1-25-5570/69 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kriminaalasi 1-25-5570

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. jaanuaril 2026.a. Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-5570

Kohtukoosseis

Sekretär

Kohtunik Piret Liivo

Cristhine Kõrge

Kriminaalasi

Q Q süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7; T Kurn süüdistuses KarS

§ 200 lg 2 p 7; W W süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7; E E

süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4, 7; R R süüdistuses KarS §

200 lg 2 p 4, 7; T T süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja O Oe

süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi

Prokurör

Aka Vanatoa

Süüdistatavad

Q Q, isikukood: xxx, elukoht: xxx, hetkel viibib endises xxx

(xxx); xxx kodakondsus, xxx (xxx), emakeel: xxx keel, xxx,

kehtivad karistused puuduvad;

Tõkendit ei kohaldatud; kahtlustatavana olnud kinni peetud

07.05.2025-08.05.2025

T Kurn, isikukood: 50509090890, elukoht: xxx; xxx

kodakondsus, xxx, emakeel: xxx keel; xxx; kehtivad

karistused puuduvad;

Tõkendit ei kohaldatud; kahtlustatavana olnud kinni peetud

06.05.2025-07.05.2025

W W, isikukood: xxx, asukoht: xxx, viibib xxx (elukoht enne:

xxx); xxx kodakondsus, xxx (xxx), emakeel: xxx keel;

kehtivad karistused puuduvad;

Tõkend – ei kohaldatud;

E E, isikukood: xxx, elukoht: xxx; xxx kodakondsus, xxx,

emakeel: xxx keel; xxx, xxx; kehtivad karistused puuduvad;

Tõkendit ei kohaldatud; kahtlustatavana olnud kinni peetud

06.05.2025-08.05.2025

R R, isikukood: xxx, elukoht: xxx; xxx kodakondsus, xxx,

emakeel: xxx keel; xxx; kehtivad karistused puuduvad;

Tõkendit ei kohaldatud; kahtlustatavana olnud kinni peetud

07.05.2025-08.05.2025

T T, isikukood: xxx, elukoht: xxx; xxx kodakondsus, xxx,

emakeel: xxx keel; xxx; kehtivad karistused puuduvad;

Tõkendit ei kohaldatud; kahtlustatavana olnud kinni peetud

05.05.2025-06.05.2025

O Oe, isikukood: xxx, elukoht: xxx; xxx kodakondsus, xxx,

emakeel: xxx keel; xxx; kehtivad karistused puuduvad; On

13.11.2023 Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 141 lg 2 p

1, 6, 178 lg 1¹ alusel kohaldatud KarS § 87 lg 1 p 6;

Tõkendit - elukohast lahkumise keeld (alates 26.06.2025);

kahtlustatavana olnud kinni peetud 06.05.2025-07.05.2025

Menetluse liik

Kaitsjad

lühimenetlus

Q Q kaitsja Toomas Pilt

T Kurn kaitsja Kersti Põld

W W kaitsja Kadi Sitska

E E kaitsja Kristina Suvalova

R R kaitsja Argo Küünemäe

T T kaitsja Toomas Laanemaa

O Oe kaitsja Liis Suik

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Q Q KarS § 200 lg 2 p 7 järgi.

2. KarS § 87 lg 1 p 9 ja lg 5 sätet kohaldades vabastada Q Q karistusest ja kohaldada talle

mõjutusvahendit ning paigutada ta sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse

lasteasutusse paigutamise põhimõtteid järgides xxx (teenust osutab xxx) alates kohtuotsuse

jõustumisest 1 (üheks) aastaks.

3. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu kohtueelses

menetluses 1015,58 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 550,56 eurot. KrMS §

179 lg 3 kohaselt Q Qale KarS § 87 lg 1 alusel mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei

määrata.

