2-25-18669/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKuulutada välja TNHL OÜ (likvideerimisel, registrikood 12010825) pankrot Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 22.04.2026 kell 11:00.
Legislator headnote
AI generated2-25-18669/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kuulutada välja TNHL OÜ (likvideerimisel, registrikood 12010825) pankrot Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 22.04.2026 kell 11:00.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Ants Mailend
Kohtujurist
Laura Otto
Määruse tegemise aeg ja koht
02.04.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-18669
Tsiviilasi
Osaühing Anrema Grupp
avaldus
TNHL OÜ
(likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Võlausaldaja: Osaühing Anrema Grupp (registrikood
10807755), lepinguline esindaja: Margus Lentsius
(isikukood XXX, E-post: xxx)
Võlgnik: TNHL OÜ (likvideerimisel) (registrikood
12010825), lepingulised esindajad: Kristi Traagel ja Anton
Sigal
Ajutine pankrotihaldur: Toomas Saarma
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Osaühing Anrema Grupp avaldus TNHL OÜ (likvideerimisel)
pankroti väljakuulutamiseks.
2. Kuulutada välja TNHL OÜ (likvideerimisel, registrikood 12010825) pankrot
02.04.2026 kell 15:00.
3. Nimetada TNHL OÜ (likvideerimisel) pankrotihalduriks Toomas Saarma.
4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 22.04.2026 kell 11:00.
Üldkoosolek toimub Harju Maakohtus videosilla vahendusel aadressil xxx.
Videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga haldurile.
Ruumi ID ja PIN saamiseks pöörduda pankrotihalduri poole.
5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate
väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile
kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,
sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata,
kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
7. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
8. Määrata ajutise pankrotihalduri Toomas Saarma tasuks 3 840,90 eurot
(käibemaksuga), mis mõista välja pankrotivarast ajutise pankrotihalduri Toomas
Saarma kasuks.
9. Maksta ajutise halduri Toomas Saarma tasust 3000 eurot välja võlausaldaja
Osaühing Anrema Grupp poolt 17.11.2025 kohtu deposiiti tasutud ettemaksu
arvelt. Väljamakse teha OÜ Haldur arvelduskontole EE452200221056487870.
10. Määrata võlausaldaja Osaühing Anrema Grupp hüvitamisele kuuluvate
menetluskulude rahaliseks suuruseks 6 470 eurot.
11. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12. Saata kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale pankroti ja halduri
kohta äriregistrisse kannete tegemiseks.
Edasikaebamise kord
Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada
Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate
avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh ajutise halduri tasu ja kulutuste
hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul
kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju
Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1. Kohtu menetluses on Osaühing Anrema Grupp avaldus TNHL OÜ (likvideerimisel)
pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Toomas
Saarma (dtl 408).
2. Ajutine haldur esitas kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu
(dtl 412). Aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 800 843,90 eurot, kuid
vara puudub.
3. Ajutine haldur on seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks
pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude
katteks deposiit summas 3000 eurot. Võlausaldaja tasus deposiidi (dtl 565).
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Pankrotiavalduse lahendamine
4. Kohus loeb pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruande alusel tõendatuks, et TNHL
OÜ (likvideerimisel) on püsivalt maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2 ja 3). Võlgniku
maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik
rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on teadaolevalt vähemalt 800 843,90 eurot.
Tegemist on pankrotiavalduse aluseks oleva kohustusega. Võlgnik võttis omaks, et on
saanud võlausaldajalt 583 000 eurot (20.11.2025 avalduse p 4, dtl 91). Raha
ülekandmine on tõendatud maksekorraldustega (dtl 7 ja 8). Võlgnik väidab, et selle
raha võlgnikule laenamise kohta 07.11.2016 kuupäevaga vormistatud laenuleping (dtl
5) on võltsitud (20.11.2025 avalduse p 12). Samas ei ole võlgnik esitanud kohtule
usutavat versiooni selle kohta, mis alusel raha tema arvates saadi ning kas ja kuidas on
raha saamisest tekkinud kohustused võlausaldaja ees täidetud. Võlgnik väidab, et raha
laenati kolmandale isikule edasi ning et selle liigutamist võlgniku kaudu tuleb
õiguslikult ignoreerida (20.11.2025 avalduse p 5 ja 12(b); 28.01.2026 istungiprotokolli
lk 3, dtl 394). Võlgniku väide nõude aegumisest on seega alusetu – eitades lepingu
ehtsust, pole võlgnik esitanud andmeid laenu tagasimaksmisekohustuse sissenõutavaks
muutumise kohta. Aegumise väide on vastuolus ka võlgniku ebaselge väitega
kohustuste hilisema tasaarvestamise kohta. Seda, et tasaarvestus tegelikkuses tehti,
pole võlgnik tõendanud. Võlausaldaja väitel on laen tagastamata ja saadud raha arvel
omandas võlgnik Jurmalas kinnisasja (istungiprotokolli lk 4). Võlgnik teatas
20.11.2025 kohtule, et tema faktiväiteid võiks olla võimalik tõendada tunnistajate
ütlustega, kuid et pankrotimenetluse raames polevat see võimalik (20.11.2025
avalduse p 13). Teisisõnu, taotlust tunnistajate ülekuulamiseks võlgnik ei esitanud
(kohus eksis 16.01.2026 määruse p-s 5, dtl 249). Võlgnik tema poolt nimetatud
võimalike tunnistajate ilmumist 28.01.2026 istungile ei korraldanud, teatades sellest
kohtule ette alles 22.01.2026 (dtl 251 ja 392). Rohkem pole võlgnik tunnistajate
ülekuulamise vajadust tõstatanud. Ajutise halduri arvamusele võlgnik vastuväiteid ei
esitanud ja teatas, et pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil ta ei soovi
(17.03.2026 avaldus, dtl 558). Seega ei saanud võlgnik enam olla arvamusel, et ta on
tunnistajate ülekuulamist taotlenud ja et kohus peaks tunnistajad üle kuulama.
Vara olemasolu pole võlgnik kohtule väitnud ja on ajutisele haldurile teatanud, et vara
puudub (ajutise halduri aruande p 3.1). Ajutine haldur ise vara olemasolu kindlaks
teha ei suutnud. Seega pole võlgnikul vara. mille arvel saaks rahuldada võlausaldaja
nõuet.
5. Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab
võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Toomas Saarma (PankrS § 31 lg 6
esimene lause).
6. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku
toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
7. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS §
33 lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).
Menetluskulud
8. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise
halduri tasu tasuda pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 1,2 ja lg 2). Pankroti
väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
9. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest
tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud
vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab
kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.
Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja
kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on
ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.
Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas
kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt
on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot.
10. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 3 097,50 eurot (lisandub käibemaks).
Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt
on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 17,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades
ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu
põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise
halduri tunnitasu 177 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole
ebamõistlikult suur.
11. PankrS § 31 lg 6 viimase lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja
ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse.
Kohus mõistab seetõttu võlgniku pankrotivarast välja ajutise halduri tasu 3 840,90
eurot koos käibemaksuga (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt
ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine
haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
12. Võlausaldaja tasus 17.11.2025 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu katteks 3000 eurot.
Seega makstakse ajutise halduri tasust 3000 eurot välja võlausaldaja poolt kohtu
deposiiti tasutud ettemaksu arvelt.
Võlausaldaja menetluskulud
13. Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (PankrS § 150 lg 1 p 1). Ka
pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv,
lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kuludeks PankrS § 150 lg 1 p 1
mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 11).
14. Võlausaldaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 6 470 eurot, sh riigilõiv 420
eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 6 050 eurot (käibemaksuta). Võlgnik ei
soovinud esitada vastuväiteid võlausaldaja menetluskuludele, kuid kohus hindab
nende põhjendatust sõltumata võlgniku vastuväidete puudumisest.
15. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg
1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Võlausaldaja taotlus
tasutud riigilõivu hüvitamiseks summas 420 eurot on seega põhjendatud.
16. Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud
(TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab
menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist
menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja
põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Võlausaldajal on käesolevas asjas lepinguline
esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja
võlausaldajale õigusteenust 30,25 tundi tunnitasuga 200 eurot. Kohus peab lepingulise
esindaja ajakulu põhjendatuks: kõik menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud
olid vajalikud ning nimekirjast ei nähtu, et lepinguline esindaja oleks kulutanud nende
toimingute tegemisele ebamõistlikult palju aega. Ka lepingulise esindaja tunnitasu on
põhjendatud. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 6 050 eurot.
17. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldajale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 6470
eurot (420 + 6 050).
18. Menetluskulud hüvitatakse pankrotihalduri poolt PankrS §-s 146 sätestatud korras,
mistõttu maakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse,
kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p
12).
(allkirjastatud digitaalselt)
Ants Mailend
kohtunik