2-25-19417/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-19417

Tsiviilasi

Bondora AS-i hagi A Ri vastu võlgnevuse 2727,98

euro ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

3143,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja A R (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista A Rilt Bondora AS-i kasuks võlgnevus (põhinõue) 2727,98 eurot ja

seisuga 14. november 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 138,93 eurot.

3. Välja mõista A Rilt Bondora AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (2727,98

eurolt) alates 15. novembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud A Ri kanda.

2. Välja mõista A Rilt Bondora AS-i kasuks menetluskuludena 782,80 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A Ril tasuda Bondora AS-ile

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise

korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10

nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti

hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud

oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Bondora AS (hageja) esitas 14.11.2025 Harju Maakohtule hagi A Ri (kostja) vastu, milles

palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 2727,98 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 138,93 eurot ja alates 15.11.2025 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhivõlgnevuselt (2727,98 eurolt) kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud:

14.06.2023 nr XXX ja 31.10.2024 nr XXX. Kõnealuste lepingute järgi on hageja väljastanud

kostjale krediidisummad järgmiselt: 1) 14.06.2023 summas 5316 eurot (summa 316 eurot on

hageja arvestanud lepingutasu katteks – vt lepingu põhitingimused p 1.22 ja laenulepingu

üldtingimused p 4.1); 2) 31.10.2024 summas 956 eurot (summa 56 eurot on hageja samuti

arvestanud lepingutasu katteks – vt lepingu eritingimused 1.3). Kostja kohustus krediidi koos

kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel

annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja edastas tekkinud

võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse 17.04.2025, kuid kostja võlgnevust ei

tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 19.05.2025 ütlema lepingud erakorraliselt üles ja palus

ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused. Kostja ei ole võlgnevust tasunud.

2.1. Hageja peab menetlusökonoomilistel kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus ja lihtsus)

mõistlikuks esitada hagejale nõue viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise

põhikohustuse katteks, ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt

intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega nõua muid

lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu).

2.2. Lepingud on kehtivalt üles öeldud, kuivõrd nende materiaalsed ja formaalsed eeldused on

täidetud. Antud juhul oli kostja võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud. Kostja jättis

tasumata 2024. aasta detsembri ning 2025. aasta jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli ja mai kuu

osamaksed. Seetõttu oli hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda nii lepingu p 13.2.1, kui

ka VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel. Lisaks on hageja andnud kostjale kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks VÕS § 416

lg 1 järgi, sealjuures hoiatusega lepingu ülesütlemise kohta ning kogu võla sissenõudmise

kohta (vt ülesütlemise hoiatus). Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse edastanud kostjale

viimase poolt avaldatud e-posti aadressile. Seega on hageja öelnud lepingud kehtivalt üles.

2.3. Kostja on tasunud laenulepingu nr XXX alusel laenumakseid kokku summas 3162,31

eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on kostja

põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 1837,69

eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamiselt

viivist tasumata võlasummalt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Käesolevaga on hageja

viivisenõue arvestatud seadusjärgses määras ja hageja viivisenõue on 93,59 eurot. Hageja on

viivist arvestanud alates laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni ning nõuab viivist

ka edasiulatuvalt.

2.4. Kostja on tasunud laenulepingu nr XXX alusel laenumakseid kokku summas 9,71 eurot,

mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on kostja

põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 890,29

eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamiselt

viivist tasumata võlasummalt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Käesolevaga on hageja

viivisenõue arvestatud seadusjärgses määras ja hageja viivisenõue on 45,34 eurot. Hageja on

viivist arvestanud alates laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni ning nõuab viivist

ka edasiulatuvalt.

3. Laenulepingud olid ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud 19.05.2025.

Hageja selgitab, et kostja oli mõlema lepingu puhul jätnud täielikult tasumata 2024. aasta

detsembri- ning 2025. aasta jaanuari-, veebruari-, märtsi-, aprilli- ja maikuu osamaksed.

Kostja oli tasunud 19.05.2025 (s.o ülesütlemise seisuga) lepingu nr XXX alusel kokku

3162,31 eurot, samas kui uuesti määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud

4288,08 eurot ning lepingu nr XXX alusel kokku 9,71 eurot, samas kui uuesti määratud

maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 162,87 eurot. Seega ka uuesti määratud

maksete korral olid lepingud kehtivalt üles öeldud 19.05.2025, sest kostja oli mõlema lepingu

puhul jätnud teostamata enam kui kolme järjestikuse kuu osamaksed ning kostja võlgnevus

mõlema lepingu puhul oli seisuga 19.05.2025 suurem või võrdne summaga, mis oli uuesti

määratud maksete järgi ülesütlemisele eelneva kolme kuu osamakse summa.

