4-26-86/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.04.2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-26-86 (2302,25,014764)

Kohtunik

Lea Pähkel

Kaebuse sisu

S Yi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 10.01.2026 otsusele

väärteoasjas nr 2302,25,014764

Kaebuse esitaja

(menetlusalune isik)

S Y, isikukood: xxx; elukoht: xxx

Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond

(asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn); kirjaliku seisukoha esitas

Jaak Paju

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120, § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse 10.01.2026 otsus väärteoasjas nr 2302,25,014764, millega S Yi

karistati LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 85 trahviühikut, s.o 680 eurot ja LS § 236 lg 1

järgi rahatrahviga 85 trahviühikut, s.o 680 eurot, kuid määrata, et S Yi võib KarS § 66

lg 2, 3 alusel otsusega mõistetud rahatrahvid kogusummas 1360 eurot tasuda ositi 10

kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 136

eurot.

2. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 10.01.2026 otsuses näidatud arveldusarvele,

märkides ära viitenumbri xxx.

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu,

saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia 10 päeva jooksul kohtutäiturile,

millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4. S Yi kaebus jätta rahuldamata.

5. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale e-toimiku kaudu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluskäik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvetalituse uurija xxx koostas

16.12.2025 väärteoprotokolli nr 2302,25,014764 S Yile selle eest, et tema 16.11.2025 kell

14.01 Harjumaal, Tallinna linnas, xxx juures juhtis mootorsõidukit X X, reg nr xxx, selliselt,

et ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teise isiku vara, ning sõidutee ääres asuvale

parkimiskohale sõites ei hoidnud külgvahet. Ta sõitis otsa pargitud sõidukile Xxx Xxx, reg nr

xxx. Oma tegevusega põhjustas ta varalist kahju xxx AS-ile (kahju on fikseeritud fotode ja

vaatlusprotokolliga). Samuti lahkus ta sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata,

kuigi kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav

isik.

Nimetatud tegevusega rikkus S Y väärteoprotokolli kohaselt LS § 16 lg 1, § 46 lg 3, § 169 lg

4 p 4, 5, § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS §

223 lg 1, § 236 lg 1 järgi.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

kohtuesindusgrupi uurija abi xxx koostas 10.01.2026 väärteoasjas nr 2302,25,014764 S Y

suhtes väärteootsuse ning karistas S Yi KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 3 alusel LS § 223 lg 1 järgi

rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses (680 eurot) ning LS § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 85

trahviühiku ulatuses (680 eurot).

3. Menetlusalune isik esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub rahatrahvi suurust

vähendada, kuna talle mõistetud maksimaalne rahatrahv on ebaproportsionaalne. Ta tunnistab

oma süüd, tegemist on tema esimese rikkumisega ning kohtueelses menetluses on ta teinud

menetlejaga koostööd. Tekitatud kahju on hüvitanud kindlustus. Kuna tal on perekond, on

maksimaalses ulatuses määratud trahv talle märkimisväärne koormus.

26.01.2026 edastas menetlusalune isik kohtule e-kirja, milles märkis, et nõustub asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

4. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning märkis oma

seisukohas, et menetlusalusele isikule on määratud proportsionaalne karistus. Karistuse

määramisel on otsuse tegija arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegusid, süü

suurust ning asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad karistused samalaadsete liiklusalaste

rikkumiste eest. Samuti on otsuse tegija õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku süü ei ole

käesolevas asjas suur, mistõttu võivad määratud rahatrahvid jääda sanktsiooni alumise

kolmandiku piiresse.

Menetleja hinnangul on määratud karistus proportsionaalne, kaitseb teisi liiklejaid, ei koorma

menetlusalust isikut liigselt ning on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Lähtudes

eeltoodust on seisukohal, et kaebuses toodud asjaolud ei anna alust 10.01.2026 koostatud

üldmenetluse otsuse tühistamiseks ega muutmiseks, mistõttu palub kohtuväline menetleja

jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata

lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui

kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses

teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist

kohtuistungil. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus

asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite

uurimiseks. Kohus leiab, et antud asja on võimalik lahendada menetluses. VTMS § 123 lg 2

kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu

6. LS § 223 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt

liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või

ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtuväline menetleja on S Yile ette heitnud LS § 16 lg 1

nõude rikkumist, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega

ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada

inimesi, vara või keskkonda ning LS § 46 lg 3 kohaselt peab sõitmisel hoiduma juht hoiduma

ohutut külgvahet. Eelpool märgitud rikkumise tagajärjel sõidutee ääres olevale

parkimiskohale sõitmisel sõitis menetlusalune isik otsa pargitud sõidukile Xxx Xxx r/n xxx.

Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju xxx AS´ile (varaline kahju on

fikseeritud fotode ja vaatlusprotokolliga).

7. Menetlusalune isik ei ole vaidlustanud, et tema oli isik, kes juhtis 16.11.2025 kell 14.01

Harjumaal, Tallinna linnas, xxx juures mootorsõidukit X X, reg nr xxx, ning parkimiskohale

sõites sõitis otsa pargitud sõidukile Xxx Xxx, reg nr xxx. Seda asjaolu kinnitab ka

sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtub, et 16.11.2025 kell 14.01 toimus nimetatud

asukohas liiklusõnnetus, kus sõiduauto X X reg nr xxx sõitis otsa sõidukile Xxx Xxx reg nr

xxx. Kahjustada sai Xxx Xxx vasakpoolne esinurk.

8. Sõiduki vaatlusprotokollis on kirjeldatud sõidukit Xxx Xxx reg nr xxx ning tuvastatud

värvikahjustus vasakpoolses esinurgas.

9. Tunnistaja xxx on andnud ütlused, mille kohaselt parkis ta 16.11.2025 sõiduki Xxx Xxx reg

nr xxx aadressile xxx, sõidutee äärde ning sõiduk oli parkimisel korras. Õhtul avastas ta

sõiduki vasakpoolses esinurgas kahjustuse. xxx hoone kaamerasalvestist vaadates tuvastas ta,

et tema sõidukiga tegi avarii kaubik kell 14.01.

10. Materjalide juures olevast videosalvestisest nähtub sõidutee, mille parempoolses ääres

pargivad sõidukid. Paremalt teise sõidukina pargib xxx logoga takso. Kell 14.01 sõidab

paremalt kaamera vaatevälja valge sõiduk, mis alustab parkimist xxx takso ette jäävale

parkimiskohale. Parkimise käigus sõidab valge sõiduk parempoolse küljega vastu xxx takso

vasakpoolset esinurka, seejärel tagurdab veidi ning sõidab edasi sõidutee ääres olevale

parkimiskohale. Nähtub seegi, kuidas juht väljub sõidukist, vaatab mitu korda enda auto taga

olevat sõidukit ning lahkub kella 14.03 ajal sõiduki juurest.

11. Asja materjalide juurde lisatud fotodega on tuvastatud Xxx Xxx´l r/n xxx kaapejäljed

vasakpoolses esinurgas.

12. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt juhtis ta 16.11.2025 tööandja sõidukit X X reg. nr

xxx xxx piirkonnas ning ta pidi xxx kirikusse minnes sõiduki külgboksi sooritades parkima.

Manöövrit tehes ta kuulis küll heli, kuid ta arvas, et seda tegid autos olevad tööriistad. Kuna

auto oli porine, siis mingeid vigastusi ta ei näinud. Ka teisel autol ta vigastusi ei näinud. Alles

paar nädalat hiljem märkas ta enda tööandja autol kriimustust. Kui temaga kirikust ühendust

võeti, siis tunnistas oma süüd. On näinud ka ise videot, kus nähtub, et ta oli oma sõidukiga

teist autot riivanud, kuid teo toimepanemisel ta seda ei märganud.

13. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et S Y tekitas tunnistajale varalise kahju, s.t

põhjustades tunnistaja sõidukile vigastuse. LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu

tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli

põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamise või teisele isikule

ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele

isikule ette heitnud LS § 46 lg 3 rikkumist. LS § 46 lg 3 sätestab, et sõidukijuht peab sõitmisel

hoiduma ohutut külgvahet.

14. Seega oleks menetlusalune isik pidanud parkimisel olema hoolas selliselt, et külgboksi

manöövrit tehes ei jääks parkimisel ette pargitud sõidukeid. Menetlusalune isik oleks saanud

õiget trajektoori valides vältida otsatagurdamist pargitud sõidukile. Seega näitab, et

menetlusalune isik külgboksi sooritamisel ei täitnud sellist hoolsuskohustust ning rikkus

ettevaatamatusest LS § 46 lg 3 nõudeid. Juhul, kui menetlusalune isik oleks eelviidatud nõuet

järginud, oleks olnud ka välistatud pargitud sõiduki riivamine ja kahju tekkimine.

15. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus

leiab, et menetlusalune isik pani temale etteheidetava väärteo (LS § 223 lg 1) toime

ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna ta ei veendunud sõidukiga külgboksi manöövrit

tehes ohutuses teiste isikute varale. Menetlusalune isik ei olnud piisavalt hoolas ning

kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et tema tegevus võib kaasa

tuua teise isiku vara kahjustamise. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et menetlusalune isik

on täitnud LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu.

16. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu

17. Lisaks eeltoodule heidetakse S Yile väärteoprotokolli nr 2302,25,014764 kohaselt ette

seda, et ta pärast liiklusõnnetuse põhjustamist ja varalise kahju tekitamist lahkus ta

sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle

teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Sellise tegevusega

rikkus S Y LS § 169 lg 4 p 4, 5 ja LS § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime LS § 236 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo. LS § 236 lg 1 järgi on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki

juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli

kohustuslik. LS § 169 lg 5 kohustab isikut liiklusõnnetusest teavitama, varalise kahju saaja ei

ole teada. LS § 169 lg 4 p 4, 5 kohaselt ei pea liiklusõnnetusest politseile teada andma, kui on

nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või

juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja

sellele alla kirjutanud.

18. Kohus eelnevalt tuvastas, et menetlusalune isik põhjustas liiklusõnnetuse ja tekitas varalist

kahju. Varalise kahju tekkimine on tõendatud vaatlusprotokollide ja sellele lisatud fotodega

ning CD salvestisega. Liiklusõnnetuse toimumist ja asjaolu, et süüdlane sündmuskohalt

lahkus tõendavad nii tunnistaja ütlused kui ka menetlusaluse isiku enda ütlused, mille kohaselt

menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt teadet avarii toimumisest tegemata. Vaatamata

sellele, et menetlusalune isik on kinnitanud, et ta ei saanud aru, et manöövrit teha oli riivanud

teist sõidukit, pidi avarii toimumisest aru saama. Seda kinnitab asja materjalide juures olev

andmekandja, millest nähtub, et menetlusalune isik sõidab sõiduki küljega vastu teist autot

ning seejärel tagurdab ning alustab uuesti külgboksi manöövri tegemist. Nähtub seegi, kuidas

menetlusalune isik läheb selle auto juurde, mida oli oma auto küljega riivanud ning vaatab

korduvalt selle auto suunas. Arvestades sõidukile tekitatud kahjustust ning menetlusaluse

isiku käitumist sündmuskohal, ei ole eluliselt usutav, et kaebuse esitaja ei tajunud avarii

toimumist.

19. Kohus leiab, et liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmine on toime pandud kavatsetult

KarS § 16 lg 2 järgi, st menetlusalune isik sai aru, et tema juhitud sõiduk riivas pargitud

sõidukit, sõidukitele tekkisid kahjustused ning kahjustada saanud pargitud sõiduki Xxx

omanik oli menetlusalusele isikule teadmata. Sellistel asjaoludel tuleb liiklusõnnetusest kohe

politseile edasiste juhiste saamiseks teatada, mida menetlusalune isik aga ei teinud. Eeltoodut

arvesse võttes leiab kohus, menetlusalune isik on täitnud LS § 236 lg 1 sätestatud väärteo

objektiivse ja subjektiivse koosseisu.

20. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus

21. KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 223 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni

300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 236 lg 1

sanktsioon näeb ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

22. Kohus arvestab, et menetlusalune isik pani LS § 223 lg 1 teo toime hooletusest, mis

iseenesest viitab isiku väiksemale süüle. Samuti tuleb arvestada sellega, et Xxxle tekitatud

vigastused ei olnud väga suured. LS § 236 lg 1 väärteo pani menetlusalune isik toime

kavatsetult, sest kohus on tuvastanud, et ta pidi olema toimunud liiklusõnnetusest teadlik ning

tema lahkumine sündmuskohalt ilma politseid teavitamata oli seega teadlik valik ja otsus.

Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid asjas ei esine.

23. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi, mille eesmärk on

süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid.

Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite

eiramine ei ole millegagi õigustatud ning toime pandud tegu saab ka vastavalt karistatud.

Karistusregistri kohaselt ei ole S Y karistusregistrisse kantud. Seega on menetlusalune isik

seni käitunud õiguskuulekalt, mistõttu saab tema poolt käesolevas asjas toimepandut pidada

pigem ebasoodsate asjaolude kokkulangemiseks ja erandiks, mitte tavapäraseks käitumiseks.

Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama, et

isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja on S Yle nii LS § 223 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest kui ka LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo toimepanemise eest määranud kõige leebema karistusliigi, s.o rahatrahvi oluliselt alla

sanktsiooni keskmise määra. Arvestades asjaolu, et S Yi on varem karistamata, on kohane

karistus, mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul on menetleja poolt

määratud karistus nii LS § 223 lg 1 kui ka LS § 236 lg 1 järgi 85 trahviühiku ulatuses, mis on

oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra, seadusega kooskõlas. Karistamise mõistmisel on

arvesse võetud S Yi süü suurust ning nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke, samuti

karistuse kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kohtuvälise menetleja poolt

mõistetu karistused mõlema väärteo osas on täielikult põhjendatud ja proportsionaalsed ning

vastavad isiku süü suurusele ja karistuse mõistmise põhimõtetele.

24. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et S Yi kaebus tuleb jätta rahuldamata ning

kohtuvälise menetleja 10.01.2026 otsus väärteoasjas nr 2302,25,014764 muutmata.

Arvestades karistuse suurust ning riigis olevat keskmist palka, peab kohus aga võimalikuks S

Yil tasuda KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahv ositi, s.o 10 kuu jooksul igakuise maksega mitte

vähem kui 136 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pähkel

kohtunik