3-25-2396/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2396

Määruse kuupäev

31. märts 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Y.N-i (Y.N) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise ja

varalise kahju hüvitamise nõudes seoses 19. mai 2025. a

ümberpaigutamisega ja isiklike asjade kadumisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Y.N-i kaebus.

2. Kuulutada haldusasja nr 3-25-2396 menetlus osaliselt

kinniseks, s.o Tartu Vangla 13. augusti 2025. a vastusega

kohtule edastatud videosalvestiste osas.

3. Keelata kaebajal tutvuda käesoleva määruse resolutsiooni

punktis 2 nimetatud tõenditega ja saada nendest koopiaid.

Kohtuistungi toimumise korral eemaldada kaebaja nende

tõendite uurimiselt.

4. Jätta Y.N-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

5. Jätta

Y.N-i taotlus tunnistaja ülekuulamiseks läbi

vaatamata.

6. Asendada määruse avaldamisel kaebaja ja teiste

kinnipeetavate nimed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja saadetakse teadmiseks

Tartu Vanglale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinnipeetav Y.N (kaebaja) esitas 22. juulil 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju ja varalise kahju hüvitamist. Kaebaja

esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 2-25/2-2/6370, kuid vangla sellele ei vastanud ja

jättis otsuse tähtaegselt tegemata. Kaebuse kohaselt paigutati kaebaja 19. mail 2025 kella 16.00

paiku S8 sektori kambrisse 483, kus viibis kinnipeetav GS, kes oli käskkirjaga eraldatud teistest

ohtliku käitumise tõttu. Tartu Vangla valvurid õhutasid kaebaja vastu vägivalda ja tahtsid, et

GS teda ründaks, et talle kriminaalasi korraldada ja käskkirja pikendada. Kaebaja viidi 483

3-25-2396

kambrisse põhjusel, et ta oli ühe nädala pesemata ja haises, kuna riided olid mustad. Kaebaja

arvates pani üksuse juht meelega, teadlikult ja planeeritult teda GS ühte kambrisse. Samuti oli

kamber väga umbne ja õhku polnud. Valvurid võtsid samal päeval kaebaja isiklikud asjad ära.

Vangla tegevuse tõttu läksid kaebajal kaduma kaks Dove seepi (2*1.40 eurot = 2.80 eurot),

kaks paari bokserid summas 7.98 eurot, kuus paari sokke (1 tk hind 1.79 eurot). Kokku tekkis

sellega kaebajale varaline kahju 23.95 eurot. Kaebaja taotleb vanglalt tõenditena välja nõuda

valvurite vormikaamera salvestised 19. maist 2025 ajavahemikul kell 15.00- 18.00 ning S8

sektori valvekaamera salvestised 19. maist 2025 ajavahemikul kell 15.00-20.00 või kuni tema

asjad ära viiakse sealt.

2. Kaebaja esitas 6. augustil 2025 taotluse kuulata asjas tunnistajana üle kaaskinnipeetav IK,

kes saab tunnistada, kuidas ta andis kaebajal kaks Dove seepi. Kui kohus leiab, et kaebajale

pole kahju tekkinud põhjusel, et ta pole ise seepe ostnud, siis on kahju tekkinud IK, kes on

kulud kandnud.

3. Kaebaja esitas 17. novembril 2025 menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse

esitamisel.

4. Tartu Vangla edastas vastuse kohtunõudele, milles selgitas, et 19. mail 2025. a ei ole Y.N-i

osas koostatud esemete äravõtmise akti. Ülejäänud juhtumiga seotud asjaolud on kirjas Tartu

Vangla 24. juuli 2025. a otsuses. Kohtueelse menetluse materjalidest nähtub järgnev

menetluskäik:

4.1.

Y.N esitas 20. mail 2025 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles taotles

mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist. Taotluse kohaselt paigutas vangla teda 19. mail 2025

kella 15.30 paiku ümber ühte kambrisse kinnipeetava GSiga. Ümberpaigutamine tehti, et

saavutada konflikt ja pikendada GS suhtes julgeolekuabinõusid. Kaebaja elu seati ohtu, kui ta

vägisi paigutati ühte kambrisse isikuga, kes on kõrgohtlik. Vangla tegevus oli ette planeeritud.

Kaebaja oli pesemata, mustad riided seljas, kuna vangla ei taga piisavalt pesemisvõimalusi ning

riiete vahetamist. Samuti oli kamber 473 väga umbne. Kaebajat koheldi väärikust alandavalt; ta

tundis ohtu oma elule ja tervisele ning meditsiiniosakonnast ei küsitud, kas ebastabiilseid

isikuid võib üldse teistega kokku panna ühte kambrisse julgeolekukaalutuste tõttu. Kaebaja

leiab, et peab isiksushäire tõttu olema üksinda kambris.

Taotluse kohaselt tekitasid valvurid 19. mail 2025 kaebajale ka varalist kahju, kui viskasid

minema tema asjad – 2 Dove seepi 2.80 eurot, 2 paari aluspesu 7.98 eurot ja 6 paari sokke 1.79

eurot paar. Sellest tulenevalt palub ta hüvitada varaline kahju summas 23.95 eurot ja

mittevaraline kahju 1500 eurot.

4.2. Tartu Vangla jättis 24. juuli 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/250-2 Y.N-i vaide rahuldamata.

Vanglale teadaolevalt paiknes Y.N perioodil 8.–19. mai 2025 S5 eluosakonna kambris nr 301.

Vastab tõele, et 19. mail 2025 andis üksuse juht ametnikele korralduse teha Y.N-i

ümberpaigutus S8 eluosakonda kambrisse nr 473. Kambris nr 473 paiknes kinnipeetav GS.

Üksuse juhi selgituste kohaselt oli vajalik ümberpaigutust teha selleks, et tagada väike reserv

tühjade kambrite näol, kuhu oleks võimalik ootamatu olukorra tekkides kinnipeetavat kiirelt

paigutada. Mõlemad kambrid (nii kamber 301 kui ka 473) on kohandatud tugevdatud

järelevalve vajadustele vastavaks ning olukorras, kus mõlemad kinnipeetavad paiknesid üksinda

kambris, siis sellise kambri reservi saigi tekitada ainult kahe kinnipeetava ühte kambrisse

paigutamisega. Tartu Vanglale ei olnud teada ühtegi põhjust, mis oleks välistanud Y.N-i

paigutamisega GS ühte kambrisse. Üksuse juhi selgitustest nähtuvalt on Y.N ja GS omavahel

3-25-2396

tihedalt suhelnud nii kirja teel kui jalutuste ajal, mistõttu võis eeldada, et kinnipeetavad

tunnevad juba teineteist ja Y.N ei ole GS jaoks võõras. Seetõttu ei näinud üksuse juht selliseid

objektiivseid takistusi, mis välistaksid kahe kinnipeetava paigutamise ühte kambrisse. Tartu

Vanglale ei ole teada, et tervisest tulenevatel põhjustel oleks Y.N-ile näidustatud ainult üksinda

kambris paiknemine ja et kambri jagamine teise kinnipeetavaga oleks tema puhul välistatud.

Selliseid tõendeid ei ole Y.N ka ise esitanud. Seetõttu ei muuda ka Y.N-i sellised väited vangla

hinnangut ümberpaigutamise õiguspärasusele.

Vanglale teadaolevalt tegi üksus kõik oleneva, et Y.N saaks teise kambrisse minna võimalikult

puhtana, et ei tekiks mingit probleemi. Paigutusele eelneval päeval võimaldati Y.N-il pesemas

käia ja vahetult enne paigutust vahetati tema madrats välja. Kuivõrd Y.N on karistust kandev

süüdimõistetu, siis on vangla temale väljastanud riietuse ja korraldab nende puhastuse ja

vahetuse iga kahe nädala järel. Kui kinnipeetav tunneb vajadust sagedamini riideid puhastada,

siis on tal võimalik seda teha oma elukambris või dušši kasutamise ajal. Kui kinnipeetav on

otsustanud, et ta enda hügieeni ega kambri puhtuse eest ei hoolitse, siis ei saa seda pidada

vangla õigusvastase tegevuse vahetuks tagajärjeks. Tegemist on kinnipeetava enda otsuste ja

valikutega. Sellised asjaolud ei saa aga välistada vanglasiseseid ümberpaigutusi ega muuta

sellist toimingut õigusvastaseks.

Tartu Vanglas ei ole koosatud sellist ettekannet, millest nähtuks kahe seebi, kahe paari aluspesu

ja kuue paari sokkide äravõtmine Y.N-ilt. Valvur PK on selgitanud, et enne ümberpaigutamist

19. mail 2025 pani Y.N ise asjad kokku ja asetas need käru peale. Teise kambrisse kolis Y.N

ise. Kuna Y.N läks kohe jalutama, olid tema asjad lahti pakkimata ja kambri ukse ees. Kuna GS

hakkas kambrit lõhkuma, siis sellega seoses panid ametnikud Y.N-i asjad uuesti käru peale ja

viisid teisele korrusele, kus Y.N need edasi kambrisse toimetas. PK kinnitas, et midagi tema

asjadest ära ei visanud. Vangla otsuse kohaselt on Y.N kauplusest ostnud toidukaupu, kuid

Dove seepi (ega muid hügieenitarbeid) ei ole ta ostnud. Arvestades sellega, et seepi ei ole

võimalik saata posti teel, siis muid lubatud viise sellise eseme saamiseks ei ole. Vangla

väljastab kinnipeetavatele majapidamisseepi ja tualettseepi, kuid mitte Dove kaubamärgi

tooteid. Seega ei saanud Y.N-il 19. mail 2025 selliseid esemeid kambris olla. Kinnipeetava

isiklike asjade nimekirjast nähtuvalt on talle 14. novembril 2024 pakiga saabunud seitse paari

sokke ja 6. mail 2025 on nimekirjast kustutatud neli paari, põhjendusega „ära visatud“. Ka

nähtub isiklike asjade nimekirjast, et 12. mail 2025 on Y.N-ile on tema sooviavalduse alusel

väljastatud vangla poolt kaks paari tavalisi sokke ja kaks paari aluspükse. 16. juunil 2025 on

Y.N-ile taas vangla poolt väljastatud kaks paari aluspükse. Inspektor-kontaktisiku ÕL suulisel

kinnitusel on Y.N-il kahjunõude esitamise järgselt pesu ja sokid kambris olemas. Kui esemed ei

ole enam kasutuskõlblikud või ei ole muul põhjusel kinnipeetaval sokke ja aluspesu, siis

väljastab vangla hädavajaliku miinimumi, mis on kuni kaks paari sokke ja kuni kaks paari

aluspükse (Tartu Vangla kodukorra p 11.4.2). Olukorras, kus Y.N pakkis ise

ümberpaigutamiseks enda asjad kokku ja valvur kinnitab, et tema Y.N-i asju minema ei

visanud, siis ei saa käesoleval juhul tõdeda ametnike õigusvastast tegevust. Ka ei nähtunud

vangla dokumendihaldusregistrist sellist pöördumist, milles Y.N sooviks kambrisse maha

ununenud sokkide ja aluspesu tagastamist.

5. Tartu Vangla edastas 13. augustil 2025 kohtule eraldi 10 videosalvestist. Vangla teatas

vastuseks kaebuses esitatud taotlusele, et ei pea põhjendatuks koormata kohut mitmete tundide

pikkuse videomaterjaliga, millest enamus ei puuduta aset leidnud juhtumit. Vangla edastas

kohtule asjakohased salvestised. Vangla taotleb videosalvestisi puudutavas osas menetluse

kinniseks kuulutamist ning palub kaebajale videosalvestisi mitte näidata.

3-25-2396

KOHTU SEISUKOHT

6. Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 37 lg 2 p-le 4. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja nõuab mittevaralise kahju

hüvitamist Tartu Vanglalt selle eest, et teda paigutati 19. mail 2025 ühte kambrisse

kaaskinnipeetava GS, millega alandati tema väärikust ning seati ohtu tema elu ja tervis. Varalise

kahju tekitas Tartu Vangla kaebajale sellega, et ümberpaigutamise käigus läksid kaduma

kaebaja isiklikud esemed, s.o kaks Dove seepi, kaks paari bokserid ja kuus paari sokke. Kaebaja

on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (HKMS § 47 lg 2, vangistusseaduse (VangS) § 11

lg 8) ning pöördunud kaebusega kohtusse tähtaegselt (RVastS § 18 lg 2).

7. Kohus leiab, et Y.N-i kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, sest kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

7.1.

Kaebuse kohaselt seisnes vangla õigusvastane tegevus selles, et kaebajat ei oleks

tohtinud paigutada ühte kambrisse teise kinnipeetavaga, kes oli ohtlik. Kaebaja arvates õhutasid

valvurid kaebaja vastu vägivalda ja tahtsid, et GS teda ründaks. Kohtule esitatud tõendid ei

kinnita kaebaja väiteid, nagu oleks kaaskinnipeetav, kellega teda ühte kambrisse paigutati,

olnud tema suhtes vaenulik või ründav. Kohtule esitatud videosalvestistelt nähtub, et kaebaja ja

GS suhtlevad ümberpaigutamise käigus teineteisega sõbralikult. Mõlemad kinnipeetavad

väljendavad ühisel meelel vastuväiteid ümberpaigutamisele ja leiavad, et see on valvurite poolt

provotseeritud. Kinnipeetavate omavaheline läbisaamine on hea ja kogu vastupanu on suunatud

vanglaametnike suunas. Kohtu hinnangul on kaebaja väited ohust tema tervisele või elule

otsitud ja paljasõnalised. Kohtueelselt on kaebaja väitnud, et tema peab isiksushäire tõttu olema

üksinda kambris. Ühtegi asjakohast tõendit, mis selliseid väiteid kinnitaks, ei ole kaebaja

esitanud vanglale ega ka kohtule. Kuna vangla on otsuses selgitanud, miks oli

ümberpaigutamine vajalik konkreetsel juhul, siis ei nähtu kohtule, et vangla oleks paigutanud

kaebaja S8 eluosakonda kambrisse nr 473 meelevaldselt ja õigusvastaselt.

7.2.

Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et valvurid oleksid ümberpaigutamise käigus kaebaja

isiklikud esemed ära võtnud. Kohtule esitatud videosalvestistelt nähtub, et kaebaja viis ise

käruga oma asjad kambri nr 473 juurde. Kaebaja ei soovinud esialgu võtta mitte midagi oma

asjadest kambrisse, vaid nõudis helistamise ja pesemise võimaldamist. Kaebaja sorteeris siiski

veidi hiljem ise oma käru peal olevaid asju, väites, et osa neist on mustad ja haisevad.

Videosalvestiselt nähtub, et ametnikud suunasid kaebajat isiklike asjade hulgast eemaldama

üksnes prügi (vanad topsid). Kaebaja tõstis oma asjad kambrisse nr 473. Tartu Vangla 24. juuli

2025. a otsuse kohaselt hakkas GS pärast ümberpaigutust kambrit lõhkuma, mistõttu panid

ametnikud kaebaja asjad uuesti käru peale ja viisid teisele korrusele, kus kaebaja need edasi

teise kambrisse toimetas. Vangla kinnitusel ei esitanud kaebaja kirjalikku pöördumist, milles

sooviks kambrisse maha ununenud sokkide ja aluspesu tagastamist. Seega ei ole tõendamist

leidnud, et vangla toimingute tagajärjel oleks kaduma läinud kaebaja isiklikke esemeid. Mis

puudutab Dove seepide kadumist, siis on kaebaja kohtule 6. augustil 2025 esitatud taotluses

möönnud, et sai need seebid teise kinnipeetava käest. Vangla otsuses on selgitatud, et vangla

kaupluses sellise kaubamärgi seepi ei müüa, kaebaja ei ole seepi vangla vahendusel saanud ja

seepi ei saa ka posti teel saata, seega ei ole tegemist kaebajale kuulunud esemetega. Kaebaja ei

saa kohtusse pöörduda teise isiku õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1).

7.3.

Kohtu hinnangul ei saanud kaebaja õigusi intensiivselt riivata S8 eluosakonda kambrisse

nr 473 paigutamine. Kaebajal puudub subjektiivne õigus valida endale meelepärast

3-25-2396

kambrikaaslast. Ükski asjas kogutud tõend ei kinnita, et kaebaja väärikust oleks alandatud või

tema elu ja tervis ohtu oleks seatud ümberpaigutamise käigus. Kaaskinnipeetav ei olnud

sündmuse käigus kordagi vägivaldne kaebaja suhtes, vaid väljendas oma pahameelt ainult

ametnike suunas. Kohus leiab, et isegi juhul, kui kaebajal läksid ümberpaigutamiste käigus

