2-25-9130/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-9130

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-9130

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi I.N-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5086,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046; lepinguline

esindaja Anzhela Ternikova, e-post:

Kostja: I.N (isikukood: XXX, registrijärgne elukoha aadress:

XXX-i, 68616, XXX).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi I.N-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ja menetluskulude rahaline suurus jätta

kindlaksmääramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 2-11; 142-144).

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 10.06.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub I.N-

ilt (kostja) välja mõista põhivõlgnevus 3534,77 eurot, intress 365,07 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 757,31 eurot ja edaspidi viivis VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud

määras arvestatuna põhivõlgnevuselt alates 12.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 04.01.2021

krediidilepingu nr #7362653473, mille järgi sai kostja kasutusse krediidi summas 2000 eurot

intressiga 39,9% ja krediidikulukuse määraga 57,73%. Krediidikonto lepingu järgi võib

laenusumma tagastamisel summad uuesti kasutusele võtta. Kostja taotles 26.05.2023

krediidi suurendamist summale 4000 eurot ning sellega muutus lepingu intressimäär 37,8%,

krediidikulukuse määr 45,09%. Tegemist on tähtajatu lepinguga, mistõttu krediidikulukuse

määr ja kogukulu arvestamise eeldused on arvutatud 12 kuule orienteeruvalt. Leping

loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada.

Krediidiandja teavitab klienti otsusest SMS-i teel. Perioodil 04.01.2021 kuni 16.11.2024

kandis krediidiandja kostjale kokku 12 367 eurot.

3. Taotluse esitamisel teatas kostja, et on Combiwood OÜ töötaja ning tal on regulaarne

sissetulek. Krediiditaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 1200 eurot, millest

krediidiandja ka lähtus. Hilisemalt esitas kostja pangakonto väljavõtte, mis kinnitas, et

kostjal on piisav sissetulek laenu teenindamiseks (keskmiselt 3150 eurot perioodil

01.07.2021-19.11.2021). Krediidiandja lähtus väiksemast sissetulekust. Krediidiotsuse

tegemisel on arvesse võetud ka infot kostja finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta:

finantskohustused märkis kostja 300 eurot ning kokku kohaldas krediidiandja kohustuseks

300 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i

Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud

automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on

krediidivõimeline. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja

suudab võetud krediiti tagasi maksta. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud

veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad

kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Hageja leiab, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega.

4. Lepingu järgi peab klient maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt.

Kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega: 01.08.2024 summas

177,43 eurot; 01.09.2024 summas 256,84 eurot; 01.10.2024 summas 426,12 eurot ja

01.11.2024 summas 608,15 eurot.

5. Krediidiandja saatis 30.10.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate ja andis täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks kuni 13.11.2024. Krediidiandja hoiatas kostjat, et täiendava tähtaja

jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb lepingu üles. Kostja ei tasunud

krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust. Krediidiandja saatis 15.11.2024

lepingu lõpetamise teate kostja poolt antud e-posti aadressile ning see tuleb lugeda kätte

saaduks. Leping loeti ülesöelduks 16.11.2024. 02.12.2024 loovutas krediidiandja nõuded

hagejale.

6. Laenulepingu kohaselt sai kostja krediidiandjalt 12 367 eurot ja tegi tagasimakseid kokku

12168,87 eurot, millest arvestas krediidiandja põhiosa katteks 8832,23 eurot, intresside

katteks 3015,87 eurot, kiire väljavõtu tasu katteks 294,20 eurot, lepingu muutmise tasu

katteks 15 eurot, kaarditehingute tasu katteks 6,58 eurot, meeldetuletustasu katteks 5 eurot.

Seega kokku on kostjal kasutusse antud põhiosa summast tasumata 3534,77 eurot.

7. Perioodil 09.08.2024 (väljamakse viimasele päevale järgnenud päevast) kuni lepingu

ülesütlemiseni 16.11.2024 on kogunenud välja laenatud põhiosa kasutamisest intressi

365,07 eurot.

8. Hageja arvestab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast ehk alates 17.11.2024 kuni

hagiavalduse esitamiseni 11.06.2025 lepinguga sätestatud intressi määras põhiosa

võlgnevuselt ehk summalt 3534,77 eurot. Kostja võlgneb hagejale viivise 757,31 eurot.

Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 12.06.2025

seadusjärgses viivisemääras.

9. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta kostjaga ühendust kokkuleppe

sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile,

kui ka e-posti aadressile Kostjale on edastatud järgnevad kirjad, millega seoses on kantud

kulusid: 03.02.2025 nõudekiri (25 eurot), 14.02.2025 kiri (5 eurot), 05.03.2025 kiri (5

eurot). Kulutused on tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud

ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue kostja vastu maksma.

Hageja palub kostjalt VÕS § 115 ja § 1132 lg 2 p 1 alusel välja mõista kahjuhüvitis 50 eurot.

10. Vastuseks kohtu ettepanekule tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist või

esitada nõude ümberarvestus selgitab hageja, et krediidi suurendamine toimus 26.05.2023 ja

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas 2-21-13098 oli tehtud 24.11.2023 ehk ei ole

kohaldatav käesolevas menetluses, kuivõrd kohtumäärus oli tehtud limiidi suurendamise

järgselt ja ei oma tagasiulatuvat jõudu. Krediidi suurendamisel kontrollis krediidiandja

kostja sissetulekut EMTA 4 kuu keskmise sissetuleku alusel ja selleks oli 2687,18 eurot.

Krediidiandja arvestas kostja keskmisest sissetulekust maha kostja kohustuse ja

majapidamiskulud 534 eurot ja asus seisukohale, et kostja on võimeline teenindama

suurendatud limiidiga laenukohustust. Hageja märgib, et üksnes pangakonto analüüs ei

pruugi anda tegelikku ülevaadet kostja kohustuste osas, kuivõrd pangakonto omamine ja

kasutamine ei ole Eesti Vabariigis kohustuslik. Krediidiandjal puudus alus kahelda kostja

esitatud andmetest. Asjaolu, et kostja oli krediidivõimeline kinnitab ka see, et kostja võttis

laenu 06.11.2022 ja tasus tagasi kuni 17.12.2024 ehk tegi korrapäraselt tagasimakseid kahe

aasta jooksul. Krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab

käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Kui

tarbija on seda kohustust rikkunud ning krediidiandja on seetõttu hinnanud tarbija

krediidivõimelisust ebaõigesti, siis krediidiandja selle eest ei vastuta ja seetõttu

intressimäära vähendamine seadusjärgse määrani ei rakendu.

11. Hageja märgib, et ei saa ümberarvestuse esitamise kohtunõuet täita, sest juhul kui kohus

siiski leiab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, tuleb lugeda

nõue tasutuks.

12. Kostja hagile vastanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

13. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata.

14. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmis kostja ESTO AS-iga 04.01.2021 arvelduskrediidilepingu

#7362653473 (dtl 27-28), mille alusel võimaldati kostjale krediiti limiidiga 2000 eurot.

Pooled sõlmisid 26.05.2023 lepingu lisa 1 (dtl 41-42), millest nähtuvalt suurendati

krediidilimiiti 4000 euroni. Lepingu järgi pidi kostja maksma igakuiselt 15. kuupäevaks

minimaalse tagasimakse, mis on 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse

võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Seega on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt.

15. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab

kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

16. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

17. Esialgse lepingu esialgne krediidikulukuse määr oli 57,73% aastas ja lisalepingu esialgne

krediidikulukuse määr oli 45,09% aastas ning nende sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 30.11.2019 oli 20,61% aastas ja 30.11.2022 oli

15,31% aastas. Seega ei ületanud lepingutes märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda ning lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 3 järgi tühised.

18. Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele.

19. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kuigi kostjal on kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse

hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada.

20. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud

teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

21. Hageja on hagi lisana esitanud enda programmis loodud pangakonto väljavõtte (dtl 100-

112), kuid sellest ei nähtu, et tegemist oleks kostja konto väljavõttega (isiku nimi ja

isikukood ei ühti kostja omaga). Samuti on hageja esitanud dokumendi (dtl 97-99), milles on

kuvatõmmis kostja isikuandmetest ja krediidiskoor (KYC & Scoring), kuid kuvatõmmisest

nähtuvalt on see loodud 14.05.2021. Kuigi hageja väidab, et kostja avaldas oma sissetuleku

suuruseks 1200 eurot, finantskohustusteks 300 eurot ei ole kuvatõmmisest aru saada,

millised andmed on kostja ise avaldanud ja millised on krediidiandja kogunud. Samuti ei

selgu, mis summas sissetulekuga hageja arvestas, kuna hagis on väidetavalt arvestatud

väiksema sissetulekuga. Ka ei nähtu kas ja millal tehti päringud creditinfo.ee ja taust.ee

süsteemi. Majapidamiskulude ja ülalpeetavate kohta ei ole taotluse andmetest ega tõenditest

nähtuvalt infot küsitud.

Hageja väitel kontrolliti krediidi suurendamisel kostja sissetulekut EMTA 4 kuu keskmise

sissetuleku alusel ja selleks oli 2687,18 eurot, kuid kohtule vastavaid tõendeid esitatud ei

ole.

Ka hageja selgitused selle kohta, et kostja krediidivõimelisust kinnitab asjaolu, et kostja

võttis laenu 06.11.2022 ja tasus tagasi kuni 17.12.2024 ehk tegi korrapäraselt tagasimakseid

kahe aasta jooksul, ei vasta hagiavalduses esitatud asjaoludele. Kostja sai krediiti

04.01.2021 lepingu alusel ning hageja väitel jäi viivitusse 01.08.2024 maksega.

22. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on

hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule,

kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara

(sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-169-13, p 21).

23. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja

sissetuleku ja finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal

pärast laenu võtmist olema võimalik jooksva sissetuleku arvelt kanda ka enda ning juhul kui

tarbijal on ka ülalpeetavaid, siis ka nende igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms).

24. Kohus leiab, et hageja esitatud andmetele tuginedes ei ole võimalik järeldada, et kostja

tegelik krediidivõime oleks enne 04.01.2021 lepingu sõlmimist ja krediidilimiidi

suurendamist kindlaks tehtud.

25. Asjakohatu on hageja väide, et krediidi suurendamine toimus 26.05.2023 ning Riigikohtu

määrus tsiviilasjas 2-21-13098, mis oli tehtud 24.11.2023 ehk pärast krediidi suurendamist,

ei ole käesolevas menetluses kohaldatav. Kohus juhib tähelepanu, et VÕS § 4034 lg 9

kohaselt tuleb igakord enne krediidisumma või ülempiiri muutmist hinnata tarbija

krediidivõimelisust. Eelviidatud säte on kehtiv alates 21.03.2016 st ammu enne Riigikohtu

lahendit. Seega ei ole hageja esitatud andmed piisavad ning kohus on sellele ka tähelepanu

juhtinud.

26. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmete põhjal võimalik järeldada, et krediidiandja

oleks piisaval määral täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust ning veendunud algselt

kostjale krediidi andmisel ja krediidisumma suurendamisel kostja krediidivõimelisuses.

27. Seega leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna

on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise

intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s

1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti

ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike

kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

28. Hageja ei ole pidanud vajalikuks esitada kohtule VÕS § 403⁴ lg 7 järgset ümberarvestust

viidates sellele, et juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud, tuleb lugeda nõue tasutuks.

29. Hageja esitatud maksekorralduse järgi on kostjale tehtud ajavahemikul 14.05.2021 kuni

11.11.2023 väljamakseid kokku summas 12 065,86 eurot (dtl 48-96).

30. Riigikohus on sedastanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja

maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses. Kuna tegemist on tähtajatu

krediidilepinguga siis ei saa vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu lugeda ka

lepingut ülesöelduks. Selleks, et kohus saaks ise kontrollida põhinõude sissenõutavaks

muutumist, peaks hageja tooma kohtu ette asjaolud, mille põhjal saaks kohus kontrollida

nõude kujunemist. Hageja on küll hagis märkinud, et kostja on teinud tagasimakseid kokku

12 168,87 eurot kuid ei ole hoolimata kohtu selgitustest täpsustanud, millal ja mis summas.

Samas tuleb need summad lugeda krediidi tagasimaksmiseks.

31. Kuna kohtul ei ole võimalik hagis väljatoodud asjaolude alusel võlgnetavat põhinõuet välja

arvutada ning hageja väitel tuleb nõue lugeda tasutuks, tuleb hagi jätta täies ulatuses

rahuldamata.

MENETLUSKULUD

32. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

33. Kuna kostja ei ole hagile vastanud ei ole tal ka eelduslikult menetluskulusid tekkinud. Seega

jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata kuna hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik