2-25-112143/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.04.2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-112143

Tsiviilasi

Ramirent Baltic AS hagi S.U vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1116,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: RAMIRENT BALTIC AS, registrikood 10199349

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask

Kostja: S.U, isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista S.U-lt RAMIRENT BALTIC AS kasuks põhivõlg 817,90 eurot,

06.06.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 177,81 eurot, sissenõudmiskulud

30 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

tasumata põhivõlalt alates 07.06.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud S.U kanda.

4. Määrata RAMIRENT BALTIC AS menetluskulude suuruseks 1140 eurot (sh

riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 840

eurot) ning mõista see summa S.U-lt RAMIRENT BALTIC AS kasuks välja.

5. Kohustada S.U tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist käesoleva

määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus

menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Hageja (rendileandja) ja RM Team OÜ (rentnik) sõlmisid 22.09.2021 kliendilepingu nr

210922-04. Kliendilepingu eesmärgiks oli reguleerida tööriistade, seadmete, masinate ja

muu vara kostjale rendile andmise tingimused.

Hageja ja S.U (käendaja ja kostja) sõlmisid 22.09.2021 käenduslepingu, millega kostja

käendas RM Team OÜ (põhivõlgnik) kohustusi hageja ees, milles kostja kui käendaja

vastutuse rahaline maksimumsumma on 50 000 eurot. Kostja käendas käenduslepingu p-s

1 loetletud põhivõlgniku kohustusi, mis tulenesid hageja ja põhivõlgniku vahel

kliendilepingu nr 210922-04 alusel sõlmitavast igast konkreetsest seadme rendilepingust.

Põhivõlgnik asus kasutama hageja poolt võimaldatud seadmeid, mille eest on esitatud

arved. Põhivõlgnik on jätnud tasumata kolm arvet. Kostja võlgnevus tuleneb

põhivõlgnikule väljastatud arvetest. Arved muutusid sissenõutavaks maksetähtaja

möödumisel. Põhivõlgnik ei ole täitnud põhivõlgniku ja hageja vahel sõlmitud lepingust

tulenevaid kohustusi hagis toodud ulatuses, millest tulenevalt on hagejal nõue

põhivõlgniku vastu ja käenduslepingu alusel nõue kostja kui põhivõlgniku käendaja

vastu.

Kuna kostja ei täitnud nõuetekohaselt oma rahalisi kohustusi, edastas hageja oma nõude

kostja vastu menetlemiseks inkassoettevõttele. 12.12.2024 algatas hageja soovil

Creditreform Eesti OÜ kostja suhtes inkassomenetluse ning alates selles ajast nõudis

võlgade tasumist kohtuväliselt. Inkassomenetluses pole kostja ühtegi tasumist teinud.

Hageja on saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja. Seega on hageja kandnud

võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 2 on

hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot.

VÕS § 101 lg 1 p 1 p 6 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise

kohustuse täitmist ja rikkumise korral viivist. Vastavalt kliendilepingu tingimuste

punktile 5.11 on sätestatud, et rentniku poolt mistahes makse tasumisega viivitamisel on

rentnik kohustatud maksma rendileandjale viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga

viivitatud päeva eest.

Hageja nõue: mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 817,90 eurot, viivis

177,81 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis alates 07.06.2025 põhivõlgnevuselt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.

Hageja ei nõustu kostja taotlusega viivise vähendamiseks.

KOSTJA VASTUVÄITED

2. Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta see rahuldamata. Viivisearvestus on ebatäpne,

viivisenõue ei ole proportsionaalne. Osa tasumisi on jäetud arvestamata. Kostja on teinud

osalisi sularahamakseid Ramirendi Mustamäe ja Lasnamäe esindustes. Need maksed ei

kajastu hageja dokumentides ega nõudes. Nõude suurus on ebatäpne ja alusetu.

Nõue on esitatud valele isikule. Nõue on seotud renditegevusega, mille puhul kasutati

objektil Ramirendi tehnikat äritegevuse raames. Tegemist ei olnud kostja isikliku

kasutusega. Hagiavalduse esitamine eraisiku vastu on põhjendamatu, kuna vastutavaks

peaks olema juriidiline isik, mitte füüsiline isik. Ramirent on esitanud nõude

ebakorrektselt kostja kui eraisiku vastu.

Kostja taotleb viivise vähendamist proportsionaalselt kostja tehtud maksetega ja

mõistlikule tasemele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus tuvastas järgmised asja lahendamise seisukohast olulised asjaolud:

4. Hageja ja RM Team OÜ vahel sõlmitud kliendileping

(dtl 32-36). 22.09.2021 sõlmitud

kliendilepingu nr 210922-04 alusel rentis RM Team OÜ hagejalt seadmeid.

Kliendilepingu tingimusi kohaldatakse mistahes seadme rentniku kasutusse andmisel

eraldi konkreetse rendilepingu alusel (p 2.2). Rendileandjal on õigus küsida renditasu

vastavalt hinnakirjale ning see kuulub tasumisel rendilaeandja poolt väljastatava arve

alusel. Rentnik kohustub tasuma arve 14 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast. (p

5.2). Pooled leppisid kokku viivisekohustuse 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga

viivitatud päeva eest (p 5.11).

5. Hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping

(dtl 55-56). 22.09.2021 sõlmitud

käenduslepingu p-st 1 tulenevalt vastutab kostja käendajana RM Team OÜ poolt rahaliste

kohustuste, sh renditasud, renditud seadmetele kasutamise käigus tekkinud kahju,

teenuste ja vara müük, teenustasud, viivised ja leppetrahvid, täitmise eest hageja ees, mis

tulenevad hageja ja RM Team OÜ vahel sõlmitud kliendilepingu nr 210922-04 alusel

sõlmitavast igast konkreetsest seadme rendilepingust. RM Team OÜ võlgnevuse

sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja juhul, kui talle anti

sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

Käendaja kinnitab, et on tutvunud kliendilepinguga, samuti Ramirent Baltic AS seadmete

rendi üldtingimustega ning mõistab käenduslepinguga enesele võetavate kohustuste

olemust. Käendaja vastutab RM Team OÜ kohustuste täitmise eest täies mahus, kuid

kokku mitte suuremas summas kui 50 000 EUR.

Käenduslepingu p 2.4 kohaselt vastutab käendaja RM Team OÜ poolt temal lasuvate

kohustuste täitmise eest solidaarselt RM Team OÜ-ga. Käenduslepingu p 2.5 kohaselt

käendaja kohustub täitma RM Team OÜ kohustused 10 kalendripäeva jooksul hagejalt

vastavasisulise nõude kättesaamisest.

6. Hageja esitas RM Team OÜ-le kliendilepingu ja rendilepingute alusel ajavahemikul

15.07.2023-31.08.2023 kolm arvet kogusummas 817,90 eurot, mis hagi kohaselt on

tasumata:

-

arve nr 23060016, arve kuupäev 15.07.2023, maksetähtaeg 29.07.2023, summa

256,30 eurot (dtl 100);

-

arve nr 23063137, arve kuupäev 15.07.2023, maksetähtaeg 29.07.2023, summa 468

eurot (dtl 101);

-

arve nr 23069351, arve kuupäev 31.07.2023, maksetähtaeg 14.08.2023, summa 93,60

eurot (dtl 102).

7. Haginõue on esitatud käendaja vastu, tegemist on tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 lg

1 mõttes ning asjas kohalduvad käendust reguleerivad sätted VÕS § 142–154. Leping ei

ole tühine VÕS § 143 lg 2 järgi, sest pooled leppisid kokku käendaja vastutuse rahalises

maksimumsummas. Nõude rahuldamiseks tuleks tuvastada, et põhivõlgnikul on hageja

ees sissenõutavaks muutunud täitmata rahaline kohustus ning käendaja vastutab

kohustuse täitmise eest.

8. Pooltel ei ole vaidlust arvete aluseks oleva kliendilepingu, rendilepingute ega

käenduslepingu sõlmimises ja kehtivuses ning esitatud arvete vastavuses tegelikult

renditud seadmetele. Ka pole vaidlust selles, et hageja on esitanud RM Team OÜ-le hagis

nimetatud arved ning põhivõlgnik ja käendaja on arved kätte saanud. Kohus leiab, et

käendaja on olnud põhivõlgniku täitmata kohustusest teadlik, arvestades asjaoluga, et

kostja oli lepingute sõlmimise ajal ning on jätkuvalt põhivõlgniku juhatuse liige.

9. Pooltel on vaidlus järgmises: a) kas hagejal on õigus esitada kostja vastu

käenduslepingust tulenevat nõuet või tuleks nõue suunata täielikult või osaliselt

põhivõlgniku vastu; b) kas hagis toodud arved on täielikult või osaliselt tasutud; c) kas

hageja nõutud viivis on põhjendatud.

10. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on

määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või

asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Sama sätte lg 7

kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse

täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1

sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

11. Kohus selgitas kostjale 31.07.2025 ning 06.03.2026 määrustes tõendamiskoormist, sh

selgitas kohus, et kui ta tahab esitada nõudele vastuväiteid, peavad need olema esmalt

piisavalt konkreetsed, teiseks peavad need olema tõendatud. Kohus andis kostjale tähtaja

esitada konkreetsed vastuväited ja tõendid, mis puudutavad kostja isikut, arvete tasumist

ning viivist.

12. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et hagis toodud 3 arvet oleks

põhivõlgnik täielikult või osaliselt tasunud. Kohus järeldab, et põhivõlgnik viidatud

arveid tasunud ei ole. Seega tuvastab kohus, et RM Team OÜ ei ole täitnud hagejaga

sõlmitud lepingutest tulenevat raha maksmise kohustust osas, milles ta on jätnud

tasumata arved nr 23060016, 23063137 ja 23069351. Kõikide arvete maksetähtaeg oli

hagi esitamise ajaks saabunud ning kohustus muutunud sissenõutavaks.

Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks vaidlusaluseid arveid tasunud mingiski osas ka

käendajana. Kostja vastuväited on jäänud paljasõnaliseks ka pärast kohtu korduvaid

selgitusi.

13. Kohus leiab, et ainetu on kostja vastuväide, mille kohaselt tulnuks nõue esitada mitte

käendaja, vaid põhivõlgniku vastu. Kostjal on käenduslepingu alusel tekkinud kohustus

täita hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud lepingutest tulenevat kohustust solidaarselt

põhivõlgnikuga. Hagejal on õigus pöörduda põhivõlgniku kohustuse täitmisele suunatud

nõudega käendaja vastu vastavalt käenduslepingus kokkulepitule. Arvestades VÕS § 65

sätestatut, ei ole hagejal kohustust pöörduda nõudega üksnes põhivõlgniku vastu või

solidaarvõlgnike vastu korraga.

VÕS § 152 lg 1 esimene lause sätestab, et põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale

läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Seega tekib

põhivõlgniku kohustuse täitmisel kostjal nõudeõigus põhivõlgniku vastu.

14. Seega on hageja nõutud rahaline kohustus jätkuvalt täitmata. Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlgnevuse kogusummas 817,90 eurot, mis hõlmab kolme

tasumata arvet nr 23060016, 23063137 ja 23069351.

Viivisenõue

15. Hageja on õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 tulenevalt. Kliendilepingu p 5.11 kohaselt

tuleb võlgnikul tasuda viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva

eest. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras, s.o kostjale soodsamas määras.

Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja ka viiviste tasumise eest. Sama tuleneb VÕS §

145 lg 2.

16. Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole hagis viidatud arveid tasunud, seega on hagejal

tekkinud õigus viivisenõudeks. Hageja on esitanud viivisearvestuse, mille kohaselt ta

arvestab viivist seadusjärgses määras võlgnevuse kogusummalt 817,9 eurot alates

15.08.2023 (viimase arve sissenõutavaks muutumise ajast) kuni 06.06.2025 (dtl 58),

kokku 177,81 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd arved on muutunud sissenõutavaks

erinevatel aegadel, oleks korrektne viivist arvestada iga arve osas eraldi, mitte võlgnevuse

kogusummalt viimase arve sissenõutavaks muutumisest arvates. Samas on hageja

arvutuskäik kostjale soodsam, kuivõrd viivitatud päevade arv on hageja arvestuses kahe

esimese tasumata arve osas kohtu viidatud arvestuskäiguga võrreldes väiksem. Kohus

leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist tema arvutatud summas ning arvestades, et see on

kostjale soodsam arvestus, mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise

ajavahemikul 15.08.2023-06.06.2025 summas 177,81 eurot.

17. Vastuseks kostja vastuväidetele viivisega seonduvalt märgib kohus, et hageja

arvestuskäik on kohtule arusaadav. Kostja ei ole esitanud viivise osas ühtegi

konkretiseeritud vastuväidet.

Arvestades VÕS § 113 lg 8 ning § 162 sätestatuga leiab kohus, et viivise vähendamise

alust ei ole. Kostja ei ole tõendanud hagis toodud arvete tasumist mingiski osas, ka ei ole

viivis ebamõistlikult suur.

Sissenõudmiskulud

18. Nii käenduslepingu kui VÕS § 145 lg 2 kohaselt võla põhivõlgnikult sissenõudmisega

seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest

õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et kui

võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on eelnevalt leidnud, et hagejal on õigus nõuda

viivist.

19. Hageja nõuab sissenõudmiskulusid summas 30 eurot, mis hõlmab hagi kohaselt hageja

esindaja poolt 3 tasulise meeldetuletuskirja saatmist kostjale.

Kohtule nähtub hagimaterjalidest, et Creditreform Eesti OÜ on saatnud kostjale kirja

võlgnevuse tasumise kohta 12.12.2024 (dtl 59), 02.01.2025 (dtl 26), 23.01.2025 (dtl 28)

ja 04.02.2025 (dtl 27). Kohtu hinnangul oli kostjal kui käendajal ning põhivõlgniku

juhatuse liikmel teada, et põhivõlgnikul on hagejale tasumata kohustus, hageja on kostjale

õigeaegselt teatanud sissenõudmise kavatsusest ning kostjal oli võimalik

sissenõudekulusid vältida.

20. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse sissenõudmiskulud 30 eurot.

Tegemist on mõistlikus suuruses inkassokuludega.

Jooksev viivis

21. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja on hagis lisaks rahalise kohustuse täitmisele soovinud ka viivise väljamõistmist

alates 07.06.2025 kuni nõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.

Kohus rahuldab hagi ka selles osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivise

tasumata põhivõlgnevuselt alates 07.06.2025 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

23. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

24. TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille

kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega,

asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks

eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust.

25. Hageja esitas 16.03.2026 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt menetluskulud

koosnevad õigusabikuludest 1380 eurot (summa käibemaksuta), riigilõivust 280 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot. Kokku 1680 eurot. Kostja vaidleb hageja

menetluskuludele vastu.

26. Riigilõiv tuleneb seadusest ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud

riigilõivu 420 eurot. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 144 p 7 ja TsMS

§ 4842 järgi on põhjendatud kostjalt välja mõista ka hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu

20 eurot.

27. Hagejat on menetluses esindanud lepingulise esindajana Carlo Kask. Esindaja tunnitasu

määras 120 eurot ilma käibemaksuta vastab kohtu poolt mõistlikuks peetavale

mitteadvokaadist esindaja tunnitasu määrale.

28. Õigusabiteenust on osutatud mahus 11,5 tundi, sh

-

tõendite kogumine ja korrastamine, hagiavalduse koostamine, ülevaatamine ja

kohtule edastamine 4 tundi;

-

kostja 29.07.2025 vastusega tutvumine, kliendile tõendamiskoormise selgitamine

ning õiguslik analüüs 1 tund;

-

hageja 27.08.2025 seisukoha koostamine ja esitamine 5,5 tundi;

-

kostja 15.08.2025 vastusega tutvumine 0,5 tundi;

-

repliigi ja menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 0,5 tundi.

29. Kohus arvestab, et asi ei ole õiguslikult keeruline. Arvestades vaidluse sisu ja

dokumentide mahtu, loeb kohus vajalikuks ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja

kulu suuruseks 840 eurot, s.o 7 tunni eest. Kohus vähendab väljamõistetavaid

õigusabikulusid kogumis, arvestades mh, et hageja 27.07.2025 seisukoht suures osas

kordab hagi seisukohti. Arvestades, et kostja 29.07.2025 ja 15.08.2025 vastused olid

suhteliselt napid, ei loe kohus hageja märgitud ajakulu osaliselt põhjendatuks.

30. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskulude katteks välja mõista 1140 eurot (riigilõiv 280 eurot + maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 840 eurot).

31. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

32. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin