Legislator Case Law & Legislation
2-25-20556/9 AI generated

2-25-20556/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-20556/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

kostja kohustub tasuma hagejale võlgnevuse, mis on fikseeritud kompromissi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 385 eurot. Kompromisstingimuste korrektsel

Legislator headnote

AI generated

2-25-20556/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kompromisstingimuste korrektsel

Keywords

AI generated
settlement of dispute negotiation and conclusion target agreement unsuccessful tender procedure non-implementation of the offending agreements amicable settlement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

06. aprill 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-20556

Tsiviilasi

Swedbank aktsiaseltsi hagi D P vastu võla nõudes

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu

tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Swedbank aktsiaselts (registrikood 10060701);

hageja lepinguline esindaja L V (e-post xxx);

kostja D P (isikukood xxx, e-post xxx).

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada hageja Swedbank aktsiaseltsi (registrikood 10060701) ja D P’i (isikukood

xxx) vaheline kompromiss järgmiselt:

1. kostja kohustub tasuma hagejale võlgnevuse, mis on fikseeritud kompromissi

sõlmimise päeva seisuga (s.o 12.02.2026) ehk kokku 8 682.97 eurot (s.o põhiosa 7

834.08 eurot, intress 482.83 eurot, põhiosa viivis 366.06 eurot) ning lisaks pool hagi

esitamisel tasutud riigilõivust ehk 385 eurot. Kompromisstingimuste korrektsel

täitmisel võlgnevusele viivist ei lisandu.

2. kostja kohustub tagastama käesoleva kohtumääruse resolutsiooni I osa punktis 1

nimetatud summad hagejale igakuiste maksetena kuni kogu võlgnevuse ja riigilõivu

tasumiseni.

3. igakuise makse suurus on minimaalselt 200 eurot. Igakuised maksed tuleb hagejale

tasuda hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks. Igakuiste maksete tasumist tuleb alustada

hiljemalt 01.03.2026.

4. igakuised maksed tuleb tasuda Swedbank aktsiaseltsi arvelduskontole nr xxx,

viitenumbriga xxx ja selgitusega „D P, leping xxx“.

5. kohustused loetakse tasumiste arvel täidetuks järgmises järjekorras: riigilõiv,

põhiosa, intress, viivis.

2-25-20556

6. kostjal on õigus tasuda hagejale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni I osa punktis

1 toodud summad ennetähtaegselt.

7. juhul kui kostja hilineb kokkulepitud summade tasumisega rohkem kui kümme

päeva või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus nõuda kogu käesoleva kohtumääruse

resolutsiooni I osa punkti 1 tasumata võlgnevuse kohest tasumist ja õigus esitada

käesolevat kokkulepet kinnitav kohtumäärus täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda

sissenõude pööramist kogu kostja varale. Võlgnevusele hakkab alates

täitmisavalduse esitamisest alates lisanduma viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kostja eelnev informeerimine täitemenetluse algatamise avalduse

esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.

8. kompromissis nimetamata hageja ja kostja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

II. Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega Swedbank aktsiaseltsi hagis D P

vastu võla nõudes.

III. Tagastada hagejale Swedbank aktsiaseltsile käesoleva kohtumääruse jõustumisel pool

hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o 385 eurot, mis kanda

Swedbank aktsiaseltsi arvelduskontole nr xxx Swedbank aktsiaseltsis, selgitusega „D P,

tsiviilasi nr 2-25-20556, riigilõivu osaline tagastamine”.

IV. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 5 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on Swedbank aktsiaseltsi (AS) hagi D P vastu võla nõudes.

16.02.2026 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Juhindudes TsMS §-dest 428

lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostja, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja

lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse

lõpetamise tagajärgedest teadlikud.

TsMS § 661 lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale

ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises

seaduses sätestatud viieteistkümnelt päevalt viiele päevale.

Lähtuvalt TsMS § 150 lg 2 p-st 1 ja lg-st 4 taotleb hageja poole menetluses tasutud riigilõivu,

s.o 385 euro tagastamist. Hageja palub riigilõiv tagastada Swedbank AS arvelduskontole nr

xxx Swedbank AS-is, selgitusega „D P, tsiviilasi nr 2-25-20556, riigilõivu osaline

tagastamine”.

2-25-20556

Kohtumääruse põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist

hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse

avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja

võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.

TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430

ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus

kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses sama seadustiku §-s 487

sätestatu kohaselt.

Kompromissi kinnitamine

Harju Maakohtu menetluses on Swedbank aktsiaseltsi (AS) hagi D P vastu võla nõudes.

16.02.2026 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Juhindudes TsMS §-dest 428

lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostja, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja

lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse

lõpetamise tagajärgedest teadlikud.

TsMS § 661 lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale

ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises

seaduses sätestatud viieteistkümnelt päevalt viiele päevale.

Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku

avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kohus on kontrollinud

tarbijakrediidilepingu kehtivust ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohtu

hinnangul on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega leiab kohus, et kompromiss

tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada.

Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa

hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8

2-25-20556

sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses

nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning

kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui

kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke

tagajärgi ja menetlus asjas jätkub.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi

sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud

teisiti.

Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi

kanda.

Riigilõivu tagastamine

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses

asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõivu tasuti.

Lähtuvalt TsMS § 150 lg 2 p-st 1 ja lg-st 4 taotleb hageja poole menetluses tasutud riigilõivu,

s.o 385 euro tagastamist. Hageja palub riigilõiv tagastada Swedbank AS arvelduskontole nr

xxx Swedbank AS-is, selgitusega „D P, tsiviilasi nr 2-25-20556, riigilõivu osaline

tagastamine”. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 770 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust

(770 eurot) pool, s.o 385 eurot. Riigilõiv tuleb kanda hageja taotluses märgitud rekvisiitidele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merike Varusk

kohtunik