3-26-579/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-579

Haldusasi

M.N ja R.S kaebus fakti tuvastamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada M.N ja R.S kaebus.

2. Kohtulahendi avaldamisel asendada kaebajate nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata.

Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust

venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega

menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või

kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes

lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg

2).

Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued

kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.N ja R.S (kaebajad) esitasid 28.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse sooviga välja

selgitada avaliku teenistuja pikaajalisele välislähetusele rakenduvad õigusaktid. Kaebuse

kohaselt taotlevad kaebajad, et vastustajaks tunnistataks Kliimaministeerium. Kaebuse

nõudeks märkisid kaebajad tuvastamisnõude – avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava

faktilise asjaolu kindlakstegemine ja selgitamine. Kaebajad soovivad selgust, milline avaliku

teenistuse seaduse rakendusakt kohaldub alates 01.01.2025 Euroopa Liidu institutsioonidesse

pikaajaliselt lähetatud riiklikule eksperdile ja tema abikaasale. Vaidlustatav haldusakt puudub.

3-26-579

KOHTU PÕHJENDUSED

2. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib

kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus.

3. Kaebajad on esitanud käesolevas asjas tuvastamiskaebuse, et kohus selgitaks välja milline

avaliku teenistuse seaduse rakendusakt kohaldub alates 01.01.2025 Euroopa Liidu

institutsioonidesse pikaajaliselt lähetatud riiklikule eksperdile ja tema abikaasale. Seega

soovivad kaebajad saada oma olukorra kohta õiguslikku selgust või hinnangut. Kaebajad ei

ole (praegu) veendunud, et nende õigusi oleks mõne avaliku võimu haldusakti või toiminguga

rikutud.

4. Halduskohtu pädevuses on HKMS § 4 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesoleval juhul

puudub kaebajatel vaidlus haldusorganiga ning kaebajad soovivad saada üksnes selgust, kas

nende õigusi võib olla rikutud. Selliste selgituste andmine ei ole halduskohtu pädevuses.

Halduskohtu pädevust õiguslike selgituste andmiseks ei saa järeldada ka sellest, et HKMS § 5

lg 1 p 6 kohaselt saab kohus teha haldusasja lahendamisel kindlaks avalik-õiguslikus suhtes

tähtsust omava faktilise asjaolu. Küsimused, milliseid õigusnorme tuleb kaebajate

õigussuhtele kohaldada ja kas kaebajate õigusi võib olla rikutud, ei ole faktiküsimused, vaid

õigusküsimused (s.o küsimused, mida kohus ei saa tuvastada faktidena, vaid mis nõuavad

õiguslikku hindamist). Kohus ei saa menetleda tuvastamiskaebust selleks, et anda kaebajatele

selgitusi õigusliku olukorra kohta. Seega ei ole käesoleva kaebuse lahendamine HKMS § 121

lg 1 p 1 kohaselt halduskohtu pädevuses.

5. Kui kaebajad ei ole veendunud selles, millised õigusnormid nende olukorrale kohalduvad

ja kas nende õigusi võib olla rikutud, on neil võimalik pöörduda õigusteenuse osutaja (nt

vandeadvokaadi) poole, kelle abiga on võimalik anda õiguslikule olukorrale hinnang ja

otsustada oma õiguste kaitsmiseks vaide või halduskohtule kaebuse esitamise vajaduse üle.

Kui täidetud on riigi õigusabi seaduses (RÕS) sätestatud eeldused (vt RÕS § 6) on isikul

võimalik taotleda ka riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses või

halduskohtumenetluses, vt nt https://www.justdigi.ee/kohtud-ja-oigusteenused/oigusabi/riigi-

toetatud-oigusabi

6. Sõltumata eelöeldust tuleks kaebus tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Tuvastamiskaebuse esitamise aluseks saab olla kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või

toiminguga ning kohtusse pöördumise eelduseks on kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmise

vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6 ja HKMS § 44 lg 1).

7. Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb HKMS selle

esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on

kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse

võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg

2).

8. Kui kaebajad soovivad tulevikus esitada kahju hüvitamise nõude, siis HKMS § 45 lg 2

teise lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust esitada

halduskohtule tuvastamiskaebust.

9. Kohus on seisukohal, et kaebajatel puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus,

kuna tuvastamisnõue ei kaitse kaebajate õigusi. Kui kaebajad leiavad, et neile on tekitatud

2(3)

3-26-579

Kliimaministeeriumi tegevusega kahju, peaksid nad esitama kohtule kahju hüvitamise nõude.

Kaebajad ei saa tulla kohtusse nõudega tuvastada, millised õigusnormid nende olukorrale

kohalduks. Kaebajatel ei ole õigust esitada tuvastamiskaebust selleks, et esitada hiljem

hüvitamiskaebus. Kohus ei pea ka vajalikuks anda kaebajatele võimalust esitada praeguse

menetluse raames hüvitamisnõuet, sest kaebusest nähtuvalt ei ole kaebajatele veel selge, kas

nende õigusi võib olla rikutud ja milles võiks seisneda hüvitamisele kuuluv kahju.

10. Halduskohtule ei ole ka äratuntav, et kaebajatel oleks eriline preventiivne huvi

tuvastamiskaebuse esitamiseks. Isegi kui kohus tuvastaks Kliimaministeeriumi õigusvastase

toimingu, ei ole asjaoludest näha, et see võiks puudutada tulevikus kaebajate õigusi.

11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 1

alusel.

12. Kuna kohus tagastab kaebuse, ei ole vajadust kaebajate taotlust riigilõivu suuruse

määramise kohta lahendada.

13. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

14. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebajad ei ole

kaebuse esitamisel riigilõivu tasunud, seetõttu puudub vajadus riigilõivu tagastamise küsimust

lahendada.

15. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebajate nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg

3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

3(3)