2-24-9506/43 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta menetluskulud põlvnemise tuvastamise nõude osas poolte endi kanda ja rahaliselt Saata kohtuotsus pärast jõustumist registrikannete tegemiseks perekonnaseisuasutusele.
Legislator headnote
AI generated2-24-9506/43 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: Jätta menetluskulud põlvnemise tuvastamise nõude osas poolte endi kanda ja rahaliselt Saata kohtuotsus pärast jõustumist registrikannete tegemiseks perekonnaseisuasutusele.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Osaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Addis Tammiku
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. aprill 2026, Paide
Tsiviilasja number
2-24-9506
Tsiviilasi
WW hagi XX-i vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise
saamiseks
Tsiviilasja hind
6089,48 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja WW (isikukood X), seaduslik esindaja FF, lepinguline
esindaja MM
Kostja XX (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat
BB
Asja läbivaatamine
31.03.2026 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi põlvnemise tuvastamise nõudes osaotsusega.
2. Tuvastada, et WW (isikukood X) põlvneb XX-ist (isikukood XXX).
3. Jätta menetluskulud põlvnemise tuvastamise nõude osas poolte endi kanda ja rahaliselt
kindlaks määramata.
4. Saata kohtuotsus pärast jõustumist registrikannete tegemiseks perekonnaseisuasutusele.
5. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta
esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. WW (hageja, laps) esitas 18.06.2024 XX-i (kostja) vastu hagi põlvnemise tuvastamiseks ja
elatise saamiseks.
Hagiavalduse kohaselt on kostja lapse bioloogiline isa ja laps elab ema juures. Lapsel isakanne
puudub ja kostja lapsele elatist ei anna. Hageja soovib tuvastada, et põlvneb kostjast ja saada elatist
perekonnaseaduse §-s 101 sätestatud miinimummääras. Hageja taotles DNA-ekspertiisi läbiviimist.
2. Kohus võttis 21.08.2024 määrusega hagi menetlusse. Kostja kirjalik vastus saabus kohtule
04.09.2024. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
3. Kohus määras tsiviilasjas 17.07.2025 DNA-ekspertiisi ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituut esitas
kohtule 14.08.2025 ekspertiisiakti nr x, mille kohaselt XX on 99,9999% tõenäosusega WW
bioloogiline isa.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on
ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on
üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks
otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja
läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.
5. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning DNA-ekspertiisi tulemusega, leiab, et hagi
põlvnemise tuvastamise osas tuleb osaotsusega rahuldada.
Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja
kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Lapsel ei või olla
rohkem kui kaks vanemat. PKS § 84 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud. Loetakse,
et lapse on eostanud mees: kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; kes on isaduse omaks
võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab
kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PKS § 95 kohaselt
isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu,
või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.
6. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistris puudub hagejal kanne isa kohta. Kohtule on edastatud
DNA-ekspertiisiakt nr x (dtl 59-63), mille kohaselt on 06.08.2025 võetud DNA-ekspertiisi jaoks
vajalik võrdlusmaterjal XX-ilt ja WW. Uuringu tulemuste kohaselt on XX 99,9999% tõenäosusega
WW bioloogiline isa. 31.03.2026 kohtuistungil kostja põlvnemise tuvastamise nõudele vastuväiteid
ei esitanud.
7. Eeltoodu kohaselt tuvastab kohus, et WW põlvneb XX-ist.
8. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui kohtuotsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid,
saadab kohus kohtuotsuse ärakirja registripidajale. Kohtuotsus tuleb edastada peale jõustumist
registripidajale kande tegemiseks.
9. Kohus selgitab, et jätkab tsiviilasjas menetlust elatise väljamõistmise nõudes, milles pooled
esitasid 31.03.2026 ärakuulamisel kohtule kinnitamiseks kompromissi.
2(3)
10. Põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta
põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui
vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik
(TsMS § 164 lg 11). Pooled kinnitasid 31.03.2026 istungil, et siinses asjas tekkinud menetluskulud
jäävad poolte endi kanda. Ekspertiisikulust (140 eurot) poole hüvitab kostja hagejale elatise asjas
sõlmitud kompromissikokkuleppe alusel. Seetõttu tuleb poolte menetluskulud isaduse tuvastamise
nõude osas jätta poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Addis Tammiku, kohtunik
3(3)