2-26-101293/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-26-101293 (menetlus nr 2)

Määruse tegemise aeg ja koht

06. aprill 2026, Pärnu

Tsiviilasi

I.Z ja S.T hagi K.G vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1: I.Z (isikukood XXX);

Hageja 2: S.T (isikukood XXX);

Hagejate seaduslik esindaja I.X (isikukood XXX, e-post

XXX)

Kostja: K.G (isikukood XXX, e-post: XXX)

Korraldav kohtuistung

06.04.2026 osalesid I.X ja K.G

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada hagejate seadusliku esindaja I.X ja kostja K.G vahel 06.04.2026 korraldaval

kohtuistungil kirjalikult sõlmitud ja paberil allkirjastatud kompromiss järgmiste tingimustega:

1. K.G maksab alates 01. maist 2026 kuni I.Z täisealiseks saamiseni ( I.Z ülalpidamiseks

elatist 100 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 36% elatise minimaalmäärast, mis on arvutatud

perekonnaseaduse § 101 lg-tes 3-5 sätestatud kriteeriumite alusel koostatud järgmise valemi järgi:

baassummale (kokkuleppe sõlmimise ajal 295,86 eurot) liidetakse 3% eelneva kalendriaasta

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (2092*0,03=62,76 eurot), saadud summast

arvestatakse maha pool lapsele makstavast lapsetoetusest (80:2=40 eurot ja 50% lapsele

langevast osast poolest lasterikka pere toetusest, mis on jagatud toetust saava kolme lapse

vahel ((450/2):3):2=37,50 eurot).

2. K.G maksab alates 01. maist 2026 kuni S.T täisealiseks saamiseni ( S.T ülalpidamiseks

elatist 50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 55% elatise minimaalmäärast, mis on arvutatud

perekonnaseaduse § 101 lg-tes 3-6 sätestatud kriteeriumite alusel koostatud järgmise valemi järgi:

baassummale (kokkuleppe sõlmimise ajal 295,86 eurot) liidetakse 3% eelneva kalendriaasta

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (2092*0,03=62,76 eurot), saadud summast

arvestatakse maha pool lapsele makstavast lapsetoetusest (80:2=40 eurot) ja 50% lapsele

langevast osast poolest lasterikka pere toetusest, mis on jagatud toetust saava kolme lapse

vahel ((450/2):3):2=37,50 eurot) ning elatist vähendatakse proportsionaalselt, arvestades, et S.T

veedab isaga aasta keskmisena 10 kalendripäeva kuus.

3. Kokkulepitud elatise kuumakse arvutamise aluseks olev elatise minimaalmäär muutub iga aasta

1. aprillil, mil baassummat indekseeritakse eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja

arvutatakse baassummale lisanduv summa vastavalt keskmise brutokuupalga muutusele. Lapsele

makstava peretoetuse suuruse muutumise korral muutub elatise minimaalmäär ja selle alusel

arvutatava elatise kuumakse suurus alates kuust, mil lapsele muutunud suuruses peretoetust

makstakse.

Tsiviilasi nr 2-26-101293(2)

4. Kostja K.G tasub elatise summad I.X arvelduskontole (kokkuleppe sõlmimise ajal nr

cccccccccc iga kuu 10. kuupäevaks.

II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-26-4426.

III. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määrus toimetada menetlusosalistele kätte. TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa

kohtumääruse peale määruskaebust esitada. Kohtumäärus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest

(TsMS § 466 lg-d 1 ja 3)

ASJAOLUD JAKOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on I.Z ja S.T (seaduslik esindaja I.X) hagi K.G vastu elatise

väljamõistmiseks. Hagejad esitasid 19.01.2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

elatise saamiseks kummalegi lapsele 301,74 eurot kuus. Võlgniku vastuväite tõttu 29. jaanuaril 2026

maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Kohus luges esitatud avalduse puudustega hagiavalduseks, jättis selle käiguta ja

määras hagejate esindajale tähtaja põhjendatud nõude esitamiseks hagiavalduse vormis. I.X esitas

hagejate nimel 16.01.2026 Pärnu Maakohtule põhjendatud hagiavalduse K.G-lt elatise

väljamõistmiseks kummagi hageja kasuks 301,74 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hagejate

täisealiseks saamiseni.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja küsis kostjalt vastuse. Kostja kirjalikku vastust hagile ei

esitanud. Vastuväites makseettepanekule oli kostja aga kohtule teatanud, et tema majanduslik olukord

ei võimalda maksta elatist nõutud summas, sest ta on töövõimetuspensionil ja keskmise

liikumispuudega. Seetõttu kohus määras asjas eelistungi.

3. 06.04.2026 korraldaval kohtuistungil ilmnes, et kostjal on hagejate emaga kokku kolm last.

Vanemate lahkumineku järel jäi pere vanim laps, kes sai xxxxxx 18-aastaseks, isa juurde, vanim laps

ei õpi ega tööta, on registreeritud töötu. Kaks last (hagejad) elavad koos emaga, kuid noorim laps, poeg

S.T viibi aasta keskmisena umbes 10 päeva kuus koos isaga ja sel ajal isa peab teda vahetult ülal.

Lastetoetused ja lasterikka pere toetus laekuvad hagejate seadusliku esindaja pangakontole, isa juures

elavale täisealisele lapsele kannab ema toetused edasi, toetab last ka riiete jm ostmisel. Kostja

sissetulekuks on töövõimetoetus 383 eurot kuus + puudetoetus 42 eurot, kostja on ka oma ema

hooldaja ja talle makstakse hooldajatasu 50 eurot kuus (bruto), kostja ettevõtluskontole laekub sellest

netosummana u 40 eurot kuus.

4. Vanemad jõudsid eelistungil hagejatele makstava ülalpidamise suuruses ja tasumise korras

kokkuleppele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 4 alusel kohus koostas poolte

kokkulepitud tingimustega kirjaliku kompromisslepingu, mille pooled paberil allkirjastasid. Kohus

selgitas pooltele kokkuleppe kohtumäärusega kinnitamise ja menetluse lõpetamises tagajärgi, pooled

jäid kokkuleppe juurde ja palusid kohtul selle kinnitada. Pooled kokkuleppel loobusid kompromissi

kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest.

5. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

6. Pooled leppisid kokku, et kostja maksab alates 1. maist 2026 I.Z-ile 100 eurot kuus, kuid mitte

vähem kui 36% PKS § 101 lg-te 3 – 5 alusel arvutatud miinimumelatisest, ning S.T-le 50 eurot kuus,

kuid mitte vähem kui 55% PKS § 101 lg-te 3 – 6 alusel arvutatud miinimumelatisest, võttes S.T isa

juures viibimise aega 10 päeva kuus. Elatise kuumakse muutub koos miinimumelatisega iga aasta 1.

aprillist. Elatise summa kokkuleppimisel on arvesse võetud, et I.Z isa juures ei viibi. Kokkuleppe

sõlmimise ajal makstakse I.Z-ile lapsetoetust 80 eurot kuus ja S.T-le 100 eurot kuus, pere kolmele

lapsele makstakse lasterikka pere toetust 450 eurot kuus, S.T-le makstava lapsetoetuse suurus muutub

ja lasterikka pere toetuse maksmine lõpetatakse pere vanima lapse Marleeni 02.09.2026 19-aastaseks

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-26-101293(2)

saamise järel. Kokku on lepitud ka elatise kuumaksete tasumise kord ja tähtaeg.

7. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus

kinnitab kompromissi ning TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

8. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte

endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisti kokku ei leppinud. Samuti näeb TsMS § 164 lg 1

ette, et alaealise ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hüvitatavaid kulusid

tekkinud ei ole, seega puudub vajadus TsMS § 174 lg 1 kohaselt kulude suuruse kindlaksmääramiseks.

9. TsMS § 661 lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse

välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 kohaselt jõustub täitedokumendiks olev määrus selle pooltele

kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik

3 (3)