4-26-415/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-25-3076

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2026. a, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-26-415

Kohtunik

Kristiina Laas

Väärteoasi

Edijs Locmelis kaebus Keskkonnaameti 25.01.2026. a

otsusele väärteoasjas nr 940026000048

Menetlusosalised

Menetlusalune isik: Edijs Ločmelis; isikukood:

260198-11563; elukoht: XXX; e-post:XXX , tel XXX)

Kohtuväline menetleja: Keskkonnaamet

(Registrikood: 70008658. Roheline 64, Pärnu; e-

post:XXX )

RESOLUTSIOON

1. Jätta Keskkonnaameti 25.01.2026. a otsus väärteoasjas nr 940026000048 muutmata

ja Edijs Ločmelis kaebus rahuldamata.

2. Määratud rahatrahv 10 trahviühikut ehk 80 eurot tuleb tasuda Keskkonnaameti

25.01.2026. a kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 940026000048 märgitud

arvelduskontole, märkides maksekorraldusele menetlusaluse isiku nimi ja

väärteoasja number 940026000048 ning viitenumber, 45 päeva jooksul alates

kohtuotsuse teatavakstegemisest.

3. Kohtuotsus edastada Edijs Ločmelisele ja kohtuvälisele menetlejale

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaameti 25.01.2026. a otsusega väärteoasjas nr 940026000048 määrati Edijs

Ločmelisele kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 75 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 10

trahviühikut, s.o 80 eurot. Otsusest nähtuvalt karistati E. Ločmelist selle eest, et ta

25.01.2026. a kõndis kelguga Peipsi järve kaldal, millel oli neli õngpüünist, ja ei omanud

harrastuskalapüügiõigust, millega rikkus KPS § 22 lg 1 nõudeid.

2. Tartu Maakohtusse saabus 09.02.2026. a menetlusaluse isiku E. Ločmelis kaebus

eelnimetatud väärteootsusele. Kaebaja leiab, et ta ei viibinud veekogul ega kaldavööndis, vaid

ligikaudu 100 m kaugusel kaldast maismaal, ning ei tegelenud kalapüügiga. Ta läks järve

äärde koos sõbraga, kellel oli kehtiv kalastuskaart. Kelgul oli üks kalastuskast ja jääpuur, mis

ei kuulunud kaebajale, vaid tema sõbrale. Lisaks puudub otsuses viide, millist konkreetset

keeldu E. Ločmelis väidetavalt rikkus. Menetlusnorme ja kaebaja kaitseõigust on rikutud ka

sellega, et talle ei antud väärteootsuse originaalkoopiat. Menetleja koostas kaks eraldi otsust,

mis ei ole identsed. Kokkuvõttes soovib E. Ločmelis, et kohus tühistaks väärteootsuse ja

lõpetaks väärteomenetluse väärteokoosseisu puudumise tõttu. E. Ločmelis palus kaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses.

3.

04.03.2026. a esitas kohtuväline menetleja kaebuse kohta kirjaliku seisukoha, milles

palub jätta Edijs Ločmelise kaebus Keskkonnaameti 25.01.2026. a kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas 940026000048 rahuldamata. Ühtlasi nõustus kohtuväline menetleja kirjaliku

menetlusega. Kohtuväline menetleja leiab, et E. Ločmelis asus kontrollimise hetkel Liiva 1 ja

Liiva tn 1a, mis asub Peipsi järve piiranguvööndis. KPS § 3 lg 2 kohaselt võrdsustatakse

kalapüügivahenditega ranna piiranguvööndis viibimine kalapüügiga. Lisaks on menetlusalune

isik ise tunnistanud, et läks Peipsi järvele kalale ja üks kelgul olevatest õngedest kuulus talle.

Väärteo lühikirjelduses on lisaks väärteo kvalifikatsioonile ka viide konkreetsele KPS normile

– KPS § 22 lg 1, mille nõudeid E. Ločmelis rikkus. Samuti on menetlusalusele isikule antud

väärteootsus kätte allkirja vastu. Menetlusaluse isiku poolt kaebuse juurde lisatud ja

väärteotoimikus olev kiirmenetluse otsus on identsed.

4. Kohus edastas kohtuvälise menetleja seisukoha E. Ločmelisele.

KOHTU SEISUKOHT

5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta.

6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus on kohtuvälisele menetlejale Keskkonnaametile saatnud kaebuse koopia, selgitanud

välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse

pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning kohtuvälise menetleja

kirjaliku seisukohaga, leiab, et Keskkonnaameti 25.01.2026. a otsus väärteoasjas nr

940026000048 tuleb jätta muutmata.

9. Esmalt võtab kohus seisukoha menetlusaluse isiku etteheites, et kohtuväline menetleja ei

andnud talle väärteootsuse originaalkoopiat, millega rikuti menetlusselguse põhimõtet ja

kaitseõigust. Kohus selliseid rikkumisi ei tuvastanud.

10. VTMS § 56 lg 3 kohaselt koostatakse kiirmenetluse otsus kahes identses eksemplaris,

millest esimene antakse kohe pärast otsuse allakirjutamist menetlusalusele isikule allkirja

vastu otsuse teisel eksemplaril. Menetlusalune isik märgib otsuse teisele eksemplarile otsuse

saamise kuupäeva. Kui võrrelda kaebuse juures olevat otsust ja väärteotoimikus olevat otsust,

siis need on nii sisult kui vormilt identsed. Menetlusalune isik on kinnitanud oma allkirjaga

otsuse kättesaamist 25.01.2026. a. Seega on menetlusalusele isikule nõuetekohaselt allkirja

vastu antud kätte kiirmenetluse otsus ja sellega on kohtuväline menetleja täitnud VTM § 56 lg

3 nõuded.

11. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse E. Ločmelisele ette seda, et ta

25.01.2026. a kõndis Peipsi järve kaldal nelja õngepüünisega ja ei omanud harrastuskala-

püügiõigust. Selle teoga rikkus E. Ločmelis kalapüügiseaduse § 22 lg 1 nõudeid ning karistas

Edijs Ločmelist KPS § 75 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, so 80 eurot.

12. Rikkumine on tõendatud väärteotoimiku materjalidega, milleks on 25.01.2026. a

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, 25.01.2026. a järelevalvemenetluse

kontrolliprotokoll nr KV2600730-4.

13. Järelevalvemenetluse kontrolliprotokollist nähtub, et Keskkonnaameti juhtivinspektor

Tarvo Lillema teostas 25.01.2026 kell 15.12-15.28 E. Ločmelise kontrolli, mille käigus

kontrollis kell 15.13 andmeid teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogust (TEHA). Kontrolli

tulemusena nähtus andmekogust, et E. Ločmelisel puudub harrastuspüügiõiguse makse.

Nimetatud kandele on lisatud täpsustus, kust nähtub, et E. Ločmelis liikus Kallaste linnast

Peipsi järve randa kelguga, millel jääpuur, neli õngepüünist ja 5 ahvenat. Isik väitis, et läheb

kalale ja kalad on sõbra omad, kellel on püügiõigus olemas. Isik väidab, et dokument on toas.

Liigub tuppa. Tuleb kelgu juurde tagasi 20-30 minutit hiljem. Püügiõigus hakkab kehtima

tulevikus.

14. Menetlusalune isik E. Ločmelise on 25.01.2026. a andnud ütlusi, mille kohaselt läks ta

Kallaste linnas Peipsi järvele kalale. Kõndis kelguga, millel olid õnged, jääpuur ja mõned

ahvenad. Kaasas oli neli õnge, millest kolm olid sõbra omad ja üks tema oma. Menetlusalune

isik on kinnitanud, et tal luba ei olnud. Pärast kontrollimist läks tuppa ja tegi loa.

Menetlusalune isik avaldas, et sai oma rikkumisest aru ja kahetseb tehtut.

15. Kohtuväline menetleja on kaebusele esitatud seisukohale lisanud väljavõtte Maa-ameti

kaardirakendusest, millel on ära märgitud, kus E. Ločmelise kontroll toimus ja milline on

Peipsi järve ranna piiranguvöönd. Ka E. Ločmelis on oma kaebusele lisanud lingi google

kaardirakendusest, kus ta on ära märkinud oma elukoha ja kontrolli teostamise koha. Poolte

vahel puudub vaidlus kontrolli teostamise koha üle – E. Ločmelist kontrolliti Kallaste linnas

Liiva tn 1 ja Liiva tn 1a vahelisel alal.

16. Väärteomenetluses kogutud tõenditega on tõendatud, et E. Ločmelis peeti kontrollimiseks

kinni 25.01.2026. a. kell 15.12 Kontrolli hetkel viibis ta Peipsi järve ranna piiranguvööndis

ning tema valduses oli neli õngpüünist. Looduskaitse seaduse § 37 lg 1 p 1 kohaselt on ranna

piiranguvööndi laius Peipsi järve rannal 200 meetrit. KPS § 3 lg 2 kohaselt on veekogul või

selle ranna või kalda piiranguvööndis püügivahendiga viibimine, välja arvatud

püügivahendite hoidmiseks mõeldud ehitises või vahetult selle läheduses ja veekogul

käesoleva seaduse alusel kehtestatud keeluala läbimine püügikohta jõudmiseks, võrdsustatud

kalapüügiga.

17. E. Ločmelis on kohtule saatnud oma 25.01.2026. a viibimiskoha andmed, s.o Liiva 1a,

Kallaste. Kohus teeb sellest järelduse, et E. Ločmelis soovib väita, et ta viibis

püügivahenditega püügivahendite hoidmiseks mõeldud ehitise vahetus läheduses, kus ei ole

harrastuskalapüügiõiguse olemasolu vajalik. Avalikele andmetele toetudes asub sellel

aadressil hostel. Hostel ei ole mõeldud püügivahendite hoidmiseks. Seega ei kohaldu

käesoleval juhul KPS § 3 lg-s 2 sätestatud välistus.

18. Lisaks eeltoodule on E. Ločmelis ise oma ütlustes avaldanud, et läks kelguga, millel olid

õnged, jääpuur ja mõned ahvenad, Peipsi järvele kalale. Kohus peab menetlusaluse isiku

E. Ločmelise 25.01.2026. a antud ütlusi usaldusväärseteks. Ka järelevalvemenetluse

kontrolliprotokollis on fikseeritud, et isik liikus kelguga, millel püügivahendid, Kallaste

linnast Peipsi järve randa. Seega on tõendatud, et E. Ločmelis oli püügivahenditega teel Peipsi

järvele kalale, kusjuures üks õngpüünistest kuulus talle. KPS § 3 lg 2 kohaselt on E.

Ločmelise tegevus võrdsustatud kalapüügiga.

19. Väärteootsuses sisaldub ka viide konkreetsele sättele, mida E. Ločmelis oma tegevusega

rikkus. Pärast väärteo lühikirjeldusest on otsuses märgitud: „Selle teoga rikkus E. Ločmelis

kalapüügiseaduse § 22 lg 1 nõudeid.“

20. KPS § 22 lg 1 kohaselt tohib igaüks kalastuskaardi alusel või harrastuskalapüügiõiguse

eest tasumise korral püüda harrastuskalapüügivahendiga kala avalikul ja avalikult kasutataval

veekogul, järgides käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud

piiranguid. E. Ločmelisel puudus kontrollimise hetkel kalastuskaart või harrastuspüügiõiguse

makse, mistõttu oli tal keelatud tegeleda kalapüügiga.

21. Asjaolu, et E. Ločmelis sai oma rikkumisest aru, näitab ka tema enda käitumine. Nimelt

TEHA andmetel on E. Ločmelis teinud pärast tema kontrollimist harrastuspüügiõiguse makse

ja on esitanud sellekohase dokumendi kontrollijale. KPS § 25 lg 2 kohaselt tekib harrastus-

kalapüügiõigus üks tund pärast selle eest tasu maksmist või muust tasu maksmisel määratud

kuupäevast, mis ei või olla varasem kui harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise kuupäev ja

hilisem kui 30 päeva harrastuskalapüügiõiguse tasumise kuupäevast arvates. TEHA andmetest

on näha, et E. Ločmelise harrastuskalapüügiõigus hakkas kehtima 25.01.2026.a kell 16.08, so

pärast seda, kui tema rikkumine oli tuvastatud.

22. Kohus leiab, et E. Ločmelis rikkus KPS § 22 lg 1 nõudeid, millega täitis KPS § 75 lg 1

sätestatud väärteo, so harrastuskalapüügi harrastuskalapüügiõigust omamata objektiivse

koosseisu.

23. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed

tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. Kohtuväline

menetleja on kiirmenetluse otsuses leidnud, et E. Ločmelis pani väärteo toime hooletusest

KarS § 18 lg 3 mõttes. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus.

KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule

vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

pidanud ette nägema.

24. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et E. Ločmelis on väärteo toime pannud

ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest. E. Ločmelise selgitustest nähtub, et ta ei teadnud, et

viibib Peipsi järve ranna piiranguvööndis ja et tema tegevus (püügiriistadega piiranguvööndis

viibimine) on võrdsustatud kalapüügiga. Samas oleks ta kohusetundliku ja tähelepaneliku

suhtumise korral pidanud ette nägema, et rikub kalapüügiseaduse nõudeid. Looduslikud

ressursid ei ole piiramatud ja iga täiskasvanud isik teab, et nende ressursside kasutamiseks on

reeglid. Isik, kes tegeleb teatava tegevusalaga on kohustatud ennast kurssi viima seda

valdkonda reguleerivate nõuete ja reeglitega. E. Ločmelis suhtus kalapüüki reguleerivatesse

reeglitesse kohusetundetult, mis viis KPS-s sätestatud nõuete ettevaatamatu rikkumiseni.

Samas on ta ülekuulamisel kinnitanud, et sai aru, millist reeglit ta rikkus, mida kinnitab ka

harrastuspüügiõiguse soetamine pärast rikkumise fikseerimist.

25. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega tuleb E Ločmelis süüdi

tunnistada PKS § 75 lg 1 järgi, s.o harrastuskalapüügis harrastuskalapüügiõigust omamata ja

teda toimepandu eest karistada.

26. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

27. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta aluseks karistusnormi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase

käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suurust hinnates tuleb keskenduda

teole,

28. PKS § 75 lg 1 näeb karistusena ette üksnes rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline

menetleja on E. Ločmelisele kohaldanud rahatrahvi keskmisest määrast tunduvalt madalamas

määras, so 10 trahviühikut.

29. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt E. Ločmelisele valitud karistusliigi ja

-määraga. E. Ločmelise süü on väike. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtule ei

ole esitatud andmeid, et E. Ločmelis oleks varem karistatud. Kõike eelnevat arvestades on

põhjendatud kohaldada rahatrahvi sanktsiooni alammäära lähedases määras, so 10

trahviühikut, mis vastab E. Ločmelise süü suurusele.

30. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Keskkonnaameti 25.01.2026. a kiirmenetluse otsuse

väärteoasjas nr 940026000048 muutmata ja E. Ločmelise kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)