3-26-137/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-137

Määruse kuupäev

31. märts 2026

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Oleg Poltraki kaebus Tartu Vangla vastu seoses

avaldustele vastamisega

Menetlusosalised

Kaebaja: Oleg Poltrak

Vastustaja: Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Tartu Vangla dokumendiregistri

andmed dokumendi 2-2/2-25/6890-2 kohta.

2. Tagastada kaebus.

3. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

6. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 8).

ASJAOLUD

1. Kaebaja Oleg Poltrak esitas 16.01.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja esitas Tartu

Vanglale kaheksa erinevat avaldust, kuid vangla vastas ühe vastusega. Vastuse number on 2-

2/2-25/6890. Kaebaja soovib, et iga vastus oleks eraldi.

Kaebaja märkis, et ta sai vastuse 12.12.2025 ning esitas vaide selle peale, et vangla vastas

talle ühe vastusega. Vaie lahendati 15.01.2026 nr 1-8/2-26/14 ja vangla jälle vastas ühe

vastusega. Kaebaja taotles riigilõivust vabastamist ja riigi õigusabi (esindajat).

KOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Vangla avaliku dokumendiregistri andmetest lähtub, et vastus numbriga 2-2/2-

25/6890-2 on antud 12.12.2025 vastusena kaheksale erinevale teabenõudele. Kohus võtab

dokumendiregistri andmed asja juurde.

3. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel,

kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse

kaitseks. See tähendab, et kaebajale peab kuuluma subjektiivne avalik õigus, mida kaebaja

soovib kohtule kaebuse esitamise teel maksma panna.

4. Kaebaja on esitanud vastustajale kaheksa avaldust, mida vastustaja on käsitlenud

teabenõuetena. Vastustaja on andnud teabenõuetele ühtse vastuse.

Avaliku teabe seaduse § 17 tuleneb kaebajale õigus saada vastus teabenõudele. Sarnaselt

tuleneb märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise

seaduse § 5 lõikest 1 subjektiivne õigus saada vastus märgukirjale või selgitustaotlusele.

Ühestki õigusnormist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et igale teabenõudele,

märgukirjale või selgitustaotlusele tuleb vormistada eraldi vastus. Vastuse mitmele

teabenõudele, märgukirjale või selgitustaotlusele võib esitada ühtsena. See tähendab, et

kaebajal puudub kaebeõigus ja kohus tagastab kaebuse.

5. Kaebusest ei nähtu, et kaebajal oleks etteheiteid talle antud vastuse sisule. Ka kohtueelse

menetluse osas väitis kaebaja, et ta esitas vaide põhjusel, et talle anti ühtne vastus, mitte

põhjusel, et ta ei ole rahul vastuse sisuga.

6. Kaebuse tagastamise korral ei lahenda kohus kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest

vabastamiseks.

7. Kohus jätab riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata. Määruse punktis 2-5 toodu tähendab, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks

käesoleva kohtuasja raames on ilmselt vähene.

8. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik Karin Jõks