3-26-931/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

02.04.2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-26-931

Haldusasi

S.A Kase kaebus Jõõpre Kooli Jõõpre lasteaia

hoolekogu 21.01.2026 ja 05.03.2026 koosoleku

protokollide ja nendega seotud toimingute ning Pärnu

Linnavalitsuse 12.03.2026 kirjaga kaebaja vaiete

tagastamise peale

Menetlusosalised

Kaebaja – S.A

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada S.A Kase kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. S.A esitas 04.03.2026 ja 06.03.2026 Pärnu Linnavalitsusele vaided Jõõpre Kooli Jõõpre

lasteaia hoolekogu koosoleku 20.01.2026 protokolli nr 1-4/10 ja 05.03.2026 koosoleku

protokolli 1-4/11 ning nendega seotud toimingute ja otsusega seoses.

Pärnu Linnavalitsus tagastas 12.03.2026 kirjaga nr 12-1/2229-1 ja 12-1/2384-1 vaided

haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel. Kirjas selgitati mh, et kuigi vaided tagastatakse,

ei jäeta pöördumistes tõstatatud sisulisi küsimusi tähelepanuta. Haridus- ja kultuuriosakonna

spetsialistid kohtuvad hoolekogu liikmete ja kooli juhtkonnaga, et selgitada hoolekogu

pädevust ja töökorraldust ning arutada pöördumistes esitatud küsimusi.

2. S.A esitas 30.03.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt soovib vaidlustada

21.01.2026 ja 05.03.2026 dokumentide koostamist, vormistamist ja levitamist hoolekogu

koosoleku protokollidena; nende dokumentide esitamist lapsevanematele otsustusliku ja siduva

sisuga; lapsevanematele käitumisreeglite (sh pildistamise, filmimise ja salvestamise keelu ning

vabandamise nõude) kehtestamist ilma pädevuseta ning Pärnu Linnavalitsuse poolt vaiete

tagastamist ilma sisulise hindamiseta. Kaebuse punktis 1.3 on loetletud tuvastamis- ja

kohustamisnõuded.

Kaebuse kohaselt sisaldasid vaidlustatud dokumendid otsustuslikku sisu, sh lapsevanematele

suunatud käitumisreegleid ja piiranguid. 05.03.2026 dokumendis kehtestatud pildistamise,

filmimise ja salvestamise keeld puudutab kaebajat vahetult lapsevanemana. Kaebajal on

õigustatud huvi ja vajadus jäädvustada oma last ning koguda teavet tema viibimise ja tegevuse

kohta lasteasutuses. 21.01.2026 protokollis käsitletakse päevakorrapunktina lapsevanema

„lugupidamatut ja alandavat verbaalset käitumist“, sellele järgnevad hinnangulised kirjeldused

ning selle kohta vormistatakse „otsus“. Kui selline dokument levitati hoolekogu protokollina ja

hiljem tunnistati, et tegemist ei olnud pädeva hoolekogu koosolekuga, siis oli kaebaja hea nime

riive oluliselt intensiivsem kui pelgalt mitteametliku vestluse puhul.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS §

44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda halduskohtusse oma õiguse kaitseks.

Halduskohtumenetluses kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid

avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadusest, muudest õigustloovatest aktidest,

haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kaebeõiguse eelduseks on isikule

kuuluvate subjektiivsete õiguste riive.

4. Kaebaja vaidlustab praeguses asjas Jõõpre Kooli Jõõpre lasteaia hoolekogu 20.01.2026 ja

05.03.2026 koosolekute protokollides vastu võetud otsustusi ja üleüldiselt hoolekogu tegevust

seonduvalt nende protokollide koostamise, vormistamise ja levitamisega. Kohus selgitab, et

lasteaia hoolekogu protokollide ja nende koostamise või levitamisega seotud tegevuse näol ei

ole tegemist haldusorgani poolt haldusmenetluse käigus tehtud haldusaktide või toimingutega,

millel oleks siduv ja kaebaja õigusi reguleeriv iseloom ning mille eraldiseisev vaidlustamine

halduskohtus oleks lubatav.

4.1 Alusharidusseaduse (AHS) § 26 lg 1 kohaselt on hoolekogu alaliselt tegutsev organ, kelle

ülesanne on vanemate, lasteaia töötajate ja lasteaia pidaja koostöös suunata, planeerida ja

jälgida õppe- ja kasvatustegevust ning luua selleks paremaid tingimusi. Hoolekogu ülesanded

on loetletud AHS § 26 lõikes 5, sh avaldab hoolekogu arvamust lasteaia õppekava ja kodukorra

kohta (p-d 1 ja 2) ning teeb ettepanekuid lastele soodsa õpi- ja kasvukeskkonna tagamiseks (p

8). Samas kodukorra koostab koostöös töötajatega direktor ja selle ka kehtestab direktor, olles

kuulanud ära hoolekogu arvamuse (AHS § 18 lg-d 1 ja 2). Ka kaebusele lisatud hoolekogu

05.03.2026 koosoleku protokollist (vt päevakorrapunkt 2) nähtub, et selles avaldati soovi lisada

lasteaia kodukorda punktid, mis reguleerivad lasteaia rühmades ilma kokkuleppeta pildistamist

ja muul moel salvestamist kolmandate isikute poolt. Samast punktist nähtub samas selgelt

seegi, et konkreetse päevakorrapunkti osas otsustati kodukorrapunktid saata juristile üle

vaatamiseks ja kinnitamiseks (seejuures on selgitatud, et hetkel on need lisas informatiivsena).

Hoolekogu on koosolekul avaldanud selles osas arvamust, kuid kodukorras pole direktori poolt

vastavat punkti veel kehtestatud. Seega praegu ei ole tegemist olukorraga, kus hoolekogu oleks

keelanud vanematel lasteaia territooriumil oma lapse pildistamise. Lisaks tuleb arvestada, et

kodukorras võib direktor kehtestada korra avalike ürituste, nt aktuste jäädvustamiseks. Kohtule

ei nähtu ka, et koosolekul oleks arutluse all olnud see, et kodukorras kehtestada täielik keeld

oma lapse pildistamiseks isiklikuks kasutamiseks, millisel juhul Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 27. aprill 2016. a määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ei kohaldu. Kaebajale ei ole seega hoolekogu koosoleku

protokollis seatud mingisugust täitmiseks kohustuslikku piirangut seoses pildistamisega ning

kaebaja õigusi koosolekul avaldatud vastavad arvamused ja ettepanekud ei riiva.

2(3)

4.2 Seoses hoolekogu 20.01.2026 protokollis sisalduvate väidetavalt kaebaja head nime

riivavate faktiväidetega on kaebaja kohtute infosüsteemi andmetel esitanud maakohtule hagi

ebaõigete faktiväidete tuvastamiseks, nende ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks ning see on maakohtu 09.03.2026 määrusega menetlusse võetud (tsiviilasi nr 2-

26-5175). Seega on seonduvalt kaebaja kohta levitatud ebaõigete faktiväidetega seoses juba

toimumas kohane menetlus. Kohtule ei nähtu, et hoolekogu protokollis kaebaja kohta märgitud

arvamusest juhindudes oleks koostatud mingisugune haldusakt või sooritatud toiming, mida

saaks täiendavalt halduskohtus vaidlustada.

5. Kaebaja ei saa pöörduda halduskohtu poole ka eesmärgiga kontrollida abstraktselt

haldustegevuse vastavust õigusaktidele, kui kaebaja õigusi ja kohustusi reguleeriva toimega

haldusakti või toimingu tulemusel pole kaebaja subjektiivseid õigusi riivatud. Kaebajal ei ole

seega praegusel juhul õigust ka nõuda, et kohus tuvastaks kaebuse p-s 1.3 loetletud faktiliste

või õiguslike asjaolude esinemise või puudumise seonduvalt hoolekogu koosolekute ja nende

kohta koostatud protokollidega. Ka ei saa kaebaja nõuda ega kohus kohustada vastustajat

üldiselt lõpetama hoolekogu õigusvastast praktikat ja/või viima see kooskõlla kehtiva õigusega.

6. Kuna vaiete tagastamine eraldiseisvalt kaebaja õigusi rikkuda ei saa, pole kaebajal

kaebeõigust ka Pärnu Linnavalitsuse tegevusele seoses tema vaiete tagastamisega (HKMS § 45

lg 4).

7. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab kaebuse kõikide nõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel.

8. Kuna kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud alusel, siis kaebuselt

tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)