1-25-3594/31 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2026, Tartu

Kriminaalasja number

1-25-3594

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Ingrid Kullerkann, Marina Ninaste

Kriminaalasi

Aleksandr Maltsevi süüdistuses KarS § 113 lg 1 - § 25

lg 2 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu 22. oktoobri 2025 otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Aleksandr Maltsevi kaitsja vandeadvokaat

Sergei Politšev

Prokurör

ringkonnaprokurör Liina Pikma

Süüdistatav

Aleksandr Maltsev, isikukood: 39104272218,

elukoht: XXX, Eesti; varem kriminaalkorras karistatud

Kaitsja

vandeadvokaat Sergei Politšev

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 22. oktoobri 2025 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

2. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru

Advokaadibüroo kaudu 208,32 eurot, sealhulgas käibemaks 40,32 eurot, vandeadvokaat

Sergei Politševile süüdistatavale Aleksandr Maltsevile määratud korras õigusabi

osutamise eest apellatsioonimenetluses.

3. Mõista punktis 2 nimetatud menetluskulud välja süüdistatavalt Aleksandr Maltsevilt.

Süüdistatav Aleksandr Maltsevil tasuda väljamõistetud menetluskulu otsusele lisatud

makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Aleksandr Maltsevit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi

selles, et tema 13. septembril 2024 kella 16.15 paiku Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Pärna

44 maja ees lõi ühe korra telliskivi tükiga V.K. it vastu pead, mille tagajärjel kannatanu

kukkus asfaldile pikali maha. Kui V.K. oli pikali maas lõi A. Maltsev teda 16 korda jalaga

(jalatalla ja kannaga) vastu pead. A. Maltsevi tegevusse sekkus tunnistaja V.L. , kes tõmbas

A. Maltsevi kannatanust eemale ja takistas edasiste kehavigastuste tekitamist kannatanule.

Vastavalt isiku ekspertiisiaktile nr 24E-AOI00311-01 esinesid V.K. il järgmised vigastused:

aju-kolju ja näokolju kinnine tömp trauma koos haavaga pea piirkonnas, parema oimu-

kiiruluu murru ja parempoolse peaaju kõvakelmepealse verevalumiga oimu kiiru piirkonnas,

peaajukoe põrutuskollete ja peaaju ämblikvõrkkestaaluse verevalumiga vasakus oimusagaras,

parema sarnaluu ja silmakoopa välise seina killunenud kompressioonimurruga; marrastused

mõlema põlveliigese piirkonnas. Arvestades kannatanule tekitatud tervisekahjustuse laadi,

tekkemehhanismi ja paiknemist tuleb A. Maltsevi tegevust käsitleda teise inimese tapmise

katsena, kui tapmine jäi lõpule viimata tema tahtest mittesõltuvatel asjaoludel.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohus karistas 22. oktoobri 2025 otsusega A. Maltsevit KarS § 113 lg 1 - § 25 lg

2 järgi 6 aasta pikkuse vangistusega. Kohus arvas KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka A.

Maltsevi vahi all viibitud aja ja lõplikuks karistuseks luges 5 aasta 11 kuu 28 päeva pikkuse

vangistuse.

3. Maakohus luges usaldusväärseteks kõik kohtuistungil uuritud kirjalikud tõendid ja tugines

nendele. Samuti puudus alus kahelda kannatanu V.K. i ning tunnistajate E.P. i, V.L. , K.M. i

ja K.L. i (I. ) ütluste usaldusväärsuses. Kohus arvestas kohtuotsuse tegemisel kannatanu ja

tunnistajate ütlusi.

4. Kohtu hinnangul süüdistatava A. Maltsevi ütlused on ka peamises osas usaldusväärsed.

Süüdistatava ütlustes esinevad vastuolud võrreldes teiste kogutud tõenditega kannatanu

löömise osas (millega, kuhu ja kui palju lõi A. Maltsev kannatanut).

5. Kuna kannatanu V.K. saadeti 2. juunil 2025 Eesti Vabariigist välja ja kohaldati Eesti

Vabariiki sissesõidukeeldu 2 aastaks ning tema asukoht on teadmata, siis avaldas kohus

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 291 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel V.K. i ülekuulamise

protokolli koos fototabeliga. Kannatanu sõnul on tal ajukolju trauma, kolju murd kolmes

kohas. Ta ei mäleta, mis oli enne trauma saamist.

