Legislator Case Law & Legislation
3-26-955/2 AI generated

3-26-955/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-26-955/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mario Maasik (kaebaja) esitas 1. aprillil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kaebaja põhjendab, et mais 2024 esitas tema esindaja avalduse kohtutäiturile

Legislator headnote

AI generated

3-26-955/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: aprillil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kaebaja põhjendab, et mais 2024 esitas tema esindaja avalduse kohtutäiturile

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-955

Määruse kuupäev

2. aprill 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Mario Maasiku kaebus kohtutäituri tegevuse peale

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Mario Maasiku kaebus.

2. Jätta Mario Maasiku taotlus riigi õigusabi määramiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119

lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Mario Maasik (kaebaja) esitas 1. aprillil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse kohtutäituri

tegevuse peale. Kaebaja põhjendab, et mais 2024 esitas tema esindaja avalduse kohtutäiturile

täitemenetluse lõpetamiseks seoses kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega. Sama kohtutäitur on

16. märtsil 2026 alustanud aga uuesti raha sissenõudmist ning vangla peab kaebaja raha

seetõttu kinni. Kohtutäituri viimane selgitus, et kaebaja võib esitada vastuhagi, ei ole tõsiselt

võetav. Kriminaalasi on lõpetatud, kuid ikkagi nõutakse kaebajalt 44 000 euro tasumist.

Selline tegevus on õigusvastane. Kaebaja vajab riigi õigusabi.

2. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kaebaja rahul kohtutäituri tegevusega ja soovib seda kohtus

vaidlustada. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale,

kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on

halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei

näe ette teistsugust menetluskorda. Kuigi kohtutäitur peab kohtutäituri seaduse § 2 lg 1

kohaselt avalik-õiguslikku ametit, on seadusandja kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks ette

näinud teise menetluskorra kui halduskohtumenetluse.

3. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada

kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest

keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja

sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud

3-26-955

teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse

peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule,

kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma

eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

4. Seega tuleb kehtiva õiguse kohaselt kohtutäituri tegevust või tegevusetust vaidlustada

esmalt kohtutäituri juures. Kui kohtutäitur on talle laekunud kaebuse kohta teinud otsuse, on

isikul õigus kohtutäituri otsust vaidlustada maakohtus. Kohtutäituri tegevuse õiguspärasuse

kontroll ei ole seega halduskohtu pädevuses.

5. Kohus märgib, et kaebajal tuleb endal vastavalt eelkirjeldatud juhistele kohtutäituri

tegevuse peale kohtutäiturile või maakohtule kaebus esitada. Esitatavale kaebusele tuleb

lisada ka asjakohased täitemenetlust puudutavad dokumendid.

6. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus pädevuse puudumise tõttu Mario Maasiku

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta

kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

7. Haldusasjas on esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks. RÕS § 10 lg 3 näeb ette, et taotlus

riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses või väärteoasja

kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või

esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise

eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega ei ole kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine

halduskohtu pädevuses. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus Mario Maasiku taotluse riigi

õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuna praegusel juhul kuulub

halduskohtule esitatud kaebus tagastamisele ning järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise,

sh kaebuse esitamise kohtutäiturile või maakohtule, saab otsustada üksnes kaebaja ise, siis ei

edasta halduskohus käesolevas kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel

vastavalt kuuluvusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider