3-24-797/57 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-24-797

Haldusasi

Eesti Firma OÜ kaebus tuvastada Rahapesu

Andmebüroo 13.02.2024 teavituse nr 5- 1/49/346-1

õigusvastasus osas, milles sellega kehtestatakse

kaebajale kohustusi või alternatiivselt tuvastada

Rahapesu Andmebüroo 13.02.2024 teavituse nr 5-

1/49/346-1 õigustühisus osas, milles sellega

kehtestatakse kaebajale kohustusi, ning tuvastada

Rahapesu Andmebüroo 19.09.2023 „Eesti Firma OÜ

kohapealse kontrolli akt 11.11.2022‒18.03.2022“

õigusvastasus.

Menetlusosalised

Kaebaja – Eesti Firma OÜ, lepinguline esindaja Tõnis

Loorits

Vastustaja ‒ Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja

Sirle Kalma

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tuvastada Rahapesu Andmebüroo 13.02.2024 teavituse nr 5-

1/49/346-1 õigusvastasus osas, milles sellega kehtestatakse kaebajale kohustusi ning

tuvastada Rahapesu Andmebüroo 19.09.2023 „Eesti Firma OÜ kohapealse kontrolli akt

11.11.2022‒18.03.2022“ õigusvastasus.

2. Mõista Rahapesu Andmebüroolt Eesti Firma OÜ kasuks välja menetluskulud 15 093,

50 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 04.05.2026 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioon-kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kätte-toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3. Rahapesu Andmebüroo (edaspidi vastustaja või RAB) esitas Eesti Firma OÜ-le (edaspidi

kaebaja) 11.11.2022 teavituse nr 5-1/49/236-1 riikliku järelevalvemenetluse alustamise ja

kohapealse kontrolli läbiviimise kohta.

4. Kohapealset kontrolli planeeriti teostada kaebaja tegevuskohas viiel kalendripäeval.

Kohapealse kontrolli käigus kontrolli perioodi lühendati ja lõpuks teostati kontrolli üksnes

kahel päeval, s.o 16.01.2023 ja 18.01.2023. Kaebaja täitis 03.02.2023 vastustaja 16.01.2022 ja

19.01.2022 täiendavad nõuded ja esitas vastustajale pilveteenuse vahendusel täiendavad

andmed ning dokumendid. 28.02.2023 esitas kaebaja vastustajale tema 11.11.2022 teavituses

nõutud ja puudu oleva osa teabest.

5. Kaebaja pöördus 22.05.2023 ja 30.06.2023 menetleja poole, et saada haldusmenetlust

lõpetavat kontrollimise kohta tehtud akti. Vahepeal, s.o 09.06.2023, pöördus kaebaja

haldusmenetlust lõpetava akti väljastamise kohustamisnõudega ka Tallinna Halduskohtusse.

Sellest teavitati 30.06.2023 e-kirjas ka vastustajat.

6. Kontrollakti projekt edastati kaebaja esindajale 10.07.2023. Kaebajal võimaldati esitada

kontrollakti projektile enda seisukoht hiljemalt 07.08.2023. Kaebaja esitas enda üldised

seisukohad vastustaja kontrollakti projektile 07.08.2023.

7. Kohapealse kontrolli akt väljastati kaebajale 19.09.2023 peale kohtuotsuse tegemist

haldusasjas nr 3-22-2732.

8. Haldusmenetlust lõpetav haldusakt tehti RAB-i poolt 13.02.2024 ‒ teavitus

järelevalvemenetluse lõpetamisest nr 5-1/49/346-1 (edaspidi ka: järelevalvemenetluse

lõpetamise teade).

9. Tallinna Halduskohtusse saabus 15.03.2024 Eesti Firma OÜ kaebus nõudes tuvastada RAB

13.02.2024 teavituse nr 5- 1/49/346-1 õigusvastasus osas, milles sellega kehtestatakse

kaebajale kohustusi või alternatiivselt tuvastada 13.02.2024 teavituse nr 5-1/49/346-1

õigustühisus osas, milles sellega kehtestatakse kaebajale kohustusi.

10. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 26.04.2024 määrusega menetlusse. Kohus tõi

määruse p-s 9 välja, et kaebeõiguse olemasolu vajab asja edasise menetluse käigus täiendavat

selgitamist. Kohtu jaoks ei olnud selge vaidlustatud järelevalvemenetluse lõpetamise teate

õiguslik olemus, st kas tegemist on haldusakti või menetlustoiminguga või hoopis halduse

toiminguga, mis kaebaja õigusi ei mõjuta, st on soovitusliku tähendusega. Rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS) §-s 55 on loetletud RAB haldusaktid ‒

ettekirjutused ja muud haldusaktid. Järelevalvemenetluse lõpetamise teavitust kui haldusakti

liiki ei ole RahaPTS-s välja toodud, kuid see ei välistanud kohtu väljatoodu kohaselt, et

selline teavitus vastab materiaalsete tunnuste poolest haldusakti tunnustele. Teavituse

vormistust vaadates polnud kohtu hinnangul võimalik teha ühest järeldust, kas tegemist on

haldusaktiga. Puudus haldusaktile omane vormistus (resolutsioon, vaidlustamisviide,

sunniraha hoiatus vms), samas oli viidatud järelevalvemenetluse lõpetamise teates võetud

sisuline seisukoht järelevalvemenetluse käigus tuvastatud asjaolude kohta (RAB on

tuvastanud mitmeid puudusi, mis on ära toodud Eesti Firma OÜ-le edastatud lõplikus

kontrolli aktis nr 5-1/49/305-1), samuti on kaebajale pandud justkui kohustus („on vajadus“)

analüüsida ja täiendada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud

dokumentatsiooni ja sisemisi protsesse, vastavalt kontrolli aktis nr 5-1/49/305-1 kajastatud

puuduste kõrvaldamiseks. Samuti tuli kaebajal esitada RAB-ile 11.03.2024 kirjalik

tegevuskava koos ajakavaga, mis kirjeldab kontrolli aktis nr 5-1/49/305-1 välja toodud

puuduste kõrvaldamiseks planeeritavaid tegevusi Eesti Firma OÜ-s. See viitas kohtu arvates

justkui sellele, et järelevalvemenetluse lõpetamise teade pani kaebajale peale täiendavaid

kohustusi, mis on omane haldusaktile. Vastuses kaebusele tuli vastustajal selgitada

järelevalvemenetluse lõpetamise teavituse õiguslikku olemust, st kas tegemist on täitmiseks

kohustusliku aktiga või pelgalt soovitustega. Vastustajal tuli selgitada, millised tagajärjed

kaasnevad kaebajale, kui järelevalvemenetluse lõpetamise teavituses toodud kohustused

jäetakse täitmata ning kas see võib negatiivselt mõjutada tema tegevust valitud ettevõtluse

valdkonnas.

11. RAB 27.05.2024 vastuse kohaselt 13.02.2024 teavitus nr 5-1/49/346-1 ei ole haldusakt ja

sellega ei pandud kaebajale kohustusi. Antud teavitusega RAB lõpetas järelevalve ning

rohkem sellega seonduvaid tegevusi ei järgne. Kõik puudused, mis RAB tuvastas, toodi välja

kontrolliaktis ning RAB jäi enda seisukohtade juurde, mida RAB rõhutas ka järelevalve

lõpetamise teates. Isegi siis, kui Eesti Firma OÜ ei järgi enda tegevuskava, siis RAB sellega

seonduvalt mingeid sanktsioone (sh sunniraha) vms ei rakenda, sest menetlus on lõppenud.

RAB selgituste kohaselt soovis RAB menetluse lõpetamise teates suunata Eesti Firma OÜ-d

enda süsteeme ja dokumente üle vaatama ja täiendama. RAB oleks võinud teha ettekirjutuse

ja kohustada Eesti Firma OÜ-d protseduurireegleid ja muid dokumente

täiendama/kaasajastama, kuid RAB leidis, et esimesel korral võiks Eesti Firma OÜ-d läbi

pehmemate meetodi suunata oma tegevust korrigeerima. Lõpetasime teates RAB küll palus

Eesti Firma OÜ-d esitada tegevuskava vastavalt aktis toodud puudustele, kuid RAB-i

selgituste kohaselt ei olnud mõte Eesti Firma OÜ-d selleks kohustada (RAB ei soovinud

lõpetamise teadet haldusaktina vormistada). Järelevalvemenetluse lõpetamise teates ei

kirjutanud RAB, et kohustab Eesti Firma OÜ-d tegevuskava esitama või, et kui Eesti Firma

OÜ jätab selle esitamata, siis rakendab RAB sundi. Tegemist oli lihtsalt teatega, et RAB

lõpetas järelevalve menetluse ja juhti Eesti Firma OÜ tähelepanu vajakajäämistele, millega

tema võiks tegelema hakata.

12. Tallinna Halduskohus jättis 10.09.2024 määrusega kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121

lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kaebaja esitas 25.09.2024 Tallinna Ringkonnakohtusse

määruskaebuse, mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu poolt rahuldamata.

