3-26-173/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

01.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-173

Haldusasi

S.K kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 11.12.2025

otsusele nr 2-15/25/844

Menetlusosalised

Kaebaja – S.K

Vastustaja – Eesti Advokatuur

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.01.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

S.K määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse S.K määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.01.2026 määruse

peale.

2. Jätta S.K määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.01.2026 määrus

muutmata.

3. Avaldatavas lahendis asendada kaebaja ja Q nimed ning tsiviilasja number

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.K (kaebaja) esitas Eesti Advokatuuri aukohtule 30.10.2025 kaebuse seoses

vandeadvokaadi abi Q kutsetegevusega. Advokaat esindab kaebaja lapse ema tsiviilasjas nr

X-XX-XXXX. Kaebajale on jäänud mulje, et advokaat ei valda kohtumenetluses osalemiseks

piisavalt eesti keelt. Advokaadil on istungitel kaasas isiklik tõlk. Ka kohtunik pani 20.01.2022

istungil tähele, et advokaat esitab kohtule taotlusi, mis ei ole seadustega kooskõlas. Advokaat

ei saa täpselt aru, milliseid avaldusi ta on kohtule esitanud. Kaebaja advokaat mainis

tsiviilasjas nr X-XX-XXXX, et kui Q poleks menetluses osalenud, oleks vaidlus ammu

lahenenud. Kohtunik korraldas vanemate ärakuulamiseks 20.11.2023 istungi, kus pidid

osalema osapooled ilma esindajateta. Q eiras kohtuniku korraldust ja ilmus istungile. See

segas kohtuniku tööd ja istung ei andnud tulemust. Advokaat ei informeeri oma klienti tema

3-26-173

kohustustest ja kohtulahenditest. Võimalik, et advokaat ei mõista kohtulahendite sisu.

Advokaat teeb oma klientide nimel põhjendamatuid päringuid ning keeldub esindusõiguse

tõendamisest.

2. Eesti Advokatuuri aukohus jättis 11.12.2025 otsusega nr 2-15/25/844 kaebuse läbi

vaatamata osas, mis puudutab Q tegevust 20.01.2022 ja 20.11.2023 istungitel (p 1), ning

muus osas aukohtumenetluse algatamata seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega (p

2).

Kaebus on osaliselt esitatud hilinemisega (advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1). Kaebus

laekus aukohtule 30.10.2025, kuid kaebaja etteheited on seotud mh 20.01.2022 ja 20.11.2023

istungitel toimunuga. Kuna kaebaja oli neis tsiviilasjades menetlusosaline, pidi ta advokaadi

kahtlust äratavast käitumisest teada saama juba istungil. Kaebaja väide, et ei olnud varem

teadlik võimalusest esitada advokaadi tegevuse peale kaebus aukohtule, ei ole tõene. Kaebaja

esitas sama advokaadi peale kaebuse ka 11.01.2024 ning aukohus tegi selle kohta 01.02.2024

otsuse. Kaebaja ei ole toonud välja muid põhjusi, miks ta ei saanud kaebust varem esitada.

Seega 2022. ja 2023. a sündmuste osas jääb kaebus läbi vaatamata.

Aukohtule esitatud materjali kohaselt on advokaat esindanud alates 2019. a-st erinevates

vaidlustes kaebaja endist elukaaslast ja nende ühist last. Advokatuuri liikmeks saab võtta

vastu vaid isiku, kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt (AdvS § 23 lg 1 p 4). Keeleseaduse § 26

lg 5 järgi ei pea eesti keele tasemeeksamit sooritama isik, kes on sooritanud eestikeelse

kutseeksami ja töötab kutsetunnistusel märgitud kutsealal. Q on sooritanud vandeadvokaadi

abi eksami ning on alates 2012. a-st Eesti Advokatuuri liige. Sellega on tema keeleoskus

tõendatud. Keeleameti kirjast ei saa järeldada, et advokaadi keeleoskus on puudulik. Kuulates

kohtuistungi helisalvestisi, võib täheldada, et advokaadil on aktsent ja lausestus ei ole

korrektne (millele viitab ka Keeleamet). Samas ei sega see advokaadi mõistmist. Advokaadi