4. Tõkendit ei kohaldatud.

5. Kohtuotsus edastada täitmiseks Sotsiaalkindlustusametile ja xxx.

6. Süüdi tunnistada W W KarS § 200 lg 2 p 7 järgi.

7. KarS § 87 lg 1 p 9 ja lg 5 sätet kohaldades vabastada W W karistusest ja kohaldada talle

mõjutusvahendit ning paigutada ta sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse

lasteasutusse paigutamise põhimõtteid järgides xxx alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

2025/26 õppeaasta lõpuni (s.o kuni 31.08.2026 või alternatiivselt klassi õppekava täitmisel,

olenevalt kumb saabub enne), mille lõppemisel allutada W W KarS § 87 lg 1 p 6 alusel

käitumiskontrollile ja kohustada W W ühe aasta pikkuse käitumiskontrolli ajal

(kohtulahendi jõustumisest alates) täitma KarS § 75 lg 1 p 1–6 alusel määratud

kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud kohustusi:

-

elama alalises elukohas aadressil: xxx;

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

-

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

omakohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

8. Käitumiskontrolli järgimise ajaks määrata

W W

Tallinna vangla Viru

kriminaalhooldusosakonna alla.

9. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu kohtueelses

menetluses 936,72 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 558 eurot. KrMS § 179

lg 3 kohaselt W Wle KarS § 87 lg 1 alusel mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei

määrata.

10. Tõkendit ei kohaldatud.

11. Kohtuotsus edastada täitmiseks Sotsiaalkindlustusametile.

12. Süüdi tunnistada T Kurn KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat.

13. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra,

mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust.

14. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.05.2025-

07.05.2025 s.o 2 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus

1 aasta 11 kuud ja 28 päeva.

15. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva ei

pöörata täitmisele, kui T Kurn ei pane 3 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve

all KarS §-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

-

elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx ;

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

-

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

16. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada T Kurnil käitumiskontrolli ajal osalema

kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

17. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates

21.01.2026.

18. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu kohtueelses

menetluses 910,10 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 548,08 eurot.

19. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista T

Kurnilt I astme kuriteos süüdimõistmise korral määratav sundraha osaliselt s.o summas

1107.50 eurot.

19.1

Menetluskulusid 1107.50 eurot on T Kurnil võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul,

tasudes igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest vähemalt 92.29 eurot kuus Maksu- ja

Tolliameti

arveldusarvele

EE351010052031000004

SEB

pangas,

EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või

EE957700771001523585 LHV pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb

maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“.

Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber 99926700002163.

19.2

KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude

tasumiseks vajalike andmete ja viitenumbritega T Kurnile ka kohtuotsusest eraldi. Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

20. Süüdi tunnistada E E KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat.

21. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra,

mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.

22. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.05-

08.05.2015 s.o 3 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus

2 aastat 7 kuud ja 27 päeva.

23. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva ei

pöörata täitmisele, kui E E ei pane 4 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve

all KarS §-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

-

elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx;

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

-

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

24. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada E Eil käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja

poolt valitud sotsiaalprogrammis.

25. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates

21.01.2026.

26. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu kohtueelses

menetluses 1069,86 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 595,20 eurot. KrMS §

179 lg 3 kohaselt E Eile KarS § 87 lg 1 alusel mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei

määrata.

27. Tõkendit ei kohaldatud.

28. Süüdi tunnistada R R KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat.

29. Süüdi tunnistada R R KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.

30. KarS § 64 lg 1 alusel mõista R Rele liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

31. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra,

mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat 2 kuud vangistust.

32. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.05-

08.05.2015 s.o 2 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus

3 aastat 1 kuu ja 28 päeva.

33. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust 3 aastat 1 kuu ja 28 päeva ei

pöörata täitmisele, kui R R ei pane 4 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve

all KarS §-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

-

elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx;

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

-

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

34. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada R Rel käitumiskontrolli ajal osalema

kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

35. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates

21.01.2026.

36. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu kohtueelses

menetluses 1431,81 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 505,92 eurot.

37. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista R

Relt I astme kuriteos süüdimõistmise korral määratav sundraha osaliselt s.o summas

1107.50 eurot.

37.1

Menetluskulusid 1107.50 eurot on R Rel võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul,

tasudes igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest vähemalt 92.29 eurot kuus Maksu- ja

Tolliameti

arveldusarvele

EE351010052031000004

SEB

pangas,

EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või

EE957700771001523585 LHV pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb

maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“.

Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber 99926700002150.

37.2

KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude

tasumiseks vajalike andmete ja viitenumbritega R Rele ka kohtuotsusest eraldi. Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

38. Süüdi tunnistada T T KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat.

39. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra,

mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.

40. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.05-

06.05.2015 s.o 2 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus

2 aastat 7 kuud ja 28 päeva.

41. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva ei

pöörata täitmisele, kui T T ei pane 4 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve

all KarS §-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

-

elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx;

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

-

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

42. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada T Tl käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja

poolt valitud sotsiaalprogrammis.

43. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates

21.01.2026.

44. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu

kohtueelses menetluses 999,36 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 736,56 eurot.

KrMS § 179 lg 3 kohaselt T Tle KarS § 87 lg 1 alusel mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei

määrata.

45. Tõkendit ei kohaldatud.

46. Süüdi tunnistada O Oe KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat.

47. Süüdi tunnistada O Oe KarS § 178 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud.

48. KarS § 64 lg 1 alusel mõista O Oele liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust.

49. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra,

mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

50. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.05-

07.05.2015 s.o 2 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2

aastat 1 kuu ja 28 päeva.

51. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva ei

pöörata täitmisele, kui O Oe ei pane 3 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve

all KarS §-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

-

elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx;

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

-

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

52. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada O Oel käitumiskontrolli ajal osalema

kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

53. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates

21.01.2026.

54. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu kohtueelses

menetluses 1162,56 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 647,28 eurot.

55. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista O

Oelt I astme kuriteos süüdimõistmise korral määratav sundraha osaliselt s.o summas

1107.50 eurot.

55.1

Menetluskulusid 1107.50 eurot on O Oel võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul,

tasudes igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest vähemalt 92.29 eurot kuus Maksu- ja

Tolliameti

arveldusarvele

EE351010052031000004

SEB

pangas,

EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või

EE957700771001523585 LHV pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb

maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“.

Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber 99926700002147.

55.2

KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude

tasumiseks vajalike andmete ja viitenumbritega O Oele ka kohtuotsusest eraldi. Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

56. Kuritegude tekitatud kahju: kannatanutele tekitati füüsilist, moraalset ja varalist kahju.

Tsiviilhagi ei esitatud.

57. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud:

57.1

T T puhul esineb kergendava asjaoludena puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1

p 3 järgi ja raskendava asjaoluna tuvastas kohus tegude toimepanemise kannatanut

alandades s.o KarS § 58 p 2.

57.2

O O puhul esineb kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p

3 järgi ja raskendava asjaoluna tuvastas kohus teo toimepanemise kannatanut

alandades s.o KarS § 58 p 2.

57.3

W W puhul esineb kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p

3 järgi ja raskendava asjaoluna tuvastas kohus teo toimepanemise kannatanut

alandades s.o KarS § 58 p 2.

57.4

T Kurn puhul esineb kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg

1 p 3 järgi ja raskendava asjaoluna tuvastas kohus teo toimepanemise kannatanut

alandades s.o KarS § 58 p 2.

57.5

R R puhul esineb kergendava asjaoludena puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1

p 3 järgi ja raskendava asjaoluna tuvastas kohus tegude toimepanemise kannatanut

alandades s.o KarS § 58 p 2.

57.6

E E puhul esineb kergendava asjaoludena puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1

p 3 järgi ja raskendava asjaoluna tuvastas kohus tegude toimepanemise kannatanut

alandades s.o KarS § 58 p 2.

57.7

Q Q puhul esineb kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p

3 järgi ja raskendava asjaoluna tuvastas kohus teo toimepanemise kannatanut

alandades s.o KarS § 58 p 2.

58. Asitõendid:

58.1

Kahtlustatava T Tlt äravõetud suusamask ning 4 puuteproovi (pakendid nr KK-KP2.1,

KK-KP2.2, KK-KP2.3 ja KK-KP2.4), mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas

aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel;

58.2

O Oelt äravõetud torusall, avamisnuga, märkmepaber ning 5 puuteproovi (pakendid nr

DS-KP4.1, DS-KP4.2, DS-KP5.1, DS-KP6.1 ja DS-KP6.2) mis asuvad Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel;

58.3

D. Oelt ära võetud mobiiltelefon, mille sisu on kopeeritud ning vaadeldud – kustutada

mobiiltelefoni sisu ning tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel D. Oele;

58.4

C. Qult äravõetud minigripp-kott koos pulbrilise ainega, mis asub Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel;

58.5

Digitaalsed andmekandjad (video-ja audiosalvestistega) – kokku 10 CD/DVD- plaati,

mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaalasja materjalide juurde;

58.6

CD plaat ja DVD salvestustega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja

materjalide juurde;

58.7

Kahtlustatava O Oe äravõetud esemetest (spordijalatsid, dressipüksid, fliisijakk, on

tagastatud D. Oele;

58.8

Kahtlustatava T Tlt äravõetud esemetest - dressipluus, jalatsid, T-särk, mobiiltelefon

on tagastatud K. Tle.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu

15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva

jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 31.03.2026.

Tervikotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada

apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest.

Süüdistus

Q Qut süüdistatakse selles, et tema koos kaaslastega T Kurn, Q Q, E E, T T, R R, A A (süüdistust ei

esitata), S S (süüdistust ei esitata), D D (süüdistust ei esitata), O O tegutsedes ühiselt ja

kooskõlastatult ning jättes kannatanule mulje, et tal ei ole valikuid, 22.04.2025 kella 20:00 paiku

Tallinnas Rannamäe tee lähedal asuva Skoone bastioni juures, filmis oma telefoniga, kui löödi, m.h

lõi ka Q. Q korduvalt jalgadega erivajadustega kannatanu F F Fa (F) pähe, näkku ja kehasse,

põhjustades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Samuti nõudis, et kannatanu võtaks end alasti

ning seejärel jätkas tema peksmist jalgadega kehasse sh kubeme piirkonda ning kannatanu kehale

kirjutati markeriga „pedofiil“. M.h lõi O Oe kannatanut rattaketiga ja Q Q ähvardas kannatanut käes

olnud noaga, pannes selle kannatanu kaelale. Pärast löömist R S võttis kannatanult tema

mobiiltelefoni Samsung Galaxy A54 väärtusega 500 eurot, samuti läksid löömise käigus kaduma

kannatanu F F Fi spordijalatsid Nike, mis varalist väärtust ei oma.

Nimetatud tegevusega põhjustas Q Q kannatanule valu, alandust, hirmutunnet ja varalist kahju kokku

500 eurot.

Seega Q Q pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja grupis, s.o pani toime KarS § 200 lg 2 p 7

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T Kurnile on esitatud süüdistus selles, et tema koos kaaslastega Q Q, E E, T T, R R, A A (süüdistust

ei esitata), S S (süüdistust ei esitata), D D (süüdistust ei esitata), O O tegutsedes ühiselt ja

kooskõlastatult ja tekitades kannatas mulje, et tal pole valikut, 22.04.2025 kella 20:00 paiku Tallinnas

Rannamäe tee lähedal asuva Skoone bastioni juures, filmis oma telefoniga, kui kaaslased lõid

korduvalt jalgadega erivajadustega kannatanu F F Fa pähe, näkku ja kehasse, põhjustades talle

füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Samuti nõudis, et kannatanu võtaks end alasti ning seejärel jätkas

tema peksmist jalgadega kehasse sh kubeme piirkonda ning kannatanu kehale kirjutati markeriga

„pedofiil“. Samuti lõi O Oe kannatanut rattaketiga ja Q Q ähvardas kannatanut käes olnud noaga,

pannes selle kannatanu kaelale. Pärast peksmist R S võttis kannatanult tema mobiiltelefoni Samsung

Galaxy A54 väärtusega 500 eurot, samuti läksid peksmise käigus kaduma kannatanu F F Fi

spordijalatsid Nike, mis varalist väärtust ei oma. T Kurn oma kohalolekuga koos kaaslastega

võimendasid oluliselt olukorda ja mõjutasid kannatanut psüühiliselt, näitamaks kannatanule valikute

puudumist.

Nimetatud tegevusega põhjustas T Kurn kannatanule valu, alandust, hirmutunnet ja varalist kahju

kokku 500 eurot.

Seega T Kurn pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja grupis, s.o pani toime KarS § 200 lg 2 p 7

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

W Wle n esitatud süüdistus selles, et tema koos T T, Z Z ( süüdistust ei esitata), D D (süüdistust ei

esitata), C-C C (süüdistust ei esitata), V V (süüdistust ei esitata), R R, E E ja tekitades kannatas

mulje, et tal pole valikut, 28.04.2025 kella 21:00 paiku Tallinnas Kopli 1 asuva Balti Jaama

Turuhoone juures, lõi korduvalt nii rusikas käte kui jalgadega kannatanut B Bi (B) pähe, näkku ja

kehasse ning nõudis, et kannatanu B. B põlvitaks. T T otsis läbi kannatanu seljakotti ja V V võttis 1

„Laua Viina“ pudeli väärtusega 7 eurot ja 1-liitrise õunamahla paki „Aura“ väärtusega 1,5 eurot R R

võttis üles maha kukkunud kannatanu B. Bile kuuluva mobiiltelefoni IPhone 11 ligikaudse

väärtusega 400 eurot.

Nimetatud tegevusega põhjustas W W kannatanule füüsilist valu, hirmutunnet ja varalist kahju 408, 5

eurot

Seega W W pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja grupis, s.o pani toime KarS § 200 lg 2 p 7

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

E Eile on esitatud süüdistu selles, et tema koos kaaslastega G G ( süüdistust ei esitata), T T, R Re, A

A (süüdistust ei esitata) 16.04.2025 kella 19:00 paiku Tallinnas Linnahalli hoone lähedal asukohaga

Sadama 1 Tallinn, ja tekitades koos kaaslastega kannatanule mulje, et tal ei ole valikuid, kui T. T

nõudis et kannatanu X X X põlvitaks ja vabandaks tema ees, et raiskas T T aega. Kui kannatanu

põlvitas ja vabandas, siis T T lõi oma parema jalaga talle kõhupiirkonda, misjärel kannatanu X X X

kukkus. Kui X X X tõusis, siis lükkas T T teda korduvalt kätega vastu metallist silte. Järgmiseks

võttis T T kätte puuoksa ja lõi korduvalt sellega vastu kannatanu istmikku ja vasaku jala säärt, samuti

lõi R R ja E E puuoksaga. Samuti otsiti läbi kannatanu jalas olevate pükste ja seljas oleva vesti

taskud, nõudes kannatanult mobiiltelefoni ja rahakotti. T T võttis kannatanu S.S. X seljas oleva vesti

taskust temale kuuluva mobiiltelefoni iPhone 12 väärtusega 1200 eurot, kuid andis selle kohe

kannatanule tagasi. Seejärel võttis G G kannatanult S S. Xlt temale kuuluva rahakoti, milles oli 10

eurot sularaha, kuid kannatanu tõmbas selle enda kätte tagasi, misjärel G G haaras kannatanu S S. X

juustest kätega ja vedas teda juukseidpidi mitu meetrit. Järgmiseks võttis E E kannatanu S.S. X jalas

olevate pükste põlvetaskust e-sigareti (väärtust ei oma) ja nikotiinipadjad väärtusega 10 eurot.

Nimetatud tegevusega põhjustas E E koos kaaslastega kannatanule X X Xle valu, alandust,

hirmutunnet ja varalist kahju 10 eurot.

Samuti tema koos kaaslastega Q Q, T T, O O, R R, A A (süüdistust ei esitata), R S ( süüdistust ei

esitata), D D ( süüdistust ei esitata), T Kurn tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult tekitades kannatas

mulje, et tal pole valikut, 22.04.2025 kella 20:00 paiku Tallinnas Rannamäe tee lähedal asuva Skoone

bastioni juures, lõi koos kaaslastega korduvalt jalgadega erivajadustega kannatanu F F Fa pähe,

näkku ja kehasse, põhjustades talle valu ja tervisekahjustusi. Samuti nõudis, et kannatanu võtaks end

alasti ning seejärel jätkas tema peksmist jalgadega kehasse sh kubeme piirkonda ning kannatanu

kehale kirjutati markeriga „pedofiil“. M.h lõi O Oe kannatanut rattaketiga ja Q Q ähvardas

kannatanut käes olnud noaga, pannes selle kannatanu kaelale. Pärast peksmist S S kannatanult tema

mobiiltelefoni Samsung Galaxy A54 väärtusega 500 eurot, samuti läksid peksmise käigus kaduma

kannatanu F F Fi spordijalatsid Nike, mis varalist väärtust ei oma.

Nimetatud tegevusega põhjustas E E kannatanule valu, alandust, hirmutunnet ja varalist kahju kokku

500 eurot.

