2-26-5518/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 1. aprill 2026

Tsiviilasja number

2-26-5518

Tsiviilasi

Z.B hagi Q.I vastu elatise suuruse muutmiseks

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine, hagi tagasivõtmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Z.B (isikukood XXX), seaduslik esindaja

Kadi-B.E (isikukood XXX, elukoht e-post XXX)

Kostja Q.I (isikukood XXX, elukoht, e-post

XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Z.B 10.03.2026 hagi Q.I vastu elatise suuruse muutmiseks läbi vaatamata,

sest Z.B on hagi tagasi võtnud.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega jäetakse hagi läbi vaatamata, võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 427 kohaselt esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva

alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.B (hageja) esitas 10.03.2026 hagi Q.I (kostja) vastu, milles palus muuta Tartu Maakohtu

08.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10908 välja mõistetud elatise suurust selliselt, et

mõista kostjalt hageja kasuks välja alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni

elatis perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud määras, mis muutub vastavalt seadusele

igal aastal vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1.

Tartu Maakohus kinnitas 08.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10908 kompromissi, mille

kohaselt kohustus hageja ema B.E (endine B.E) (ema) tasuma hagejale alates 20.07.2019

elatist 75 eurot kuus. Kompromissi sõlmimise ajal elas hageja kostja juures, kuid praegu elab

hageja alaliselt enda emaga ning kostja ei panusta hageja ülalpidamisse ega maksa elatist.

1

Hagiavaldusega koos esitas hageja menetlusabi taotluse, milles palus vabastada end riigilõivu

tasumisest, sest tegemist on lapse elatisenõudega.

2. Tartu Maakohus võttis hagi 19.03.2026 määrusega menetlusse ning andis kostjale tähtaja

21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Hagejad esitasid 01.04.2026 poolte allkirjastatud

taotluse, milles avaldasid soovi menetlus lõpetad, sest vanemad jõudsid kohtuvälisele

kokkuleppele. Kohtule oli esitatud seisukohas ka ülevaade laiaulatuslikest kokkulepetest

hooldusõiguse ja laste kohta. Kostja esitas 01.04.2026 seisukoha, milles kinnitas, et nad

jõudsid laste osas kohtuvälisele kokkuleppele. Kohus helistas 01.04.2026 hageja seaduslikule

esindajale, kes kinnitas, et talle sobib hagi tagasi võtta ja see menetlus lõpetada. Hageja

seaduslik esindaja uuris, kas ta saab uuesti kohtusse pöörduda, kui kostja kohtuväliseid

kokkuleppeid ei täida. Kohus selgitas, et kui hagi läbi vaatamata jäetakse, siis see nagu ei

olekski kohtumenetluses olnud, ning kohtusse saab uuesti pöörduda. Kuna siin asjas on

varasem elatiselahend olemas, on õige esitada elatise suuruse muutmise hagi TsMS § 459

mõttes.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta TsMS § 4 lg 1, § 8 lg 2 ja § 423 lg 1 p 2 kohaselt läbi

vaatamata, sest hageja on hagi tagasi võtnud. Hagejal on õigus enda menetlusõigusi käsutada

ning kui hageja soovib hagi tagasi võtta on kohus sellega seotud. Kohus menetleb TsMS § 4

lg 1 kohaselt tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu

avaldus. Kohus selgitab, et hageja võib hagi TsMS § 424 kohaselt kostja nõusolekuta tagasi

võtta kuni eelmenetluse lõpuni.

4. Kohus jätab hagi TsMS § 425 lg 1 kohaselt läbi vaatamata määrusega. Kohus selgitab, et

hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse TsMS § 426 lg 1 kohaselt, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses

sama hagieseme üle kohtusse. See tähendab, et kui tulevikus esinevad asjaolud, mis annavad

aluse Tartu Maakohtu 08.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10908 kinnitatud

kompromissi muuta (toona oli elatis välja mõistetud lapse emalt) saab elatise suuruse

muutmise nõudega kohtusse pöörduda TsMS § 459 kohaselt. Kohus saab arvestada sealjuures

elukorralduse muutust ja mõista vajadusel välja elatise sellelt vanemalt, kes parasjagu lapsega

koos ei ela.

5. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 kohaselt menetluskulud poolte endi kanda ning seda

arvestades puudub vajadus määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude suurust TsMS § 174

lg-te 1 ja 2 mõttes. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin

2