6. Süüdistatava ütluste kohaselt tutvus ta kannatanuga L. te korteris soolaleivapeol olles, kus

tarvitati ühiselt alkoholi. Järgmise päeva hommikul õues suitsu tehes avaldasid süüdistatav ja

V.L. kannatanule, et nad soovivad tema lahkumist. Seepeale muutus kannatanu agressiivseks

- surus käed rusikaase ja tahtis rääkida. A. Maltsev eemaldus, kuid kannatanu järgnes talle ja

lubas ta läbi peksta. A. Maltsev sai aru, et hakkab kaklus ning kuna kannatanu on suurt kasvu,

jääks ta kakluses alla. Seepärast lõi ta V.K. it telliskiviga kaela ja õla piirkonda, mille peale

kannatanu kukkus. A. Maltsev lõi püsti tõusta üritavat kannatanut veel mõned korrad jalaga

pähe ja kehasse, et ta "välja lülitada". Kohale jõudnud V.L. palus tal rahuneda. A. Maltsev ei

arvanud, et tekitab kannatanule tõsiseid kehavigastusi. Ta katsus kannatanu pulssi, et olla

kindel, et ei tapnud teda ja käks otsima võimalust kiirabi kutsumiseks. Süüdistatav kahetseb

tegu.

7. Suuremalt jaolt kinnitas süüdistatava A. Maltsevi ja tunnistaja V.L. ütlusi ka asitõendi

vaatlusprotokoll ja DVD salvestis KÜ Pärna 44 turvakaamerast 13. septembril 2024.

Salvestiselt on näha, et A. Maltsev lööb maas lamavale V.K. ile parema jalaga pea piirkonda.

Ta lööb korduvalt selili lamavale V.K. ile jalaga (jalatalla ja kannaga) pea piirkonda (kokku

16 korda). V.K. jääb liikumatult maha lamama.

8. Videosalvestise kohaselt tegi süüdistatav esimese löögi kiviga kannatanu rinna piirkonda.

Süüdistatav A. Maltsev kinnitas, et lõi kannatanule kiviga kaela piirkoda, mis on kohtu

arvates tõene ning vastab videosalvestusest nähtule. Samas ei nähtu videosalvestisest, et

süüdistatav oleks pärast esimest lööki veel käega kannatanut löönud, kõik teised löögid olid

tehtud jalaga. Kohtu hinnangul on kohtulikul uurimisel tuvastatud, et esimesena lõi

kannatanut A. Maltsev ja lõi kiviga, kuid ei leidnud kinnitust, et A. Maltsev lõi kiviga vastu

pead.

9. Kannatanu V.K. mäletab, kuidas ta lamas maas ja kõrval oli kiirabi, kuid ei mäleta, kuidas

trauma sai. Oli paar päeva koomas. Fotol lk 11 on näha kannatanu vasaku silma all hematoom

ja näo parem pool on kollane. Fotol lk 12 on näha arm kannatanu pea paremal küljel.

10. Tunnistaja V.L. ja süüdistatava A. Maltsevi ütlused on kooskõlas sündmuskoha

vaatlusprotokolli ja fototabeliga, kus Kohtla-Järvel, Pärna 44 trepikoja ees asfaldil on

verekahtlane määrdumine kahes kohas meetri kaugusel teineteisest.

11. Kohus avaldas KrMS § 2911 alusel tunnistaja E.P. (patrullpolitseinik) ülekuulamise

protokolli. Tunnistaja E.P. i ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldi

vormikaamerate 13. septembri 2024 salvestisi. Süüdistatav ei rääkinud politseile koheselt tõtt,

kuna ta ei olnud kindel, kas majal olevad kaamerad töötavad ja kas tema tegevusest jäi midagi

kaamera salvestistele.

12. Kiirabikaardist nähtub, et 13. septembril 2024 kell 16.15 Kohtla-Järvel Pärna 44 juures

leitud maas teadvuseta V.K. , kellel on pea-ajupõrutus, koljumurd, prillhematoomid, veri

kõrvast, ninaverejooks, kuklahaav, koomas. Toimetatud haiglasse. Kannatanule tekitatud

kehavigastused on tõendatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga 24E-AOI00311-01, mille

kohaselt V.K. il esinesid aju-kolju ja näokolju kinnine tömp trauma koos haavaga pea

piirkonnas, parema oimu-kiiruluu murru ja parempoolse peaaju kõvakelmepealse

verevalumiga oimu-kiiru piirkonnas, peaajukoe põrutuskollete ja peaaju ämblikvõrkkestaaluse

verevalumiga vasakus oimusagaras, parema sarnaluu ja silmakoopa välise seina killunenud

kompressioonmurruga; marrastused mõlema põlveliigese piirkonnas. Kõik vigastused on

tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega (nt

kängitsetud jala ja/või kiviga) määruses näidatud ajal – 13.09.2024. Aju-kolju kinnine tömp

trauma põhjustas kannatanul elukohtliku tervisekahjustuse.

13. Maakohus tuvastas, et süüdistatav lõi 13. septembril 2024 kella 16.15 paiku Kohtla-Järvel,

Pärna 44 maja ees ühe korra telliskivi tükiga V.K. it, mille tagajärjel kannatanu kukkus

asfaldile pikali maha. Kui V.K. oli pikali maas lõi A. Maltsev teda 16 korda jalaga (jalatalla

ja kannaga) vastu pead. A. Maltsevi tegevusse sekkus vahele tunnistaja V.L. , kes tõmbas A.

Maltsevi kannatanust eemale ja takistas edasiste kehavigastuste tekitamist kannatanule.

14. Süüdistatav Aleksandr Maltsev ja tema kaitsja vaidlesid kvalifikatsioonile vastu, leides, et

süüdistataval ei olnud tahtlust kannatanut tappa. Süüdistatav tahtis, et kannatanu kaotaks

teadvuse, kuna kartis, et kui läheb kakluseks, siis ei saa süüdistatav temast enam jagu, kuna

too on temast suurem. Kaitsja leidis, et süüdistatava tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 118 lg 1

p 1 järgi. Maakohus leidis, et A. Maltsevi teo kvalifitseerimisel tuleb lähtuda mitte teo

tegelikust tagajärjest vaid A. Maltsevi tahtlusest. Ta peksis kannatanut jalgadega 16 korda pea

piirkonda, tekitades sellega tõsise aju-kolju trauma, mis tekitas kannatanule eluohtliku

tervisekahjustuse. A. Maltsevi poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje - kannatanu

surma - hoidis ära vaid tunnistaja V.L. ning meditsiinitöötajate õigeaegne sekkumine.

Tegemist oli nn õnneliku juhusega kolmandate isikute sekkumise näol, mis muutis A.

Maltsevi poolt vallandatud kausaalahela kulgemist.

15. A. Maltsev pidas juba üldise elukogemuse põhjal võimalikuks raske tagajärje (isiku surm)

saabumist. A. Maltsevi tegu, tema teojärgne käitumine, kannatanule tekitatud vigastuse arv ja

iseloom, kannatanu seisund peale peksmist näitavad, et A. Maltsevi tahtlus vähemalt kaudse

tahtluse tasemel oli suunatud kannatanu surma tekitamisele. A. Maltsev lõi korduvalt V.K. it

elutähtsatesse organitesse, pea piirkonda ning süüdistatav pidas võimalikuks või vähemalt

möönis, et sellise tegevuse tagajärjel võib saabuda kannatanu surm. Pärast kannatanu

peksmist katsus süüdistatav kannatanu pulssi, et kontrollida, kas ta on ikka elus, seega ta pidas

võimalikuks, et tappis kannatanu. Tegu koosnes mitmetest löökidest elutähtsa organi

piirkonda. Seega leidis maakohus, et A. Maltsevi tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS §

113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi.

16. Kohus analüüsis võimalikku hädakaitset ja selle piiri ületamist ning nõustus prokuröriga,

et A. Maltsev ei viibinud hädakaitseseisundis. Selleks, et oleks võimalik üldse rääkida

hädakaitsest või selle piirde ületamisest, tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisundi

olemasolu. Alles pärast hädakaitseseisundi tuvastamist on võimalik hinnata, kas kaitsetegevus

jäi hädakaitse piiridesse või ületas neid. Hädakaitseseisundi olemasoluks peab esinema

õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüvedele.

17. Kohus ei tuvastanud kohtulikul uurimisel, et V.K. i poolt olnuks vahetu rünnak A.

Maltsevi suunas. Videosalvestise ja asitõendi protokolli kohaselt enne A. Maltsevi esimest

lööki mõlemad isikud seisid näoga maja poole. Kannatanul polnud käes mingeid esemeid.

Pole nähtav, et ta midagi räägiks. Ei ole näha, et V.K. i liigutused oleksid kuidagi ohustavad

A. Maltsevi suhtes ja et käed kannatanul olid rusikas. Välisest teopildist ei ole nähtav, et V.K.

vähemalt tegevusega ähvardaks A. Maltsevit. Kaitsja küsimusele füüsilise vägivallaga

ähvardamise osas vastas A. Maltsev – „olid vihjed, et kui me vait ei jää, siis virutab

kellelegi“. A. Maltsev hakkas kannatanut peksma, sest sai aru, et hakkab kaklus.

18. Maakohus tuvastas, et A. Maltsevi ütlustest ei tulene, et talle oli mingi reaalne oht

kannatanu V.K. i poolt. Kannatanu kasutas paljasõnalisi väljendid, et peksab A. Maltsevi läbi,

kuid konkreetseid tegevusi polnud. Tunnistajate V.L. , K.M. i ja K. I. ütlustest ka ei tulene, et

V.K. i poolt oleks olnud konkreetsed tegevused A. Maltsevi suhtes. Seega leidis kohus, et A.

Maltsev ei viibinud hädakaitseseisundis, kuna puudus rünne tema õigushüvele.

19. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid.

20. A. Maltsevil on 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 2 väärteokaristust, mis ei ole seotud

vägivalla kasutamisega. A. Maltsevi kuritegude dünaamika muutub raskemaks ja

ohtlikumaks.

21. Maakohus luges kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel süü tunnistamise ja

kahetsuse, mida A. Maltsev avaldas kohtuistungil.

22. A. Maltsevile karistuse mõistmisel arvestas kohus isiku süüd, mis on keskmisest

madalam, karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, kuriteo

toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut, tahtluse liiki, samuti KarS § 113 sanktsiooni

keskmist määra (10 aastat 6 kuud) ning leidis, et A. Maltsevit tuleb karistada reaalse

vangistusega sanktsiooni madalama määra piirides.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kaitsja apellatsioon

23. Süüdistatava kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega

kvalifitseerida A. Maltsevi tegevus KarS § 118 lg 1 järgi ning kergendada mõistetud karistust.

Menetluskulud jätta riigi kanda.

24. Süüdistatava ütlustest tuleneb, et tal ei olnud tahtlust kannatanut tappa, sealhulgas kaudset

tahtlust. Tema eesmärk oli selline, et kannatanu kaotaks teadvuse, kuna kannatanu käitumine

oli agressiivne. A. Maltsev reaalselt kartis, et kui kannatanu alustab kaklust, siis kannatanu

võib teda peksta, kuna V.K. on füüsiliselt temast tugevam ja suurem. A. Maltsevi ütlustest

tuleneb, et löökide tegemise ajal ta ei tahtnud ega möönnud, et tema löökidest võib saabuda

kannatanu surm. Selline arusaamine tuli hiljem. See tähendab, et A. Maltsev ei pannud tegu

toime tahtlusega kannatanut tappa.

25. Maakohtu hinnangul videosalvestise ja asitõendi protokolli kohaselt ei ole näha, et V.K. i

liigutused oleksid kuidagi ohustavad A. Maltsevi suhtes ja et käed kannatanul olid rusikas.

Välisest teopildist ei ole nähtav, et V.K. vähemalt tegevusega ähvardaks A. Maltsevit. Kaitsja

leiab, et kohtu hinnangud ei lükka ümber A. Maltsevi eeltoodud ütlusi, kuna süüdistatav ei ole

väitnud seda, et V.K. ähvardas teda füüsiliste liigutustega. Kohus pole küllaldaselt hinnanud

süüdistatava ja tunnistajate ütlusi, millised näitavad kannatanu agressiivset käitumist enne

sündmust kui veel korteris koos alkoholi tarvitati.

26. Süüdistatav A. Maltsev väidab, et ta ei löönud kannatanut 16 korda ja just vastu pead.

Videosalvestis ei lükka süüdistatava ütlusi ümber, kuna selle alusel ei ole võimalik tuvastada,

et kõik tema löögid olid suunatud kannatanu pea suunas ja tabasid pead.

27. A. Maltsevi käitumine peale löökide tegemist näitab, et tal ei olnud tahtlust tappa

kannatanut, sh kaudse tahtlusega. A. Maltsev ei lahkunud sündmuskohalt ja viibis seal ka siis

kui kohale tuli politsei. Kui tal oleks olnud tahtlus tappa kannatanut, siis ta oleks saanud

lahkuda sündmuskohalt, kuna selleks oli reaalne võimalus. Ta ei teinud seda.

28. Kohus ei ole põhjendanud, milline A.Maltsevi üldine elukogemus andis talle aluse

möönda, et tema löökide tulemusena võib saabuda kannatanu surm. Kannatanu surma

saabumise hoidis ära tunnistaja V.L. ning meditsiini-töötajate õigeaegne sekkumine. Kuna

algusest peale A. Maltsevil ei olnud mõtet ja eesmärki kannatanut tappa, siis on selge, et

mingil hetkel süüdistatav oleks ise katkestanud kannatanu peksmise. A. Maltsevi tegevus

tuleb kvalifitseerida vastavalt faktiliselt kannatanu tervisele saabunute tagajärgedele, s.o.

KarS § 118 lg 1 p 1 järgi.

29. Karistuse mõistmisel on kohus arvestanud KarS § 57 lg 1 p 3 järgi karistust kergendava

asjaoluna – süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Samas kohus ei ole arvestanud

kergendava asjaoluna kannatanu V.K. i õigusvastast käitumist, mille tulemusena süüdistatav

tegutses esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul. Süüdistatavale A. Maltsevile mõistetud

karistus on ebaproportsionaalne võrreldes tema süü suuruse ja kuriteo toimepanemise

asjaoludega.

Prokuratuuri vastus

30. Prokurör leiab, et apellatsioon tuleks jätta rahuldamata ning menetluskulud süüdistatava

kanda. Puudub alus A. Maltsevi teo ümberkvalifitseerimiseks KarS § 118 lg 1 p 1 järgi.

31. Apellatsioonis on märgitud, et süüdistatava eesmärk oli, et kannatanu kaotaks teadvuse,

kuna tema käitumine oli nii korteris kui ka õues agressiivne. Kannatanu agressiivne käitumine

pole tõendamist leidnud. Asjaolu, et A. Maltsev ise samuti kontrollis peale kannatanu

peksmist tema pulssi, tõendab, et ta ise sai oma teo tagajärjel aru, et võis kannatanu tappa.

32. Kohus on õigesti tuvastanud videosalvestiselt nähtavat süüdistatava tegevust just selles

osas, et süüdistatav sihib jalaga tehtavaid lööke maas lamava kannatanu pähe ja need löögid

ka tabavad kannatanut peapiirkonda. Videosalvestis, mis on objektiivne tõend, lükkab ümber

süüdistatava väited selle kohta, et ta ei sihtinud jalaga lüües kannatanu pead.

33. Süüdistatava teojärgne käitumine (kannatanu pulsi katsumine ja sündmuskohale tagasi

tulemine) kinnitab kaitsja sõnul, et tal puudus kaudne tahtlus kannatanut tappa. Prokuratuur

kaitsja sellise seiskohaga ei nõustu. Naastes tagasi sündmuskohale ja andes politseinikele

esmast infot juhtunu kohta, valetas süüdistatav politseinikele, lootes vastutusest pääseda.

Alles pärast valvekaamerate salvestiste kontrollimist andis ta juhtunu kohta ütlusi, mis olid

osaliselt kattuvad salvestiselt nähtuga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Ringkonnakohus, uurinud asjas kogutud tõendeid, maakohtu otsust, kaitsja apellatsiooni ja

prokuratuuri vastust, leiab, et apellandi taotlusi süüdistatava tegu ümber kvalifitseerida KarS §

118 lg 1 p 1 järgi ja kergendada karistust edu ei saada. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu

otsuses teo kvalifitseerimisel ja karistuse mõistmisel materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist.

Otsuse põhjendused on küllaldased, jälgitavad ja arusaadavad.

35. Esmalt käsitleb kolleegium küsimust, kas A. Maltsevi tegevus tuleb kvalifitseerida

tapmiskatsena või raske tervisekahjustuse tahtliku tekitamisena KarS § 118 lg 1 p 1 tunnustel

nagu taotleb kaitsja (I), seejärel, kas mõistetud karistus on vastavuses teosüü ja karistuse

mõistmise põhimõtetega (II), võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (III) ja lahendab

menetluskulud (IV).

I

36. Maakohus tuvastas uuritud tõenditega, et 13. septembril 2024 kella 16.15 paiku Kohtla-

Järvel, Pärna 44 maja ees lõi süüdistatav A. Maltsev ühe korra telliskivi tükiga V.K. it, mille

tagajärjel kannatanu kukkus asfaldile pikali maha. Kui V.K. oli pikali lõi A. Maltsev teda 16

korda jalaga (jalatalla ja kannaga) vastu pead. A. Maltsevi tegevusse sekkus vahele tunnistaja

V.L. , kes tõmbas A. Maltsevi kannatanust eemale ja takistas edasiste kehavigastuste

tekitamist kannatanule. Vastavalt isiku ekspertiisiaktile nr 24E-AOI00311-01 põhjustas V.K.

il aju-kolju kinnine tömp trauma elukohtliku tervisekahjustuse. Tapmine jäi lõpule viimata

süüdistatava tahtest mittesõltuvatel asjaoludel.

37. Kaitsja kordab apellatsioonis samu kaitseväiteid, millised esitas maakohtus ja mis on

kohtu poolt ümber lükatud. Maakohus kvalifitseeris süüdistatava tegevuse põhjendatult

tapmiskatsena ja mitte raske tervisekahjustuse tekitamisena, mida taotles kaitsja.

38. Maakohus tuvastas, et A. Maltsevi ütlused on valdavalt usaldusväärsed. Küll esinevad aga

süüdistatava ütlustes vastuolud võrreldes teiste kogutud tõenditega kannatanu löömise osas

(millega, kuhu ja kui palju lõi A. Maltsev kannatanut). Kolleegium nõustub, et Kohtla-Järve

Pärna 44 maja videosalvestisega ja selle järgi koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga on

usaldusväärselt tuvastatud A. Maltsevi tegevus kuriteo toimepanemise ajal ja vahetult peale

selle toimepanemist.

39. Apellatsioonis väidetakse jätkuvalt, et A. Maltsev kartis, et kui kannatanu alustab kaklust,

siis kannatanu võib ta läbi peksta, kuna V.K. oli füüsiliselt suurem. A. Maltsev ei pannud

toime kuritegu tahtlusega tappa kannatanut. Apellatsiooni kohaselt ei ole maakohus

küllaldaselt põhjendanud, milline A. Maltsevi üldine elukogemus andis talle aluse möönda, et

tema löökide tulemusena võib saabuda kannatanu surm.

40. Kolleegium eeltoodud kaitseväidetega ei nõustu ja leiab nagu maakohuski, et tõendid ei

kinnita, et süüdistatavat ähvardas reaalselt kannatanu kallaletung. Kannatanu võis ühise

alkoholitarvitamise käigus tõepoolest ilmutada joobes inimesele omast ebaviisakat verbaalset

käitumist, kuid tõendid ei kinnita, et ta kujutas A. Maltsevile reaalset ohtu, et teda taoliselt

brutaalselt rünnata.

41. Tunnistaja K. Lifkini ütluste kohaselt ei olnud meeste vahel mingit tüli enne õue minekut.

Samuti ei nähtu tunnistaja V. Lifkini ütlustest, et kannatanu ja süüdistatava vahel oleks olnud

mingit kahepoolset konflikti, kui nad kolmekesi õue läksid. Kannatanu ütles ainult midagi A.

Maltsevile, mille peale viimasel justkui katus ära sõitis ja ta seejärel kannatanut ründas. Seega

ei ole tõendatud, et kannatanu poolt oleks A. Maltsevile mingit vahetut või vahetult eesseisvat

ohtu füüsilise vägivalla näol. Ringkonnakohus uuris nagu maakohuski videosalvestist, kuid ei

tuvastanud, et V.K. oleks A. Maltsevit millegagi reaalselt ohustanud.

42. Kaitsja väidab, et süüdistatava teojärgne käitumine ja tema sündmuskohale jäämine näitab

seda, et tal ei olnud isegi kaudset tahtlust tappa kannatanut ja süüdistatava tegu tuleb

kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Kolleegium nagu maakohuski sellega ei nõustu.

Maakohus leidis põhjendatult, et A. Maltsevi teo kvalifitseerimisel tuleb lähtuda mitte teo

tegelikust tagajärjest, vaid A. Maltsevi tahtlusest.

43. Videosalvestiselt nähtub ilmekalt, kuidas süüdistatav peksab just jalaga (mitte käega)

jõuliselt kannatanut pähe (neid kordi on vaatlejal võimalik arvuliselt kokku lugeda 16). On

üldteada asjaolu, et pea piirkond on elutegevuse tsentrum ja inimorganismi üks tundlikumaid.

Jalalöök on käelöögist kuni 4 korda tugevam. Oluline on rõhutada, et A. Maltsev ei löönud

kannatanut jäsemete või mujale keha piirkonda, kus eluohtlike vigastuste saamise võimalus

olnuks kordades väiksem. Süüdistatav sihtis jalaöögid nimme kannatanu pähe, tekitades

sellega tõsise aju-kolju trauma, mis põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse. Juba selline väline

teopilt annab põhjust rääkida teo suurest ohtlikkusest. Sellisel viisil jalaga jõuliselt pähe

pekstes ei saanud peksja kuidagi kontrollida, millist elutähtsa ajukeskuse piirkonda ta

parasjagu tabab ja vigastab. See aga tähendab, et lööjal polnud tõsimeelset lootust, et

kannatanu jääb ellu. Kannatanu viibis vigastuse tagajärjel mitu päeva koomas ning õigeaegse

arstiabi saamiseta oleks ta suure tõenäosusega surnud. Kohtupraktikast on teada küllaldaselt

juhtumeid, kus juba ühe või paari tugevajõulise löögi tagajärjel pähe saabub kannatanu surm.

Ka keskmisele objektiivsele kõrvaltvaatajale tunduvad arvukad jalalöögid pähe eluga

kokkusobimatud. Mitmete asjaolude õnnelikul kokkusattumusel jäi eluohtliku peavigastusega

V.K. siiski ellu.

44. Kolleegiumi jaoks on asjakohatu pärast videosalvestuse vaatamist kaitsja väide, et

süüdistatav ei sihtinud justkui kõiki jalalööke kannatanu pähe. On mõistetav, et sellise

väärtusega tõendi vastu on kaitsetaktikaliselt raske vastu vaielda. Seetõttu püütakse

süüdistatava tegevust leevendada ja siluda väitega, et vahest ikka kõik jalahoobid ei tabanud.

Siinkohal ei tohi unustada, et vahetult pärast kuritegu avaldas süüdistatav, et kannatanu

peksjad olid üldse tundmatud isikud ja tema ei oma sellega mingit puutumust. Videosalvestise

olemasolu ilmsikstulekul lendas taoline kaitseversioon aga hetkega uppi.

45. A. Maltsevi poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje - kannatanu surma - hoidis

ära vaid tunnistaja V.L. ning meditsiinitöötajate õigeaegne sekkumine. Tegemist oli nn

õnneliku juhusega kolmandate isikute sekkumise näol, mis muutis A. Maltsevi poolt

vallandatud kausaalahela kulgemist.

46. A. Maltsev pidas juba üldise elukogemuse põhjal võimalikuks ja möönis kannatanu surma

saabumist. Süüdistatava tegu, mis koosnes arvukatest löökidest elutähtsa organi piirkonda,

tema teojärgne käitumine, kannatanule tekitatud ajukolju trauma ja kannatanu seisund peale

peksmist näitavad, et A. Maltsev tegutses kannatanu surma osas kaudse tahtlusega. Asjas

tuvastati, et süüdistatav lõi korduvalt V.K. it pähe, põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse ning

süüdistatav pidas võimalikuks või vähemalt möönis, et sellise tegevuse tagajärjel võib

saabuda kannatanu surm. Kavatsust kannatanut tappa ei ole A. Maltsevile ette heidetud, mis

on õige. A. Maltsev möönis aga kannatanu surma saabumist, mis on piisav. Pärast kannatanu

peksmist katsus süüdistatav kannatanu pulssi, et kontrollida, kas ta on ikka elus. Selline

tegevus näitab, et süüdistatav tundis ära oma käitumises sisaldunud ohtlikkuse ja tahtis

kontrollida, kas kannatanul on veel elumärke ning pidas võimalikuks, et tappis kannatanu.

Kolleegiumi hinnangul pani A. Maltsev tapmise katse toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Seega järeldas maakohus õigesti, kui kvalifitseeris A. Maltsevi tegevuse KarS § 113 lg 1 - §

25 lg 2 järgi.

47. Maakohus on õigustatult viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-128-06, p 7, et juhtudel,

mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab

juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb

panna, et KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 118 p-s 1

kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud

selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure

tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel

rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab

tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne,

ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt

löök elutähtsate organite piirkonda).

II

48. Kaitsja pole nõus, et kohus ei arvestanud kergendava asjaoluna kannatanu V.K. i

õigusvastast käitumist, mille tulemusena süüdistatav tegutses tugeva hingelise erutuse mõjul.

Kolleegium leiab, et maakohus on selles osas jälgitava seisukoha kujundanud ja leidnud, et

uuritud tõendid ei anna alust A. Maltsevil tugeva hingelise erutuse seisundit tuvastada.

Kannatanu V.K. ei teinud enne süüdistatava rünnet midagi sellist, millest süüdistataval oleks

tekkinud tugev hingelise erutuse seisund. Samuti tuleb märkida, et alkoholilembeses

joomaseltskonnas on räuskamine ja suuremad või väiksemad sõnavahetused ning tülid

paratamatud. Käesolevas asjas tuvastatud asjaolude pinnalt ei saa A. Maltsevi karistamise

puhul arvestada tugeva hingelist erutuse olemasolu, mis kergendaks karistust.

49. Ringkonnakohus leiab, et A. Maltsevile kuriteos KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi

mõistetud karistuse muutmine ei ole põhjendatud. Maakohus hindas süü õigesti keskmises

määrast madalamaks ning sellekohane põhjendus on jälgitav. Samuti arvestas kohus juba

vastutust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist. Vangistus on mõistetud

sanktsiooni alammääras. Kolleegium juhib tähelepanu, et KarS § 60 kohaldamine ei ole

süüteokatse puhul kohustuslik, vaid selle kohaldamine on kohtu kaalutlusõigus. Praegusel

juhul ei ole põhjendatud KarS § 60 alusel karistuse kergendamine – süütegu jäi lõpule viimata

teise isiku sekkumise ja meditsiinilise abi kiire sekkumise tõttu. Ainuüksi koosseisupärase

tagajärje puudumine KarS § 60 kohaldamist ei tingi. Kohus lahendas veatult karistuse

mõistmise küsimuse, mistõttu pole see ebaproportsionaalne ja jääb muutmata.

III

50. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 22.

oktoobri 2025 otsuse tühistamata ja apellatsiooni rahuldamata.

IV

51. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud

menetluskulude osas. Apellatsioonimenetluses on kaitsja S. Politšev 24. detsembril 2025

esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks.

52. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele 28 minutit, kliendiga

suhtlusele 16 minutit ning apellatsioonikaebuse koostamisele 95 minutit, mille eest taotleb

tasu 208,32 eurot (sh käibemaks 40,32 eurot). Kolleegium leiab, et tasutaotlus on kaitsja

esitatud määras põhjendatud, tehtud töö vastab näidatud ajale ning on kooskõlas advokaadile

riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga.

53. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsiooni rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon

on esitatud. Seega jääb apellatsioonimenetluse kulu 208,32 eurot, sh käibemaks 40,32 eurot

KrMS § 185 lg 2 alusel A. Maltsevi kanda ehk tuleb süüdistataval tasuda riigituludesse.

(allkirjastatud digitaalselt)