Legislator Case Law & Legislation
2-26-4202/9 AI generated

2-26-4202/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-26-4202/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lahutada A.Z (isikukood XXX) ja D.R-i (isikukood XXX abielu, mis sõlmiti avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

Legislator headnote

AI generated

2-26-4202/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.04.2026, Narva

Tsiviilasja number

2-26-4202

Tsiviilasi

A.Z hagi D.R-i vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.Z (isikukood XXX)

Kostja: D.R (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

02.04.2026 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.Z hagi D.R-i vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada A.Z (isikukood XXX) ja D.R-i (isikukood XXX abielu, mis sõlmiti

06.03.2024 Narva Linnavalitsuses.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

2-26-4202

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA KOSTJA VASTUVÄITED

1. A.Z (hageja) esitas 20.02.2026 Viru Maakohtule D.R-i (kostja) vastu abielu lahutamise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 06.03.2024. Abielulised suhted

lõppesid 2025. aasta veebruaris. Kohtuväliselt ei ole abielu lahutamine õnnestunud, sest kostja

viibib vanglas.

2. Kostja ei ole kirjalikku vastust hagile esitanud.

3.

02.04.2026 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja ei olnud nõus

abielu lahutamisega ja soovis abielu säilitada.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et

hagi tuleb rahuldada.

5. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Hagiavalduse ja rahvastikuregistri

andmetel on poolte abielu sõlmitud 06.03.2024 Narva Linnavalitsuses (dtl 4).

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

7. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kuigi kostja vaidleb abielu

lahutamise nõudele vastu, saab kohtu arvates pidada poolte abielusuhteid lõppenuks.

Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole. Kohtul on alust arvata, et abikaasad oma kooselu

ei taasta. Hageja soovib abielu lahutada. Kohus selgitas hagejale 02.04.2026 istungil ka

leppimisaja võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel, kuid hageja seda ei soovinud. Hageja oli

kindlal veendumusel, et ta ei taha abielu säilitada ja kostjaga leppida. Kostja soovib hagejaga

ära leppida. Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada.

8. Toimiku materjalidest ning hageja poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et poolte

abielulised suhted on lõppenud 2025. aasta veebruaris. Kohus veendus, et hageja on jõudnud

endas selgusele, et abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Abielu jätkamine eeldab poolte

ühist tahet ning kui üks abikaasadest ei soovi enam abielulist kooselu jätkata, on tal alati õigus

astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Kohus leiab, et PKS §-s 67 toodud eeldused

abielu lahutamiseks on täidetud. Kedagi ei saa sundida jätkama abielu siis, kui isik ise seda ei

soovi. Eeltoodut arvestades tuleb poolte abielu lahutada.

9. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu

kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing

kohtunik

2 (2)