3-26-582/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-26-582

Haldusasi

F.Z riigi õigusabi taotlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

2. Lahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. F.Z esitas 02.03.2026 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse (taotluse vanglale

üleandmise kuupäev – 20.02.2026, dtl 6), mille kohaselt soovib isik riigi õigusabi enda

esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks.

Taotleja soovib esitada mittevaralise kahju hüvitamise taotlust kohtule selle tõttu, et vangla ametnik

solvas ja käitus agressiivselt. Asjast saadavaks kasuks on õigluse ja ametnike suhtes riivatud tunnete

taastamine, usaldusliku tunde taastamine ning taotleja käitumise õige mõistmine.

Pärast kohtu poolt taotluse käiguta jätmist selgitas taotleja täiendavalt (dtl 16), et edastab kohtule

otsustamiseks vajalikud dokumendid. Olukorra kohta on vajalikud kirjeldused olemas ning, kui

kaamera ei olnud sisse lülitatud, viitab see töökohustuste täitmata jätmisele, mis riivab turvatunnet.

Edasisi täpsemaid ütluseid soovib taotleja anda kohtusaalis ja määratavale juristile.

2. Taotleja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub:

-

Taotleja pöördus 26.11.2025 vangla direktori poole kirjaga (dtl 17-19), milles avaldab muret

viirushaigustesse nakatumise osas. Kui taotleja pöördus selles osas 21.11.2025 kell 12-13

ametniku poole, käitus too ebaviisakalt ja ütles taotlejale, et ta peaks vait olema. Täpsed sõnad

olid: „Jää vait, te nagunii jääte haigeks.“ Taotleja tundis sel hetkel hirmu enda turvalisuse ja

tervise pärast. Taotleja soovis olukorra lahendamist.

-

Vangla vastas taotlejale 09.12.2025, et tema pöördumises kirjeldatut kontrollitakse ning

olukordade ennetamiseks viiakse ametnikega läbi vestlused (dtl 20).

-

Taotleja esitas 26.01.2026 vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude (dtl 21-22), milles

taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas 150 eurot. Ametnik käitus solvavalt ja

agressiivselt ning see riivas taotleja usku ametnike tööülesannete täitmise suhtes, mis omakorda

tekitas hirmu tervise suhtes ja turvalisuse tagamises. Taotlejale on põhjustatud moraalne

tervisekahju. Ametnik oli hooletu, solvav ja agressiivne (pahameelne – taotleja sõnastus).

-

Vangla jättis taotluse 16.02.2026 vastusega rahuldamata (dtl 23-24). Kuna valvuri kehakaamera

ei olnud sisse lülitatud, siis ei ole vestluse sisu salvestatud. Valvur selgitas, et võis paluda

taotlejal vaiksemalt olla, kuna ta ei kuulnud raadiost midagi. Sellist konteksti arvestades ei saa

pidada valvuri käitumist õigusvastaseks, isegi kui ta ütles taotlejale „ole vait“. Valvuri ütlus ei

1(3)

saanud ohustada taotleja turvalisust. Vangla suhtub viirushaiguste tõkestamisse tõsiselt. Taotleja

ei ole esitanud ühtegi tõendit, et talle oleks vangla tegevuse tulemusel tekkinud (tervise)kahju.

Kuigi taotluses on toodud erinevad riigi õigusabi liigid, mida taotleja soovib (dtl 1), nähtub taotluse

selgitusest ning ka haldusmenetluse senisest kulgemisest, et taotleja soovib riigi õigusabi

hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumise eesmärgil.

3. RÕS § 7 lg 1 sätestab järgnevad alused, mille korral riigi õigusabi ei anta:

-

taotleja on ise võimeline kaitsma oma õiguseid (p 1);

-

seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat

avalikku huvi (p 6);

-

taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate

kuludega õigusabile (p 12).

Kuna taotlus tuleb eeltoodud alustel rahuldamata jätta, ei asu kohus täiendavalt kontrollima ja välja

selgitama taotleja majanduslikku seisundit.

4. Taotlus tuleb rahuldamata jätta RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel, kuna võimaliku mittevaralise kahjunõude

esitamise osas ei ole tungivat avalikku huvi. Taotleja väidab oma õiguste riivet seoses sellega, et

valvur käskis tal vait olla. Ka juhul, kui selline korraldus või ütlemine oli solvav või lausa

õigusvastane, ei nähtu sellest taotleja õiguste intensiivset riivet. Taotleja on soovinud oma riivatud

tunnete ja usaldusliku suhte taastamist ning tema käitumise õiget mõistmist (dtl 2 p 8). Seega soovib

taotleja ennekõike üksnes veenduda, kas ametnik käitus õigesti. Ainuüksi sel eesmärgil kahjunõude

esitamiseks ei esine tungivat avalikku huvi. Taotleja avaldustest ja dokumentidest ei nähtu ühegi

RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve riivamist määral, mille tõttu tuleks tungivat avalikku huvi

möönda. Samuti puuduvad põhjendused ega ole ka sündmuste käigust loogiliselt järeldatav, et

taotlejale tekkis tervisekahju. Riigi õigusabi taotluse esemeks ei ole vangla meetmed viirushaiguste

tõrjumisel, mistõttu kohus neid ei analüüsi.

5. Taotlus tuleb rahuldamata jätta RÕS § 7 lg 1 p 13 alusel, kuna võimalik hüvitis oleks väiksem kui

eeldatavad riigi õigusabi kulud. Justiitsministri 26.07.2016 määruse1 nr 16 „Advokaadile riigi õi-

gusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 11 lg 1 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise

eest halduskohtumenetluses, sealhulgas halduskohtusse kaebuse koostamise ja esitamise eest, 39

eurot iga poole tunni kohta. Seega ületaks taotlejale 2 tunni ulatuses riigi õigusabi osutamise tasu

(156 eurot) taotletavat kahjuhüvitist.

Ka juhul, kui mitte lähtuda aritmeetilisest võrdlusest, on taotlejale asjast võimalik tulenev kasu, s.o

taotleja väidete kohaselt õigluse, riivatud tunnete ja usaldusliku tunde taastamine koos taotleja

käitumise õige mõistmisega (dtl 2) märgatavalt väiksem, kui oleksid riigi eeldatavad kulud

õigusabile, mille mahuks võib eelduslikult kaebuse sisulise menetlemise korral olla vähemalt 10

tundi, mille eest makstav tasu oleks 780 eurot. Ka siis, kui taotleja hinnangul on tema õiglustunde

taastamisel saadav kasu suurem, vähendab seetõttu tekkivat riivet taotleja võimalus kaitsta oma

õiguseid ise (vt järgmine punkt).

6. Taotlus tuleb rahuldamata jätta RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel, kuna halduskohtumenetlusele omaste

uurimis-, selgitamis- ja tõlgendamiskohustuste tõttu (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5) on taotleja võimeline

oma õiguseid kohtus ise kaitsma. Tegemist ei ole keeruka ega õiguslikult uues valdkonnas tekkinud

vaidlusega. Taotleja on haldusmenetluses suutnud oma seisukohti esitada viisil, et vastustajal on

olnud võimalik neile sisuliselt vastata. Kohtumenetluses kohaldab õigust kohus ning kaebaja peab

välja tooma üksnes faktilise põhjenduse, miks ta vastustaja seisukohaga ei nõustu (HKMS § 38 lg 1

p 7). Taotleja on taotluses vanglale toonud välja ka tema hinnangul asjakohased õigusnormid (dtl

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103022023052?leiaKehtiv

2(3)

22). Halduskohtusse pöördumise eelduseks ei ole juriidilise hariduse olemasolu. Kui kohtule

esitatavas kaebuses on puuduseid, annab kohus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Asjaolust, et

kohus ei ole pidanud siinset taotlust lahendades taotleja õiguste riivet intensiivseks (määruse p 4), ei

tulene vajadust riigi õigusabi määramiseks. Taotlejale tekkiva riive peab oma sõnadega sisustama

taotleja ise ning seda nii võimalikule esindajale kui ka kohtule.

7. Seega on taotlejal võimalik esitada ise kaebus koos soovitud nõudega halduskohtule. Kuna

taotleja võib olla kahjunõude esitamisel ületanud kaebetähtaega, tuleb koos kaebusega esitada ka

kaebetähtaja ennistamise taotlus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

3(3)