Legislator Case Law & Legislation
2-25-128505/8 AI generated

2-25-128505/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 2-25-128505/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Weinberg Holding OÜ-lt Aktsiaseltsi Viru Elektrikaubandus kasuks Välja mõista Weinberg Holding OÜ-lt Aktsiaseltsi Viru Elektrikaubandus kasuks

Legislator headnote

AI generated

2-25-128505/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Välja mõista Weinberg Holding OÜ-lt Aktsiaseltsi Viru Elektrikaubandus kasuks Välja mõista Weinberg Holding OÜ-lt Aktsiaseltsi Viru Elektrikaubandus kasuks

Keywords

AI generated
damage to electrical installations renovation costs capacity to incur bill liability medical expenses electronic legal transactions charging of fees
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.04.2026, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-128505

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Viru Elektrikaubandus hagi Weinberg

Holding OÜ vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

5326,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts Viru Elektrikaubandus (registrikood:

10013630; asukoht: C. T. von Neffi 5, XXX-i, 46607 Lääne-

Virumaa), lepinguline esindaja Ahto Järvela (XXX);

Kostja: Weinberg Holding OÜ (registrikood: 14793576;

asukoht: XXX-i, 48014 Jõgevamaa; e-post: XXX), seaduslik

esindaja O.P (isikukood: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud

kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Weinberg Holding OÜ-lt Aktsiaseltsi Viru Elektrikaubandus kasuks

20.05.2025 müügilepingust tulenev põhinõue 4467,76 eurot, 28.01.2026 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 365,61 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot.

3. Välja mõista Weinberg Holding OÜ-lt Aktsiaseltsi Viru Elektrikaubandus kasuks

viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates

29.01.2026 tasumata põhivõlalt (4467,76 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Weinberg Holding OÜ kanda.

2. Välja mõista Weinberg Holding OÜ-lt Aktsiaseltsi Viru Elektrikaubandus kasuks

menetluskulud summas 775 eurot, millest 595 eurot on riigilõiv ja 180 eurot (km-ta)

õigusabikulud.

3. Välja mõista Weinberg Holding OÜ-lt Aktsiaseltsi Viru Elektrikaubandus kasuks

viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras

(EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt

riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a

EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a

EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete

tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“.

Menetluse käik

Aktsiaselts Viru Elektrikaubandus esitas 26.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult Weinberg Holding OÜ 5014,13 euro saamiseks. 27.11.2025 tegi kohus

võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 09.01.2026.a määrusega lõpetas

Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 28.01.2026 kohtule hagiavalduse ja 03.02.2026 täpsustatud hagi kostja vastu

müügilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Hagi kohaselt tellis kostja hagejalt 20.05.2025

elektrikaupu ning hageja andis kostjale kauba üle. Hageja saatis kostjale arve nr MA10100047

maksetähtajaga 03.06.2025 summas 4467,76 eurot ja 23.06.2025 arve nr MA10100352

maksetähtajaga 06.06.2025 summas 1776,05 eurot. Kostja tasus kauba eest osaliselt –

14.10.2025 summas 1776,05 eurot. Hageja nõuab põhivõlga summas 4467,76 eurot. Hageja

nõuab kostjalt ka 28.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist kokku summas 365,61

eurot, s.o 65,37 eurot arvelt nr MA10100352 (periood 07.06.2025-14.10.2025 summalt 1776,05

seadusjärgses määras) ja 300,24 eurot arvelt nr MA10100047 (periood 04.06.2025-28.01.2026

summalt 4467,76 seadusjärgses määras), lisaks täiendavat viivist põhinõudelt 4467,76 eurot hagi

esitamisest kuni nõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 40

eurot.

03.02.2026.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja

kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohus

toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte 17.02.2026 kättetoimetamisportaali KÄPO

vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt eeldatakse § 407 lõikes 1 sätestatud

hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid

tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult

põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa

ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab

kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 113 1 lg 1, § 208 lg

1 ja TsMS § 367 alusel on põhivõlgnevus, viivis, täiendav viivis ning sissenõudmiskulud

hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja

kasuks välja mõista.

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4467,76 eurot,

28.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 365,61 eurot ja sissenõudekulud 40 eurot.

Lisaks täiendava viivise alates 29.01.2026 seadusjärgses määras põhinõudelt 4467,76 eurot kuni

põhinõude tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb

kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda,

välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista

nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 630 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasus

hageja riigilõivu 150,42 eurot ja hagi esitamisel 630 eurot, kokku 780,42 eurot. Hageja pidi

hagilt kokku tasuma riigilõivu 595 eurot ning hageja taotlusel on kohus 03.02.2026.a määrusega

hagejale enammakstud riigilõivu 185,42 eurot tagastanud. Seega on põhjendatud hageja riigilõiv

595 eurot.

Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 338 eurot. TsMS § 175 lg 1

kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud summas 338 eurot (km-ta, sest

hageja on käibemaksukohustuslane). Hageja esindaja on õigusabi osutanud 2 h

(alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagi ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine

ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule) tunnitasuga 169€/h (km-ta, sest hageja on

käibemaksukohustuslane). Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat

töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt.

Arvestades asja keerukust, mahtu, hagi lühikest sisu ning haginõuete täpsustamise vajadust, on

ajakulu põhjendatud 1,5h ulatuses. Kohus leiab, et tasumäär 169€/h ei ole asjaolusid arvestades

mõistlik. Kohus selgitab, et 169€/h vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja

esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni, asja keerukust ja esitatud hagi

sisu (nõuded vajasid täpsustamist) on põhjendatud tasumääraks 120€/h.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 775 eurot, millest 595 eurot on riigilõiv ja

180 eurot lepingulise esindaja tasu (1,5h x 120€/h).

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 775 eurot.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg

1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik