2-26-6390/2 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tanel Pürn

Kohtujurist

Katrin Kiirend-Pruuli

Määruse tegemise aeg ja koht

27.03.2026, Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-26-6390

Tsiviilasi

I.N-i hagi A.W vastu tagasiulatuva elatise

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: I.N (isikukood XXX,)

Kostja: A.W (isikukood XXX,

Laps, kelle ülalpidamiseks elatist nõutakse: P.X

(isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

MENETLUSE KÄIK

1. I.N (hageja) esitas 19.03.2026 Tartu Maakohtule hagi A.W (A.W, kostja) vastu

tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks perioodil 23.06.2025 kuni 17.02.2026. Hagiavalduse

päises oli hagejaks märgitud I.N ning I.N märkis hagis, et „Asjaolu, et laps on nüüd

täisealine, ei välista tagasiulatuva elatise väljamõistmist. Hageja palub kanda väljamõistetud

elatis otse lapse pangakontole, kuna laps on nüüd täisealine ning elatis on mõeldud lapse

vajaduste katmiseks.“

Hagi asjaoludest nähtub, et hageja ja kostja ühine laps P.X sai xx.xx.xxxx täisealiseks. Laps

elas alguses X juures ning alates 23.06.2025 kolis elama X juurde ja hiljem elas vanematest

eraldi. Laps töötas õpingute kõrvalt ning kasutas enda ülalpidamiseks enda teenitud tulu.

Kostja täitits enda ülalpidamiskohustust äärmiselt minimaalselt ning G. K. tekkis enda

elatamiseks rahaliste vahendite puudujääk.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Ehkki hagiavaldus on esitatud mõningaste puudustega, ei pea kohus praegu põhjendatuks

määrata tähtaega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks.

3. TsMS § 371 lg 2 p 2 esimese alternatiivi kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse

võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole I.N-i õiguste rikkumine võimalik, mistõttu ei ole hagi

esitatud I.N-i kui hageja õiguste ja huvide kaitseks. I.N ei ole hagi esemeks oleva õigussuhte

pooleks. Elatise nõudes on hagejaks laps ise ning see kehtib ka tagasiulatuva elatise nõude

puhul (vt nt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-16 p 21, kus on märgitud, et „tagasiulatuv

elatisenõue on lapse nõue vanema vastu“.) Seega ei ole I.N-i õiguseid rikutud ja tema ei ole

ka hagi esitamiseks õigustatud isik.

Elatise nõudmise hagi saab esitada P.X, mitte tema X. Kuni laps on alaealine, saab tema nimel

elatishagi kohtule esitada lapsevanem kui tema seaduslik esindaja. Hagejaks on sellisel juhul

ikkagi laps ise, kuid lapsevanem esindab teda menetluses.

P.X sai XX.XX.XXXX täisealiseks, mistõttu on ta tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 ja

TsMS § 202 lg 1 ja 2 tulenevalt tsiviilkohtumenetlusteovõimeline ning peab ise kaitsma oma

õigusi ja huve. X ei ole täisealise lapse seadusjärgset esindusõigust isegi siis, kui nõue

puudutab perioodi, mil laps oli alaealine.

4. Kohus selgitab, et kehtiva perekonnaseaduse § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud

saama ka laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe

tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

5. I.N-il võiks olla nõue A.W vastu üksnes siis, kui ta oleks G. K. ülalpidamiseks täitnud

omapoolse ülalpidamiskohustuse ning seejärel andnud G. K. ülalpidamist ka A. K.langeva osa

eest. Sellisel juhul oleks I.N täitnud A. K. kohustuse ning saaks esitada tagasinõude. Praegu

selliseid asjaolusid aga kohtu ette toodud ei ole. Vastupidi, hagi asjaoludest nähtub, et P.X

pidas ennast ise üleval, kuna mõlemad vanemad andsid talle ülalpidamist vajalikust

väiksemas ulatuses. Seega ei ole I.N täitnud ülalpidamiskohutust A. K. eest ning ka sellel

alusel A.K. vastu nõuet esitada ei saa.

6. Kuna I.N on esitanud kohtule hagi talle mittekuuluva nõude sissenõudmiseks, on tegemist

perspektiivitu hagiga. Seega keeldub kohus I.N-i hagi § 371 lg 2 p 2 esimese alternatiivi

alusel menetlusse võtmast.

7. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kostja pole

menetluses osalenud, kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Pürn

kohtunik

2