2-23-14271/45 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. aprill 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-14271

Tsiviilasi / hagi ese

R N’i hagiavaldus ZeroCodeLabs OÜ vastu raha tasumise

nõudes

Hagihind

16 981,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

R N (sünniaeg xxxx.a, aadress Xxxx)

Lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kati Pino ja Märt

Mürk

Kostja

ZeroCodeLabs OÜ (registrikood 16498054, aadress Pärnu mnt

139c, 11317 Tallinn)

Lepingulised esindajad vandeadvokaadid Liis Könn ja Grete-

Kai Teeäär

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 19.11.2025.a, pärast istungit kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada R N’i (sünniaeg xxxx.a) hagiavaldus ZeroCodeLabs OÜ (registrikood

16498054) vastu osaliselt.

2. Välja mõista ZeroCodeLabs OÜ-lt (registrikood 16498054) R N’i (sünniaeg xxxx.a)

kasuks 4489 (neli tuhat nelisada kaheksakümmend üheksa) eurot 68 (kuuskümmend

kaheksa) senti.

3. Välja mõista ZeroCodeLabs OÜ-lt (registrikood 16498054) R N’i (sünniaeg xxxx.a)

kasuks viivis põhinõude 2673 (kaks tuhat kuussada seitsekümmend kolm) eurot 85

(kaheksakümmend viis) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates 07.04.2026.a (seitsmendast aprillist kahe tuhande

kahekümne kuuendal aastal) kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1889 (üks tuhat

kaheksasada kaheksakümmend üheksa) eurot 37 (kolmkümmend seitse) senti.

4. Välja mõista ZeroCodeLabs OÜ-lt (registrikood 16498054) R N’i (sünniaeg xxxx.a)

kasuks viivis põhinõude 1031 (üks tuhat kolmkümmend üks) eurot 35 (kolmkümmend

viis) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem

kui 1031 (üks tuhat kolmkümmend üks) eurot 35 (kolmkümmend viis) senti.

5. Jätta rahuldamata R N’i (sünniaeg xxxx.a) hagiavaldus ZeroCodeLabs OÜ (registrikood

16498054) vastu põhivõla 9159,91 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 885,78 eurot

ja kahjuhüvitise (õigusabikulud) 1580 eurot tasumise nõuetes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskuludest 76% (seitsekümmend kuus protsenti) R N’i (sünniaeg xxxx.a)

kanda ja 24% (kakskümmend neli protsenti) ZeroCodeLabs OÜ (registrikood

16498054) kanda.

7. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. R N (hageja) esitas 09.10.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse ZeroCodeLabs OÜ vastu

raha tasumise nõudes (dtl-d 1-6). Kohus jättis hagi 16.10.2023 käiguta (dtl 100). Hageja esitas

23.11.2023 menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks (dtl-d 106-109). Kohus võttis hagi

27.11.2023 menetlusse (dtl 115). Kostja esitas 14.12.2023 kohtule taotluse kohustada hagejat

andma tagatis kostja eeldatavate menetluskulude katteks (dtl-d 124-127). Kohus kohustas hagejat

07.02.2024 määrusega andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 7000

eurot (dtl 153). Hageja esitas 19.02.2024 kohtule maksekorralduse tagatise tasumise kohta (dtl-d

158-161). Kostja vastas hagile 11.03.2024 (dtl-d 166-169). Hageja esitas 02.04.2024 kostja vastuse

kohta arvamuse (dtl-d 227-231). Kostja esitas 15.04.2024 kohtule seisukoha hageja arvamuse kohta

(dtl-d 252-255). Eelistung toimus 08.08.2024 (dtl-d 276-282). Hageja esitas 29.08.2024 kohtule

seisukoha koos tõendite vastuvõtmise taotlusega (dtl-d 283-287). Kostja esitas 19.09.2024 vastuse

hageja seisukohale (dtl-d 291-293). Eelistung toimus 19.11.2025 (dtl-d 310-318). Kohus määras

istungil asja lahendamise kirjalikult ilma asja istungil arutamata ning määras avalduste ja

dokumentide esitamise tähtajad (dtl-d 317-318). Hageja esitas 23.01.2026 taotluse hageja vande all

ülekuulamiseks (dtl-d 319-322). Kostja vastas hagejale 12.02.2026 (dtl-d 327-330). Kohus jättis

23.02.2026 määrusega rahuldamata hageja taotluse hageja vande all ülekuulamiseks (dtl 338).

Kostja esitas 25.02.2026 menetluskulude nimekirja (dtl-d 340-342). Hageja esitas 06.03.2026

seisukoha ja menetluskulude nimekirja (dtl-d 343-349).

2. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 11 833,76 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 910,39

eurot, alates 10.10.2023 põhinõude 11 833,76 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise, kahjuhüvitise 2611,35 eurot ja kahjuhüvitise tasumata osalt

VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise tasumise nõuetes. Hageja põhjendab hagiavaldust

järgmiste asjaoludega. Hageja ja kostja sõlmisid 17.08.2022 nõustamisteenuse osutamise lepingu,

mille kohaselt nõustus hageja pakkuma kostjale mentoriteenuseid ning olema nõustaja. Vastavalt

lepingule oli hagejal õigus saada hüvitist optsioonide või ühingu osade näol. Kostja ütles

käsunduslepingu 24.01.2023 avaldusega üles ning leping lõppes 29.01.2023. Kostja põhjendas

2 (11)

lepingu ülesütlemist sellega, et kostja hinnangul ei vastanud hageja panus kostja ootustele. Kostja ei

olnud varem hageja panusele ja osutatud teenusele pretensioone esitanud. Hageja esindaja pöördus

23.03.2023 kostja poole nõudekirjaga. Pooled pidasid kohtueelseid läbirääkimisi. Hageja saatis

05.07.2023 kostja nõudekirja, milles soovis vaidlust kohtuväliselt lahendada ja tegi kostjale

ettepaneku hagejale optsioonide või osade andmiseks vastavalt poolte varasemale kokkuleppele.

Kostja ettepanekuga ei nõustunud. Hageja esitas 12.09.2023 ettepaneku vaidluse kohtuväliseks

lahendamiseks. Pooled ei jõudnud kokkuleppele. Hageja osutas kostjale teenuseid nõutud mahus.

Hageja ja kostja pidasid iganädalasi kohtumisi, mille käigus hageja nõustas kostjat. Hageja on

kostjale osutunud teenuseid 50 tunni ulatuses. Kostja keeldus hagejale optsioonide ja ettevõtte

osade pakkumisest. Kostja ei ole oma teenuste eest saanud õiglast hüvitist. Pooltevaheline leping on

käsundusleping. Hagejal on õigus teenuse eest saada tasu. Hageja tasumäär mentorluse ja

nõustamise teenuste osutamisel on 250 USA dollarit ehk 236,68 eurot ning tasu 50 tunni eest on 12

500 USA dollarit ehk 11 833,76 eurot. Tasunõue on muutunud sissenõutavaks tervikuna, sest kostja

ütles lepingu üles alates 29.01.2023 ning leping lõppes kostjast tuleneva asjaolu tõttu. Hagejale

tekkis õigusabikulude tasumisest otsene varaline kahju 2611,35 eurot (dtl-d 2-6). Kostja esindajad

ei ole hagejale pakkunud optsioone ja ettevõtte osasid. Hageja ei ole saanud õiglast hüvitist osutatud

teenuste eest. Kostja väide, et hageja ei ole kunagi osade väljastamist nõudnud, on ebaõige. Hageja

ei saagi kostjalt nõuda osade väljaandmist ja nõuab seetõttu oma tasu rahas. Kostja on kohustatud

hagejale teenuse hüvitama, sest kostja on lepingu üles öelnud, kuid hageja on kostjale teenuseid

osutanud. Tegemist ei ole olnud kasutute või kahjulike toimingutega. Kostja pole enne lepingu

lõpetamist väljendanud rahuolematust hageja tööga. Pooled ei ole kokkuleppega välistanud VÕS §

629 lõigete 1 ja 2 kohaldamist. Tasu on muutunud lepingu ülesütlemisega tervikuna sissenõutavaks.

Kostja pakkus oma teenuseid kokkulepitud mahus. Pooled leppisid kokku, et hageja peab oma

teenuseid osutama kuni 10 tundi kuus, mitte vähemalt 10 tundi kuus. Kostja on ise kinnitanud, et

hageja osutas teenuseid 50 tunni ulatuses. Hageja ei pakkunud oma teenuseid tarkvarainsenerina,

vaid nõustajana/mentorina. Sõlmitud lepingu kohaselt nõustus hageja pakkuma kostjale

mentoriteenuseid ning olema nõustaja. Tegemist on teistsuguse teenusega kui tarkvarainseneri töö.

Taoliste nõustamis- ja mentorlusteenuste eest tasutakse praktikas tihti osalusega ja optsioonidega,

nagu ka lepingus kokku oli lepitud. Sellest tulenevalt on võrdlevaid tasusid raske leida. Hagejale ei

võimaldatud optsioone või osalust saada, seepärast nõuab hageja omatasu rahas. Hageja töötasu

programmeerimiseteenuseid pakkudes on olnud 180 USD. Mentorlust ja nõustamist pakub hageja

tunnihinnaga 250USD / 236,68 eurot. Hageja õigusabikulud on olnud tunduvalt suuremad, kui

hageja nõudis kostjalt kohtueelsete läbirääkimiste käigus (dtl-d 228-231). Kostja on omalt poolt

lepingu lõpetamisel teinud arvutuse selle kohta, kui palju osasid on välja teenitud, kuid kostjapoolne

arvutus ei võta arvesse seda, et leping algas 17.08.2022 ning lõppes 29.01.2023, mistõttu on

kostjapoolse arvutuse tulemus väiksem kui hageja arvutus. Kostja on hinnanud, et hageja panus on

olnud 17 tundi ja 15 minutit. Kostja on arvestuse aluseks võtnud oma subjektiivsed hinnangud ning

kohtumiste kestvuse. Hageja panus ei piirdunud vaid kohtumisteks kulunud ajaga või e-kirjade

lugemisega. Hageja on igaks hageja ja kostja kohtumiseks ette valmistanud, et tagada kohtumiste

maksimaalne võimalik produktiivsus ja anda endast kui professionaalsest nõustajast ja mentorist

parim selle lühikese aja jooksul, mil kohtumised kestnud on (kostja esitatud logidest nähtub, et

kõige pikem kohtumine on olnud kestvusega poolteist tundi, mis viitab sellele, et kohtumised on

olnud efektiivsed ja hästi manageeritud). Hageja tegelik ajakulu kohtumistele on vähemalt

kahekordne kohtumiste kestvusele. Hageja ei ole pidanud eraldi logisid ajakulu kohta, kuid

arvestades hageja positsiooni ning vajadust ette valmistada kohtumisteks, on hageja panus

kohtumiste osas vähemalt kahekordne kohtumiste kestusele. Lisaks kohtumisteks

ettevalmistamisele on hageja pidanud ka kohtumiste järgselt kulutama aega planeerimisele ja

edasiste tegevuste ajakavasse rakendamisega. Kostja ei ole arvestanud hageja tehtud tutvustuste

ajakuluga. Kostja on palunud 22.12.2022 hagejalt tutvustust WiX’iga seotud isikutele. Kostja palus

seejärel tutvustust isikule, keda hageja ei tunne. Hageja analüüsis olukorda ja jõudis seisukohale, et

vastava isiku suhtes ei ole hageja kuidagi paremal positsioonil, kui seda oleks kostja. Kostja on

selgelt alahinnanud aega, mis kulus vastavale analüüsile. Kostja ei ole arvestanud 23.01.2023 tehtud

tutvustusega, milles hageja viis kokku enda tutvusringkonda kuuluva isiku kostjaga. Kuigi

tutvustuse tegemise e-kirja koostamisele kuluv aeg on lühike, ei ole see ainus ajakulu, mis sellise

3 (11)

tutvustuse tegemiseks vajalik on. Hageja on enne tutvustuse tegemist teinud eeltööd, et leida kostja

huvides parim võimalik kontakt, kaalunud erinevaid isikuid ning analüüsinud nende sobivust ja

võimekust kostjale kasulik olla. Hagejaga sõlmitud lepingu alusel ei olnud lepingu alusel saadavaks

kasuks vaid hageja teenused, vaid ka kostja võimalus ennast presenteerida hagejaga kui kõrge

reputatsiooniga ja oma valdkonnas respekteeritud isikuga seotuna, andes sellega kostja

äritegevusele oluliselt suurema usaldusväärsuse ja tõsiseltvõetavuse. Kostja on hageja märkinud ära

enda turundusmaterjalides ja maininud lisaks hageja endisi nimekaid koostööpartnereid ja

kasutanud nende logosid. Vastava tegevusega sai kostja luua mulje, et kostja äritegevus on nii

kõrgekaliibriline, et on pälvinud hageja tähelepanu ja toetuse. Lisaks on osana teenustest saanud

kostja võimaluse kasutada hageja kontaktvõrgustikku. Hageja on kostjale nõustamis- ja

mentorlusteenuseid pakkudes riskinud nii oma aja kui ka reputatsiooniga. Hageja poolt osaluse

väljateenimine ei ole poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt seotud hageja poolt osutatud teenuste

mahuga. Seetõttu on hageja õigustatud nõudma osaluse asemel tasu rahas maksimaalses lepinguga

ettenähtud ulatuses, hoolimata sellest, kui suures tundide mahus hageja teenuseid osutas (dtl-d 284-

286). Poolte vahel puudub kehtiv tasukokkulepe. Pooled on lepingus kokku leppinud, et kostja

tasub hagejale osaluses, täpsemalt 50 kostja osaga ning et pooled sõlmivad selle kohta hiljem osa

üleandmise lepingu või optsioonilepingu. Kokkulepet, mis eeldab täiendavate tingimuste täitmist,

mis ei ole vaid kokkuleppe poole mõjusfääris, ei saa lugeda kehtivalt sõlmituks. Hageja pakkus

kostjale mentorluse teenust. Eestis pakub mentorluse teenust Xxxx OÜ tunnihinnaga 300 eurot ja

Xxxx OÜ tunnihinnaga 195 eurot, samuti on tunnihinda 200 eurot kinnitanud P S, kes samuti

tegutseb nõustamisteenuste osutajana alustavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele. Keskmine tasu on

seega 231,67 eurot tunnis. Hageja poolt hagiavalduses toodud mentorlusteenuse tunnihind on seega

Eestis pakutava teenusehinnaga samas suurusjärgus ning põhjendatud (dtl-d 320-322).

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta läbi vaatamata või läbivaatamise korral

rahuldamata. Kostja põhjendab vastuväiteid hagiavaldusele järgmiste asjaoludega. Pooled on

sõlminud käsunduslepingu ega vaidle selle üle. Teenuse osutamise eest tasu maksmine pidi

toimuma tingimusliku optsioonina osaluse üleandmisena. Hageja ei saa nõuda kostjalt tasu

maksmist rahas. Hageja tasunõude ei tulene lepingust ega seadusest. Viide VÕS § 629 lg-le 1 on

asjakohatu. Hagejale tasu maksmine ei pidanud lepingu kohaselt toimuma pärast käsundi täitmist

või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist. Tasu maksmine pidi toimuma eraldi sõlmitava

osade ostu- või optsioonilepingu alusel, kuid sellise lepingu sõlmimiseni pooled kunagi ei jõudnud

ning hageja ei nõudnud seda. Hageja ei saa nõuda VÕS § 629 lg 1 alusel teist liiki tasu maksmist,

kui pooled on kokku leppinud. Pooled on kokku leppinud, et tasu makstakse osaluses. Pooled ei ole

kokku leppinud mistahes täiendava rahalise tasu maksmises, mistõttu ei saa hageja seda nõuda.

Lepingus sisalduv tasukokkulepe on startup-valdkonnas tavapärane. Osaluspõhine tasukokkulepe

innustab töötajaid jm lepingupartnereid panustama ühingu edusse suuremal määral kui tavaline

töötasu, sest ühingu edukuse korral on ka nende endi majanduslik kasu potentsiaalselt suurem.

Hageja ei ole osutanud kostjale teenuseid mahus 50 tundi tunnihinnaga 250 USD. Hageja osutatud

teenus ei vastanud lepingule ei sisuliselt ega ajaliselt. Kostja arvestuse kohaselt vastas hageja ajaline

panus lepingu kehtivuse perioodil 17,5 tunnile ning ka selle aja jooksul ei täitnud hageja temale

seatud ülesandeid. Hageja ei teostanud kvaliteedikontrolli, ei analüüsinud infrastruktuuri riske ega

koostanud nende kohta raporteid. Hageja keeldus kostja tegevuse tutvustamisest enda

tutvusringkonnas, kuigi oli selleks lepingu järgi kohustatud. Hageja rikkus lepingulisi kohustusi

kostja ees ega saa 50 tunni eest tasu nõuda. Pooled ei ole kokku leppinud, et hageja tunnihind

mentorluse ja nõustamise teenuse osutamisel on 250 USD ehk 236,68 eurot. Hageja ei ole

tõendanud, et tegemist oleks nõustamisteenuste eest makstava keskmise tasuga. Ainuüksi sellest, et

hageja on pakkunud enda teistele klientidele programmeerimisteenuseid väidetavalt tunnihinnaga

180 USD ning hageja subjektiivse hinnangu kohaselt on nõustamisteenuse hind kõrgem, ei saa

järeldada, et hageja ja kostja vahelises õigussuhtes saab lähtuda hageja teenuse tunnihinnast 250

USD. Hageja kinnitanud, et ta ei rakendanud kostja suhtes enda tavapärast tasu.

Vanemtarkvarainseneri keskmine töötasu on Eestis 27 eurot tunnis. Seega ei saa 50 töötunnile

vastav mõistlik eeldatav tasu Eesti ettevõttes töötades ületada 1350 eurot. Isegi kui lähtuda Iisraeli

vanemtarkvaraarendaja keskmisest tunnitasust 53 eurot, ei saaks 50 tunnile vastav tasu ületada 2650

4 (11)

eurot. Eelnevast tulenevalt on summa, mida hageja oleks 50 töötunni hüvitamisel õigustatud saama,

väiksem, kui kostja poolt kompromissina pakutud summa 2750 eurot. Kostja ei ole lepingut

rikkunud. Kostja ei nõustu hagejaga, et kostjapoolset tasu maksmata jätmist tuleb käsitleda

kohustuse rikkumisena. Lepingust ei tulene kohustust maksta tasu rahas. Järelikult ei ole kostja

lepingut rikkunud. Viivisenõue on põhjendamatu. Kuivõrd hagejal ei ole kostja vastu nõuet, mille

täitmisega hageja oleks hilinenud, ei saa hageja nõuda kostjalt viivist. Kui hagejal oleks

viivisenõue, ei saaks hageja nõuda viivist alates 30.01.2023. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on kohustuse

täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.

Kuivõrd 11 833,76 euro maksmise kohustus ei tulene lepingust ning hageja nõudis 12 500 USD,

tasumist esmakordselt 12.09.2023 nõudekirjas, ei saanud kohustus muutuda sissenõutavaks enne

12.09.2023 nõude esitamisest mõistliku aja möödumist. Õigusabikulude 2611,35 eurot hüvitamise

nõue on põhjendamatu. Kui hageja nõue on põhjendamatu, on põhjendamatu ka hageja nõue

kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Kulud, mida hageja kandis põhjendamatu nõude

esitamiseks, ei ole mõistlikud, vajalikud ega põhjendatud VÕS § 128 lg 3 mõttes. Hageja ei ole

selgitanud nõude tekkimist. Advokaadibüroo LEADELL Pilv ei ole kohtueelsetes läbirääkimistes

üldse osalenud, mistõttu on vastav õigusabikulu selgelt ebavajalik ja põhjendamatu (dtl-d 166-169).

Kostja ei ole jätnud hagejale tasu maksmata. 17.08.2022 käsunduslepingu kohaselt oli hagejal õigus

saada teenuste nõuetekohase osutamise korral optsioonina kostja 1% osalus 2 aasta jooksul. Kostja

ei ole keeldunud hagejale optsioonide ja ettevõtte osade pakkumisest. Kostja juhatuse liikmed

selgitasid hagejale, et väljateenitud osade kogus registreeritakse iga kvartali lõpus, kuid osad

väljastatakse hagejale siis, kui need on kõik välja teenitud, s.o mitte enne 17.08.2024. Arvestades, et

optsioon annab selle omanikule õiguse omandada osad kindlaks määratud ajal tulevikus, siis ei

saanud hageja eeldada, et osalus antakse talle üle enne kahe aasta möödumist. Lepingu kohaselt oli

osaluse saamiseks vajalik sõlmida eraldi osade ostu- või optsioonileping, kuid seda kunagi ei

sõlmitud. Kostja on pakkunud hagejale õiglast hüvitist osutatud teenuste eest 2750 eurot, mis vastab

Iisraeli vanemtarkvarainseneri keskmisele tasule 50 töötunni eest ning ületab kostja 10 osa

turuväärtuse. Hageja ei ole kostja pakutud hüvitist vastu võtnud, mistõttu on hageja etteheited

hüvitise maksmata jätmise osas põhjendamatud. Hageja etteheide, mille kohaselt ei ole kostja

pakkunud optsioone või osalust kohtueelsete läbirääkimiste käigus, on asjakohatu. Leping

iseseisvalt ei anna hagejale õigust osade üleandmist nõuda ning enne 2-aastase

väljateenimisperioodi lõppemist ei olnud kostjal kohustust osalust üle anda. Hagejal oli õigus

omandada osalus teenuste nõuetekohase osutamise korral, kuid hageja ei ole lepingust tulenevaid

kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning kostjal ei saanud tekkida kohustust osalust üle anda. Isegi kui

eeldada, et kostja pidi andma hagejale osaluse mingis ulatuses üle enne 2-aastase perioodi

möödumist, siis ei oleks hageja saanud jätta osalust lepingu lõppemise järel endale ning oleks

pidanud selle lepingu lõppedes, s.o 29.01.2023 kostjale tagastama. Väidetav tasunõue ei muutunud

sissenõutavaks lepingu lõppemisel 29.01.2023. Tasunõue ei tulene lepingust ega seadusest, mistõttu

ei saanud see muutuda ühelgi juhul sissenõutavaks enne vastava nõude esmakordsest esitamisest

mõistliku aja möödumist, s.o peale 12.09.2023. Õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendamatu.

Hagejal ei ole õigust nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist, sest hageja on kandnud kulusid

seoses alusetute nõuete esitamisega ning kolme erineva advokaadibüroo kaasamine oli selgelt

ebavajalik (dtl-d 253-255). Hageja töine panus vastas 17,25 tunnile. Hageja tunnitasu ei ületa 27

eurot. Kostja ei ole võlgnevust kinnitanud (dtl-d 292-293).

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pooled sõlmisid kirjalikus vormis 17.08.2022

nõustajalepingu. Pooled ei vaidle lepingu sõlmimise üle, mistõttu ei vaja lepingu sõlmimine eraldi

tõendamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). 17.08.2022

nõustajalepingu tingimused on tõendatud lepingudokumendiga (dtl-d 7-13, tõlge dtl-d 14-19).

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik

(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi),

käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. 17.08.2022

5 (11)

nõustajalepingu punkt 1 sisaldab järgmises sõnastuses lepingutingimust: „1. Teenused. Nõustaja

nõustub tegutsema ühingu mentori või nõustajana ning andma ühingule aeg-ajalt nõu ja abi, nagu

on täpsemalt kirjeldatud käesolevale dokumendile lisatud lisas A või nagu pooled on vastastikku

kokku leppinud muul viisil (edaspidi ühiselt „teenused“)“ (dtl-d 7, 14). Kohus on seisukohal, et

pooltevahelisel lepingul on VÕS §-s 619 sätestatud lepinguliigi tunnused, sest lepingu esemeks on

hageja poolt kostjale teenuste osutamine. Kohus kohaldab seetõttu pooltevahelisele võlasuhtele

lepinguga reguleerimata osas käsunduslepingu kohta sätestatut.