sõnavõtud on arusaadavad ning tema kirjalikud dokumendid on piisavalt korrektsed,

osutamaks kvaliteetset õigusteenust. Aukohtule teadaolevalt ei ole advokaati menetlustest (mh

keeleoskuse tõttu) kõrvaldatud. Istungitel tõlgi kasutamise kohta selgitas advokaat, et tõlk oli

mõeldud kliendi tarbeks ning selliselt sai advokaat ise paremini keskenduda kohtuistungil

toimuvale. Advokaadi selgitused on põhjendatud ja ammendavad ning aukohtul puudub alus

neis kahelda.

Pole alust arvata, et Q on rikkunud teavitamis- ja selgitamiskohustust. Advokaat selgitas

aukohtule, et on enda klienti korrektselt menetluste käigust ja lahenditest teavitanud.

Advokaat ei vastuta selle eest, kuidas klient mõistab kohtulahendit või kuidas ta seda

vastaspoolele esitleb.

Aukohtule esitatud materjalist ei nähtu, et Q oleks esitanud kohtule ilmselgelt asjakohatuid

taotlusi või eksitavaid või kliendi huvidega vastuolus olevaid seisukohti. Asjaolu, et kohus

jättis tõendite kogumise taotluse rahuldamata, ei tähenda, et advokaat ei tunne seadust. Ka

see, et Q vaidles vastaspoole advokaadile vastu ning vastaspoole advokaat leidis, et Q

osavõtuta oleks menetlus kiirem, ei anna alust seada advokaadi asjatundlikkust kahtluse alla.

Kohtu loata istungile ilmumise kohta selgitas Q, et esialgu osales tema klient ärakuulamisel

üksi (video teel). Seejärel liitus istungiga ootamatult vastaspoolt esindav advokaat, kes

hakkas Q klienti verbaalselt ründama. Kuna klient oli ehmunud, ei osanud eesti keelt ja vajas

advokaadi abi, liitus ärakuulamisega ka Q. Arvestades tekkinud olukorda ja kliendi palvet,

tegutses advokaat kliendi huvidega kooskõlas ning talle ei ole põhjust ette heita kutse-eetika

rikkumist. Kui advokaadi osavõtt segas ärakuulamist, oli kohtul võimalik paluda advokaadil

lahkuda.

2(5)

3-26-173

Q edastas kaebajale 02.10.2025 kell 16.31 tema lapse ema e-kirja, milles viimane kinnitas, et

advokaadile on antud volitus esindada last suhtlemisel kaebajaga elatist puudutavates

küsimustes. See e-kiri on esindusõiguse tõendamiseks piisav. 02.10.2025 kell 16.51 saadetud

e-kiri, milles advokaat märkis, et ei pea kaebajale midagi saatma ega temaga suhtlema ilma

kliendi täiendava käsundita, on resoluutne, kuid siiski viisakas ja kutse-eetikaga kooskõlas.

3. S.K esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse aukohtu 11.12.2025 otsuse tühistamiseks ja

vastustaja kohustamiseks viima läbi distsiplinaarmenetlus Q suhtes.

Kaebaja ei teadnud, et aukohtusse pöördumiseks on sätestatud kindel tähtaeg. Aukohus ei

arvestanud kaebaja selgitustega. Lisaks jättis aukohus tähelepanuta, et Eesti Advokatuuri

kodukorra § 56 lg 2 teise lause järgi võib aukohus viia läbi menetluse kutse-eetilise hinnangu

andmiseks advokaadi tegevuse suhtes ka pärast distsiplinaarkaristuse määramiseks ette nähtud

tähtaja möödumist. Kaebaja esitas aukohtule põhjendused ja tõendid selle kohta, et advokaat

ei ole kohtu ja vastaspoolega suheldes käitunud väärikalt, korrektselt ja lugupidavalt.

Aukohus ei ole oma seisukohti piisavalt motiveerinud. Otsuses puuduvad põhjendused, miks

ei saa pidada eetikakoodeksi rikkumisteks advokaadi käitumist 20.11.2023 toimunud istungil

ning kaebajale 01.10.2025 ja 02.10.2025 e-kirjade saatmist. Tugeva aktsendiga rääkimine

võib raskendada advokaadi mõistmist. Aukohus ei ole hinnanud advokaadi

menetlusdokumentide sisu ja kvaliteeti. Aukohus on jätnud tähelepanuta kaebaja esitatud

helisalvestised, milles nähtub, et advokaadil võib esineda raskusi enda väljendamisel just

vähese eesti keele oskuse tõttu. Aukohus ei ole andnud hinnangut advokaadi käitumisele

üldiselt. Ebaõiged on advokaadi selgitused seoses 20.11.2023 toimunud istungiga. Advokaadi

puudulik keeleoskus ning pidev valeinfo esitamine annavad aluse kahelda advokaadi

pädevuses tegutseda Eesti Advokatuuri liikmena. Kaebuses nimetatud asjaolud annavad aluse

viia läbi distsiplinaarmenetlus. Kuna aukohus ei alustanud advokaadi suhtes menetlust, siis ei

saa vaidlustatud otsus olla õiguspärane.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 27.01.2026 määrusega kaebuse.

Aukohtumenetluse peamine eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid

õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle. Kuigi AdvS § 16

lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole

aukohtumenetluse algatamiseks ja AdvS § 18 annab õiguse esitada aukohtu otsuse peale

halduskohtule kaebuse, eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud haldusakt

või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi. Siinses asjas ei riku

advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste mittetuvastamine AdvS § 16 lg-s 1 ja § 18 lg-s

1 nimetatud huvitatud isiku (kaebaja) subjektiivseid õigusi. Seega tuleb kaebus selles osas

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Kaebus aukohtu otsuse tühistamiseks osas, millega jäeti kaebaja kaebus läbi vaatamata, tuleb

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Ei nähtu, et aukohus oleks rikkunud menetlusreegleid,

mistõttu ei saa kaebusega kaitstavate õiguste riive olla intensiivne. Samuti on kaebus selles

osas perspektiivitu. Kaebuse kohaselt ei ole aukohus arvestanud kaebaja selgitusega, et ta ei

olnud teadlik aukohtusse pöördumise tähtajast. See seisukoht ei ole õige. Asjaolust, et kaebaja

ei nõustu aukohtu hinnanguga, ei saa järeldada tema menetluslike õiguste rikkumist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. S.K palub 11.02.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.01.2026

määrus ja saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

3(5)

3-26-173

Advokaatidel on advokaadi kutse-eetika kohaselt teatud kohustused ka kolmandate isikute

ees. Näiteks tuleb advokaadil eetikakoodeksi §-de 20 ja 21 alusel suhelda kohtu ja

menetlusosalistega väärikalt ja viisakalt. Kui advokaat rikub neid kohustusi isiku ees, kes ei

ole tema klient, siis kahjustab ta sellise tegevusega kolmandate isikute huve. Sellisel juhul on

ka kolmas isik huvitatud isik AdvS § 18 lg 1 mõttes. Kuigi huvitatud isikul ei ole õigust

nõuda advokaadi karistamist, on huvitatud isikul aukohtumenetluses õigus korrakohasele

menetlusele (Riigikohtu 06.02.2025 määrus nr 3-24-146, p 8). Aukohus ei ole kohaldanud

õigesti kaalutlusõigust (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 1). Seega ei olnud aukohtu

menetlus korrakohane ja see rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuna kaebaja subjektiivseid

õigusi on rikutud, on kaebajal õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse (HKMS § 44 lg 1).

Halduskohtu seisukoht kaebeõiguse puudumisest on ennatlik. Hinnangu andmiseks oleks

halduskohus pidanud võtma kaebuse menetlusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu 27.01.2026 määruse tühistamiseks.

8. Kaebuse sisuline läbivaatamine halduskohtus eeldab, et vaidlustatud haldusakt või

toiming saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi (HKMS § 44 lg

1). AdvS § 16 lg 1 näeb huvitatud isikule ette võimaluse pöörduda aukohtumenetluse

algatamise taotlusega advokatuuri aukohtu poole. Aukohus algatab aukohtumenetluse, kui

advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused (AdvS § 16 lg 2). AdvS § 16 lg-s

1 nimetatud huvitatud isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda aukohtumenetluse algatamist

ning aukohtumenetluse tulemus ei kaitse ka advokaadi karistamise korral huvitatud isiku

subjektiivseid õigusi. Võimalus pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole põhiseaduslikult

nõutav õiguskaitsevahend, vaid selle eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse

distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine (Riigikohtu 01.07.2022 otsus nr 3-20-

1214, p 10). Huvitatud isikul on aukohtumenetluses üksnes õigus korrakohasele menetlusele

(Riigikohtu 06.02.2025 määrus nr 3-24-146, p 8). Sisuliselt saab aukohtu otsust vaidlustada

advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud (Tallinna

Ringkonnakohtu 19.10.2023 otsus nr 3-21-1856, p 13 ja seal viidatud varasem praktika).

9. Eespool toodust tuleneb, et aukohtu 11.12.2025 otsus nr 2-15/25/844 ei riiva kaebaja

materiaalseid subjektiivseid õigusi. Seetõttu ei pea kohus siinses asjas hindama aukohtu

otsuse sisulist õiguspärasust (nt kas väidetava distsiplinaarsüüteo asjaolud on tuvastatud

õigesti või kas aukohus on teinud kaalutlusvigu), vaid piirdub pädevus-, menetlus- ja

vorminõuete järgimise kontrolliga.

10. Aukohus ei eksinud, kui jättis kaebuse seoses advokaadi käitumisega 20.01.2022 ja

20.11.2023 istungitel läbi vaatamata. AdvS § 16 lg 1 teise lause kohaselt tuleb taotlus

aukohtumenetluse algatamiseks esitada kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil taotluse esitaja

sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Kaebaja ei ole

vaielnud vastu aukohtu seisukohale, et ta pidi advokaadi käitumisest istungitel teada saama

nende toimumise ajal (dtl 6). Seega tulnuks kaebajal pöörduda aukohtu poole seoses

20.01.2022 istungiga hiljemalt 20.07.2022 ning seoses 20.11.2023 istungiga hiljemalt

20.05.2024, kuid kaebaja taotles aukohtumenetluse algatamist alles 30.10.2025. Asja

4(5)

3-26-173

materjalide põhjal ei olnud aukohtul alust ennistada taotluse esitamise tähtaega, sest kaebaja

ei toonud välja mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks. Kaebaja väide, et ta ei olnud

aukohtusse pöördumise tähtajast teadlik, ei ole kooskõlas tema varasema tegevusega, kuna ta

on kaevanud sama advokaadi peale aukohtule ka varem.

11. Aukohus ei rikkunud uurimis- ja põhjendamiskohustust. Aukohus hindas kaebaja väidete

põhjal advokaadi tegevust vaidlustatud otsuse p-des 6–11. Aukohus võttis otsuse tegemisel

lisaks menetlusosaliste seisukohtadele arvesse ka muid asjakohaseid materjale, näiteks

kaebaja esitatud helisalvestised, Keeleameti 03.11.2025 e-kiri, advokaadi 02.10.2025 e-kirjad

(vt aukohtu otsuse p-d 6 ja 11). Kaebaja selgitas halduskohtule, et pöördus aukohtu poole

eelkõige põhjusel, et advokaat ei valda piisavalt eest keelt ning ta ei pruugi olla piisavalt aus

ja kõlbeline, et tegutseda advokaadina (dtl 11). Aukohus ei jätnud neid väiteid sisuliselt

hindamata, v.a 20.01.2022 ja 20.11.2023 istungitega seonduvad väidetavad rikkumised, mis

olid esitatud hilinemisega ja mida aukohus ei pidanudki hindama (AdvS § 16 lg 1 ls 2).

Kaebajale ei teki õigust aukohtu otsuse vaidlustamiseks selle tõttu, et ta pole nõus aukohtu

analüüsi ja seisukohtadega.

12. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 27.01.2026 määrus

muutmata.

13. Kaebaja ja Q õiguste kaitseks asendatakse määruse avaldamisel nende nimed ja kaebajaga

seotud tsiviilasja number tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)