3-26-902/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-26-902

Haldusasi

X. X kaebus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastu

seoses pensioni arestimisega

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlus tähtaja pikendamiseks

rahuldamata.

2. Tagastada kaebus.

3. Lahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. X. X esitas 27.03.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub mõista Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Kojalt (edaspidi: Koda) välja kaebaja pensionist kinni peetud 1600 eurot. Kaebuse

kohaselt tühistas Maksu- ja Tolliamet 27.08.2025 nõude summas 994,50 eurot, kuid vastustaja

jätkas kaebaja pensionist kinnipidamiste tegemist.

Kaebaja selgitas pärast kaebuse käiguta jätmist täiendavalt, et kuna riiginõuete täitmisele esitamine

toimub Koja hallatava infosüsteemi kaudu, peab kaebaja vastustajaks Koda. Kaebaja varasemad

kaebused ei ole jõudnud kohtutäiturini. Kuna kohtutäitur on Koja liige, vastutab täituri tegemiste

eest ka Koda. Kohtutäitur venitab täitemenetluse lõpetamisega ega edasta jaanuari ja veebruari

kestel kinnipeetud summasid Maksu- ja Tolliametile (s.o riigile kui sissenõudjale). Kaebuses

kohtutäiturile (dtl 11-13) leiab kaebaja samuti, et nõue on olulises osas täidetud ning osa nõude

täitmisest on aegunud.

2. Kohus jätab kaebaja taotluse vastamise tähtaja pikendamiseks (dtl 10) rahuldamata, sest

kaebusest ja selle täiendusest on ilmne, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel

halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

3. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Kaebajal on tekkinud vaidlus kohtutäituriga küsimuses, millised kaebaja pensionist kinnipeetud

summad pidanuks kohtutäitur sissenõudjale (riigile Maksu- ja Tolliameti kaudu) edasi kandma ja

kas nõude täitmine on aegunud. Nagu kohus juba kaebuse käiguta jätmisel selgitas, on

täitemenetluse läbiviijaks on kohtutäitur, mitte Koda. Kohtu tehtud päringu kohaselt on täiteasja nr

182/2020/547 läbiviijaks kohtutäitur Y. Y1, mida on kinnitanud ka kaebaja (dtl 9).

1 kontaktandmed: XXX

1(2)

Kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks on ettenähtud erikord HKMS § 4 lg 1 mõttes, mis kohaldub

ka juhul, kui käsitleda kohtutäiturit avaliku võimu teostajana. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib

kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest

keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates

päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse

kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest

arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub

(TMS § 218 lg 1). Seega ei ole kohtutäituri tegevusest tulenevate vaidluste, sh kui suur osa

kinnipeetud sissetulekust tuleks edasi kanda sissenõudjale ja kas nõude täitmine on aegunud,

lahendamine halduskohtu pädevuses.

Kaebuse täienduse lisa kohaselt on kaebaja esitanud 02.04.2026 kohtutäiturile kaebuse (dtl 11-13).

Seega saab kaebaja kaitsta oma õiguseid maakohtus, vaidlustades seal kaebuse kohta tehtud või

tehtava kohtutäituri otsuse.

4. Kaebaja on taotlenud ka Kojalt kaebaja pensionist kinni peetud 1600 euro väljamõistmist.

Kaebaja selgitustest tuleneb, et kaebaja leiab, et Koda vastutab täituri tegevuse eest. Seega on

tegemist kahju hüvitamise nõudega.

KTS § 9 käsitleb mõningaid juhtusid, mille korral vastutab kohtutäituri tegevuse eest Koda (lg-d 2,

4 ja 6). Kohus ei pea vajalikuks nende erinormide kohaldumist käesoleval juhul kontrollida, kuivõrd

KTS § 9 lg 8 kohaselt vaadatakse kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused läbi

maakohtus. KTS § 9 ülesehitusest tuleneb, et seega on maakohtu pädevuses kõik kohtutäituri poolt

kahju hüvitamisega seotud vaidlused, sõltumata sellest, kas kostjaks on lisaks kohtutäiturile ka

Koda. Niisiis on ka kahju hüvitamise nõuet pädev läbi vaatama maakohus, mitte halduskohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

2(2)