2-25-19568/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. aprill 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-19568

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group osaühingu hagi M O vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

12 343.89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479);

hageja lepinguline esindaja K U (Julianuse Õigusbüroo

osaühing, e-post xxx);

kostja M O (isikukood xxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi kostja M

O (isikukood xxx) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt M O (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood

10746479) kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 4611.98 eurot, intress 551.76

eurot ja viivis 6,90% aastas sissenõutavaks muutunud põhiosalt 4611.98 eurolt alates

tagaseljaotsuse jõustumisest.

3. Mõista kostjalt M O (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood

10746479) kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas

kokku 3220.74 eurot ja intress 69.25 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast

järgmiselt:

Maksetähtaeg

Põhiosa jääk

(eurot)

Põhiosa (eurot)

Intress (eurot)

Osamakse

(eurot)

1.

15.04.2026

3220.74

140.02

5.77

145.79

2.

15.05.2026

3080.72

140.02

5.52

145.54

2-25-19568

3.

15.06.2026

2940.70

140.02

5.27

145.29

4.

15.07.2026

2800.68

140.02

5.02

145.04

5.

15.08.2026

2660.66

140.02

4.77

144.79

6.

15.09.2026

2520.64

140.02

4.52

144.54

7.

15.10.2026

2380.62

140.02

4.27

144.29

8.

15.11.2026

2240.60

140.02

4.01

144.03

9.

15.12.2026

2100.58

140.02

3.76

143.78

10.

15.01.2027

1960.56

140.02

3.51

143.53

11.

15.02.2027

1820.54

140.02

3.26

143.28

12.

15.03.2027

1680.52

140.02

3.01

143.03

13.

15.04.2027

1540.50

140.02

2.76

142.78

14.

15.05.2027

1400.48

140.02

2.51

142.53

15.

15.06.2027

1260.46

140.02

2.26

142.28

16.

15.07.2027

1120.44

140.02

2.01

142.03

17.

15.08.2027

980.42

140.02

1.76

141.78

18.

15.09.2027

840.40

140.02

1.51

141.53

19.

15.10.2027

700.38

140.02

1.25

141.27

20.

15.11.2027

560.36

140.02

1.00

141.02

21.

15.12.2027

420.34

140.02

0.75

140.77

22.

15.01.2028

280.32

140.02

0.50

140.52

23.

15.02.2028

140.30

140.30

0.25

140.55

4. Mõista kostjalt M O (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood

10746479) kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates

maksetähtajale järgnevast päevast 6,90% aastas.

5. Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi M O (isikukood xxx)

vastu rahuldamata osas, milles Aktiva Finance Group osaühing (registrikood 10746479)

palub mõista välja põhivõla 1793.64 eurot, haldustasu 7.60 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 1648.82 eurot.

6. Jätta menetluskulud 28% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood

10746479) kanda ja 72% ulatuses M O (isikukood xxx) kanda.

7. Mõista kostjalt M O (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood

10746479) kasuks välja menetluskulud 72% ulatuses, s.o summas 864 eurot.

8. Mõista kostjalt M O (isikukood xxx) väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

9. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr xxx, viitenumbriga

xxx.

10. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

2-25-19568

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel

on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest.

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on

õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud

riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792

AS-is LHV Pank.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2

100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi

taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

2-25-19568

TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus

kirjeldava ja põhjendava osata.

2. Aktiva Finance Group osaühing (OÜ) esitas 17.11.2025 hagiavalduse M O vastu, millega

hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 9626.36 eurot, intress 393.36 eurot, haldustasu 7.60

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1648.82 eurot, viivised alates 18.11.2025 kuni

põhinõude summas 9626.36 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 6.9% aastas, riigilõiv

840 eurot, õigusabikulud 507 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja xxx vahel 07.11.2021 sõlmitud autolaenu

leping nr xxx. Laenusumma 11 000 eurot maksti teenuselepingu nr xxx kohaselt xxxle.

16.10.2022 sõlmisid pooled kokkulepe autolaenu lepingu nr xxx muutmiseks ning lepingu

numbriks sai xxx. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles xxx

lepingu 25.05.2023 üles. xxx loovutas 29.05.2023 kostja vastased nõuded hagejale.

Harju Maakohus võttis 02.03.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks.

Menetlusdokumendid on kostjale toimetatud kätte TsMS § 3141 lg 1-3 alusel e-posti teel

13.03.2026. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

09.03.2026 esitas hageja vastuse kohtunõudele koos nõude ümberarvestusega. Lepingu nr xxx

alusel sai kostja laenu summas 11 000 eurot ning on kogusummas nimetatud lepingu alusel

tagastanud 2458.50 eurot. Hageja arvestab kogu tagasi makstud summa tasutuks põhivõlgnevuse

eest. Seega oli kostja põhivõlgnevus enne lepingu nr xxx sõlmimist 8541.50 eurot (11 000 –

2458.50). Hageja koostab ümberarvestuse arvestusega, et kostja põhivõlgnevus oli lepingut nr

xxx sõlmides 8541.50 eurot. Kostja on tasunud lepingu nr xxx alusel esialgsele võlausaldajale

345.72 eurot ja hagejale on kostja teinud maksed summas 508.02 eurot. Hagejale tehtud

maksetest 50 eurot arvestab hageja menetluskulude katteks tulenevalt VÕS § 1132 lg-le 2 ja

VÕS § 415 lg-le 2.

2-25-19568

Ümberarvestuse kohaselt ei oleks kostja ja esialgse võlausaldaja vahelise lepingu nr xxx

ülesütlemine kehtiv. Seega palub hageja alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on rikutud, välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed 15.07.2023

kuni 15.02.2026 kokku summas 5017.70 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 4471.96

eurot ja intressivõlgnevusest summas 1545.74 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivis

6,90% aastas sissenõutavaks muutunud põhiosalt 5017.70 eurot tulenevalt lepingust nr xxx.

Hageja palub alternatiivselt ka välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed

TsMS § 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast alljärgnevalt ning viivis vastavalt

VÕS § 113 lg 1 lausele iga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamakselt, osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast.

Hagiavalduse lahendamine

3. Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444

lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud

järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on

toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS

§ 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse

määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse

või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras

võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste

katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);

5. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis

võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.

2-25-19568

Hagiavalduse kohaselt on lepingu sõlmimisel kostja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks

vaid kostja esitatud andmed laenutaotlusel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50

lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave

ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet

taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal,

et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid,

Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt,

Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja

kohustuste ega väljaminekute suurus. Kohtu hinnangul ei võimalda krediidiandja kogutud teave

teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi.

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

6. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Lepingu nr xxx alusel sai kostja laenu summas 11

000 eurot ning on kogusummas nimetatud lepingu alusel tagastanud 2458.50 eurot. Hageja

arvestab kogu tagasi makstud summa tasutuks põhivõlgnevuse eest. Seega oli kostja

põhivõlgnevus enne lepingu nr xxx sõlmimist 8541.50 eurot (11 000 – 2458.50). Hageja koostab

ümberarvestuse arvestusega, et kostja põhivõlgnevus oli lepingut nr xxx sõlmides 8541.50 eurot.

Kostja on tasunud lepingu nr xxx alusel esialgsele võlausaldajale 345.72 eurot ja hagejale on

kostja teinud maksed summas 508.02 eurot. Hagejale tehtud maksetest 50 eurot arvestab hageja

menetluskulude katteks tulenevalt VÕS § 1132 lg-le 2 ja VÕS § 415 lg-le 2.

Seega palub hageja alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet

on rikutud, välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed 15.07.2023 kuni 15.02.2026 kokku

summas 5017.70 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 4471.96 eurot ja

intressivõlgnevusest summas 1545.74 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivis 6,90%

aastas sissenõutavaks muutunud põhiosalt 5017.70 eurot tulenevalt lepingust nr xxx. Hageja

palub alternatiivselt ka välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS §

369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast alljärgnevalt ning viivis vastavalt VÕS § 113

lg 1 lausele iga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamakselt, osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast.

Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus põhjendatud. Kohus märgib aga, et hageja on

ekslikult märkinud intressi võlaks 1545.74 eurot. Kohtule esitatud ümberarvestuse tabeli

kohaselt on perioodil 15.07.2023 - 15.02.2026 intressi suuruseks 545.74 eurot, mitte 1545.74

eurot.

7. VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise

eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja toob välja, et ümberarvestuse

kohaselt ei saa lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks, seega esitab hageja alternatiivselt lepingu

täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on

2-25-19568

alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus.

Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue.

Kostja ei ole alates 2023. aastast täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega osale

kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks

muutuvaid osamakseid.

Kohtuotsuse koostamise seisuga on põhivõlg muutunud sissenõutavaks summas 4611.98 eurot ja

intress 551.76 eurot (periood 15.07.2023 kuni 15.03.2026). Tulevikus sissenõutavaks muutuv

põhivõlg on 3220.74 eurot ja intress 69.25 eurot (15.04.2026-15.02.2028).

8. Võttes arvesse, et kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6

toodud kohustust, ei võlgne kostja muid tasusid, sh haldustasu. Kuna põhivõlg ei ole muutunud

täielikult sissenõutavaks, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hageja sissenõutavaks muutunud

viivise nõue.

Ringkonnakohtute praktikas on selgitatud, et vaatamata VÕS § 4034 lg 7 teises lauses sätestatule

on laenuandjal siiski õigus nõuda seadusjärgset viivist, kui vastava nõude eeldused on täidetud

(TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9; TrtRnKo nr 2-18-12417, p 11 ja

TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 403⁴ lõikega 7 ja § 415 lõikega 1 ei saa

viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses,

kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23-147731, p 40).

Hageja nõuab hagiavalduses viivist põhivõla summalt alates lepingu ülesütlemisest 26.05.2023

kuni põhinõude summas 9626.36 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 6,90% aastas.

Nõude ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja viivist sissenõutavaks muutunud põhiosalt

lepingus kokkulepitud määras 6,90% aastas. Lisaks nõuab hageja viivist tulevikus

sissenõutavaks muutuva põhiosa maksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast.

Kuivõrd kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on

kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Võttes aga arvesse, et lepingus kokkulepitud viivisemäär on väiksem kui seadusjärgne viivis, siis

loeb kohus põhjendatuks lepingujärgse viivisemäära 6,90% aastas.

TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Hageja nõuab viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlalt, kuid ei too välja, mis

kuupäevast alates ta viivist nõuab. Hagiavalduses nõuab hageja viivist alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast, kuid kohus on tuvastanud, et leping ei ole kehtivalt üles

öeldud. Koos nõude ümberarvestusega hageja uut viivisearvestust ei esitanud.

Eelneva alusel peab kohus põhjendatuks arvestada viivist 6,90% aastas sissenõutavaks muutunud

põhivõlalt 4611.98 eurolt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni põhivõla täitmiseni.

Põhjendatud on ka hageja viivise nõue tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates

maksetähtajale järgnevast päevast 6,90% aastas.

9. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud

põhivõlg 4611.98 eurot ja intress 551.76 eurot, viivis 6,90% aastas sissenõutavaks muutunud

põhivõlalt 4611.98 eurolt alates tagaseljaotsuse jõustumisest ning tulevikus sissenõutavaks

2-25-19568

muutuv põhivõlg 3220.74 eurot ja intress 69.25 eurot perioodil 15.04.2026-15.02.2028 ning

viivis 6,90% aastas tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale

järgnevast päevast.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 1793.64 eurot, haldustasu 7.60 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 1648.82 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Hageja nõude suurus kokku oli 11 676.14 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt

välja 8453.73 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 72%. Menetluskulud tuleb TsMS

§ 163 lg 1 alusel jätta 28% ulatuses hageja kanda ning 72% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud

riigilõiv summas 840 eurot ja õigusabikulu summas 507 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate

ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 840 eurot.

Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist

on põhjendatud menetluskuluga.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja märgib, et on käibemaksukohustuslane ja

ka hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada

käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta. Hageja

lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169

eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on

vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille

tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus peab

lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 3 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu

(3 x 120) 360 eurot ilma käibemaksuta.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (840 + 360) 1200 eurot, millest kostja kanda

jääb 72% ehk 864 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

2-25-19568

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses

teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt

rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx

viitenumbriga xxx.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik