3-26-943/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-943 Määruse kuupäev 02.04.2026 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Politseija Piirivalveameti taotlus X ´i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Menetlusosalised Taotleja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Mark Pilin Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X Asja läbivaatamine Lihtmenetluses; kohtuistungil 01.04.2026 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Politseija Piirivalveameti taotlus. 2. Anda luba X´i kinnipidamiseks ning Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.06.2026 (kaasa arvatud). 3. Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD 1. Politseija Piirivalveamet (PPA) esitas 31.03.2026 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba X´i (edaspidi ka isik või puudutatud isik) kinnipidamiseks ja tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks vastavalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lõikele 2. PPA on seisukohal, et isiku kinnipidamine on vajalik tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning isiku kinni pidamata jätmisel võib ta põgeneda (VRKS § 361 lõige 1, lõike 2 punkt 4). Taotluse põhjendused on järgmised. 1.1. 30.03.2026 kell 19.35 helistas Saatse kordonisse kohalik elanik Rääptsova külast ja teatas, et tema hoovis käis Bangladeshist pärit mees. Samal päeval kell 20.30 tabasid PPA ametnikud

3-26-943 Rääptsova külas Setomaa vallas Võru maakonnas meessoost isiku, kellel puudusid seaduslikud viibimisalused Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks. Isik selgitas politseinikele, et saabus Eesti Vabariiki Venemaa Föderatsioonist, ronides üle piiriaia. Isik peeti 30.03.2026 kell 20.30 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel. 30.03.2026 kell 22.49 küsis isik rahvusvahelist kaitset ning ta peeti kell 22.49 kinni VRKS alusel. Isik on 2005. aastal sündinud Bangladeshi kodanik, kellel on kehtiv Bangladeshi pass ning kuni 31.08.2026 kehtiv õppimise eesmärgil väljastatud Venemaa Föderatsiooni viisa. Isiku sõnul lahkus ta 28.03.2026 rongiga Dagestanist Moskvasse, liikus sealt lennukiga edasi Peterburi, sealt bussiga Pihkvasse ja Pihkvast edasi Irboskasse. Seejärel hakkas isik metsas kõndima, ületas kaks aeda ning palus ühest majast süüa. Kui majaperemees soovis politseisse helistada, siis lahkus isik metsa. 1.2. Isikut on vaja kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, sest esineb tema põgenemise oht. Täpsemat väljaselgitamist vajab isiku kodumaalt ja Venemaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid ning kaitse taotlemise asjaolud. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ning kinnitas seda ka ise. Isik ei soovinud pärast piiriületust politseiga kohtuda ning üritas end politsei eest varjata. Isiku varasemat käitumist arvestades puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isiku suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine). Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma tema varasem käitumine. Antud juhul ei ole isiku suhtes esinevat põgenemisohtu võimalik leebemate järelevalvemeetmetega maandada. 2. PPA jäi Tartu Halduskohtus 01.04.2026 toimunud kohtuistungil oma taotluse juurde. 3. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil täiendavalt Eestisse tuleku asjaolusid ja põhjuseid. Isik märkis, et teda sooviti saata Venemaal sõjaväkke ning seetõttu oli tema eesmärgiks Venemaalt lahkuda. KOHTU SEISUKOHT 4. Vastavalt HKMS § 264 lõikele 1 annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. VRKS § 362 lõike 2 kohaselt taotleb PPA juhul, kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. 5. VRKS § 361 lõike 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alustel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. 6. PPA taotlus tugineb VRKS § 361 lõike 2 punktile 4. VRKS § 361 lõike 2 punkti 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 361 lõike 2 punkti 4 alusel kinnipidamine võimaldab seda, et taotleja on liikmesriigi ametiasutustele kättesaadav eelkõige selleks, et nad ta ära kuulaksid ja seejärel selleks, et kaasa aidata taotleja võimalike edasiliikumiste ennetamisele (Riigikohtu 30.01.2018. a määrus nr 3-17-792, punkt 18.1). Vastavalt VRKS § 361 lõikele 21 2

3-26-943 käsitatakse põgenemisohuna muu hulgas seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. Põgenemisohu hindamisel tuleb hinnata iga juhtumi asjaolusid eraldi ning rangelt kontrollida kinnipidamise vajalikkust ja proportsionaalsust konkreetsel juhul (Riigikohtu 15.04.2021. a määrus nr 3-20-2119, punkt 18). Puudutatud isiku suhtes esineva põgenemisohu põhjendamisel viitab PPA VSS § 68 punktile 8, mille kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. 7. Puudutatud isik on esitanud PPA-le 30.03.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse. Arvestades, et isikul tuleb anda selle taotluse menetluses täiendavaid selgitusi ja põhjendusi, on vajalik, et ta oleks menetluse ajal PPA-le kättesaadav. Kohtu hinnangul on piisavalt põhjendatud PPA hinnang, et isik võib tema kinni pidamata jätmisel oma alustatud teekonda jätkata, liikuda ebaseaduslikult edasi ning PPA-ga mitte koostööd teha. Vaidlus puudub selles, et isik ületas 30.03.2026 ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise piiri. Samuti on isik end politsei eest varjanud. Selline käitumisviis vastab VSS § 68 punktis 8 toodule ning viitab seetõttu võimalusele, et isik võib ka edaspidi käituda mitteusaldusväärselt ja põgeneda. Kohtul puudub alus arvata, et isik järgib edaspidi nõuetekohaselt kõiki talle võimalikult kohaldatavaid järelevalvemeetmeid. Küll aga viitab isiku varasem käitumine sellele, et ta võib tema kinnipidamiskeskusesse paigutamata jätmisel asuda end järjekordselt varjama ning lahkuda võimaluse korral ka Eestist mujale Euroopasse. 8. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul täidetud VRKS § 361 lg 2 punktis 4 sätestatud alus isiku kinnipidamiseks. 9. Kohtule ei nähtu, et isiku puhul esineks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist välistavaid asjaolusid. Isiku kinnipidamist tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks täpsemate asjaolude väljaselgitamise ajaks tuleb seega pidada proportsionaalseks. 10. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. 11. Tuginedes VRKS §-le 13 ning HKMS § 175 lõikele 3 ja § 179 lõikele 4, asendab kohus kohtulahendi avaldamisel puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 3