2-26-4202/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLahutada A.Z (isikukood XXX) ja D.R-i (isikukood XXX abielu, mis sõlmiti avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt
Legislator headnote
AI generated2-26-4202/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Triin Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.04.2026, Narva
Tsiviilasja number
2-26-4202
Tsiviilasi
A.Z hagi D.R-i vastu abielu lahutamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: A.Z (isikukood XXX)
Kostja: D.R (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
02.04.2026 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada A.Z hagi D.R-i vastu abielu lahutamise nõudes.
2. Lahutada A.Z (isikukood XXX) ja D.R-i (isikukood XXX abielu, mis sõlmiti
06.03.2024 Narva Linnavalitsuses.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4. Toimetada otsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt
tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud
esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
2-26-4202
MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA KOSTJA VASTUVÄITED
1. A.Z (hageja) esitas 20.02.2026 Viru Maakohtule D.R-i (kostja) vastu abielu lahutamise
nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 06.03.2024. Abielulised suhted
lõppesid 2025. aasta veebruaris. Kohtuväliselt ei ole abielu lahutamine õnnestunud, sest kostja
viibib vanglas.
2. Kostja ei ole kirjalikku vastust hagile esitanud.
3.
02.04.2026 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja ei olnud nõus
abielu lahutamisega ja soovis abielu säilitada.
KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et
hagi tuleb rahuldada.
5. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Hagiavalduse ja rahvastikuregistri
andmetel on poolte abielu sõlmitud 06.03.2024 Narva Linnavalitsuses (dtl 4).
6. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on
pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei
ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
7. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kuigi kostja vaidleb abielu
lahutamise nõudele vastu, saab kohtu arvates pidada poolte abielusuhteid lõppenuks.
Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole. Kohtul on alust arvata, et abikaasad oma kooselu
ei taasta. Hageja soovib abielu lahutada. Kohus selgitas hagejale 02.04.2026 istungil ka
leppimisaja võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel, kuid hageja seda ei soovinud. Hageja oli
kindlal veendumusel, et ta ei taha abielu säilitada ja kostjaga leppida. Kostja soovib hagejaga
ära leppida. Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada.
8. Toimiku materjalidest ning hageja poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et poolte
abielulised suhted on lõppenud 2025. aasta veebruaris. Kohus veendus, et hageja on jõudnud
endas selgusele, et abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Abielu jätkamine eeldab poolte
ühist tahet ning kui üks abikaasadest ei soovi enam abielulist kooselu jätkata, on tal alati õigus
astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Kohus leiab, et PKS §-s 67 toodud eeldused
abielu lahutamiseks on täidetud. Kedagi ei saa sundida jätkama abielu siis, kui isik ise seda ei
soovi. Eeltoodut arvestades tuleb poolte abielu lahutada.
9. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu
kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud
ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Triin Maksing
kohtunik
2 (2)