2-24-110380/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Kohtujurist

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-110380

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Y. G.

vastu

põhivõlgnevuse 3552,73 euro, intressi 380,90 euro,

haldustasu 6 euro, sissenõudmiskulude 50 euro, viiviste

328,68 euro ja edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

5170,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

asukoht XXX

Hageja volitatud esindaja: Sigrid Rahkema; Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post: XXX

Kostja: Y. G. (isikukood XXX), elukoht XXX; e-post: XXX

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi Y. G. vastu XXX AS ja Y. G. vahel

26.09.2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevalt osaliselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tõttu.

2. Mõista Y. G.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja XXX AS ja Y. G. vahel

26.09.2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed kogusummas 3060,72 eurot edasiulatuvalt igakuiste

osamaksetena järgmiselt:

Kuupäev Jääk Kuumakse

53.

15.03.2027

3066,58 €

12,42 €

54.

15.04.2027

3048,30 €

18,72 €

55.

15.05.2027

3029,58 €

19,17 €

56.

15.06.2027

3010,41 €

19,63 €

57.

15.07.2027

2990,78 €

20,10 €

58.

15.08.2027

2970,68 €

20,59 €

59.

15.09.2027

2950,09 €

21,08 €

60.

15.10.2027

2929,01 €

21,59 €

61.

15.11.2027

2907,42 €

22,11 €

62.

15.12.2027

2885,31 €

22,64 €

63.

15.01.2028

2862,67 €

23,19 €

64.

15.02.2028

2839,48 €

23,75 €

65.

15.03.2028

2815,73 €

24,32 €

66.

15.04.2028

2791,41 €

24,90 €

67.

15.05.2028

2766,51 €

25,50 €

68.

15.06.2028

2741,01 €

26,12 €

69.

15.07.2028

2714,89 €

26,75 €

70.

15.08.2028

2688,14 €

27,39 €

71.

15.09.2028

2660,75 €

28,05 €

72.

15.10.2028

2632,70 €

28,73 €

73.

15.11.2028

2603,97 €

29,42 €

74.

15.12.2028

2574,55 €

30,13 €

75.

15.01.2029

2544,42 €

30,85 €

76.

15.02.2029

2513,57 €

31,59 €

77.

15.03.2029

2481,98 €

32,36 €

78.

15.04.2029

2449,62 €

33,13 €

79.

15.05.2029

2416,49 €

33,93 €

80.

15.06.2029

2382,56 €

34,75 €

81.

15.07.2029

2347,81 €

35,59 €

82.

15.08.2029

2312,22 €

36,44 €

83.

15.09.2029

2275,78 €

37,32 €

84.

15.10.2029

2238,46 €

38,22 €

85.

15.11.2029

2200,24 €

39,14 €

86.

15.12.2029

2161,10 €

40,08 €

87.

15.01.2030

2121,02 €

41,05 €

88.

15.02.2030

2079,97 €

42,04 €

89.

15.03.2030

2037,93 €

43,05 €

90.

15.04.2030

1994,88 €

44,09 €

91.

15.05.2030

1950,79 €

45,15 €

92.

15.06.2030

1905,64 €

46,24 €

93.

15.07.2030

1859,40 €

47,35 €

94.

15.08.2030

1812,05 €

48,49 €

95.

15.09.2030

1763,56 €

49,66 €

96.

15.10.2030

1713,90 €

50,85 €

97.

15.11.2030

1663,05 €

52,08 €

98.

15.12.2030

1610,97 €

53,33 €

99.

15.01.2031

1557,64 €

54,62 €

100.

15.02.2031

1503,02 €

55,93 €

101.

15.03.2031

1447,09 €

57,28 €

102.

15.04.2031

1389,81 €

58,66 €

103.

15.05.2031

1331,15 €

60,07 €

104.

15.06.2031

1271,08 €

61,52 €

105.

15.07.2031

1209,56 €

63,00 €

106.

15.08.2031

1146,56 €

64,52 €

107.

15.09.2031

1082,04 €

66,07 €

108.

15.10.2031

1015,97 €

67,66 €

109.

15.11.2031

948,31 €

69,29 €

110.

15.12.2031

879,02 €

70,96 €

111.

15.01.2032

808,06 €

72,67 €

112.

15.02.2032

735,39 €

74,42 €

113.

15.03.2032

660,97 €

76,21 €

114.

15.04.2032

584,76 €

78,05 €

115.

15.05.2032

506,71 €

79,93 €

116.

15.06.2032

426,78 €

81,85 €

2

117.

15.07.2032

344,93 €

83,82 €

118.

15.08.2032

261,11 €

85,84 €

119.

15.09.2032

175,27 €

87,91 €

120.

15.10.2032

87,36 €

87,36 €

3. Mõista välja tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt viivis VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni võlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata järgmiste nõuete osas: põhivõlgnevuse 492,01 euro, intressi

380,90 euro, haldustasude 6 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja sissenõutavaks

muutunud viivise 328,68 euro osas.

5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 65,20% ulatuses Y. G.

kanda ning 34,80% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.

6. Määrata kindlaks Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike

menetluskulude rahaliseks suuruseks 715 eurot.

7. Mõista Y. G.-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks

hüvitis 466,18 eurot.

8. Mõista välja Y. G.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 18.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 4400,56 euro saamiseks. Kohus tegi 19.03.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 18.04.2024 Harju Maakohtule hagi Y. G. vastu põhivõlgnevuse 3552,73 euro,

intressi 380,90 euro, haldustasu 6 euro, sissenõudmiskulude 50 euro, viiviste 328,68 euro ja

edasiulatuva viivise nõudes.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja XXX AS 26.09.2022 tarbijakrediidilepingu nr

XXX, mille alusel laenas XXX AS kostjale 3600 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

3

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.11.2022-15.10.2032. Intressimäär

oli 28,9% aastas, lepingutasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1,50 eurot, krediidi

kulukuse määr 33,78% aastas. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 31.10.2023 kostjale laenulepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja

võlgnevust ei tasunud ning 29.11.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale lepingu

ülesütlemise kohta ning loovutas 28.01.2022 nõude hagejale.

4. Hageja krediidivõimelisuse hindamisel krediidianalüüsi tulemusel selgus, et kostja kinnitatud

sissetulek oli 1694 eurot. Kostja igakuised kohustused 100 eurot. Peale laenu väljastamist

olid kohustused kokku 93,63 eurot + 100 eurot = 193,63 eurot. Mis tähendab, et kostjale jäi

igakuiselt kätte 1500,37 eurot. Seega laenuandja on jälginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

5. Kohus jättis hagiavalduse 28.06.2024 määrusega (dtl 69-72) käiguta ning selgitas hagejale

tarbijakrediidilepingutele kohalduvat õigust. Kohus kohustas hagejat täpsustama hagi ning

esitama kohtule õige viivise arvestus nii sissenõutavaks muutunud viivise kui edasiulatuva

viivise osas. Lisaks pidi hageja selgitama, kuidas on järgitud krediidi andmisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagejal tuli esitada detailsed andmed selle kohta,

kuidas vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning

tõendid, mis kinnitavad vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

6. Hageja 30.07.2024 vastuses kohtunõudele (dtl 75-77) täpsustas viivisenõuet ning selgitas

hageja, et on lisanud hagiavaldusele tõendi otsustusprotsessi parameetritest, kust lähtub

päringud mis tehti laenu andmisel (hagi lisa 5 lk 2-3). Vastavalt otsustusprotsessi parameetri

väljavõttele oli kostja 3 kuu keskmine sissetulek umbes 1694 eurot ning 12 kuu keskmine

sissetulek 1588 eurot. Esialgne võlausaldaja on kontrollinud kostja sissetulekuid Maksu- ja

Tolliametilt. Otsustusprotsessi parameetrites nähtub ka kostja laenutaotlus, kus on kostja

esitatud andmed esialgsele võlausaldajale. Kostja igakuised kohustused olid 193,63 eurot.

Esialgne võlausaldaja lähtus sissetulekust 100 eurot ning et peale laenu väljastamist on

kostja igakuised kohustused kokku summas 193,63 (100+ 93,63) eurot. Seega kostjale jäi

sissetulekust veel kätte peale kohustuste tasumist 1500,37 eurot. Esialgne võlausaldaja lähtus

põhimõttest, et finantskohustused ei tohi moodustada rohkem kui 50% sissetulekust, mis on

käesoleval juhul täidetud. Kostjale jäi kätte elamis- ja muudeks kuludeks 1500,37 eurot.

Samuti kontrollis esialgne võlausaldaja krediidi-infot ja Taust.ee-st, mille kohaselt

maksehäired puudusid. Mis tähendab, et kostja oli krediidi maksmise võimeline, ning laenu

vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud.

7. Kohus võttis hagiavalduse 12.08.2024 määrusega menetlusse (dtl 83-85) ning kohustas

kostjat esitama hagile nõuetekohane kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse kätte postiaadressil XXX 28.09.2024 jätmisega postkasti.

Kostja tähtajaks (18.10.2024) kohtule ei vastanud.

8. Kohus selgitas 22.01.2025 määrusega (dtl 87-91) kohalduvat õigust ning kohustas hagejat

täpsustama haginõuet ja esitama kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 04.02.2026. Kohus

selgitas, et hagiavalduses ja hageja 30.07.2024 seisukohas esitatud andmete ja tõenditest

nähtuvate andmete alusel on kohus esialgsel seisukohal, et krediidiandja ei ole vastustundliku

laenamise põhimõtte järgimist tõendanud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on: 1) krediidiandjal teabe saamise kohustus; ja 2) krediidivõimelisuse hindamise kohustus.

Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud

kostja taotluses esitatud andmetest, mille kohaselt on kostja märkinud, et omab sissetulekut

summas 1600 eurot kuus ja Maksu- ja Tollameti päringust. Maksuameti päringu järgi on

kostja 3 kuu keskmine sissetulek 1694 eurot ja 12 kuu keskmine sissetulek 1588 eurot.

Krediidiandja on kontrollinud taust.ee-st, et kostjal puudusid maksehäired. Kohtule nähtuvalt

ei ole krediidiandja mingil moel kontrollinud kostja kohustuste suurust, sealhulgas teiste

4

finantskohustuste olemasolu ja suurust ning tuginenud kostja laenutaotluses märgitud

kohustustele 100 eurot.

9. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud

kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitas, et üksnes kostja täidetud laenutaotluses esitatud

andmed ja maksutõend ei ole piisavad veendumaks laenusaaja krediidivõimelisuses. Hageja

pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi. Kohus selgitas,

et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab

muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed

Ametlikes Teadaannetes, maksuameti andmed maksehäirete kohta jms. Hageja hagiavalduses

esitatud maksevõime analüüsi kohaselt on kostja elamiskulud 3 kuu keskmine sissetulek

umbes 1694 eurot ning 12 kuu keskmine sissetulek 1588 eurot kuus. Kostja kohustused 100

eurot kuus. Hageja selgitusest ei selgu, kas kostja kohustused 100 eurot kuus olid teised

finantskohustused, kohustused eluasemele või muud kohustused. Samuti ei nähtu, et

krediidiandja oleks analüüsis arvestanud kostja eluaseme-, sideteenuste- või

esmatarbekuludega. Hageja selgitab, et esialgne võlausaldaja lähtus põhimõttest, et

finantskohustused ei tohi moodustada rohkem kui 50% sissetulekust, ja järeldas, et see nõue

on käesoleval juhul täidetud, kuid kohtule nähtuvalt teiste finantskohustuste olemasolu ja

suurust kontrollinud ei ole.

10. Hageja esitas hilinenult 11.02.2026 seisukoha (dtl 94-97) , et täidab kohtunõude, mille

kohaselt kohus kohustas hagejat esitama VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse. Kostja sai

lepingu alusel laenu kokku summas 3600 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule

kogusummas 895,04 eurot (dtl 98-106), millest 539,28 on arvestatud põhiosa katteks ja

355,76 eurot seadusjärgse intressi katteks (15.01.2026 seisuga) (dtl 107-117). Eeltoodust

tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 3060,72 eurot (3600-

539,28). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda

lepingut 29.11.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik

osamaksetega võlas. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed summas 3060,72 eurot TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast

ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast

kuni põhivõla tasumiseni vastavalt graafikule (dtl 95-96).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud 11.02.2026 esitatud ümberarvestatud nõude

osas. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

12. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on

Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez

Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal

algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata.

Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja

kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-

679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat

positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub

tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

5

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

14. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

15. Kostja ja XXX AS vahel on sõlmitud 26.09.2022 tarbijakrediidileping nr XXX, mille alusel

laenas XXX AS kostjale 3600 eurot (VÕS § 402 lg 1). Kostja kohustus laenu tagastama

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.11.2022-15.10.2032. Lepingu

kohaselt oli intressimäär 28,9% aastas, lepingutasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1,50

eurot, krediidi kulukuse määr 33,78% aastas.

16. Tarbijakrediidilepingus kokku lepitava intressimäära suurus on VÕS § 4062 lg 1 ja VÕS §

406 lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohtinud ületada lepingu

sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

17. 26.09.2022 oli Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,3%. Seega

peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldamiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 48,9% aastas.

Laenulepingu alusel väljastatud krediidi kulukuse määr oli 33,78%. Kuivõrd lepingujärgne

krediidi kulukuse määr ei ületanud Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra

üle kolme korra, ei ole leping VÕS 4062 lg 1 alusel tühine.

18. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

19. Kohus hindab, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

on selgitanud, et laenuandja tugines üksnes kostja täidetud laenutaotluses esitatud andmetele

ning maksutõendile. Maksuameti päringu kohaselt oli kostja 3 kuu keskmine sissetulek

umbes 100 eurot ning 12 kuu keskmine sissetulek 1588 eurot. Laenutaotluses olid kostja

igakuised kohustused olid 193,63 eurot. Esialgne võlausaldaja lähtus sissetulekust 1694 eurot

ning et peale laenu väljastamist on kostja igakuised kohustused kokku summas 193,63

(100+ 93,63) eurot. Seega kostjale jäi sissetulekust veel kätte peale kohustuste tasumist

1500,37 eurot. Esialgne võlausaldaja lähtus põhimõttest, et finantskohustused ei tohi

moodustada rohkem kui 50% sissetulekust, mis on käesoleval juhul täidetud. Kostjale jäi

kätte elamis- ja muudeks kuludeks 1500,37 eurot. Samuti kontrollis esialgne võlausaldaja

krediidi-infot ja Taust.ee-st, mille kohaselt maksehäired puudusid.

20. Hageja on kohtule esitanud laenu otsustusprotsessi parameetrite väljavõtte kuid pole esitanud

andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud

arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi.

21. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti

selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

6

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

22. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

23. Hageja on esitanud kohtule otsustusprotsessi parameetrite väljavõtte (dtl 43-45), mis on

krediidiandja enda loodud dokument. Muid tõendeid (pangakonto väljavõte, Pensioniregistri

päring, Creditinfo või Taust.ee päring) hageja kohtule esitanud ei ole. Hageja ei ole esitanud

tõendeid selle kohta, et krediidiandja on kontrollinud kostja kohustuste, sh teiste

finantskohustuste olemasolu või suurust. Kohtu selgitas 22.01.2026 määruses, et kohtu

hinnangul ei ole hageja tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad

andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.

24. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud,

et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja

ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb

kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

25. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära

ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

26. Hageja täitis 11.02.2026 kohtunõude, mille kohaselt kohus kohustas hagejat esitama VÕS §

4034 lg 7 järgse ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja lepingu alusel laenu

kokku summas 3600 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule 895,04 eurot (dtl 98-106).

Sellest 539,28 on arvestatud põhiosa katteks ja 355,76 eurot seadusjärgse intressi katteks

(15.01.2026 seisuga) (dtl 107-117). Seega siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud

krediidisumma lepingu alusel saadud summa 3060,72 eurot (3600-539,28). Arvestades kõik

kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 29.11.2023 kehtivalt

üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Hageja palub välja

mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed summas 3060,72 eurot TsMS § 369

alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate

põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni vastavalt

graafikule (dtl 95-96).

27. Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 3600 eurot (dtl 27-39).

Ümberarvestuse ja lisa 1 kohaselt on kostja teinud kokku tagasimakseid põhivõlgnevuse

katteks 895,04 eurot ja intressi kateeks 355,76 eurot. Vastavalt VÕS 4034 lg 7 loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Eesti Panga

võlasuhete intressimäär lepingu sõlmimise ajal 26.09-31.12.2022 oli 0%, 01.01-30.06.2023

oli 2,5%, 01.07-31.12.2023 oli 4%, 01.01-30.06.2024 oli 4,5%, 01.07-31.12.2024 oli 4,25%,

01.01-30.06.2025 oli 3,15% ja alates 01.07.2025 on 2,15% aastas.

28. Hageja väitel ütles algne laenuandja lepingu üles pärast seda, kui kostja oli jätnud tasumata

osamaksed 15.08.2023-15.11.2023. Kohtule on esitatud kiri, mis on saadetud 31.10.2023

kostja lepingu sõlmimisel hagejale antud aadressile (dtl 40). Kirjas on märgitud, et võla

tasumiseks anti täiendav tähtaeg 23.11.2023 ning et kui võlga selleks tähtajaks ei tasuta,

ütleb laenuandja lepingu erakorraliselt üles. Kohtule on esitatud ka 29.11.2023 saadetud kiri,

millega laenuandja ütleb lepingu üles ning teatab, et loovutas nõude hagejale (dtl 41). Hageja

7

esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostja tasunud põhiosa võlgnevust kuni 15.03.2027

põhiosa makseni (53. osamakse, s.o15.03.2027 tasutud osaliselt, summas 5,86 eurot). Hageja

selgitab, et 29.11.2023 ülesütlemist ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks

ei olnud võlgnik osamaksetega võlgnevuses. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kostja hagiavalduse

esitamise seisuga võlgnevuses ning lepingu ülesütlemine on kehtetu. Leping ei ole ka

korraliselt lõppenud, lepingujärgne viimane tagasimakse peaks olema 15.10.2032.

29. Hageja on tõendanud, et kostja sai laenu 3600 eurot. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tehtud

ümberarvestuse tulemusel, st arvestades tasutu põhivõla ja seadusjärgse intressi katteks, on

kostjal seega tagastamata 3060,72 eurot. Kuid see ei ole tervikuna sissenõutavaks muutunud.

30. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada, sest poolte vahel oli laenuleping, hageja

tõendas, et laen on kostja kasutusse antud, kostja ei ole laenu täielikult tagastanud, kostja ei

ole peale 15.07.2023 osamakset laenumakseid tagastanud ning hagejal on TsMS § 369

kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi

õigeaegselt täita. Kohus mõistab seega kostjalt edasiulatuvalt välja lepingujärgsed

tagasimaksed alates 15.03.2027 kuni 15.10.2032, kokku summas 3060,72 eurot.

31. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

32. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust

nõuda viivist lepingujärgses määras, kuid hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Seega kohus rahuldab viivise nõude ning mõistab välja

tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt viivise VÕS § 113 lg 1 teise

lause järgses määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

võlgnevuse tasumiseni.

33. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Kuivõrd kohus on veendunud, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, jätab kohus halduskulude nõude 6 eurot ning sissenõudmiskulude

nõude 50 eurot rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

34. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1

kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

35. Kohus rahuldas hageja nõude 5170,97 eurot 65,2% ehk 3371,38 euro ulatuses, mistõttu

kohus jätab menetluskulud 65,2% ulatuses kostja ja 34,8% ulatuses hageja kanda.

36. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

37. Hageja on esitanud 18.04.2024 menetluskulude nimekirja (dtl 25), mille kohaselt on kulud

olnud: 1) riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 595 eurot; 2) lepingulise esindaja õigusabi tasu

358 eurot, (ilma käibemaksuta) ajakuluga 2 h ja tunnihinnaga 169 eurot. Nimekirja kohaselt

on hageja kulud olnud:

8

-

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine – 20 eurot;

-

Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide

esitamine kohtule – 338 eurot.

1. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.

2. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab

kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Lisaks on

menetluskulu hagiavalduselt tasutud riigilõiv 595 eurot.

3. Kohus märgib, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus leiab, et ka

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu

maakohtu menetluses 1 h. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö

tunnihinda 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi

kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas,

mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista

ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja

on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS §

174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot,

millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 120 eurot.

4. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 715 eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 65,2% hageja

menetluskuludest ehk 466,18 eurot.

5. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

6. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik

9