2-26-4612/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Kohtujurist

Katalyn Tähismaa

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-4612

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu) avaldus D. K. vastu kahjuhüvitise

3545,12 euro ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

3913,82 eurot

Menetlustoiming

Avaldusest loobumise vastuvõtmine ja asjas menetluse

lõpetamine ning riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829),

lepinguline esindaja Arvi Luhakooder

Puudutatud isik D. K. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu) avaldusest loobumine.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-26-4612 menetlus.

3. Tagastada avaldajale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot, AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal arvelduskontole nr XXX, märkides selgitusse:

„XXX, tsiviilasi 2-26-4612“.

4. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud D. K. kanda.

2. Välja mõista D. K.-lt AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu) kasuks riigilõiv 25 eurot ja õigusabikulud 450 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb D. K.-l tasuda AB-le „Lietuvos

draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) käesoleva

kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, avaldaja) esitas

27.02.2026 Harju Maakohtule avalduse D. K. (puudutatud isik) vastu, milles palus puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 3545,12 eurot, seisuga 27.02.2026 viivise

8,87 eurot ja alates 28.02.2026 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

2. Kohus võttis 09.03.2026 määrusega avalduse menetlusse.

3. 30.03.2026 esitas avaldaja kohtule avalduse avaldusest loobumiseks. Puudutatud isik tasus

18.03.2026 avaldajale 3553,99 eurot, s.o põhinõude ja viivise (3545,12+8,87). Sellest

tulenevalt loobub avaldaja nõudest. Avaldaja palub jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel

puudutatud isiku kanda. Avaldaja selgitab, et menetluskulu on välja toodud 27.02.2026

avalduses. Avalduse kohaselt on avaldaja menetluskulud õigusabikulud 450 eurot (ilma

käibemaksuta) ja riigilõiv 50 eurot. Avaldaja palub tagastada pool riigilõivust, s.o 25 eurot, AB

Lietuvos draudimas Eesti filiaali arvelduskontole nr XXX, selgitusega XXX, tsiviilasi 2-26-

4612.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud avaldus loobumiseks tuleb TsMS § 429 lg 1 alusel

vastu võtta. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Ühtlasi lõpetab kohus TsMS §

428 lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse.

5. Kohus ei näe aluseid avaldusest loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus peab vajalikuks

seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral

uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel.

Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja

menetlus lõpetatakse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud

isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi. TsMS § 168 lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab

selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab

selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud paragrahvi

viies lõige näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praegusel

juhul on puudutatud isik nõude rahuldanud peale avalduse esitamist ja avaldaja taotleb

menetluskulude kindlaksmääramist ning palub jätta kulud puudutatud isiku kanda. Eeltoodut

arvestades on käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine

puudutatud isiku kanda kooskõlas TsMS § 168 lg 5 ja TsMS § 172 lg 1 teises lauses

sätestatuga.

7. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

8. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad

menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või

muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et avaldajal on

käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas avaldaja poolt kantavad

õigusabikulud menetluskulud.

9. Avaldaja on tasunud riigilõivu avalduse esitamisel 50 eurot, millest taotleb 25 euro

tagastamist. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu 25 euro näol on tegemist põhjendatud ja

vajaliku kulutusega, mis tuleb avaldajale puudutatud isiku poolt hüvitada.

10. Edasi kontrollib kohus avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on

avaldajale osutatud õigustoiminguid kokku 180 minuti ulatuses, tunnihinnaga 150 eurot

(käibemaksuta). Vastavalt menetluskulude nimekirjale moodustavad seega avaldaja kulud

õigusabile kokku 450 eurot. Kohus peab avaldaja esindaja õigusabiteenuse tunnihinda ja

ajakulu mõistlikuks ja põhjendatuks.

11. Kokkuvõttes mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuludena välja

riigilõivu summas 25 eurot ja õigusabikulud summas 450 eurot.

12. Menetluskulude hüvitamisel soovis avaldaja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab puudutatud isik avaldajale maksma

käesoleva määrusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

suuruses viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse

täitmiseni.

13. Kohus leiab, et avaldaja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub

rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust,

kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle

menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või

kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või

tema korraldusel muule isikule.

14. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 27.02.2026 riigilõivu 50 eurot. Seega

tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot. Vastavalt avaldaja

taotlusele tuleb kanda tagastatav riigilõiv, s.o 25 eurot, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

arvelduskontole nr XXX, märkides selgitusse: „XXX, tsiviilasi 2-26-4612“.

(allkirjastatud digitaalselt)