2-25-111085/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-111085

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.04.2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-111085

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi G.Y vastu krediidilepingust

tuleneva põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude

nõudes

Hagihind

2677,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910)

Hageja lepinguline esindaja: Darina Koivunen

Kostja: G.Y (isikukood XXX; aadress XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus; kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel

tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PLACET GROUP OÜ hagi G.Y vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista välja G.Y-lt PLACET GROUP OÜ kasuks 1329,40 eurot, millest põhivõlg

on 1234,64 eurot ja 02.04.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 94,76

eurot.

3. Mõista välja G.Y-lt PLACET GROUP OÜ kasuks põhivõlalt, 1234,64 eurolt, viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.04.2026 kuni põhivõla

tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata PLACET GROUP OÜ hagi G.Y vastu suuremas ulatuses

põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude osas.

5. Jätta menetluskulud võrdsetes osades G.Y ja PLACET GROUP OÜ kanda.

6. Mõista välja G.Y-lt PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskulud summas 253

eurot.

7. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

2-25-111085

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu

Maakohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos

dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot.

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Ringkonnakohus menetleb käesolevas lihtmenetluse asjas hageja esitatud apellatsioonkaebust

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 11.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse G.Y (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule.

Tartu Maakohus kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.

2. Hageja esitas 01.07.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, mida täpsustas

24.07.2025. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1274 eurot, intressi 109,40 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 1154,60 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot ja viivise

põhivõlalt 1274 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2025 kuni

põhivõla tasumiseni. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista tasumata põhivõla

1234,64 eurot ning viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

01.07.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.01.2022 krediidikontolepingu nr

KK3757699 krediidilimiidiga 1300 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja

tagastama kasutusele võetud krediiti vabalt valitava suurusega igakuiste osamaksetega, mis on

vähemalt 2% kasutatud krediidilimiidi summast aastase intressimääraga 34,90%. Krediidi

kulukuse määr oli 41,27%. Hageja väljastas kostjale 04.01.2022 krediiti summas 1300 eurot.

Kostja tasus võlgnevuse katteks ühe osamakse summas 65,36 eurot. Hageja ütles

krediidikontolepingu üles 28.06.2022 tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 11.2.1, mille

kohaselt on hagejal õigus leping üles öelda kui ilmneb, et kostja on esitanud hagejale

valeandmeid eesmärgiga saada laenu. Hageja saatis kostjale kaks tasulist meeldetuletuskirja

19.05.2022 ja 21.06.2022. Hageja selgitas hagiavalduses, et järgis vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kostja märkis krediidikonto avamise taotluse esitamisel oma igakuiseks

sissetulekuks 1350 eurot, igakuisteks majapidamiskuludeks 0 eurot ning finantskohustusi ei

märkinud. Hageja tegi kindlaks, et Eesti pensionikeskuse andmete kohaselt oli kostja

sissetulek 676,81 eurot, lisaks kontrollis hageja rahvastikuregistrist ülalpeetavate olemasolu

ning maksuvõlgnevuste ja aktiivsete maksehäirete puudumist. Hageja arvestas kostja

2-25-111085

majapidamiskuludeks 225 eurot vastavalt hageja sisekorraeeskirjale ja igakuise osamakse

suuruseks 63,81 eurot ning leidis, et kostja on igakuise reserviga 388 eurot krediidivõimeline.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 22.08.2025 määrusega.

4. Kostjale toimetati hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude kohtumäärusega kätte tähitult

väljastusteatega 22.11.2025 (TsMS § 313 lg 1 alusel). Kohus kohustas kostjat esitama

kirjaliku vastuse hagiavaldusele 21 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise

määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 08.12.2025. Kostja hagile ei

vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Lõige 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.

5.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.01.2022 tarbijakrediidilepingu, mille

alusel andis hageja kostjale laenu 1300 eurot, intressiga 34,90% aastas.

Hageja on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel

sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402

mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on

tarbijakrediidileping.

Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on

tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd

seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine

muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust

tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust

ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034

lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7,

2-25-111085

lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt

küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse

korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe

omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused

tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama.

Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4.

Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa

toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja

4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida

tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja seda hinnata, kuivõrd krediidiandjal on kohustus välja

selgitada ka tarbija igakuised finantskohustused ja majapidamiskulud. Hageja on hagis

märkinud, et tegi kostja sissetuleku kindlaks Eesti pensionikeskuse andmete alusel ning lisaks

kontrollis avalikest registritest ülalpeetavate, maksuvõlgnevuste ja maksehäirete olemasolu.

Kostja finantskohustuste osas lähtus ainult hageja kostja poolt krediidikonto avamise taotluses

esitatud andmetest, mille kohaselt olid kostja igakuised kohustused 0 eurot. Hageja arvestas

kostja majapidamiskuludeks 225 eurot. Hagiavalduse kohaselt ei kontrollinud hageja kostja

igakuiste kohustuste ja majapidamiskohustuste suurust, sh ei küsinud hageja kostja

arvelduskonto väljavõtet. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja toonud välja hagis asjaolusid,

millest saaks järeldada, et ta oleks piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet ja järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist,

siis on põhjendatud hageja alternatiivnõue tagasi maksmata laenu põhiosa ja seadusjärgses

määras viivise nõude osas.

5.2. Vastavalt hagiavaldusele ja selle täiendusele ütles hageja lepingu üles tuginedes lepingu

üldtingimuste punktile 11.2.1, mis on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 mõttes ning on saanud

lepingu osaks vastavalt VÕS § 37 lg-le 1. Nimetatud tüüptingimus andis hagejale õiguse

leping üles öelda juhul kui ilmneb, et lepingu sõlmimiseks on esitatud valeandmeid. Antud

juhul seisnes hageja väitel valeandmete esitamine selles, et lepingu sõlmis kostja identiteeti

kasutades kolmas isik.

Kuivõrd hageja ja kostja vahel sõlmitud leping oli olemuselt tähtajatu tarbijakrediidileping,

siis kohaldub selle ülesütlemise suhtes VÕS § 4141 lg 2, mille kohaselt võib krediidiandja

tähtajatu tarbijakrediidilepingu üles öelda, kui selline võimalus on lepinguga ette nähtud.

Seejuures peab krediidiandja ülesütlemisavaldus olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ja tarbijale teatavaks tehtud vähemalt kaks kuud enne üles ütlemise jõustumist, kui

lepingus pole kokku lepitud pikemat etteteatamistähtaega.

Hageja saatis 28.06.2022 ülesütlemisavalduse e-posti teel ehk täidetud on VÕS § 4141 lg-s 2

sätestatud vorminõue, kuid seejuures ei järginud hageja lepingu ülesütlemisel

etteteatamistähtaega. Seega kohaldub VÕS § 4141 lg 3, mis näeb ette, et lepingu ülesütlemine

loetakse jõustunuks kaks kuud peale ülesütlemise avalduse esitamist. Kuivõrd ülesütlemise

avaldus saadeti kostjale e-kirjaga, siis sai avalduse lugeda kätte saaduks ühe nädala

möödumisel ehk 06.07.2022 (vt selle kohta RKTKm 29.11.2021, 2-19-14714/65, p 11.2) ning

ülesütlemine jõustus 07.09.2022.

Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu kehtivalt üles

ning lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks.

2-25-111085

5.3. Kohus leiab, et hageja alternatiivne nõue on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja

võimalik rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1234,64

eurot, 02.04.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 94,76 eurot ja viivise põhivõlalt

1234,64 eurolt alates 03.04.2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis

kostjalt hagi esitamise seisuga põhivõlga, intressi, sissenõudmiskulu ja sissenõutavaks

muutunud viivist kokku summas 2548 eurot ning edasiulatuvalt viivist põhivõlalt 1274 eurolt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kohtuotsuse

tegemise aja seisuga oleks hageja nõue kokku summas 2642,76 eurot. Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga 1329,40 eurot. Seega rahuldab kohus hageja

nõude 50% ulatuses ja kohus jätab menetluskulud võrdsetes osades hageja ja kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu 385 eurot ja

lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 150 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud

hagimenetluses on seoses tõendite kogumisega ja hagi koostamisega 1,23 tundi ning esindaja

taotleb tasu arvestusega 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.

7.1. Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu.

TsMS § 139 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu, mis vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 kuulub

menetluskulude koosseisu.

Kohus kontrollis, et kostja tasus hagiavalduselt riigilõivu 385 eurot, sh 67,39 eurot maksekäsu

kiirmenetluses ja 309,37 eurot ning 8,24 eurot täiendavalt hagiavalduse esitamisel. Riigilõivu

on tasutud seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Seega loeb kohus riigilõivu

summas 385 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.

7.2. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud saab lugeda põhjendatud ja hüvitatavaks

menetluskuluks osaliselt.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud, mis

vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 kuuluvad menetluskulude koosseisu.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud

toimingute eest esindaja ajakulu kokku 1,23 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalik.

Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja

mahukat tõendite kogumist.

Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on

põhjendatud ja ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline

esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud lepingulise esindajale nõuetele. Küll aga ei ole

2-25-111085

hageja TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa

õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohus kontrollis

käibemaksukohustuslaste registrist, et hageja on käibemaksukohustuslane alates 01.11.2006.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta.

Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 1,23

töötunni eest hageja menetluskulude nimekirjas märgitud summas 121 eurot (ilma

käibemaksuta).

7.3. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud hagimenetluses

kokku 506 eurot, sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv 385 eurot ja lepingulise esindaja tasu 121

eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulud

50% ulatuses, s.o summas 253 eurot.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik