3-26-955/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMario Maasik (kaebaja) esitas 1. aprillil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kaebaja põhjendab, et mais 2024 esitas tema esindaja avalduse kohtutäiturile
Legislator headnote
AI generated3-26-955/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: aprillil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kaebaja põhjendab, et mais 2024 esitas tema esindaja avalduse kohtutäiturile
Full text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-26-955
Määruse kuupäev
2. aprill 2026
Kohtunik
Juhan Siider
Kohtuasi
Mario Maasiku kaebus kohtutäituri tegevuse peale
RESOLUTSIOON
1. Tagastada Mario Maasiku kaebus.
2. Jätta Mario Maasiku taotlus riigi õigusabi määramiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättesaamisest arvates (Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119
lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. Mario Maasik (kaebaja) esitas 1. aprillil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse kohtutäituri
tegevuse peale. Kaebaja põhjendab, et mais 2024 esitas tema esindaja avalduse kohtutäiturile
täitemenetluse lõpetamiseks seoses kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega. Sama kohtutäitur on
16. märtsil 2026 alustanud aga uuesti raha sissenõudmist ning vangla peab kaebaja raha
seetõttu kinni. Kohtutäituri viimane selgitus, et kaebaja võib esitada vastuhagi, ei ole tõsiselt
võetav. Kriminaalasi on lõpetatud, kuid ikkagi nõutakse kaebajalt 44 000 euro tasumist.
Selline tegevus on õigusvastane. Kaebaja vajab riigi õigusabi.
2. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kaebaja rahul kohtutäituri tegevusega ja soovib seda kohtus
vaidlustada. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale,
kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on
halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei
näe ette teistsugust menetluskorda. Kuigi kohtutäitur peab kohtutäituri seaduse § 2 lg 1
kohaselt avalik-õiguslikku ametit, on seadusandja kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks ette
näinud teise menetluskorra kui halduskohtumenetluse.
3. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada
kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest
keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja
sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud
3-26-955
teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse
peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule,
kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma
eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
4. Seega tuleb kehtiva õiguse kohaselt kohtutäituri tegevust või tegevusetust vaidlustada
esmalt kohtutäituri juures. Kui kohtutäitur on talle laekunud kaebuse kohta teinud otsuse, on
isikul õigus kohtutäituri otsust vaidlustada maakohtus. Kohtutäituri tegevuse õiguspärasuse
kontroll ei ole seega halduskohtu pädevuses.
5. Kohus märgib, et kaebajal tuleb endal vastavalt eelkirjeldatud juhistele kohtutäituri
tegevuse peale kohtutäiturile või maakohtule kaebus esitada. Esitatavale kaebusele tuleb
lisada ka asjakohased täitemenetlust puudutavad dokumendid.
6. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus pädevuse puudumise tõttu Mario Maasiku
kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta
kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et
kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7. Haldusasjas on esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks. RÕS § 10 lg 3 näeb ette, et taotlus
riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses või väärteoasja
kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või
esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise
eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega ei ole kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine
halduskohtu pädevuses. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus Mario Maasiku taotluse riigi
õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuna praegusel juhul kuulub
halduskohtule esitatud kaebus tagastamisele ning järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise,
sh kaebuse esitamise kohtutäiturile või maakohtule, saab otsustada üksnes kaebaja ise, siis ei
edasta halduskohus käesolevas kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel
vastavalt kuuluvusele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Juhan Siider