6. Hageja nõuab kostjalt tasu maksmist teenuste eest mahuga 50 tundi ning hageja tasumääraga

250 USA dollarit tunnis. VÕS § 619 järgi on kostja käsundiandjana kohustatud maksma hagejale

tasu, kui selles on kokku lepitud. 17.08.2022 nõustajalepingu punkt 2 sisaldab järgmises sõnastuses

lepingutingimust: „2. Tasu. Nõustajal on õigus saada teenuste osutamise eest käesoleva lepingu

allkirja leheküljel kirjeldatud tasu. Ühing taotleb kirjalikku heakskiitu või korraldab juhtorgani

koosoleku, et anda luba nõustaja hüvitise maksmiseks, ning esitab lõplikud osade ostu- või

optsioonilepingud seoses osaluses tasumisega 30 päeva jooksul alates käesoleva lepingu

kuupäevast. Kui ühing ei esita eespool nimetatud dokumentatsiooni 30 päeva jooksul, on nõustajal

õigus pöörduda ühingu juhtorganite poole“ (dtl-d 7, 14). 17.08.2022 nõustajaleping sisaldab enne

poolte allkirju järgmises sõnastuses tingimusi: „Nõustaja osaluskompensatsioon: 1% (vastavalt

allpool esitatud ajakavale) [---] Lihtosade koguarv: 50 [---] Realiseerimishind:: Realiseerimishind

on võrdne ühingu lihtosade õiglase turuväärtusega, mis dokumenteeritakse asjakohases

optsioonilepingus või ostu-müügilepingus, mille sõlmivad nõustaja ja ühing- [---] Väljateenimine:

Kõik osad teenitakse välja proportsionaalselt igakuiselt 2 aasta jooksul ilma piiranguperioodita.

100% omandamata osadest omandatakse ühingu müügi lõpuleviimisel. Nõustaja nõustab

strateegilisel tasandil ühingut käivitamisetapis, nagu on loetletud ja esile toodud tabelis A“ (dtl-d 9-

10, 15-16).

Kohtu hinnangul nähtub 17.08.2022 nõustajalepingust poolte kokkulepe, mille kohaselt hüvitatakse

hagejale tema osutatud teenused optsioonilepingu sõlmimisega, millega hageja omandab õiguse

kostja osadele või osade müügilepingu sõlmimisega, millega hageja omandab kostja osad.

Seejuures on pooled kokku leppinud selles, et optsioonileping või müügileping sõlmitakse

lihtosadele koguarvuga 50 ning osad teenitakse välja proportsionaalselt igakuiselt kahe aasta

jooksul. Eeltoodust tulenevalt on hagejal 17.08.2022 nõustajalepingus sätestatud eelduste

esinemisel õigus nõuda kostjalt hüvitisena osutatud teenuste eest optsioonilepingu või osade

müügilepingu sõlmimist. Kohus leiab, et 17.08.2022 nõustajalepingust ei nähtu poolte kokkulepet

maksta hagejale tasu rahas. Samuti ei nähtu 17.08.2022 nõustajalepingust poolte kokkulepet

arvestada makstavat tasu hageja osutatud teenuse ajaliselt mahult.

Hageja on esitanud väite, mille kohaselt ei ole kehtiv tasukokkulepe, mille kohaselt

optsioonilepingu või müügilepingu sõlmimine ei sõltu lepingupooltest. Kohtu hinnangul on kostja

võtnud endale 17.08.2022 nõustajalepingu punktis 2 kohustuse maksta tasu osaluskompensatsiooni

andmisega. Hageja ei ole toonud välja asjaolusid, mille kohaselt on optsioonilepingu või

müügilepingu sõlmimine objektiivselt olnud alates lepingu sõlmimisest võimatu. Hagejal on õigus

nõuda kostjalt lepingu täitmist ning kui kostjal ei ole võimalik lepingut täita kolmandast isikust

tingitud põhjusel, ei vabasta see kostjat lepingu täitmise kohustusest. Kohustuse rikkumise korral

riskib kostja sellega, et hageja kasutab tema suhtes õiguskaitsevahendeid. Eeltoodut arvestades ei

ole leping hageja avaldatud asjaoludel tühine.

7. VÕS § 627 lg 1 sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu

maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui

käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 627 lg 2 sätestab, et kui tasu

suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 627 lg-de

1 ja 2 kohaldamise eelduseks on pooltevahelise kokkuleppe puudumine käsundisaajale tasu

maksmise kohta. Pooled on 17.08.2022 nõustajalepingus leppinud kokku hageja osutatud teenuste

hüvitamise korras ja hüvitise suuruses. Poolte vahel on olemas kokkulepe selle kohta, millise

6 (11)

soorituse peab kostja hagejale tegema vastutasuks hageja osutatud teenuste eest. Kohtu hinnangul

tuleb selline kokkulepe lugeda tasukokkuleppeks VÕS § 619 mõistes. Hagejal ei ole õigust nõuda

kostjalt tasu maksmist VÕS § 627 lg-de 1 ja 2 alusel rahas, sest pooled on tasu maksmise alustes ja

korras eraldi kokku leppinud.

8. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejaga ei ole sõlmitud optsioonilepingut, millega hageja

omandab õiguse kostja osadele või müügilepingut, mille alusel hageja omandab kostja osad. Poolte

vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

9. Hagejaga ei ole sõlmitud optsioonilepingut või müügilepingut, mistõttu on kostja rikkunud

lepingut ja hagejal on õigus kasutada kostja suhtes õiguskaitsevahendina kahju hüvitamise nõude

esitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3). Hageja on esitanud kostja vastu raha tasumise nõude olukorras, kus

hagejal puudub pooltevahelise lepingu järgi õigus nõuda kostjalt raha tasumist. Kohus kontrollib

seetõttu, kas kostja rikub kohustust sõlmida hagejaga optsioonileping või müügileping ning kas

hageja nõuab kostjalt raha tasumist õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral.

10. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt ütles kostja 17.08.2022

nõustajalepingu erakorraliselt 24.01.2023 avaldusega üles alates 29.01.2023. 17.08.2022

nõustajalepingu punkt 3 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „3. Tähtaeg ja lõpetamine.

Käesoleva leping kehtib kuni kumbki pool ei ole teavitanud soovist leping lõpetada viiepäevase

etteteatamisega antud kirjaliku teatega, mille järgselt lõppevad kõik poolte õigused ja kohustused,

välja arvatud nõustaja õigus nõuda tasu kuni lõpetamise kuupäevani osutatud teenuste eest“ (dtl-d 7,

14). Kohtu hinnangul sisaldab lepingutingimus poolte kokkulepet selle kohta, et lepingupoolel on

õigus leping korraliselt üles öelda. Samuti sisaldab lepingutingimus ülesütlemisavalduse tegemise

korda ning õigusliku tagajärje saabumise aega (viiepäevane etteteatamine). Kostja esindaja S O.K

24.01.2023 e-kirjast hagejale nähtub järgmine lause: „Kahjuks ootame praegusel hetkel oma

nõustajatelt rohkem ja kuna te olete A rääkinud, et te ei näe ennast rohkem tegemas, kui te juba

teete, siis peame meie nõustajalepingu lõpetama“ (dtl-d 26, 35). Kohtu hinnangul nähtub e-kirjast

kostja tahe leping üles öelda. Viis päeva e-kirja saatmisest möödus 29.01.2023. Kostja on

nõustunud hageja väitega, mille kohaselt ütles kostja nõustajalepingu 24.01.2023 alates 29.01.2023

üles (dtl 166, p 4). Eeltoodut arvestades ei vaidle pooled selle üle, et kostja ütles 17.08.2022

nõustamislepingu üles alates 29.01.2023 (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

11. VÕS § 629 lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või

käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle

täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on

käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu

tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. VÕS § 629 lg 2 sätestab, et tasu suuruse

määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tuleb arvestada muu hulgas käsundisaaja

poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust. Tasust

arvatakse maha summa, mille käsundisaaja lepingu lõppemise tõttu säästab, muul viisil omandab

või mille ta oleks võinud mõistlikult omandada.

Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt on tal õigus nõuda VÕS § 629 lg 1 alusel

kogu tasu maksmist. 17.08.2022 nõustajalepingu punkti 3 kohaselt lõpevad sisaldab järgmises

sõnastuses tingimust: „3. Tähtaeg ja lõpetamine. Käesoleva leping kehtib kuni kumbki pool ei ole

teavitanud soovist leping lõpetada viiepäevase etteteatamisega antud kirjaliku teatega, mille järgselt

lõppevad kõik poolte õigused ja kohustused, välja arvatud nõustaja õigus nõuda tasu kuni

lõpetamise kuupäevani osutatud teenuste eest“ (dtl-d 7, 14). VÕS § 629 lg 1 ei ole imperatiivne

säte, mistõttu on lepingupooltel võimalik kokku leppida sättes ettenähtust erinevas tasu maksmise

korras lepingu ülesütlemise korral enne käsundi täielikku täitmist. Kohus on seisukohal, et

17.08.2022 nõustajalepingu punkt 3 sisaldab poolte kokkulepet käsundisaajale tasu maksmise kohta

lepingu korralisel ülesütlemisel. Kokkuleppe kohaselt on hagejal õigus nõuda tasu kuni 29.01.2023

osutatud teenuste eest. Kohus leiab, et pooled on lepingutingimusega asendanud VÕS § 629 lg 1

7 (11)

kohaldamise, sest lepingutingimused näevad ette käsundisaajale tasu maksmise ning tasu

kindlaksmääramise aluse.

Kohus on seisukohal, et kostja ei ole välja toonud ja tõendanud asjaolusid, mille järgi puudub

hagejal 17.08.2022 nõustajalepingu punkti 3 järgne tasunõue kuni lepingu lõpetamise kuupäevani

osutatud teenuste eest. Eeltoodut arvestades on hagejal õigus nõuda kostjalt tasu maksmist

17.08.2022 nõustajalepingu punkti 3 alusel.

12.

17.08.2022 nõustamislepingu kohaselt on tasu 1% kostja osadest ehk 50 lihtosa. Pooled on

kokku leppinud, et kõik osad teenitakse välja proportsionaalselt igakuiselt 2 aasta jooksul ilma

piiranguperioodita (dtl-d 9-10, 15-16). 17.08.2022 nõustajalepingu punkti 3 kohaselt on hagejal

õigus nõuda kostjalt optsioonilepingu või müügilepingu sõlmimist, mis annaks hagejale õiguse

osadele, mis on välja teenitud 17.08.2022 kuni 29.01.2023. Kostja on avaldanud, et hagejal oleks

selle ajaga tulnud välja teenida 10 osa (dtl 315). Hageja on leidnud, et kostja ei võta arvesse, et

leping algas 17.08.2022 ning lõppes 29.01.2023, mistõttu on kostjapoolse arvutuse tulemus väiksem

kui hageja arvutus (dtl 285, p 2.4). Eeltoodut arvestades vaidlevad pooled väljateenitud osade arvu

üle.

Kohtu hinnangul on pooled kokku leppinud selles, et osad teenitakse välja kahe aasta jooksul

igakuiselt ja proportsionaalselt. Eeltoodut arvestades langeb igale täiskuule 2,08 suurune osa (1/24

50-st on 2,08). Eeltoodut arvestades langeb ajavahemikule 17.08.2022 kuni 29.01.2023 11,25 osa

väljateenimine (2022.a august 14 päeva – 0,97 osa, 2022.a september kuni detsember täiskuud –

8,33 osa, 2023.a jaanuar 29 päeva – 1,95 osa). Eeltoodust tulenevalt on hagejal vastavalt poolte

kokkuleppele õigus nõuda osaluskompensatsiooni 11,25 kostja osa saamiseks.

13.

17.08.2022 nõustamislepingu punkti 3 järgi on hagejal õigus pöörduda kostja juhtorganite

poole, kui kostja ei ole esitanud osade ostu- või optsioonilepinguid (dtl-d 7, 14). Hageja 21.02.2023

e-kirjast nähtuvalt on hageja nõudnud kostjalt väljateenitud väärtuses osade väljalaskmist (dtl-d 20-

21, 29-30). Hagejaga ei ole sõlmitud optsiooni- või müügilepingut, mis annaks hagejale õiguse

11,25 kostja osale. Eeltoodut arvestades rikub kostja kohustus maksta hagejale tasu.

14. VÕS § 115 lg 2 sätestab, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast

käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud

eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui

võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. VÕS § 114 lg 1 sätestab, et

kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava

mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat

tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on

täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani.

Hageja esindaja 21.03.2023 nõudekirjast nähtuvalt on hageja andnud kostjale tähtaja kuni

28.03.2023 vastamiseks, kas kostja nõustub hagejale hüvitise maksmisega 50 konsultatsioonitunni

eest või 10 lihtosa väljalaskmisega hagejale (dtl-d 39-40, 42-43). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja

on nõudekirja kätte saanud, mistõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1

p 1). Nõudekirjast nähtub hageja tahe saada väljateenitud osasid ning täiendava tähtaja andmine

kostjale. Osade emiteerimise nõudmine ja täiendava tähtaja andmine kostjale nähtub ka hageja

05.07.2023 nõudekirjast (dtl-d 57, 79). Eeltoodut arvestades on täidetud VÕS § 115 lg 2 järgne

kahju hüvitamise nõude esitamise eeldus, milleks on võlgnikule täitmiseks täiendava tähtaja

andmine.

15. Hageja on nõudnud kostjalt lepingu alusel raha tasumist ning põhjendanud seda hagejale

tasu maksmata jätmisega. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal puudub õigus nõuda tasu maksmist

rahas, võttes aluseks osutatud teenuste ajalist mahtu. Hageja on kostjalt nõudnud raha tasumist.

Kohtu hinnangul nähtub sellest hageja tahe nõuda optsioonilepingu või müügilepingu sõlmimise

asemel kahju hüvitamist. Kohus leiab, et hagejal on jäänud kostja kohustuse rikkumise tõttu saama

8 (11)

osaluskompensatsioon 11,25 kostja osa ulatuses. Seega on hagejale tekkinud kahjuks kostja osadest

ilmajäämine. Pooled ei vaidle selle üle, et 10 osa väärtus on 2500 USA dollarit, mis teeb ühe osa

väärtuseks 250 USA dollarit (dtl-d 314-315). Eeltoodut arvestades on hagejal õigus nõuda kostjalt

kahjuhüvitise 2812,50 USA dollarit tasumist (11,25x250=2812,50), mis on ekvivalente 2673,85

euroga. Kohus rahuldab hagiavalduse 2673,85 euro tasumise nõudes. Kuivõrd hagejal ei ole õigust

nõuda kostjalt tasu maksmist rahas ning hagejale tekkinud kahjuks on saamata jäänud osade

väärtus, jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostja vastu 9159,91 euro tasumiseks (11 833,76-

2673,85=9159,91).

16. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab

kostjalt põhinõude 11 833,76 eurot täitmisega viivitamise eest ajavahemiku 30.01.2023 kuni

09.10.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 910,39 eurot tasumist. Kohus rahuldas hagiavalduse

põhinõudes osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 2673,85 eurot.

Kostja on leidnud, et kostja kohustus tasuda hagejale raha ei saanud sissenõutavaks muutuda

30.01.2023, vaid alles pärast 12.09.2023 nõudekirja esitamisest mõistliku aja möödumist.

Eeltoodust tulenevalt on kostja vaidlustanud viivisearvestuse perioodi. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et

kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või

alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse

võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas

raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole

kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse §

821 lõikes 1 sätestatud ajast. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise, mistõttu tuleb

viivist arvestada alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi. Kostja on pidanud nõudest teatamise ajaks 12.09.2023, kui hageja nõudis

kostjalt 12 500 USA dollari tasumist. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et VÕS § 113 lg 2

järgi tuleb viivist arvestada alates 12.09.2023.

VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivis põhinõudelt 2673,85 eurot ajavahemiku

12.09.2023 kuni 09.10.2023 eest on 24,61 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise 24,61 eurot

tasumise nõudes ning jätab hagiavalduse viivise 885,78 eurot tasumise nõudes rahuldamata

(910,39-24,61=885,78).

24. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise arvestamist

protsendina põhinõudelt selliselt, et alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks

muutunud viivis mõistetakse välja kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus

rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja ajavahemikus 10.10.2023 kuni

06.04.2026 põhinõudelt 2673,85 eurot arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 759,87 eurot.

Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt

põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse põhinõudelt viivise alates 07.04.2026 protsendina

väljamõistmise nõudes osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude

2673,85 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 07.04.2026 kuni

põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1889,37 eurot (põhinõue 2673,85 eurot –

sissenõutavaks muutunud viivis 784,48 eurot = 1889,37 eurot).

9 (11)

17. Hageja nõuab kostjalt õigusabikulude 2611,35 eurot hüvitamist. Kohus leiab, et

võlausaldajal on VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 järgi õigus nõuda lepingurikkumisega seoses

kantud õigusabikulude kahjuna hüvitamist, kui õigusabikulude tekkimine on põhjuslikus seoses

võlgniku lepingurikkumisega ning tegemist on mõistlike kuludega. Hageja põhjendab nõuet sellega,

et hageja on pidanud pöörduma õigusabi saamiseks advokaadibüroo Agmon with Tulchinsky,

LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i ja Advokaadibüroo Hedman Partners & CO OÜ poole

seonduvalt kostja lepingurikkumisega.

Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole Advokaadibüroo LEADELL Pilv kohtueelsetes

läbirääkimistes üldse osalenud, mistõttu on õigusabikulu 540 eurot ebavajalik ja põhjendamatu (dtl-

d 168-169). Kohtu hinnangul ei ole hageja toonud välja asjaolusid, millest nähtub LEADELL Pilv

Advokaadibüroo AS-i poolt õigusteenuse osutamine hagejale seonduvalt kostja

lepingurikkumisega. LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i advokaadid ei ole hagejat esindanud, sh

suhelnud kostjaga. Eeltoodut arvestades on tegemist ebavajaliku kuluga, mis ei kuulu VÕS § 115 lg

1 ja VÕS § 128 lg 3 järgi hüvitamisele.

