4-26-677/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-26-677 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2026, Tartu Väärteoasja number 4-26-677 Kohtunik Marek Vahing Väärteoasi Menetlusaluse isiku Georg Voldemar Järve kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23. veebruari 2026 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2780,26,001963 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur (registrikood: 70008747, asukoht: Riia tn 132, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond), kohtuvälise menetleja esindaja: Veronika Sirel Menetlusalune isik Georg Voldemar Järve (isikukood: 50404132766; aadress: XXX; telefon: XXX; e-post: XXX) RESOLUTSIOON 1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23. veebruari 2026 otsus väärteoasjas nr 2780,26,001963 muutmata ja Georg Voldemar Järve kaebus rahuldamata. 2. Rahatrahv tuleb tasuda igakuiste maksetena 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvelduskontole, kasutades otsuses märgitud viitenumbrit. 3. Edastada kohtuotsus Georg Voldemar Järvele ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1

Asjaolud ja menetluse käik 1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23. veebruari 2026 otsusega väärteoasjas nr 2780,26,001963 karistati Georg Voldemar Järvet suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 2 järgi LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 248 eurot (31 trahviühikut). Otsuses toodud etteheite kohaselt juhtis menetlusalune isik Georg Voldemar Järve 23. veebruaril 2026 kell 18.09 Tartu mnt 40a, Elva linn, Elva vald, Tartu maakond mootorsõidukit kiirusega 74 +/- 3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Sellega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. 2. Tartu Maakohtusse saabus 1. märtsil 2026 Georg Voldemar Järve kaebus viidatud otsusele. Menetlusalune isik selgitas, et ta sõitis 23. veebruaril 2026 nimetatud teelõigul esimest korda ja tegemist oli juba pimeda ajaga. Viimane liiklusmärk, mida ta enne mõõtekohta selgelt märkas, oli 70 km/h kiiruspiirangu märk. Navigatsioonirakendus Waze näitas, et piirkonnas on politseipatrull. Ta märkas patrullsõidukit ja sõitis sellest rahulikult mööda, sest oli veendunud, et liigub lubatud piirkiirusega. Kui ta oleks teadnud, et kehtiv piirang on 50 km/h, oleks ta kiirust vastavalt liiklusseaduse nõuetele vähendanud. Ta saab aru, et märgi mitte märkamine ei ole rikkumist välistav asjaolu, kuid see näitab, et tegemist ei ole tahtliku rikkumisega. Politseinikud väitsid, et 248 eurot on minimaalne trahv selle rikkumise eest, kuid tegelikult sanktsioon ei määra ära miinimumkaristust, vaid ainult karistuse maksimaalse määra ja seega oleks asjaolusid arvestades kohtuvälise menetleja ametnikud võinud piirduda hoiatusega või määrata oluliselt väiksema karistuse. Menetlusalune isik kahetseb juhtunut. Ta märgib lisaks, et ta XXX ja XXX. XXX ja XXX, XXX. Tegemist on XXX. Rahatrahv 248 eurot moodustab suure osa pere igakuisest sissetulekust ja on tema jaoks ebaproportsionaalselt koormav. Menetlusalune isik juhib tähelepanu sellele, et kui kiirus oleks olnud vaid 1 km/h väiksem, oleks kvalifikatsioon olnud leebem, kohaldada oleks saanud lühimenetlust ja trahvimäär oleks olnud oluliselt väiksem. Samas on seaduseandja näinud väiksema ja fikseeritud trahvi ette ka antud rikkumise eest, kui rikkumine oleks fikseeritud automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga. Puudusid raskendavad asjaolud, ohtlik manööver või liiklusõnnetus. Menetlusalune isik palub kohtul teha otsus vastavalt VTMS § 132 p 3 - tühistada kohtusevälise menetleja otsus ja lõpetada menetlus vastavalt VTMS § 30 lg 1 p 1. Kui kohus ei pea menetluse lõpetamist võimalikuks, siis taotleb menetlusalune isik rahatrahvi vähendamist vastavalt kohtu äranägemisele. Menetlusalune isik on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. 3. Kohtuväline menetleja esitas 20. märtsil 2026 oma kirjaliku seisukoha kaebuse kohta ja oli lühidalt järgmisel seisukohal. Menetlusalune isik ületas sõidukiirust tööpäeval (esmaspäeval) kell 18.09 Tartu maakonnas, Elva linnas, Tartu mnt 40A juures, mil õues oli pime ja nähtavus piiratud. Kiirusmõõturi salvestiselt nähtub, et samal ajal oli liiklemas ka teisi liiklejaid. Kohtuväline menetleja mõistab, et menetlusalusel isikul Georg Voldemar Järvel ei olnud tahtlust kiirust ületada. LS § 14 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Georg Voldemar Järve sõitis Tartu maanteel suunaga Elva linn. Elva linna viival Tartu maanteel olev asulamärk nr 571 asub Tartu mnt ja Konguta tee ristmiku juures. Samas kohas on Elva linna tähis. Asula märk nr 571 osutab kohale, kus hakkab kehtima asulale kindlaksmääratud liikluskord. Navigatsioonirakenduse Waze kasutamine on teretulnud, kuid sõidukijuhid ei tohi unustada tähelepanu pööramast liiklusmärkidele. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu (KarS § 15 lg 3). Riigikohtu praktikale tuginedes tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Kohtuväline menetleja on võtnud arvesse kõiki KarS § 56 juhiseid. 2

Kohtuväline menetleja selgitab, et seadus näeb ette mõjutustrahvi kohaldamist kiiruseületamise korral kuni 20 km/h, praegusel juhul oli kiiruseületamine mitte vähem kui 21km/h ja mõjutustrahvi määramine ei oleks olnud võimalik. Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekusega ei ole võimalik, kuna piirkiiruse ületamised on jätkuv probleem Eesti teedel ning sellest tulenevalt ei ole võimalik neid käsitled vähetähtsate rikkumistena. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. Lubatud sõidukiiruse ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Suuremate kiiruste puhul on raskem õigel ajal reageerida ning õnnetust ära hoida. Suurem sõidukiirus mõjutab õnnetuse tagajärjel saadud vigastusi, suurendades vigastuste raskusastet. Suurem lubatud sõidukiirus tähendab pikenenud peatumisteekonda ja ohuolukorras traagilisi tagajärgi. Sellest lähtuvalt on tegemist riigi poolt rangelt karistatava rikkumisega, mida näitab ka võimalik karistusmäär, et sellise rikkumise eest saab kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist, mistõttu leiab kohtuväline menetleja, et tegemist ei ole vähetähtsa rikkumisega. Menetlusalusel isikul on õigus taotleda rahatrahvi tasumist ositi. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja palub jätta otsus muutmata. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht 4. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 5. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja tema seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 7. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, märgib alljärgnevat. 8. Vaidlust ei ole selles, et tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse on aset leidnud. Sellele ei vaidle kaebuses vastu ka menetlusalune isik ise. Kiirmenetluse otsuse blanketile 10220202339543 on Georg Voldemar Järve märkinud selgituseks, et ta sõitis Elvasse, arvas, et on endiselt 70-ne ala ja selgus, et ta sõitis juba asulasse sisse. 9. Väärteoasja materjalide juures on videosalvestis. Salvestisel on näha kuupäev 23. veebruar 2026, algab kell 18.09.31 ja lõppeb kell 18.09.57. Mõõtevahend numbriga LE0272 on suunatud vasakult läheneva sõiduki peale, mille lähemale jõudes on võimalik tuvastada osaliselt ka numbrimärgil olevad numbrid ja tähed. Salvestiselt on näha, mõõtevahendi kuvab ekraanil suurima kiirusena 71 km/h, seejärel kiirus mõnevõrra langeb. 10. Väärteotoimikus on kiirusemõõtur LaserCam 4 number LEO272 taatlustunnistus TTRS- 25/00181, mis kinnitab, et mõõtevahend taadeldi 30. septembril 2025 ja see vastas kiiruse mõõtmise ajal esitatud nõuetele. 11. Sõidukiirust mõõtis vastava koolituse läbinud ja pädev politseiametnik. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna personalitalituse 31. juuli 2017 teatise kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik M. M. läbinud on 2. aprillil 2014 koolituse „Рädeva mõõtja koolitus“ ja 30. septembril 2015 koolituse „Kiirusemõõtur LaserCam 4 koolitus“. 3

12. Mõõteseaduse § 5 lõikes 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Seega eelnevast nähtuvalt mõõdeti sõidukiirust vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt. Mõõtevahend oli taadeldud ning mõõtmisel on järgitud mõõtemetoodikat. Seetõttu leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud. 13. Kohus loeb seega tõendatuks, et Georg Voldemar Järve juhtis 23. veebruaril 2026 kell 18.09 Tartu mnt 40a, Elva linn, Elva vald, Tartu maakond mootorsõidukit kiirusega 74 +/- 3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h ja täitis sellega LS § 227 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. 14. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. VTMS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. 15. Georg Voldemar Järve pani süüteo toime ettevaatamatusest, täpsemini on tegemist VTMS § 18 lg 3 olukorraga ehk hooletusega. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Menetlusalune isik selgitab kaebuses, et tegemist oli pimeda ajaga ja ta sõitis teelõigul, kus kiiruse ületamine fikseeriti, esimest korda. Viimane liiklusmärk, mida ta selgelt märkas oli 70 km/h kiiruspiirangu märk. Tal puudus igasugune tahtlus kehtivat piirangut rikkuda. Navigatsioonirakendus Waze näitas, et piirkonnas on politseipatrull, mida ka menetlusalune isik märkas. Ta sõitis politseipatrullist rahulikult mööda, sest oli veendunud, et liigub lubatud piirkiirusega. Kui ta oleks teadnud, et kehtiv piirang on 50 km/h, oleks ta kiirust vähendanud. Kohus usub menetlusalust isikut, et tegemist ei olnud tahtliku rikkumisega, vaid tähelepanematusest toime pandud süüteoga. 16. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on Georg Voldemar Järve õigesti rikkumises süüdi tunnistatud. 17. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 18. Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel saab mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis inimesele karistuseks mõista rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmis kuni kuue kuuni. Lisaks võimaldab liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati Georg Voldemar Järvele karistuseks rahatrahv 31 trahviühiku ulatuses, ehk 248 eurot, mis on veidi madalam kui sanktsiooni keskmine määr. 19. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud, et menetlusalune isik pani rikkumise toime pimedal ajal ehk nähtavus on mõnevõrra piiratud ja teelõigul, kus oli ka teisi liiklejaid. Väidetavalt sõitis menetlusalune isik võõras piirkonnas, kus tuleks olla eriliselt tähelepanelik. Karistuse määramisel on arvestatud, et menetlusaluse isiku varasem käitumine liikluses on olnud korrektne ehk liiklusalaseid rikkumisi ei ole, mis annab alust eeldada, et tegemist ei ole järjepideva liiklusreeglite eirajaga. Samuti on arvestataud karistuse määramisel rikkumise ulatust ehk seda, et kiiruse ületamine jääb sanktsioonis märgitu alampiiri. Menetlusalune isik märgib kaebuses, et kui kiirus oleks olnud 1 km/h väiksem, oleks kvalifikatsioon olnud teine ja karistus tõenäoliselt leebem. Sellega saab nõustuda, kuid tõendatud on, et kiirus oli selline, mis näeb ette rikkumise kvalifitseerimise LS § 227 lg 2 järgi ja vastavalt sellele kujuneb ka karistuse määr. Välistatud on mõjutustrahvi või -meetme kohaldamine. Menetlusaluse isiku arvates oleks võinud rahatrahv olla väiksem, kuna seadus 4

sanktsiooni ülempiiri, mitte alampiiri. See on õige ja karistuse määramisel ongi kohtuvälisel menetlejal kaalutlusõigus. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Nii on kõigi asjaolude kaalumise tulemusena leidnud kohtuväline menetleja, et Georg Voldemar Järve rikkumisele vastab karistus, mis on enam-vähem üks kolmandik võimalikust karistusest. Talle määratud rahatrahv jääb aga suuruse poolest seaduses sätestatud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole ja kohtu arvates vastab see teo raskusele. 20. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 alusel ei ole võimalik. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes, ükskõik millisel põhjusel, võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid eiravate juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Igasugune piirkiiruse ületamine on riigi poolt rangelt karistatav tegu. Suure kiiruse korral on lihtne kaotada kontroll juhitava sõiduki üle või äkilise ohu ilmnedes tõdeda, et kiiruse tõttu ei olegi võimalik õnnetust ära hoida või selle tagajärgi leevendada, mistõttu on tegemist ohtliku liikluskäitumisega. 21. Kohus mõistab, et selles suuruses rahatrahv mõjutab menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda. Karistus peabki olema distsiplineeriv ja avaldama mõju menetlusaluse isiku seaduskuulekusele. Karistus ei pea olema mugav ega lihtne kanda. 22. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja selle tõttu jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23. veebruari 2026 otsuse väärteoasjas nr 2780,26,001963 muutmata ja Georg Voldemar Järve kaebuse rahuldamata. Arvestades menetlusaluse isiku selgitusi tema majandusliku olukorra kohta, võimaldab kohus Georg Voldemar Järvel tasuda rahatrahvi igakuiste maksetena 6 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Marek Vahing Kohtunik 5