ning nii laps kui ka isa on kinnitanud, et see on talle sobiv ja meeldiv transpordiviis

(dtl 10). Lisaks on vastustaja keeldumist põhjendanud asjaoluga, et on selge, et laps peab oma

haigusest tulenevalt tegema igal hommikul enne kodust lahkumist kindlaid toiminguid, kuid

see asjaolu ei tähenda, et lapse puue ei võimalda kasutada ühistranspordiliine või õpilasveo

liine õppeasutusse ja sealt tagasi elukohta sõidukis (dtl 10).

12. Korra § 17 lg 1 eeldusteks on, et 1) laps oleks Saue valla elanik, 2) talle on määratud

puue ning 3) tegemist on puudega, mis ei võimalda ühistransporti ega õpilasveo liine

õppeasutusse ja sealt tagasi elukohta sõiduks kasutada. Kohtu hinnangul taandub küsimus

sellele, kas lapse puue võimaldab ühistranspordiliine või õpilasveo liine kasutada,

meditsiinilistele andmetele. Kuigi kaebaja on kaebuses väitnud, et lapse terviseseisundist

tulenevalt ei ole lapsel võimalik kasutada ühistransporti ega õpilasveo liine ning see asjaolu

on tõendatud Tervisekassas ja arstitõenditega (dtl 5), siiski ei ole kaebaja ühtegi sellist tõendit

kaebusele lisanud.

13. Asja materjalist nähtub üksnes SA Tallinna Lastehaigla 19.09.2023 tõend nr 87216,

milles märgitakse, et laps põeb tsöliaakiat ning vajab gluteenivaba dieeti (dtl 72). SKA

13.08.2025 otsusest nr P26-2025-327800 nähtub, et „piirangud esinevad: raskele puude

raskusastmele vastav muu funktsiooni kõrvalekalle“ (dtl 33). SKA 13.08.2025 otsuse kohaselt

põeb laps diabeeti, on insuliinipumbaravil; haiguse metaboolne kontroll on puudulik;

glükoosisensorit ei ole viimasel ajal kandnud, booluskalkulaatorisse ei sisesta veresuhkru

väärtust, seetõttu ei saa ka hüperglükeemia korrektsiooniks doose; soovitatud panna uuesti

sensor tööle ja lülitada Smart Guard sisse, lapsevanemal ega lapsel pole selles osas

vastuväiteid; kaasuvana 2017. a diagnoositud gluteenist põhjustatud eluaegne geneetilise

eelsoodumusega haigus; poiss on hakanud gluteenivaba dieeti väga täpselt järgima,

5(8)

3-25-3250

seedeprobleeme ei ole kirjeldatud; laps vajab õppetöös kohandusi, õppetöö korraldamine ei

ole puude raskusastme tuvastamise aluseks (dtl 33).

14. Eelnevast nähtub, et kuigi lapsel on kaasuvana 2017.a diagnoositud gluteenist

põhjustatud eluaegne geneetilise eelsoodumusega haigus, siiski järgib laps gluteenivaba dieeti

väga täpselt ning seedeprobleeme kirjeldatud ei ole. Seega ei ole leidnud asja kinnitust väide,

et tsöliaakiast tingituna on välistatud ühistranspordi või õpilasveo liinide kasutamine.

15. Kaebaja on kaebuse täienduses välja toonud, et lapsel on diagnoositud ka düskalkuulia

(matemaatika-spetsiifiline raskus) (dtl 98), siiski ei ole sellele asjaolule vastustajale esitatud

toetuse taotluses ega selle täiendustes tuginetud (dtl-d 67, 73-78). Seega on tegemist uue

asjaoluga, millega ei saanud vastustaja vaidlusaluse otsuse tegemisel arvestada. Aga ka juhul,

kui kaebaja oleks sellele juba oma toetuse taotluses tuginenud, siis nähtub SKA 13.08.2025

otsusest, et kuigi laps vajab õppetöös kohandusi, siis ei ole õppetöö korraldamine puude

raskusastme tuvastamise aluseks (dtl 33). Sisuliselt tähendab eelnev seda, et kaebaja välja

toodu ei saanud mõjutada vaidlusaluse otsuse sisu ka juhul, kui see teave vastustajal kaebaja

väitel otsuse tegemisel olemas oli.

16. Kaebaja on õigesti märkinud, et sotsiaaltoetuste määramisel puudega lapsele, tuleb

lähtuda lapse parimatest huvidest (LasteKS § 5 p 3). Kohtu hinnangul on kohaliku

omavalitsuse üksus, Korra § 17 lg-s 1 sotsiaaltoetuse kehtestamisel sellest ka lähtunud.

Seejuures ei ole vastustajal kaalutlusruumi, kas transporditoetust maksta või mitte, kui normi

eeldused on täidetud. Küll aga ei ole asjas tõendatud, et lapse puue võimaldab ühistransporti

või õppeveoliine kasutada.

17. Nii nähtub SKA 13.08.2025 otsusest, et haiguse metaboolne kontroll on puudulik;

glükoosisensorit ei ole viimasel ajal kandnud, booluskalkulaatorisse ei sisesta veresuhkru

väärtust, seetõttu ei saa ka hüperglükeemia korrektsiooniks doose; soovitatud panna uuesti

sensor tööle ja lülitada Smart Guard sisse, lapsevanemal ega lapsel pole selles osas

vastuväiteid. Vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja lapsele on määratud raske puude raskusaste

tingituna diabeetist.

18. Kohtu hinnangul oleks vastustaja pidanud välja selgitama, milline on lapsele määratud

diabeediravi ning kas see välistab lapsel iseseisvalt ühistranspordi või õpilasveo liinide

kasutamise (nt kas laps kasutab glükoosisensorit ning kas on võimalik kasutada Smart Guardi,

nagu on viidatud SKA 13.08.2025 otsuses). Sellised tõendid tuleb vastustajal koguda. Asja

materjalist ei nähtu, et vastustaja oleks palunud kaebajal vastavaid tõendeid esitada. Sellega

on rikutud uurimispõhimõtet (HMS § 6). Pelgalt asjaolu, et varasemalt on laps ühistransporti

kasutanud ei anna alust järelduseks, et lapse puue on selline, mis võimalda ühistranspordi või

õppeveoliinide kasutamist. Selline järeldus peab tuginema meditsiinilistel andmetel.

Vastustaja sellist analüüsi teinud ei ole ega uurinud välja neid olulisi asjaolusid. Olukorras,

kus I diabeedi ravis kasutatakse alati insuliini, kuid ravivormid võivad olla kombineeritud

süsteravi või insuliinpumba ravi, tuleb vastustajal välja selgitada, kas kaebaja laps vajab

pidevalt täiskasvanu tuge ka väljaspool kodu või saab iseseisvalt hakkama. Nii on ka SKA

13.08.2025 otsuses välja toodud, et täiendamist vajavad lapse diabeediteadmised ning vajalik

iseseisvumise toetamine diabeediga seotud toimingutes (dtl 34). Seejuures on kaebaja õigesti

märkinud, et diabeedi puhul võib veresuhkru järsk langus või tõus tekkida ettearvamatult ning

vajab kohest sekkumist. Kuigi võib eeldada, et ka ühistranspordis leidub abistajaid ja

heatahtlikke inimesi, ei pruugi nad osata vajalikku abi koheselt, seda enam, et kui veresuhkru

tase on juba väga madal, on vaja kiiret sekkumist, milliseid ei pruugi kõigil olla. Sellest

johtuvalt on mõistetav vanema mure oma lapse pärast. Neid asjaolusid tuleb taotluse

lahendamisel täpsemalt põhjendada vastustajal.

6(8)

3-25-3250

19. Kaebaja on taotlust põhjendanud mh asjaoluga, et hommikul esineb lapsel vajadus teatud

toimingute sooritamise järele. Ka vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla, et sellised toimingud

on kaebaja lapse tervislikust seisundist tulenevalt vajalikud. Küll aga on ebaselge, kas nende

toimingute sooritamine peab toimuma väga rangelt teatud kellaaegadel, mistõttu

ühistranspordi graafikut järgida pole võimalik või sõltub nende toimingute tegemine

ajaplaneerimisest. Sellised andmed tuleb kaebajal esitada vastustajale ning need peavad olema

kinnitatud meditsiiniliste andmetega (nt eriarsti tõend või perearsti tõend vmt). Pelgalt

asjaolu, et hommikuti on vaja teha teatud toiminguid, ei ole piisav järeldamaks, et kaebaja

lapse tervislikust seisundist tulenevalt on lapsel võimatu ühistransporti või õppeveoliine

kasutada.

20. Kaebaja on viidanud, et varasemalt on vald toetust maksnud ning asjaolud ei ole

muutunud. Kuigi varasemad positiivsed otsused viitavad vastustaja praktikale, ei ole need

õiguslikud siduvad hilisemate otsuste tegemisel. Sellegipoolest tuleb vastustajal põhjalikumalt

motiveerida keelduvat otsust, kui varasemalt on transpordi toetus määratud, aga hilisemalt

enam mitte ning asjaolud seoses kaebaja lapse tervisliku seisundiga pole märkimisväärselt

muutunud (HMS § 56 lg-d 1-2).

21. Kaebaja on viidanud Euroopa põhiõiguste harta artiklitele 21 ja 24. Harta ei ole

käesoleval juhul kohaldatav, kuivõrd Euroopa Liidu õigus ei kuulu praeguse asja

lahendamisel kohaldamisele. Konventsiooni art-s 7 viidatud on sätestatud LasteKS § 5 p-s 3 –

lapse parimatest huvidest lähtumine. Asjakohatu on kaebaja viide Konventsiooni art-le 20,

kuivõrd transpordi toetuse määramata jätmine ei takista lapse iseseisvat liikumist. Veelgi

enam, Konventsiooni artiklis 20 on silmas peetud puudega inimeste isiklikku liikumisvõimet

avardavaid abivahendeid, invatransporditeenust, ligipääsetavat ühistransporti jt

sotsiaalteenuseid.

22. Asjakohatud on kaebaja viited puude raskusaste määramisele, kuivõrd kaebuse esemeks

ei ole puude raskusaste määramine.

23. Rikutud ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet, kuivõrd kaebaja ei ole ära näidanud, et

samas olukorras olevat isikut on kaebaja lapsest soodsamalt koheldud.

24. Vastustaja ei ole rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet, kuivõrd vastustajal puudus alus

kaaluda, kas toetust anda või mitte. Juhul, kui normi eeldused on täidetud, on vastustajal

kohustus transpordi toetus määrata. Käesolevalt, nagu kohus on eelnevalt märkinud, ei ole

vastustaja vaidlusaluses otsuses piisavalt põhjendanud, et kaebaja lapsel olev puue võimaldab

tal ühistransporti kasutada.

25. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ning tühistab Saue Vallavalitsuse

29.09.2025 otsuse ja kohustab valda uuesti lahendama kaebaja 03.09.2025 transpordi toetuse

taotlus. Kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti

andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti

otsustama (HKMS § 41 lg 3). Käesoleval juhul ei ole kohtul piisavalt andmeid, et kohustada

vastustajat toimingut tegema. Kui vastustaja rahuldab kaebaja 03.09.2025 taotluse, siis tuleb

toetust arvestada ka taotluse esitamise seisuga.

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolev otsus on tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda.

Kaebaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud ning kaebus on lõivuvaba. Seetõttu jäävad

kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

27. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS §

175 lg 3).

7(8)

3-25-3250

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)