kaduma sokid ja aluspesu, saab kaebaja nõuda endale uued sokid ja aluspesu vangla kodukorras

ettenähtud tingimustel. Kaebaja enda kohustus on hoida oma riided ja asjad puhtad. Kohtule ei

nähtu asjaolusid, mis viitaksid võimalusele, et 19. mai 2025. a ümberpaigutamine oleks

tekitanud kaebajale selliseid ülemääraseid kannatusi, mis võiksid küündida mittevaralise kahju

tekkimiseni. Samuti ei ole tõendatud kaebaja väited Tartu Vangla tekitatud varalise kahju kohta.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Y.N-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse

tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine

9. Kohtule on Tartu Vangla esitanud 13. augustil 2025. a kohtunõude vastuse lisadena 10

videosalvestist, millest nähtub ja kuuldub, kuidas kaebaja saadetakse 19. mail 2025 kella 15.30

paiku S8 eluosakonda kambrisse nr 473. Salvestistelt on näha ja kuulda, kuidas toimub vestlus

kaebaja ja kaaskinnipeetava GS vahel, kuidas nad vestlevad ametnikega, kuidas kaebaja oma

asju sorteerib ja kambrisse tõstab käru pealt, kuidas kaebaja jalutuskäigule viiakse ja talle

helistamist võimaldatakse ning kuidas hiljem vanglaametnikud kaebaja asjad kambrist nr 473

uuesti käru peale tõstavad.

10. Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1

kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel

kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige

riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud

teabe kaitseks.

11. HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal

olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest

ärakirju. Vastavalt HKMS § 88 lg-le 2 võib HKMS § 88 lg-s 1 nimetatud õigust piirata HKMS

§ 79 lg-s 1 loetletud alustel. HKMS § 79 lg 1 p 1 kohaselt on üheks selliseks aluseks riigi

julgeoleku või avaliku korra tagamise, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmise

või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse vajadus. Menetlusosalisele ei anta

luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam

menetlusosalise õigusest toimikuga tutvuda (HKMS § 88 lg 2 teine lause).

12. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1, võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise

menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või

avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2 kohaselt on

menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes

tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla

menetlustoimingu juures. Menetlusosaline eemaldatakse menetlustoimingult minimaalses

võimalikus ulatuses (HKMS § 79 lg 4 esimene lause).

3-25-2396

13. Kohus nõustub vastustajaga, et praeguses asjas esinevad alused kohtule esitatud

videosalvestiste osas menetluse kinniseks kuulutamiseks, kuivõrd need sisaldavad teavet Tartu

Vangla turvasüsteemide ja turvameetmete kohta ning nende sisu saladuses hoidmine on seetõttu

vajalik avaliku korra tagamiseks. Samuti ei ole põhjendatud lubada kinnipeetavast kaebajal

videosalvestistega tutvuda. Vastustaja huvi saladuse hoidmiseks kaalub praegu üles kaebaja

huvi videosalvestistega tutvuda. Kuigi rinnakaamera kandmine ametniku riietuse küljes on

kinnipeetavale nähtav, sisaldavad ka sellised salvestised teavet turvasüsteemide kohta, mille

kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud. Seega tuleb vangla julgeoleku tagamiseks ja

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks piirata kaebaja juurdepääsu 13. augustil

2025 esitatud videosalvestistele. Kohtu hinnangul ei jää kaebaja õigused seeläbi kaitseta. Kuna

toimunud sündmuse üks osalistest oli kaebaja, on temale üldjoontes teada videosalvestistelt

nähtav intsident ja selle asjaolud. Kohus kuulutab haldusasja menetluse 13. augustil 2025

kohtule edastatud videosalvestiste osas kinniseks ning piirab HKMS § 88 lg 2 alusel koosmõjus

HKMS § 79 lg 1 p-ga 1 kaebaja õigust nimetatud videosalvestisega tutvuda ja saada sellest

koopiaid. Samuti eemaldatakse kaebaja asjas kohtuistungi toimumise korral videosalvestise

uurimiselt (HKMS § 79 lg 1 p 1).

14. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Samuti jääb kaebuse tagastamise

tõttu läbi vaatamata kaebaja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks.

15. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja ja teiste kinnipeetavate nimed

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)