2-25-21819/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-21819 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2026, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-21819 Tsiviilasi V.Q hagi Y.Q vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V.Q (isikukood: XXX; aadress: XXX-i, 48106 XXX); Hageja seaduslik esindaja (eestkostja): D.Z.S (registrikood:

XXX;

aadress:

XXX, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond; e-post: XXX); Volitatud esindaja: Iiri Sepping (e-post:); Kostja: Y.Q (isikukood: XXX; aadress: xxxxxxxxxx XXX, 65608 XXX; e-post:). Menetluse liik Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Vika V.Q Y.Q ülalpidamiseks alates 15.12.2025 kuni V.Q täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxx, igakuine elatis summas 301,74 eurot (282,31 eurot baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast eelneval kalendriaastal) - 40 eurot (50% lapsetoetusest). Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Lisanduv 3% keskmisest brutokuupalgast indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt brutokuupalga muutusele. Seaduses sätestatud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse muutumise korral arvestatakse alates toetuste muutumisest toetuste muutunud suurust. Alates toetuse maksmise lõpetamisest ei arvestata elatise suurust määrates toetust.

3. Elatis tuleb tasuda hageja V.Q arveldusarvele nr EE192200221072283333 Swedbank AS-is. Makse selgitusse märkida „Elatis“.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

1 (3)

6. Jätta menetluskulud kostja Y.Q kanda. Menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Kohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-21819, s.o V.Q hagi Y.Q vastu elatise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise miinimumsummas alates hagiavalduse esitamisest.

Kohus võttis 13.01.2026 määrusega hagiavalduse menetlusse ning edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega. Kostja sai menetlusdokumendid kätte 13.01.2026 kättetoimetamise portaali (KÄPO) vahendusel. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Rahvastikuregistri andmetel on VxxxxV.Q Y.Q ema. Seega on kostja kui hageja ema kohustatud hagejat ülal pidama.

PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

2 (3)

tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 4). Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (PKS § 101 lg 5). PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.04.2025 on elatise baassumma 282,31 eurot ja keskmine brutokuupalk 1981 eurot. Kostjal on üks alaealine laps, s.o hageja. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori (), mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik lihtsustatud korras välja arvutada PKS § 101 alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist. Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada laste sünniajad ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ja lasterikka pere toetust ning mitu ööpäeva aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus. Kohus mõistab alates 15.12.2025 hageja kasuks välja igakuise elatise summas 301,74 eurot, sh 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3 % Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)

- 40 eurot (50% lapsetoetusest) ning seda kuni hageja täisealiseks saamiseni 02.08.2037. Nimetatud summa muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega ning on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest. Ka ei ole hageja osalenud menetluses lepingulise esindaja vahendusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)