2-25-19671/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. aprill 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-19671

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group osaühingu hagi R D vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

524.22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479);

hageja lepinguline esindaja S R (Julianuse Õigusbüroo

osaühing, e-post xxx);

kostja R D (isikukood xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt R D’lt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja põhivõlg 18.11 eurot ja viivis VÕS § 113 lõike

1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 11.01.2026 kuni põhivõla

tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi R

D (isikukood 38406240307) vastu põhivõla 264.82 eurot, intressi 69.80 eurot,

haldustasu 13.50 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise 60.09 eurot osas.

4. Jätta menetluskulud 96% ulatuses hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kanda ja 4% ulatuses R D (isikukood xxx) kanda.

2-25-19671

5. Mõista kostjalt R D’lt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 4% ulatuses, s.o summas 19

eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal R D’l (isikukood

xxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr xxx,

viitenumbriga xxx.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 18.11.2025 hagiavalduse R D vastu võla nõudes. Hageja

palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 282.93 eurot, intress 69.80 eurot,

haldustasu 13.50 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 60.09

eurot, viivised alates 19.11.2025 kuni põhinõude summas 282.93 eurot täitmiseni

lepingujärgses viivisemääras 28,9% aastas, riigilõiv 175 ja õigusabikulud 422.50 eurot ning

viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast

kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks xxx ja kostja vahel 26.12.2022 sõlmitud

laenuleping nr XXX. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, mistõttu ütles xxx lepingu

30.12.2024 üles. xxx loovutas 30.12.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Harju Maakohus võttis 21.01.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus.

26.01.2026 esitas hageja nõude ümberarvestuse. Lepingu nr XXX alusel sai kostja laenu

summas 500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama perioodil 10.02.2023 – 10.01.2026,

seega on käesolevaks hetkeks lepingu lõpptähtpäev saabunud, kuivõrd viimase osamakse

tasumise tähtaeg oli 10.01.2026. Kostja on lepingu alusel tagasimakseid kokku teinud

summas 443.25 eurot. Kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks, siis on kostjal

2-25-19671

tagastamata põhiosa summas 56.75 eurot (500-443.25 = 56.75). Juhul kui kohus leiab, et

vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, saab hagiavalduse rahuldada

alternatiivselt lepingu täitmise nõudena VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Sellisel juhul palub hageja

välja mõista põhivõla jäägi 56.75 eurot ning viivised alates lepingu lõppemise päevale

järgnevast päevast, s.o 11.01.2026 lepingujärgses viivisemääras 24% aastas põhiosa jäägilt

56.75 eurolt kuni tasumiseni.

Menetlusdokumendid on toimetatud kostjale kätte TsMS § 3141 lg 1-3 alusel e-posti teel

10.03.2026. Kostja kinnitas e-posti teel dokumentide kättesaamist. Kostja ei ole käesoleva

ajani hagiavaldusele vastanud.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

2-25-19671

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt.

5. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

6. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.

Hagiavalduse kohaselt on kostja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja

esitatud andmed laenutaotlustel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4

kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei

saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister,

Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi

Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna

ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Krediidiandja kogutud

teave ei võimaldanud teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi.

2-25-19671

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

7. Hageja esitas nõude ümberarvestuse. Lepingu nr XXX alusel sai kostja laenu summas 500

eurot. Kostja on lepingu alusel tagasimakseid kokku teinud summas 443.25 eurot. Kui

arvestada kõik maksed põhiosa katteks, siis on kostjal tagastamata põhiosa summas (500-

443.25) 56.75 eurot.

Kohtu hinnangul ei ole hageja nõude ümberarvestus põhjendatud. Kostjale väljastati laen

summas 461.36 eurot, millele lisandus lepingu tasu 35 eurot ja väikelaenukindlustuse

kokkuleppe tasu 1.82 eurot. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei võlgne kostja VÕS § 4034 lg 6

rikkumisel muid tasusid. Seega tuleb ümberarvestuse kohaselt lugeda laenusummaks 461.36

eurot, millest arvestada maha kostja tasutud summa 443.25 eurot. Kostjal on tasumata laen

summas (461.36-443.25) 18.11 eurot.

8. VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise

eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud.

Kohus on tuvastanud, et kostja kohustus laenu tagastama perioodil 10.02.2023 – 10.01.2026,

seega on käesolevaks hetkeks lepingu lõpptähtpäev saabunud, kuivõrd viimase osamakse

tasumise tähtaeg oli 10.01.2026.

9. Võttes arvesse, et kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s

6 toodud kohustust ning leping lõppes 10.01.2026, ei võlgne kostja muid tasusid, sh

haldustasu ja sissenõudmiskulu. Koos ümberarvestusega ei esitanud hageja uut

intressiarvestust, mistõttu ei ole hageja intressi nõue põhjendatud.

10. Hageja nõuab ümberarvestuse korral viivist alates lepingu lõppemise päevale järgnevast

päevast, s.o 11.01.2026 lepingujärgses viivisemääras 24% aastas põhiosa jäägilt 56.75 eurolt

kuni tasumiseni.

Ringkonnakohtute praktikas on selgitatud, et vaatamata VÕS § 4034 lg 7 teises lauses

sätestatule on laenuandjal siiski õigus nõuda seadusjärgset viivist, kui vastava nõude

eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9;

TrtRnKo nr 2-18-12417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 403⁴

lõikega 7 ja § 415 lõikega 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele

tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23-

147731, p 40).

Kuivõrd kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist põhivõlalt 18.11 eurolt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Hageja ei ole kohtule esitanud uut sissenõutavaks muutunud viivise arvestust, mistõttu ei ole

hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue põhjendatud.

2-25-19671

11. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 18.11 eurot ja

viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 11.01.2026 kuni

põhivõla tasumiseni.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 264.82 eurot, intressi 69.80 eurot, haldustasu

13.50 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 60.09 eurot.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

13. Hageja nõude suuruseks oli 456.32 eurot. Kohus rahuldas hagi, summas 18.11 eurot.

Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 4%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel

jätta 96% ulatuses hageja kanda ning 4% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 175 eurot ja

õigusabikulud 422.50 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu 175eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga.

Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud

keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev

tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus

põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise

esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja

reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.

Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2,5 tunni ulatuses, seega on

põhjendatuks esindaja kulu (2,5 x 120) 300 eurot ilma käibemaksuta.

2-25-19671

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (175+300) 475 eurot, millest kostja

kanda jääb 4% ehk 19 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud

juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled

esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded

täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud

osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx

viitenumbriga xxx.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik