1-26-1496/28 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 2. aprill 2026 Kohtuasja number 1-26-1496 Kohtunik Mario Truu Kohtuasi Kriminaalasi Deividas Kadyse süüdistuses karistusseadustiku § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 13. märtsi 2026. a otsus Kaebuse esitaja ja liik Süüdistatav Deividas Kadys (isikukood 39211150197), apellatsioon

TARTU RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB Jätta apellatsioon Tartu Maakohtu 13. märtsi 2026. a otsusele läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK 1. Prokuratuur, süüdistatav Deividas Kadys ja tema kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan sõlmisid 5. märtsil 2026 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe D. Kadyse süüditunnistamiseks ja karistamiseks. Kokkuleppe järgi tuleb tal tasuda menetluskulu 1708,44 eurot, sh sundraha 1329 eurot ja kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi tasu 379,44 eurot. Pooled leppisid kokku ka selles, et D. Kadys võib menetluskulu maksta KrMS § 180 lg 3 alusel ühe aasta jooksul. 2. Tartu Maakohtus 13. märtsil 2026 toimunud istungil jäi D. Kadys kokkuleppe juurde. 3. Tartu Maakohtu 13. märtsi 2026. a otsusega tunnistati D. Kadys kokkuleppe järgi süüdi ja teda karistati. Lisaks mõistis kohus temalt välja menetluskulu 1708,44 eurot ja võimaldas tal seda tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ositi iga kuu 142,37 eurot. 4. Maakohtu otsusele esitas D. Kadys apellatsiooni. Ta märgib, et tal pole võimalik menetluskulu tasuda ühe aastaga ja sooviks maksta neid hoopis kahe aasta jooksul. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Maakohus tegi vaidlustatud otsuse kokkuleppemenetluses, kus kaebeõigus on KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi valesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 6. Ringkonnakohus leiab, et D. Kadysel pole KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohast kaebeõigust. Apellatsioonis on taotletud üksnes seda, et kohus muudaks menetluskulude tasumise tähtaega ja võimaldaks need tasuda teisiti, kui on ette nähtud kokkuleppes ja maakohtu kokkuleppekohases otsuses. Kokkuleppemenetluses lahendatud menetluskulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisele. Selle puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 järgi läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. veebruari 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-7- 16, p 5.3). D. Kadyse apellatsioonist ei nähtu, et maakohus võis rikkuda menetluskulude hüvitamise korda kindlaks määrates KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lg-t 1. Seda ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Maakohus ei irdunud menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel kokkuleppest ega seadusest: D. Kadysel tuleb tasuda menetluskulud kokku 1708,44 eurot ja ta võib need tasuda KrMS § 180 lg 3 ls 4 järgi ositi ühe aasta jooksul. D. Kadys kinnitas maakohtu istungil, et selline menetluskulude otsustus on talle arusaadav (kohtuistungi helisalvestis, alates 0:20:10). 7. Lisaks on oluline tähele panna, et KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-120-12, p 7), Seetõttu pole võimalik D. Kadyselt väljamõistetavate menetluskulude tasumise tähtaega pikendada. Küll aga võib ta kohtuotsuse jõustumise järel KrMS §-de 423 ja 424 alusel esitada maakohtu täitmiskohtunikule mõjuva põhjuse olemasolul taotluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks või ajatamiseks korraga kuni ühe aasta võrra (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-2-12, p 8). 8. KrMS § 326 lg 2 p 3 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Seetõttu tuleb D. Kadyse apellatsioon jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

2(2)