3-25-2340/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2340

Määruse kuupäev

31. märts 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

U.L-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses külma kambrisse paigutamisega ajavahemikul

28. detsember 2023 kuni 14. veebruar 2024

RESOLUTSIOON

1. Tagastada U.L-i kaebus.

2. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinnipeetav U.L (edaspidi kaebaja) esitas 15. juulil 2025 Tartu

Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt hüvitist 2000 eurot selle eest, et teda

paigutati põhjendamatult 28. detsembril 2023 külma kartserikambrisse 402, kus teda hoiti

kuni 14. veebruarini 2024. Kaebuse kohaselt oli kambris väga külm (miinuskraadid), kuna

radiaator ei töötanud – see oli katlakivist ummistunud, ümbritsetud metallist korpusega ega

andnud sooja. Radiaator vahetati kambris ära alles 12. jaanuaril 2024, sest see külmus lõhki.

Kaebaja ei saanud selles kambris öösiti magada külma õhu tõttu, vererõhk tõusis kõrgeks,

tema ninas olevad veresooned lõhkesid ja veri sattus hingamisteedesse. Isegi kui kaebaja sai

väheseks ajaks tukkuma jääda, oli see ohtlik, kuna võis põhjustada lämbumise oma vere sisse.

Kaebajal on halb verevarustus, südamekahjustus ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus.

Kaebaja ei saanud hingata, tal tekkis pidev ja tugev peavalu, valud rindekeres ja köha.

Kambris 402 viibimine oli kaebajale eluohtlik, arvestades tema kõrget vanust ja väga halba

terviseseisundit. Kaebaja väitel kaasnesid talle väga külmas kambris viibimisega

põhjendamatud kannatused, tema tervis sai kahjustada ning tema inimväärikust alandati.

2. Tartu Vangla edastas vastusena kohtunõudele U.L-i 15. aprillil 2025 registreeritud kahju

hüvitamise taotluse nr 1-9/2-25/166-1 ja Tartu Vangla 17. juuni 2025. a otsuse nr 1-9/2-

25/166-2, millega jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.

3. Tartu Vangla edastas täiendavalt kohtule U.L-i 4. jaanuari 2024. a pöördumise nr 6-

24/24/52-1, Tartu Vangla 29. jaanuari 2024. a vastuskirja nr 6-24/24/52-2 ja õiendid

temperatuurimõõtmiste kohta. Lisaks edastas vangla kohtule inspektor-kontaktisiku L. Õkva

3-25-2340

13. märtsi 2026. a selgituse kambris oleva küttekeha seisukorra kohta ja Tartu Vangla 5.

jaanuari 2024. a ettekande nr 2-24-102. Tartu Vangla teatas, et nende käsutuses ei ole

tõendeid U.L-i terviseseisundi kohta vaidlusalusel ajavahemikul.

4. Sihtasutus Viljandi Haigla esitas vastusena kohtunõudele kaebaja tervisekaardi väljavõtte

ajavahemiku 28. detsember 2023 kuni 14 . veebruar 2024 kohta.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 37 lg 2 p-le 4 ja riigivastutuse seaduse § 9 lg-le 1. Kaebaja nõuab mittevaralise

kahju hüvitamist Tartu Vanglalt selle eest, et teda hoiti 28. detsembrist 2023 kuni 14.

veebruarini 2024 külmas kartserikambris. Vangla alandas kaebaja väärikust ja kahjustas tema

tervist. Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (HKMS § 47 lg 2, VangS § 11

lg 8).

6. Kohus leiab, et U.L-i kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, sest kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

6.1.

Kaebuse kohaselt seisnes vangla õigusvastane tegevus selles, et kaebaja paigutati

põhjendamatult kartserikambrisse, kus oli väga külm. Tartu Vangla selgitas 17. juuni 2025. a

otsuses, et kaebaja oli paigutatud perioodil 28. detsembrist 2023 kuni 14. veebruarini 2024 S-

eluhoone kambrisse 402. Kamber 402 on tugevdatud kamber, kuhu üldiselt paigutatakse

kinnipeetavad, kes kannavad kartserikaristust või kelle suhtes on kohaldatud täiendavaid

julgeolekuabinõusid. Kaebaja suhtes ei pööratud aga vaidlusalusel ajavahemikul täitmisele

ühtegi distsiplinaarkaristust ja tema suhtes ei kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid.

Kuigi kaebaja oli paigutatud tavarežiimil olles tugevdatud kambrisse vastab kamber 402

VangS § 45 lg-s 1 ja VSKE § 7 lg-s 1 kehtestatud üldistele nõuetele. See tähendab, et kamber

402 on tingimuste poolest normaalseks elutegevuseks sobilik ja sarnaneb iseenesest üldiste

tunnuste poolest tavakambrile, sh sisustuselementide poolest.

VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku (EhS) alusel

eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks

vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. EhS § 11 lg 4 alusel majandus- ja

taristuministri 2. juuli 2015. a määrusega nr 85 kehtestatud „Eluruumile esitatavad nõuded“ §

4 lg-s 4 on sätestatud, et kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi

siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18ºC.

Kambris 402 teostati temperatuurimõõtmisi 30. detsembril 2023 kell 15:53 ja kell 20:25 ning

2. jaanuaril 2024 kell 10:30 (mõõtmistulemused fikseeritud õienditega). Koostatud õienditest

nähtub, et mitte ühelgi mõõtmisel ei jäänud temperatuur kambris alla 18ºC ning enamasti oli

temperatuur kambris üle 20ºC. 2. jaanuari 2024 hommikul oli kambri 402 ruumi temperatuur

kambri laua peal mõõdetuna 21,9ºC ja seda vaatamata sellele, et avalikult kättesaadava

Keskkonnaagentuuri veebilehe andmetel oli keskmine õhtutemperatuur sel päeval Eestis -

18ºC. Kohus nõustub vanglaga, et kinnipeetava väited, et kambris 402 oli niivõrd külm, et

kruusis olevale veele tuli jääkirme peale, ei ole usutavad ega ka millegagi tõendatud.

Olukorras, kus õues valitsesid parasjagu väga madalad miinuskraadid, kuid vangla ruumides

oli temperatuur üle 20ºC, pidid kambri küttekehad ilmselgelt töötama ja andma piisavalt

sooja. Kaebaja ei viibinud kambris 402 ka suletud režiimil, mistõttu oli tal võimalik hoida

kambriust avatuna ja temperatuur sai ühtlustuda osakonna temperatuuriga. Seega ei nähtu

3-25-2340

kohtule, et vangla oleks paigutanud kaebaja kambrisse, mille siseõhu temperatuur ei oleks

vastanud nõuetele.

Kohtule esitatud Tartu Vangla 5. jaanuari 2024. a ettekandest nr 2-24-102 nähtuvalt lõhkus

kaebaja ise 5. jaanuaril 2024 oma kambris oleva küttekeha ära. Vanemvalvuri ettekandes on

märgitud, et sel päeval kella 15.03 ajal S-7 osakonnas ringkäiku tehes märkas valvur, et

kambri 402 põrand on veega kaetud, kambris 402 viibis kinnipeetav U.L . Kinnipeetava käest

uurides, mis kambris juhtus, ei osanud ta midagi öelda. Kambri lähemal vaatlusel märkas

valvur, et kambri radiaatori juurest tilgub ning see on seina küljest imelikult lahti. Kohale

tulid töömehed ja töömeestega koos käidujuht A. Ilves, kes tuvastas, et radiaatori otsas oli

mõra ja mõra juurest oli osa ära paindunud. Kinnipeetava asjade hulgast avastati radiaatori

pealmine võre ja otsa plekk, mis oli muljutud (toimetatud töökotta). Radiaator sai kambris

vahetatud. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, nagu oleks radiaator kambris külma tõttu

lõhkenud ja radiaator vahetatud 12. jaanuaril 2024.

6.2.

Kohtu hinnangul ei riivanud kaebaja õigusi intensiivselt kambrisse 402 paigutamine

ega selle kambri tingimused. Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja väidetavad

terviseprobleemid ei saanud olla põhjustatud just kambri 402 tingimustest, sh kambri

õhutemperatuurist. Kaebaja väitis kahju hüvitamise taotluses, et tal esinesid mitmed

terviseprobleemid juba varasemalt, sh krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja probleemid

verevarustusega. Tartu Vangla on 29. jaanuari 2024. a vastuskirjas nr 6-24/24/52-2

kinnitanud, et tervishoiutöötajad on käinud korduvalt kaebaja terviseseisundit hindamas.

Kohtu hinnangul on kaebaja väited kambrisse 402 paigutamisega tema tervise ohtu seadmise

osas otsitud ja paljasõnalised. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et kaebaja oli äärmiselt

närviline ja avaldas karjudes rahulolematust enne ümberpaigutamist 28. detsembril 2023,

kuna ei soovinud kambrisse 402 minna. Kaebaja ärevus ja närvilisus tundus olevat peamine

hüpertensiooni põhjustaja. Kaebajale määrati ravi, mh muutis psühhiaater ravi. Tervisekaardi

sissekannetest nähtuvalt käisid tervishoiutöötajad kaebaja kambris tema vererõhku mõõtmas

nii 28., 29., 30. detsembril 2023. 5. jaanuaril 2024 tehtud sissekandes on märgitud, et

kambritemperatuur oli soe ja aurune, kinnipeetav pesi midagi WC-s; patsient kuri kambri

vahetuse peale ja arvab endiselt, et kambris on külm ja tal on seljavalu pluss neeruhaigus

sellest külmetamisest. Samas arvas kinnipeetav, et uriinianalüüsi ei oleks vaja olnud teha, see

ei näitavat midagi. Lisaks keeldus kaebaja vereanalüüsist ja CRP analüüsist 17. jaanuaril

2024. Kaebaja tervisemuredega tegeleti siiski järjepidevalt nähtuvalt tervisekaardi 1., 2., 4.,

5., 8. 17., 23., 25. ja 29. jaanuari 2024. a sissekannetest. Kaebaja avaldas tervishoiutöötajatele

korduvalt rahulolematust kambrisse 402 paigutamise osas ja soovis, et teda paigutatakse teise

kambrisse meditsiinilistel näidustustel, kuid arst meditsiinilise sekkumise vajadust ei näinud

(vt 25. jaanuari 2024. a sissekanne). Kohtule ei nähtu kokkuvõttes ühtegi asjaolu, mis viitaks

võimalusele, et kambris 402 ajavahemikul 28. detsembrist 2023 kuni 14. veebruarini 2024

viibimine oleks saanud põhjustada kaebajale selliseid ülemääraseid kannatusi, mis võiksid

küündida mittevaralise kahju tekkimiseni ehk oleksid alandanud kaebaja väärikust või

põhjustanud talle tervisekahju.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus U.L-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse

tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 178 lg 3, §

179 lg 4).

3-25-2340

(allkirjastatud digitaalselt)