2-25-836/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaija Koik

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-836

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Xi vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

22 382,69 eurot

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10746479);

Hageja lepingulised esindajad: Sigrid Rahkema, Kristiine

Urb;

Kostja: X (isikukood: XXX).

Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi Xi vastu võla nõudes tagaseljaotsusega

osaliselt.

2. Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Swedbank AS-i ja Xi vahel

08.10.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 21-062830-VL tulenev põhivõlgnevus

14 000 eurot, intress 703,30 eurot ja viivis perioodi 15.02.2022– 31.03.2026 eest

8023,92 eurot.

3. Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt summas 14

000 eurot alates 01.04.2026 kuni põhinõude täitmiseni määras 13,9% aastas.

4. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi Xi vastu rahuldamata sissenõudmiskulude 50

eurot nõudes.

5. Jätta menetluskulud Xi kanda.

6. Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena välja 1500 eurot.

7. Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus Xile kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi

arvelduskontodest nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank –

EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank –

EE567700771003819792.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 16.01.2025 Harju Maakohtule hagi Xi (kostja)

vastu võla nõudes.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited:

2.1. Swedbank AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 08.10.2021 tarbijakrediidilepingu

nr 21062830-VL (leping).

2.2. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 15,05%, arvestades krediidisummat

14 000 eurot, intressimäära 13,9% aastas, krediidisumma tagastamise

lõpptähtpäeva 15.09.2026 ja osamaksete arvu 59.

2.3. Kostja sai lepingu alusel laenu summas 14 000 eurot.

2.4. Kostja ei teinud lepingu alusel ühtegi tagasimakset ning jäi viivitusse 15.11.2021,

15.12.2021, 15.01.2022 osamaksetega.

2.5. Krediidiandja saatis 24.01.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles

määras kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks.

2 / 9

2.6. Kuivõrd kostja võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, ütles

krediidiandja

14.02.2022 lepingu üles.

2.7. Krediidiandja loovutas 23.05.2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid.

3. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 14 000 eurot, intressi 703,30 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 5683,39 eurot ja viivise

alates 17.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga võrdses viivisemääras

13,90% aastas.

4. Kohus võttis 04.07.2025 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule

kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduse

kättesaamisest.

5. Kohus proovis 04.07.2025, 04.09.2025 ja 09.09.2025 hagiavaldust ja 04.07.2025 määrust

kostjale kätte toimetada avalikus e-toimikus, rahvastikuregistris märgitud e-posti

aadressidele xxx, xxx ja xxx. Menetlusdokumentide kostjale kättetoimetamine sel viisil ei

õnnestunud. Samuti proovis kohus 04.07.2025 toimetada hagiavaldust ja 04.07.2025

määrust kostjale kätte tähtsaadetisena rahvastikuregistris märgitud lisa-aadressil xxx ja

xxx. Kostjal ei ole rahvastikuregistris kehtivat elukoha aadressi. Eelnimetatud

rahvastikuregistris märgitud kontaktandmeid kasutades menetlusdokumentide kostjale

kättetoimetamine ei õnnestunud. Kohtule tagastatud väljastusteate kohaselt ei ela kostja

aadressil xxx.

6. Kuivõrd kohtule ei ole teada kostja aadress või viibimiskoht, toimetas kohus hagiavalduse

koos menetlusse võtmise määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg-te

1, 12 ja 5 alusel kostjale kätte avalikult 11.10.2025.

7. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 27.10.2025. Kostja vastust hagiavaldusele ei

esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

9. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei

ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega

jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu

(V. Kõve jt. TsMS II. Komm vlj § 407 p 3.17).

10. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

11. Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse ja tunnistaks selle tagatiseta

viivitamata täidetavaks (dtl 11). Kohus leiab, et TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud

tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud

tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine.

3 / 9

12. Kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud hageja põhinõude, sissenõutavaks

muutunud viivisenõude ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude osas ning selles

osas rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.