Lepingute ülesütlemise formaalne eeldus on täidetud ka uuesti määratud tagasimaksete puhul,

kuivõrd hageja on edastanud kostjale e-kirja teel nii ülesütlemise avalduse, kui sellele

eelnevalt ülesütlemise hoiatuse, milles on palunud täiendava tahtaja jooksul võlgnevus tasuda,

et vältida laenulepingute erakorralist ülesütlemist. Hageja on ka uuesti määratud tagasimaksed

kostjale e-posti teel edastanud, mistõttu on täidetud ka uuesti määratud maksete teatavaks

tegemise nõue. Seega hageja on ära näidanud, et ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed

eeldused olid täidetud ja seda ka uuesti määratud maksete korral – seega lepingud on igal

juhul üles öeldud kooskõlas VÕS §-ga 416.

KOSTJA VASTUVÄITED

4. Kostja ei tunnistanud hagi.

5. Hageja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on süsteemselt nii SMS

kui meili kaudu avaldanud pakkumisi laenu suurendamiseks, mis viis võlakeerise lõputult

käima. Viimase laenu väljastamisel küsitud kontoväljavõtte põhjalikul läbivaatamisel oleks

makseraskused silma paistnud. Hageja pakkus lisalaenusid ka peale maksekäsu kiirmenetluse

alustamist. Maksekäsu kiirmenetluse esitamiseks poolitati kolme laenulepingu summat

kaheks, et esitada hagi asemel maksekäsk.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

7. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS §

444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

8. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Õiguse

kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg

1).

9. Hageja on esitanud nõude tarbijakrediidilepingutest (VÕS § 402) tulenevate kohustuste

täitmiseks. See nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise

nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse

olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud

sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille

kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

10. Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjaolude üle:

-

14.06.2023 sõlmisid hageja (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) laenulepingu

(tarbijakrediidilepingu) nr XXX laenusummaga 5316 eurot, kuumaksete arvuga 60

kuumakset, viimase kuumakse tasumise tähtpäevaga 08.06.2028, intressimääraga

29,39% aastas ja krediidi kulukuse määraga 45,52% ning lepingule kohaldusid

laenulepingu üldtingimused (dtl 10-25);

-

31.10.2024 sõlmisid hageja (krediidiandja) ja kostja (krediidisaaja)

tarbijakrediidilepingu nr XXX krediidisummaga 956 eurot, kestusega 84 kuud,

viimase kuumakse maksetähtpäevaga 08.10.2031, intressimääraga 21,9% aastas ja

krediidi kulukuse määraga 34,07% ning lepingule kohaldusid krediidilepingu

üldtingimused (dtl 26-39);

-

hageja on lepingu nr XXX alusel laenusummast kostjale reaalselt välja maksnud 5000

eurot (dtl 40);

-

hageja on lepingu nr XXX alusel krediidisummast kostjale reaalselt välja maksnud

900 eurot (dtl 41);

-

kostja on tasunud lepingu nr XXX alusel laenumakseid kokku summas 3162,31 eurot;

-

kostja on tasunud lepingu nr XXX alusel laenumakseid kokku summas 9,71 eurot;

-

lepingute juurde kuuluvad kirjalikus vormis maksegraafikud (dtl 42-44 ja 45-48);

-

hageja edastas kostjale ka enne lepingute sõlmimist kogu lepingueelse teabe (dtl 57-60

ja 61-73) ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 74-78 ja 79-84) ja

tegi oma veebikeskkonnas kostjale kättesaadavaks kogu lepingute dokumentatsiooni;

-

hageja edastas 17.04.2025 kostjale tekkinud võlgnevuste likvideerimiseks

ülesütlemise hoiatuse (dtl 49-52), kuid kostja võlgnevust ei tasunud;

-

19.05.2025 ütles hageja lepingud erakorraliselt üles (dtl 53-56).

11. Krediidileping on VÕS § 401 lg 1 kohaselt leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

12. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab

asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (vt

Riigikohtu 28.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-14, p 18; 08.06.2010 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st

5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid

(vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg

1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka

ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on

kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on

kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal

algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

13. Eelmises punktis nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt

otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu

tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

14. Krediidi kulukuse määr oli 14.06.2023 lepingu nr XXX järgi 45,52% ja 31.10.2024

lepingu nr XXX järgi 34,07%. Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 2023 juunis

16,72% ja 2024 oktoobris 16,65%. Seega ei ületa kõnealused tarbijakrediidilepingute krediidi

kulukuse määrad (s.o 45,52% ja 34,07%) Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda.

Seetõttu on antud juhul krediidi kulukuse määrad ehk krediidi kogukulud seadusega

kooskõlas ning lepingute tühisuse alus puudub.

15. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

16. Kostja väidete kohaselt ei ole hageja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Samas ei oma see käesolevas asjas tähtsust, kuna hageja on esitanud praegusel juhul oma

nõuded juba viisil, kus ta arvestab kõik kostja poolt tehtud maksed põhikohustuste (s.o

väljastatud krediidisummade) katteks, ei arvesta laenulepingute alusel kostja kasutusse antud

rahalt intressi (sh ka isegi mitte seadusjärgset) ning nõuab alates laenulepingute ülesütlemisest

seadusjärgses määras viivist. Seega on tegemist nõude ulatusega, mida hageja on kostjalt

õigustatud nõudma sõltumata sellest, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet või mitte.

17. Poolte vahel puudub vaidlus, et laenulepingud on üles öeldud 19.05.2025. Kohtu

hinnangul on selleks täidetud ka nii selle formaalsed kui ka materiaalsed eeldused.

18. Kui krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kõik kostja

tehtud maksed lugeda põhiosa makseteks.

18.1. Vastavalt lepingu nr XXX põhitingimustele moodustas krediidisumma 5316 eurot ning

kostjale teostati laenusumma väljamakse summas 5000 eurot (dtl 40). Vaidlus puudub, et

lepingu katteks on kostja poolt hagejale laekunud 3162,31 eurot. Seega tuleb kostjal tagastada

hagejale lepingu alusel saadud summa 1837,69 eurot (5000 – 3162,31).

18.2. Vastavalt lepingu nr XXX põhitingimustele moodustas krediidisumma 956 eurot ning

kostjale teostati krediidisumma väljamakse summas 900 eurot (dtl 41). Vaidlus puudub, et

lepingu katteks on kostja poolt hagejale laekunud 9,71 eurot. Seega tuleb kostjal tagastada

hagejale lepingu alusel saadud summa 890,29 eurot (900 – 9,71).

18.3. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale lepingute alusel tagastada kokku 2727,98

eurot.

19. Kohus selgitab, et juhul, kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu

osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud

intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud

olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on

intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse

intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam (vt Riigikohtu

24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24).

20. Hageja viivisenõue kuulub samuti rahuldamisele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

20.1. Viivist tuleb arvestada vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

tasumata põhinõudelt summas 1837,69 eurot alates lepingu nr XXX ülesütlemisele

19.05.2025 järgnevast päevast, mis kujuneb alates 20.05.2025 kuni hagi esitamiseni

14.11.2025 alljärgnevalt:

Võlaperiood

% aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

20.05.2025-30.06.2025

11,15

0,030548

0,561377

23,577834

01.07.2025-14.11.2025

10,15

0,027808

0,511029

70,010973

Seega on lepingu nr XXX alusel 14.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 93,59

eurot.

20.2. Viivist tuleb arvestada vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

tasumata põhinõudelt summas 890,29 eurot alates lepingu nr XXX ülesütlemisele 19.05.2025

järgnevast päevast, mis kujuneb alates 20.05.2025 kuni hagi esitamiseni 14.11.2025

alljärgnevalt:

Võlaperiood

% aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

20.05.2025-30.06.2025

11,15

0,030548

0,271965

11,42253

01.07.2025-14.11.2025

10,15

0,027808

0,247574

33,917638

Seega on lepingu nr XXX alusel 14.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 45,34

eurot.

20.3. Kokku on ülalnimetatud lepingute alusel 14.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 138,93 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt (2727,98 eurolt) kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

21. Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevuse (põhinõue) 2727,98 eurot, seisuga 14.11.2025 sissenõutavaks muutunud viivise

138,93 eurot ja alates 15.11.2025 viivise protsendina põhinõudelt (2727,98 eurolt) kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.

23. Kohus määrab TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 lähtudes kindlaks ka hageja menetluskulude

rahalise suuruse.

24. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (vt dtl 150-151), mille järgi on tema

menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud summas 362,80

eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja on teinud järgmisi toiminguid:

1) 11.11.2025 hagiavalduse koostamine, hagis 2 lepingut – kestvus 1h, hind 100 eurot,

summa 100 eurot;

2) 29.12.2025 kostja vastusega tutvumine ja seisukoha koostamine – kestvus 1h 32m,

hind 90 eurot, summa 138 eurot;

3) 04.03.2026 kohtukirjaga tutvumine – kestvus 0h 06m, hind 48 eurot, summa 4,80

eurot;

4) 16.03.2026 hageja täiendava seisukoha koostamine (sh alternatiivne nõue) – kestvus

2h 30m, hind 48 eurot, summa 120 eurot.

Nimekirja kohaselt on esindaja osutanud õigusabi tunnihinnaga 48-100 eurot (käibemaksuta).

Hageja kinnitab, et kõik viidatud menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja

leiab, et sellises mahus õigusabi kasutamine oli kohtumenetluse asjaolusid arvestades vajalik

ning kulutused õigusabile on põhjendatud.

25. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle

kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et

hagejal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt

kantavad õigusabikulud menetluskulud.

26. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 420 eurot. Kohus on seisukohal,

et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale

kostja poolt hüvitada.

27. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu

hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Praegusel juhul on hageja

käibemaksukohustuslane, mistõttu õigusabikulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta

summas.

28. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt

Riigikohtu 03.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p 31.3; 27.05.2020 otsus

tsiviilasjas 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p

14). Esindaja põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ning vastava toimingu

keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul

ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis

ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

115-13, p 25).

29. Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu asja keerukust ja mahukust arvestades

asjatundliku õigusteenuse osutamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuv esindaja tunnitasu (käibemaksuta) on kohtu

hinnangul samuti põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat

tasu.

30. Lähtudes eelnevast on hageja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks

362,80 eurot (käibemaksuta).

31. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 782,80 eurot

(420 + 362,80).

32. Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva

kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse

täitmiseni.

33. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)