13. Kaebaja pöördus 27.11.2024 määruskaebusega Riigikohtusse. Riigikohus rahuldas

määruskaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu ja Ringkonnakohtu määrused. Riigikohus

saatis kaebuse halduskohtule menetluse jätkamiseks.

14. Tallinna Halduskohus kohustas vastustajat kaebusele sisuliselt vastama ja määras ka

kohtuistungi aja, mille hiljem tühistas. Pooled esitasid mitmeid seisukohti ja tõendeid. Kohus

määras mitmel korral istungi pidamiseks aja, mille ühel või teisel põhjusel hiljem tühistas.

Vastustaja võttis 03.02.2026 esitatud taotlusega kaebuse õigeks. Kohus otsustas 06.02.2026

antud määrusega vaadata kaebus läbi kirjalikus menetluses ja määras otsuse avalikult

teatavaks tegemise aja.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. HKMS § 27 lg 3 kohaselt on vastustajal õigus kaebus õigeks võtta. HKMS § 159 lg 1

kohaselt, kui vastustaja võtab kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus

kaebuse. Seega on vastustajal õigus võtta kaebus õigeks. Õigeksvõtu sisuks on nõustumine

kaebuse nõudega, mistõttu ei hinda kohus poolte sisulisi väited, vaid rahuldab kaebuse. Seega

rahuldab kohus kaebuse ning tuvastab Rahapesu Andmebüroo 13.02.2024 teavituse nr 5-

1/49/346-1 õigusvastasus osas, milles sellega kehtestatakse kaebajale kohustusi ning tuvastab

Rahapesu Andmebüroo 19.09.2023 „Eesti Firma OÜ kohapealse kontrolli akt 11.11.2022‒

18.03.2022“ õigusvastasuse.

16. Kaebuse rahuldamisel kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1).

Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskuluna välja mõista 16 068,50 eurot, millest 16 048,50

eurot (käibemaksuta) on õigusabikulud ja 20 eurot on tasutud riigilõiv. HKMS § 109 lg 6

kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 109 lg

6 tähenduses vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks määramisel ei ole

asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis konkreetsel esindajal

kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute dokumentide

analüüsimise asemel tuleb eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja

asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute

rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt

eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja

põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude

suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt

ülepaisutatud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus nr 3-23-2038, p 29; 29.11.2023

otsus nr 3-23-2037, p 28; 15.09.2021 otsus nr 3-18-1711, p 41). Tallinna Halduskohtu

hinnangul tuleb kaebaja poolt nõutud menetluskulu osaliselt vähendada. Praegune asi on

olnud keskmisest tuvastamiskaebuse menetlemisest keerukam ja ka mahukam. Kaebajal on

tulnud oma õiguste kaitseks läbida kõik kolm kohtuastet ning 13.11.2025 ja 27.11.2025 on

kaebaja andnud ka sisulisi vastuseid vastustaja esitatud väidetele ja tõenditele. Arvestades, et

vastustaja esitas menetlusse väga suure hulga mahukaid tõendeid ja tegi seda mitmel erineval

korral, oli nimetatud tõendite läbitöötamine ajamahukas. Samas on kohus seisukohal, et

tegevused 07.10.2025 toimuma pidanud istungi (mida tegelikkuses ei toimunud)

ettevalmistuseks ja novembris 2025 materjalide läbitöötamiseks on vähemalt osaliselt

kattuvad ja selles osas on põhjendatud menetluskulu vähendamine. Lisaks on kohtule

arusaadavalt kaebaja kulutanud rohkem aega määruskaebuse koostamisele Riigikohtusse kui

on seda teinud määruskaebuse koostamisele ringkonnakohtusse. Kahel järjestikkusel päeval

on kaebaja määruskaebuse koostamisele kulutanud kokku 11 tundi. Arvestades, et

määruskaebus sisaldab juba ringkonnakohtusse esitatud määruskaebuses toodud seisukohti ja

menetluskulud ei tohiks üldjuhul kõrgemas kohtuastmes kõrgemad olla, on põhjendatud ka

siin menetluskulude vähendamine. Lisaks tuleb arvesse võtta, et sisuliselt kohtumenetlus

eelmenetlusest kaugemale ei jõudnud, sest vastustaja võttis eelmenetluse käigus kaebuse

õigeks. Kokkuvõtvalt vähendab kohus väljamõistmisele kuuluvat õigusabikulu kokku 5 h

ulatuses, st 5×195=975 eurot. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja

menetluskulud 16 048,50 – 975 + 20 = 15 093,50 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik