3-25-4453/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4453

Määruse kuupäev

2. aprill 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Sihtasutus Viljandi Haigla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses kartserisse madratsi mittesaamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 1. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes 2500 eurot seoses nõuetele mittevastava tervishoiuteenuse osutamisega.

Kaebuse kohaselt takistatakse kaebajal talle kartseris vajamineva abivahendi, madratsi,

kasutamist. Kaebaja on esitanud taotluse, et arst annaks madratsi kasutamiseks loa, kuid

vastustaja on vastanud 10. novembri 2025. a õigusvastase otsusega nr 14-2/3688. Kaebajal on

erinevad terviseprobleemid, teda ei kaasatud tema tervist puudutava otsuse tegemisse, tehtud

on automaatne, kaebaja suhtes negatiivne raviotsus, millega on jäetud kvaliteetne

tervishoiuteenus osutamata. Ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega kaebaja

terviseprobleemid ägenevad, heaolu ja elukvaliteet langevad, samuti kaasnevad valu ja

kannatused. Kaebaja esitas koos kaebusega taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja

riigi õigusabi saamiseks.

2. Sihtasutus Viljandi Haigla esitas kohtule 3. detsembril 2025 vastusena kohtunõudele

kaebuse asjaoludega seotud kaebaja avaldused ja haigla vastused ning kaebuse asjaoludega

(kartserisse madratsi väljastamine) seotud ravilugude väljavõtted.

3. Tartu Vangla teatas kohtule 5. detsembril 2025 vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole

esitanud vanglale avaldusi seoses kaebuses kirjeldatud asjaoludega. Vangla teatas, et kaebuses

mainitud 8. oktoobri 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-3/209 määratud karistust ei ole vastuse

3-25-4453

esitamise hetkeks täitmisele pööratud ning selgitas, et kaebaja on korduvalt esitanud

kahjunõudeid seoses kartserirežiimi tingimustega, kuid on sel aastal viibinud kartseris üksnes

enne kaebuses käsitletavat aega.

4. Kaebaja esitas 23. detsembril 2025 esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus 29.

detsembri 2025. a määrusega jättis läbi vaatamata.

5. Tartu Halduskohus jättis 26. märtsi 2026. a määrusega taotluse kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja andis tähtaja riigilõivu

tasumiseks. Riigilõiv tuli tasuda 5 päeva jooksul määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest

(resolutsiooni p 3). Sama määrusega jättis kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata

(resolutsiooni p 5).

6. Kaebaja esitas 26. märtsil 2026 eelnimetatud määruse resolutsioon p-de 2 ja 5 peale

määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 27. märtsi 2026. a määrusega tagastas.

Nimetatud määruse sai kaebaja kätte 27. märtsil 2026.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

8. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise

ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja

2). Tartu Halduskohus jättis 26. märtsi 2026. a määrusega X-i kaebuse käiguta ja andis

kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates.

Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2026. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus pärast

määruskaebemenetlust 27. märtsil 2026, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale kätte

(HKMS § 119 lg 1 ja § 179 lg 3). Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema

28. märtsil 2026 ja möödus 1. aprillil 2026. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole

kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega

riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse

selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)