2-25-17085/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-17085

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-17085

Tsiviilasi

M.Z-i maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik M.Z (isikukood XXX; tegelik elukoht XXX;

telefon XXX; e-post XXX)

usaldusisik K.O (isikukood XXX; K.O; XXX; telefon XXX; e-

post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja M.Z (isikukood XXX) pankrot 2. aprillil 2026 kell 17.00 ja algatada M.Z-

i kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisik K.O töötasu suuruseks 891 eurot, millele lisandub käibemaks 213,84

eurot, kokku 1104,84 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 886 eurot, millele lisandub käibemaks

212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot, K.O XXX (registrikood 10016048, KMKR EE100121575,

arvelduskonto nr XXX AS SEB Pank).

4. Välja mõista M.Z-i pankrotivarast usaldusisiku tasu 5 eurot, millele lisandub käibemaks

1,20 eurot, kokku 6,20 eurot, K.O Õigusbüroo osaühingule (registrikood 10016048, KMKR

EE100121575, arvelduskonto nr XXX AS SEB Pank).

5. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes K.O (isikukood XXX; K.O XXX;

telefon XXX; e-post XXX).

6. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 20. aprillil 2026 kell

10.00 Kalevi 1 Tartu kohtumaja saalis nr 215. Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise soovist

teatada Tartu Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist.

7. Kohustada M.Z-i osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja andma võlgniku

vande.

8. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel

pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos pankrotiseaduse

(PankrS) § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist

võib vastu võtta üksnes haldur.

9. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

10. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 2. aprill 2027.

11. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1–2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

12. Jätta menetluskulud M.Z-i kanda.

13. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

14. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud

tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkti 3 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud

andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. M.Z (avaldaja) esitas 11.10.2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse

(tsiviilasi nr 2-25-17085).

Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline ning tal on üks alaealine ülalpeetav M.Z (sünd 29.06.2012),

kes ei ela koos avaldajaga. Avaldaja ei tööta ja tema sissetulekuks on igakuine töövõime- ja

sotsiaaltoetus kokku 750 eurot. Igakuised väljaminekud on 750 eurot: transpordikulud 50–100 eurot,

sidekulud 12 eurot, ülalpidamismaksed avaldajast lahus elavale lapsele 150–750 eurot ja lapse

koolikohustuse täitmisega seonduvad kulud vastavalt vajadusele. Elukindlustuseks maksab avaldaja

igakuiselt 10 eurot. Võlgnevuste tasumiseks raha ei jää. Avaldaja omab vara (garaažiboks), mille

väärus on umbes 4500 eurot. M.Z selgitas, et sissetulekute ja kohustuste proportsioon käib talle üle

jõu, ühe võlausaldaja (Bondora AS) nõue on tema hinnangul õiguslikult vastuvõetamatu, tal on

kujunenud psüühikahäired (patoloogiline hasartmängurlus ja tubakasõltuvus). Tervisliku seisundi

tõttu ei ole M.Z püsivat tööd leidnud. M.Z soovib võlgade ümberkujundamise menetluse

algatamist. Tema kohustuste suuruseks on 17 600 eurot ja igakuised maksed on kuni 250 eurot.

2. Kohus võttis 17.02.2026 määrusega M.Z-i maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas

tema usaldusisikuks K.O , keda kohustas hiljemalt 19.03.2025 kohtule esitama FIMS §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja

2

makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara

suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti

väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 18.03.2026 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning

arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

4. 30.03.2026 ärakuulamisel selgitas M.Z , et tal on Bondora AS laenu tõttu tekkinud

makseraskused. Tema sissetulekuks on sotsiaaltoetus 50 eurot ja töövõimetoetus 674 eurot. Ühe kuu

makseks võlausaldajatele võiks olla 150 eurot. Ta maksab lapsele elatist ja ka toetab vanemaid. M.Z

nõustus pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega ning on aru

saanud sellega kaasnevatest kohustustest.

Kohtu põhjendused

5. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale.

M.Z-i sissetulekuteks on töövõimetoetus 674 eurot kuus ja sotsiaaltoetus 50 eurot kuus, kokku 724

eurot kuus. Avaldaja osas tehti töövõimetoetuse määramise otsus 22.10.2025, mille kohaselt on

M.Z-il puuduv töövõime – töövõimetoetuse maksmise periood on 21.11.2025 – 10.11.2030 ja

toetuse suuruseks on 21,74 eurot päevas (30-päevase kuu puhul 652,20 eurot kuus).

19.02.2026 müüs M.Z endale kuuluva garaaži (HÜ Kivi Auto liikmesus nr 5) hinnaga 4000 eurot

JAKO Invest OÜ-le. Talle kuulub telefon väärtusega 40 eurot. Avaldaja konto jääk seisuga

03.03.2026 on 1,07 eurot. Võlgnikul ei ole vara käsutamine piiratud, mistõttu kontode jääk võib olla

muutunud.

Võlausaldajate nõudeid on kokku 8008,71 eurot, millest põhinõuded moodustavad 7506,52 eurot ja

kõrvalnõuded 502,19 eurot.

M.Z-il on eraisiku ees üks võlg – XXX ees ca 100 eurot (seisuga 06.03.2026). M.Z-il on

laenulepingutest tulenevad nõuded kahe eraisiku vastu: 1) R. T., 14.10.2024 antud laen 500 eurot; 2)

R. U., 29.09.2024 antud laen 500 eurot. Avaldaja ei ole veel laene tagasi saanud ning ta on laenu

andnud ka krediidiandjalt saadud laenu arvelt.

M.Z maksab oma alaealisele lapsele vabatahtlikult elatist. M.Z on hasartmängusõltlane (nt garaaži

müügist saadud rahast kulutas ca 3300 eurot hasartmängudele).

Avaldaja jooksvad kulutused kuus on 162–762 eurot: sidekulud 12 eurot ja elatis 150–750 eurot.

Usaldusisik on vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist kontrollinud ulatuses, mida võiks

mõistlikult eeldada ning ei saa välistada, et menetluse jätkumisel nõudeavalduste sisust tulenevalt

detailse vastutustundliku laenamise põhimõtete kontrolli käigus võidakse tuvastada võlausaldajate

poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumisi. Võlgniku vastu olevad laenunõuded ei ole

muutunud sissenõutavaks.

Avaldaja suudaks võlgade ümberkujundamise menetluses praeguse sissetuleku juures maksta

kohustusi ca 150 euro kaupa. Juhul, kui tasuda põhiosa nõudeid (7506,52 eurot) igakuiselt võlgniku

poolt soovitud 150 euro kaupa, siis kuluks võlgade maksmiseks ca 50 kuud, ehk 4 aastat ja 1 kuu.

Võlgniku hinnangul on ta maksejõuetu, kuna igakuised maksed ei ole talle jõukohased. Usaldusisiku

hinnangul võlgnik ei ole maksevõimeline, sest pärast laenumaksete tasumist jääb talle nii enda

vajadusteks kui lapse elatise tasumiseks ca 470 eurot. Elatusmiinimumi arvestades peaks see summa

olema 659 eurot. Võlgnikul igasugune vara puudub. Töötamised võivad jääda võlgniku tervislikust

seisundist tulenevalt lühiajalisteks.

3

M.Z-i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on laenukohustuste võtmine olukorras, kus ta oli teadlik

nii oma töövõimetusest kui ka hasartmängusõltuvusest. Maksejõuetuse tekkimise aega on hetkel

keeruline hinnata.

Usaldusisik tegi kohtule ettepaneku välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise

menetlus.

6. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus vähemalt 8008,71

eurot ning M.Z-i sissetulekuteks on töövõime- ja sotsiaaltoetus kokku 724 eurot kuus. Seega

puudub võlgnikul vara ja sissetulek kohustuste täitmiseks ning ka maksejõuetusmenetluse kulude

katmiseks. Võlgnik tervislike probleemide tõttu stabiilselt ei tööta ning töötamiste perioodid võivad

olla lühiajalised. Kuna ei ole teada kohustuste täitmise katteallikaid, ei ole võlgniku makseraskused

ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

7. Kohus, vaadanud M.Z-i maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu

välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest

isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse

seadustiku § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

Täitemenetluse registri kohaselt võlgniku suhtes ei ole algatatud täitemenetlusi.

8. Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel M.Z-i pankrotihalduriks K.O , kes vastab PankrS §-s 56

sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina

tegutsemiseks.

9. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

10. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

4

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et K.O on

vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 02.04.2027.

Usaldusisiku tasu

11. FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku

varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2).

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus

töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 13 tundi

ja 30 minutit tasuga 140 eurot tunnis. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 1890 eurot,

millele lisandub käibemaks 453,60 eurot, kokku 2343,60 eurot. Usaldusisiku tasust 886 eurot,

millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, tuleb välja mõista riigi vahenditest. Usaldusisiku tasust

1004 eurot, millele lisandub käibemaks 240,96 eurot, kuulub väljamõistmisele M.Z-i

pankrotivarast.

Büroo,

mille kaudu usaldusisik tegutseb,

on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, s.o alates 01.01.2025 886 eurot (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta (66

eurot tunnis), kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise

täiseuroni.

Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema

tööks kulunud aeg 13 tundi 30 minutit on põhjendatud. Kohus, arvestades riigi vahenditest

usaldusisiku tasu poole tunni hüvitamise piirmäära, määrab tasuks K.O-le usaldusisiku ülesannete

täitmise eest 891 eurot, millele lisandub käibemaks 213,84 eurot, kokku 1104,84 eurot. Usaldusisiku

tasu hüvitamine 1098,64 euro ulatuses tuleb määrata riigi vahenditest ning PankrS § 150 lg 1 p 2 ja

lg 2 alusel 6,20 euro ulatuses pankrotivarast. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o K.O Õigusbüroo osaühingule.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

5