Advokaadibüroo Agmon with Tulchinsky advokaat Roey Miodovnik on saatnud 21.03.2023

kostjale nõudekirja (dtl-d 38-43) ning pidanud 21.03.2023 kuni 10.04.2023 kostjaga e-kirja teel

läbirääkimisi (dtl-d 44-53). Advokaadibüroo Agmon with Tulchinsky on osutatud teenuse eest

väljastanud hagejale 28.06.2023 arve nr 77724692 summas 350 USA dollarit (dtl 96). Kohus leiab,

et nõudekirja ja e-kirjavahetusega on tõendatud õigusabi osutamine hagejale ning arvega on

tõendatud hageja kohustus osutatud õigusteenuse eest tasuda. Kohus leiab, et kulu on vastavuses

osutatud õigusteenuse mahuga. Kohus võtab arvesse, et hageja esitas nõudekirjas kostja vastu

lepingu täitmise nõue ning ajaarvestusel põhineva tasu maksmise nõue moodustas nõudekirjast

ebaolulise osa. Seetõttu ei muuda hageja põhinõude rahuldamine osaliselt ebamõistlikuks ja

põhjendamatuks õigusabile tehtud kulutust. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud on õigusabikulu

350 USA dollarit, mis on ekvivalentne 331,35 euroga.

Advokaadibüroo Hedman Partners & CO OÜ vandeadvokaat Kati Pino on esitanud kostjale

05.07.2023 nõudekirja (dtl-d 54-79). Advokaadibüroo Hedman Partners & CO OÜ on nõudekirja

koostamise eest väljastanud hagejale 20.06.2023 arve nr 20230805 summas 800 eurot, mille

kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust 4 tundi tasumääraga 200 eurot tunnis (dtl 98). Kohus

leiab, et nõudekirjaga on tõendatud õigusabi osutamine hagejale ning arvega on tõendatud hageja

kohustus osutatud õigusteenuse eest tasuda. Kohus võtab arvesse, et hageja esitas nõudekirjas kostja

vastu lepingu täitmise nõue seonduvalt osadega. Seetõttu ei muuda hageja põhinõude rahuldamine

osaliselt ebamõistlikuks ja põhjendamatuks õigusabile tehtud kulutust. Hageja esitas samasisulise

nõude eelnevalt Advokaadibüroo Agmon with Tulchinsky advokaadi vahendusel. Kohus arvestab,

et nõudekirja koostamisel on antud õigusvaidlusele õiguslik hinnang, mida eelnevalt

Advokaadibüroo Agmon with Tulchinsky advokaadi vahendusel esitatud nõudekirjast ei nähtu.

Kohus peab kulu eeltoodud arvestades mõistlikuks 2 tunni ulatuses, millele vastab 400 eurot.

Advokaadibüroo Hedman Partners & CO OÜ on 2023.a augustist septembrini osutatud õigusabi

eest väljastanud hagejale 22.09.2023 arve nr 20231334 summas 1260 eurot, mille kohaselt on

hagejale osutatud õigusteenust 4 tundi tasumääraga 240 eurot ja 1,5 tundi tasumääraga 200 eurot

(dtl 241). Advokaadibüroo Hedman Partners & CO OÜ vandeadvokaat Kati Pino on pidanud

31.07.2023 kuni 27.09.2023 kostjaga e-kirja teel läbirääkimisi (dtl-d 86-93). Kohus leiab, et

eelnevalt kujundatud õiguslikku positsiooni ning peetud suhtluse sisu ja mahtu arvestades on kulu

mõistlik 1,5 tunni ulatuses, millele vastab 300 eurot.

Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hagiavalduse õigusabikulude 1031,35 eurot hüvitamise nõudes

ning jätab õigusabikulude 1580 eurot hüvitamise nõudes rahuldamata (2611,35-1031,35=1580).

18. Hageja nõuab kostjalt hüvitamisele kuuluvatelt õigusabikuludelt protsendina viivise tasumist

VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest. Hageja ei ole põhjendanud

hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab

10 (11)

seetõttu hagiavalduse õigusabikulude 1031,35 eurot viivise alates otsuse jõustumisest protsendina

väljamõistmise nõudes osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude

1031,35 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1031,35 eurot.

19. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

Kohus tuvastas eelnevalt, et poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt ei olnud hagejal õigus nõuda

kostjalt tasu maksmist rahas, arvestatuna osutatud teenuse ajaliselt mahult. Eeltoodut arvestades

puudub vajadus hinnata, kas hageja on tõendanud oma väidet osutatud teenuse ajalise mahu (50

tundi) kohta ning sarnase teenuse eest tasumisele kuuluva tasu turuhinna kohta. Pooltevahelisest

lepingust ei nähtu kokkulepet, mille kohaselt oli hagejaga optsioonilepingu või müügilepingu

sõlmimise eelduseks kindlaksmääratud teenustundide ajalise mahu täitmine hageja poolt. Samuti ei

ole kostja välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt annab leping või seadus kostjale õiguse

keelduda hagejale 17.08.2022 nõustamislepingu punktis 2 nimetatud tasu maksmisest, kui hageja on

rikkunud lepingut. Eeltoodut arvestades ei oma asjas tähtsust hageja osutatud teenustundide arv ja

sarnase teenuse eest makstava tasu turuhind, mistõttu ei hinda kohus poolte esitatud tõendeid

osutatud teenuse ajalise mahu ja maksumuse kohta.

20. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu

on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna

või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus rahuldas hagiavalduse

osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4489,68 eurot. Kostja pakkus kompromissina

kohtumenetluse kestel 2750 euro tasumist. Hagiavaldus ei ole rahuldatus sellesarnases ulatuses,

mida kompromissina pakkus kostja, sest kostja pakutud rahasumma on ligikaudu 1,6 korda väiksem

kohtu poolt kostjalt välja mõistetud rahasummast. Kohus ei jaota seetõttu menetluskulusid TsMS §

163 lg 2 järgi.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagiavalduse nõuetes,

mille järgi arvutatud hagihind on 16 981,47 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, mille järgi

arvutatud hagihind on 4125,21 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 24%

ulatuses (4125,21 16 981,47-st on 24%). Kohus jätab eeltoodut arvestades menetluskuludest 76%

hageja kanda ning 24% kostja kanda.

21. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

11 (11)