13. Hageja esile toodud asjaolude kohaselt andis krediidiandja lepingu alusel kostja käsutusse

rahasumma, mille kostja kohustus tagastama igakuiste osamaksetena ning mille

kasutamise eest kostja kohustus tasuma intressi. Kostja on füüsiline isik. Füüsilise isiku

puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, st

tarbijana (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07 p 22). Hageja esile toodud asjaoludest

ei nähtu, et kostja oleks lepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja on

hagiavalduses märkinud, et krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud lepingu puhul on

tegemist tarbijakrediidilepinguga. Hageja esile toodud asjaolusid arvestades vastab leping

kohtu hinnangul tarbijakrediidilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1

kohaselt.

14. Euroopa Kohtu praktikast johtub, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel hindama, kas

direktiivi 93/13 kohaldamisalasse kuuluv lepingutingimus on ebaõiglane, ja sel moel

tasandama tarbija ja müüja või teenuste osutaja vahelist ebavõrdsust, ning seda peab

tegema kohe, kui kohtu käsutuses on selleks vajalikud õiguslikud ja faktilised asjaolud

(EKo 17.05.2022, C600/19, p 37 ja seal viidatud varasem kohtupraktika, aga ka EKo

20.09.2018, C-448/17, p 45, EKo 14.06.2012, C-618/10, p 57, EKo 18.02.2016, C-49/14,

p 55, EKo 13.09.2018, C-176/17, p 71). Kohustus omal algatusel kontrollida, kas

tarbijalepingus sisalduvad teatavad tingimused on ebaõiglased, on kohtutele siduv

menetlusnorm (EKo 09.04.2024, C-582/21, p 66). Menetluste erisused ei saa kujutada

endast tegurit, mis võib mõjutada õiguskaitset, mis peab olema tagatud tarbijatele

direktiivi 93/13 sätete alusel (EKo 24.06.2022, C-725/19, p 45).

15. Seejuures on Euroopa Kohus leidnud, et direktiivi 93/13 artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada

nii, et sellega on vastuolus riigisisese õigusnormi tõlgendus, mis takistaks kohtul, kellele

müüja või teenuse osutaja on esitanud tarbija vastu hagi, mis kuulub selle direktiivi

kohaldamisalasse, ja kes teeb tagaseljaotsuse, sest tarbija ei ole ilmunud kohtuistungile,

kuhu teda kutsuti, võtmast menetlust korraldavaid meetmeid, mis on vajalikud, et hinnata

omal algatusel, kas müüja või teenuse osutaja esitatud nõude aluseks olevad

lepingutingimused on ebaõiglased, kui sel kohtul on kahtlusi nende lepingutingimuste

ebaõigluse osas kõnesoleva direktiivi tähenduses (EKo 04.06.2020, C-495/19, p-d 45, 46

ja 52).

16. Euroopa Kohtu praktikast johtub ka, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

kontrollima, kohe kui talle on teada selleks vajalikud asjaolud, kas krediidiandja on

täitnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008 direktiivi 2008/48/EÜ, mis

käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv

87/102/EMÜ (edaspidi direktiiv 2008/48) artiklis 8 sätestatud kohustuse ja kui ta tuvastab

selle kohustuse rikkumise, siis peab ta ilma tarbija vastavat taotlust ootamata toimima nii,

nagu riigisisene õigus sellise rikkumise korral ette näeb, austades sealjuures võistlevuse

põhimõtet (EKo 05.03.2020, C-679/18, p 18-24, 34).

17. Euroopa Kohtu praktikast johtub ühtlasi, et direktiivi 2008/48 artikkel 10 lg 2 paneb

siseriiklikule kohtule, kes lahendab nimetatud direktiivi tähenduses krediidilepingust

tulenevaid nõudeid käsitlevat vaidlust, kohustuse oma algatusel kontrollida kõnealuses

sättes ette nähtud teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad

siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest, tingimusel, et karistused vastavad

nimetatud direktiivi artiklis 23 esitatud nõuetele (EKo 21.04.2016, C-377/14, p 74).

4 / 9

18. Kohtu hinnangul järeldub ülalkäsitletud Euroopa Kohtu praktikast kogumis piisava

selgusega, et direktiivi 93/13 artiklitega 6(1) ja 7(1), direktiivi 2008/48 artiklitega 8, 10 ja

23 ning tõhususe põhimõttega oleks vastuolus selline riigisisene menetluskord, kus kohus

ei saa tagaseljaotsuse tegemisel omal algatusel kontrollida tarbijakrediidi tunnustele

vastavata ja eraldi kokku leppimata tingimusi sisaldava lepingu kehtivust tulenevalt

võimalikest ebaõiglastest lepingutingimustest või direktiivis 2008/48 sätestatud

kohustuste rikkumisest krediidiandja poolt.

19. Riigikohus on selgitanud, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja

seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja

kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas

lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS §

4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta

kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele ning kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on

rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust. Samuti

on Riigikohus juhtinud tähelepanu, et tagada tuleb kiirlaenusaajate seaduslike õiguste

kaitse (eelkõige ebaseaduslike kõrvalnõuete sissenõudmise vastu) ka kohtumenetluses,

eriti kui võlgnik ise menetluses ei osale, sh tagaseljaotsuste ja maksekäsu kiirmenetluse

puhul (RKTKm 05.03.2014, 3-2-1-186-13, p 25).

20. Erialakirjanduses on leitud, et kuna nii lepingu tüüptingimuse ebaõiglase laadi kui ka

tarbija krediidivõimelisuse kontrolli eesmärk on tarbijate huvide võrdselt kõrgetasemelise

kaitse tagamine, siis saab Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt pidada põhjendatuks, kui

kohus nõuab hagejalt tarbija krediidivõimelisuse nõuetekohast hindamist tõendavate

dokumentide esitamist ja seab need tagaseljaotsuse tegemise eelduseks. Samuti on

erialakirjanduses peetud võimalikuks tagaseljaotsuse tegemist reguleeriva TsMS § 407 lg

1 direktiiviga kooskõlas tõlgendamist, mis on riigisisese kohtu kohustuseks (P. Kalamees,

K. Saare. Kohtulahendi õigusjõu piirangud tarbija(krediidi) lepingute näitel: Euroopa

Liidu õiguse mõju Eesti menetlusõiguse normidele. Juridica 8-9/2025, p 2.2, lk 537-538).

21. Kohtu hinnangul tuleb TsMS § 407 lg 1 seega tõlgendada kooskõlas eelviidatud

direktiivide eelviidatud sätetega selliselt, et see ei välista kohtu kohustust omal algatusel

kontrollida nõude aluseks oleva tarbijakrediidi tunnustele vastava lepingu kehtivust.

22. Kohtule esitatud lepingudokumendist nähtub, et leping on kostja poolt digitaalselt

allkirjastatud, sisaldab VÕS § 404 lg-tes 2, 21 sätestatud andmeid, ning et tegemist ei ole

VÕS § 404 lg-s 23 või §-s 405 sätestatud lepinguga, mistõttu ei pea leping sisaldama ka

vastavaid andmeid. Seetõttu ei ole alust pidada lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks.

23. Hageja tõi esile, et krediidi kulukuse määr on 15,05% ning on arvutatud krediidisumma

14 000 eurot, intressimäära 13,90% aastas, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva

15.09.2026 ja osamaksete arvu 59 alusel.

24. Finantsinspektsiooni hallatava minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori

kohaselt on krediidi kulukuse määr lepingus märgitud korrektselt. Seetõttu ei esine VÕS §

408 lg-s 9 sätestatud alust intressimäära alanemiseks.

25. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2021 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

18,68% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). Seega ei ületanud krediidi

kulukuse määr 15,05% lepingu sõlmimise ajal 08.10.2021 kehtinud VÕS § 4062 lg 1

5 / 9

esimeses lauses kehtestatud piirmäära (56,04%) ning lepingut ei ole alust pidada osutatud

sätte alusel tühiseks.

26. Hageja tõi esile, et krediidiandja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta kostja laenutaotluselt. Krediidiandja

kontrollis kostja sissetulekuid ja väljaminekuid kostja arvelduskonto väljavõtte alusel

perioodi 11.03.2021–07.10.2021 kohta ning tuvastas, et kostja regulaarseks sissetulekuks

oli töötasu 1720 eurot, kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal teisi varalisi kohustusi ning

kostja igakuised kohustused olid väiksemad kui kostja sissetulekud. Krediidiandja tegi

päringud maksehäireregistritesse ja tuvastas maksehäirete puudumise krediiditaotluse

esitamise ajal.

27. Hageja selgitas, et kuivõrd krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga

sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul

maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise

poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised

kohustused. Arvestades laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid

kohustusi tervikuna, pidas krediidiandja lepinguga võetava kohustuse täitmist kostjale

jõukohaseks.

28. Arvestades hageja esile toodud asjaolusid ja kohtule esitatud kostja krediiditaotlusest,

kostja arvelduskonto väljavõttest ja selle analüüsist nähtuvaid asjaolusid kostja

krediidivõimelisuse kohta kogutud teabe, selle kontrollimise ja analüüsi kohta, on

krediidiandja kohtu hinnangul omandanud teabe, mis võimaldab hinnata kostja

krediidivõimelisust ja hinnanud kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega.

Kohtu hinnangul ei pidanud krediidiandjal kogutud andmete analüüsi alusel tekkima

kahtlust, et kostja ei suuda lepinguga võetud kohustusi täita. Seetõttu ei ole krediidiandja

kohtu hinnangul rikkunud VÕS § 4034 lgs 6 sätestatut.

29. Kohus loeb kooskõlas TsMS § 407 lg-ga 1 hageja esitatud faktilised väited lepingu

sõlmimise tahteavalduste tegemise, lepingu tingimuste, lepingu alusel laenu

väljamaksmise, kostja poolse laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustuse rikkumise,

lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemise avalduse esitamise ning lepingust

tulenevate nõuete loovutamise kohta kostja poolt omaksvõetuks.

30. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 14 000 eurot, intressi 703,30 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 5683,39 eurot ja viivise

alates 17.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga võrdses viivisemääras

13,90% aastas.

31. Kohtu hinnangul on hageja esile toodud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud asjaolusid

arvestades hageja põhinõue 14 000 eurot põhjendatud ning kohust mõistab selle kostjalt

hageja kasuks välja.

32. Kohtu hinnangul on hageja esile toodud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud asjaolusid

arvestades hageja intressinõue põhjendatud ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja intressi perioodi 8.10.2021–14.02.2022 eest 703,30 eurot.

33. Kohtu hinnangul on hageja esile toodud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud asjaolusid

arvestades hageja viivisenõue põhjendatud.

34. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 5683,39 eurot, mida

hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt perioodi 15.02.2022–16.01.2025 eest VÕS § 113

lg 1 kolmanda lause alusel intressimärale vastava määraga 13,9% aastas, ja viivise alates

6 / 9

17.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega

intressimäärale vastavas määras 13,9% aastas.

35. Viivisemäär on kooskõlas VÕS § 415 lg-s 1 sätestatuga.

36. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi

15.02.2022–31.03.2026 eest 8023,92 eurot (põhivõlgnevus 14 000 eurot, viivisemäär

13,9% aastas, viivitatud päevade arv 1506).

37. Kohus mõistab seega kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise 8023,92 eurot ja

viivise alates 01.04.2026 kuni põhinõude täitmiseni intressimäärale vastavas määras

13,9% aastas.

38. Ülejäänud osas jätab kohus TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsusest välja põhjendava osa.

39. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludest

lähtudes õiguslikult põhjendatud ning selles osas jätab kohus hagi TsMS § 407 lg 6 alusel

rahuldamata.

40. Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude väljamõistmist.

41. Hageja sissenõudmiskulude nõue tugineb sellele, et hageja on peale lepingu lõppemist

saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja. Lisaks on hagejal tekkinud muud

makseviivitusega seotud kulud.

42. Võlaõigusseaduse VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro, võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.

43. VÕS § 1132 lg-s 2 on sätestatud sissenõudmiskulude hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud

ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär ning see ei ole iseseisev alus

sissenõudmiskulude hüvitise nõudmiseks.

44. Sissenõudmiskulude hüvitamiseks peab seega olema kas poolte vaheline kokkulepe

sissenõudmiskulude suuruse osas või saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud

kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel.

45. Kohus on hagejale selgitanud, millised asjaolud peab hageja esile tooma selleks, et

sissenõudmiskulude nõue oleks perspektiivikas. Samuti on kohus hagejale selgitanud, et

tagaseljaotsuse saab teha üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses ning juhul, kui hagiavalduses ei ole asjakohaseid asjaolusid

märgitud, mh piisavalt selgelt ja konkreetselt välja toodud, või need ei ole õiguslikult

põhjendatud, ei saa kohus selles osas hagi rahuldada. Hageja ei ole siiski esitanud piisavalt

selgeid asjaolusid selleks, et sissenõudmiskulude nõuet oleks võimalik rahuldada.

46. Hageja on välja toonud, et tal on õigus nõuda sissenõudmiskulusid pärast lepingu

ülesütlemist lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 ja lepingu tingimuste punktis 9.1 sätestatust.

Seega on hageja selgitanud üksnes, et lepingust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitamist.

47. Hageja ei ole hagiavalduses ega hagiavalduse täienduses välja toonud, kas hageja ja kostja

vahel oli kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitise suuruse osas. Samuti ei ole hageja

selgitanud, millised ja millises suuruses kulud on hagejal tekkinud seoses kostjale

meeldetuletuskirjade saatmisega. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel saaks

7 / 9

kohus asuda seisukohale, et hageja on kandnud muid makseviivitusest tingitud kulusid 15

euro ulatuses.

48. Kohus on seega seisukohal, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud

asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

49. Kohus jätab seetõttu hageja sissenõudmiskulude nõude 50 eurot rahuldamata.

Menetluskulud, kohtulahendi täitmine ja kätte toimetamine

50. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

51. Kohus rahuldab hagi ligikaudu 99,99% ulatuses, mistõttu jätab kohus menetluskulud

kostja kanda.

52. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 1, lg 2).

53. Koos hagiavaldusega esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud

menetluskulud summas 1598 eurot, mis koosnevad tasutud riigilõivust 1260 eurot ja

lepingulise esindaja tasust 338 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale teenust

tunnitasuga 169 eurot ilma käibemaksuta.

54. Kohus määras 04.07.2025 määruses hagejale menetluskulude nimekirja esitamiseks

tähtaja 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Määrus on hagejale kätte toimetatud

avalikus e-toimikus 04.07.2025. Otsuse tegemise ajaks ei ole hageja kohtule täiendavat

menetluskulude nimekirja esitanud.

55. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt tuli hagejal tasuda riigilõivu 1260 eurot, hageja on riigilõivu tasunud. Eeltoodust

tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu 1260 eurot

väljamõistmine kostjalt.

56. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p

14).

57. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 169 eurot ilma

käibemaksuta on ülemäära suur võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri

liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga (vt nt TlnRnKm 11.07.2025, 2-25-

4726, p 24, TlnRnKm 12.05.2025, 2-21-10516, p 15.11). Arvestades hageja esindaja

kvalifikatsiooni, ja et tegemist ei ole keerulise ega mahuka kohtumenetlusega, on kohtu

hinnangul mõistlik ja põhjendatud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta.

58. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal kohtumenetluses tehtud

toimingutele, s.o alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse

8 / 9

ettevalmistamisele ja koostamine, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning

dokumentide esitamine kohtule, 2 tundi.

59. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu kogu ulatuses põhjendatud ja

vajalik.

60. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 2 tundi.

Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 240 euro ulatuses.

61. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud 1500 eurot, sh riigilõiv 1260 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 240 eurot.

62. Hageja on teatanud, et ta on käibemaksukohustuslane. Kohus määrab seega lepingulise

esindaja kulud kindlaks ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg-st 10).

63. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

64. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

65. TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

66. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-

toimiku kaudu, e-posti teel ning rahvastikuregistrijärgsele lisa-aadressitele tähtsaadetisena

saatmisega ei õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise

ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata

kontaktandmed puuduvad. Kohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti

kontrollimine oleks tulemusteta. Seetõttu toimetab kohus tagaseljaotsuse kostjale kätte

avalikult TsMS § 317 lg-te 1 ja 5 alusel.

67. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Koik

kohtunik

9 / 9