Samuti tema koos kaaslastega D D ( süüdistust ei esitata), R R, T T, A A (süüdistust ei esita)

kaaslastega tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult ja tekitades kannatas mulje, et tal pole valikut,

24.04.2025 kella 19:00 paiku Tallinnas Rannamäe tee lähedal asuva Skoone bastioni juures, lõi koos

R. Re ja T. Tga korduvalt nii rusikas käte kui jalgadega erivajadusega Y Yt pähe, näkku ja ülakeha

piirkonda ning nõudsid kannatanult rahakotti, kuid viimane ütles, et seda tal kaasas pole. Löökidest

kukkus Y Y maha kivisillutisele. Tegevus katkestati ja joosti ära, kuna lähenesid kõrvalised

inimesed. Ründe käigus purunesid kannatanu Y Y päikeseprillid väärtusega 10 eurot ja kadus Y. Y

sõrmes olnud sõrmus väärtusega 15 eurot.

Nimetatud tegevusega põhjustas E E kannatanule valu, hirmutunnet ja varalist kahju 25 eurot.

Samuti tema koos W W, D D (süüdistust ei esitata), C-C C (süüdistust ei esitata),, V V (süüdistust ei

esitata), Z Z ( süüdistust ei esitata), R R, T T 28.04.2025 kella 21:00 paiku Tallinnas Kopli 1 asuva

Balti Jaama Turuhoone juures, tekitades kannatas mulje, et tal pole valikut, lõid korduvalt nii rusikas

käte kui jalgadega kannatanu B Bi (B) pähe, näkku ja kehasse ning nõudis, et kannatanu B. B

põlvitaks. T T otsis läbi kannatanu seljakotti ja V V võttis 1 „Laua Viina“ pudeli väärtusega 7 eurot

ja 1-liitrise õunamahla paki „Aura“ väärtusega 1,5 eurot R R võttis üles maha kukkunud kannatanu

B.Bile kuuluva mobiiltelefoni I-Phone 11 ligikaudse väärtusega 400 eurot.

Nimetatud tegevusega põhjustas E E kannatanule valu, hirmutunnet ja varalist kahju 408,5 eurot.

Seega E E pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja grupis, korduvalt s.o pani toime KarS § 200

lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

R R´ele on esitatud süüdistus selles, et tema koos kaaslastega D D (süüdistust ei esitata), T T, E E, A

A (süüdistust ei esita) kaaslastega tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult ja tekitades kannatas mulje, et

tal pole valikut, 24.04.2025 kella 19:00 paiku Tallinnas Rannamäe tee lähedal asuva Skoone bastioni

juures, kandes löömise hetkel nägu varjavat maski, lõi koos K. T ja E. Eiga korduvalt nii rusikas käte

kui jalgadega erivajadusega Y Yt (Y) pähe, näkku ja ülakeha piirkonda ning nõudsid kannatanult

rahakotti, kuid viimane ütles, et seda tal kaasas pole. Löökidest kukkus Y Y maha kivisillutisele.

Tegevus katkestati ja joosti ära, kuna lähenesid kõrvalised inimesed. Ründe käigus purunesid

kannatanu Y Y päikeseprillid väärtusega 10 eurot ja kadus I. Y sõrmes olnud sõrmus väärtusega 15

eurot.

Nimetatud tegevusega põhjustas R R kannatanule füüsilist valu, hirmutunnet ja varalist kahju 25

eurot.

Samuti tema koos kaaslastega G G ( süüdistust ei esitata), E E, T T, G G (süüdistust ei esitata), T

Kurn, A A (süüdistust ei esitata) 16.04.2025 kella 19:00 paiku Tallinnas Linnahalli hoone lähedal

asukohaga Sadama 1 (Tallinn), kandes löömise hetkel nägu varjavat maski, tekitades kannatas mulje,

et tal pole valikut, nõudis et kannatanu X X X põlvitaks ja vabandaks tema ees, et raiskas T T aega.

Kui kannatanu põlvitas ja vabandas, siis T T lõi oma parema jalaga talle kõhupiirkonda, misjärel

kannatanu X X X kukkus. Kui X X X tõusis, siis lükkas T T teda korduvalt kätega vastu metallist

silte. Järgmiseks võttis T T kätte puuoksa ja lõi korduvalt sellega vastu kannatanu istmikku ja vasaku

jala säärt, samuti lõi R R ja E E puuoksaga. Samuti otsiti läbi kannatanu jalas olevate pükste ja seljas

oleva vesti taskud, nõudes kannatanult mobiiltelefoni ja rahakotti. T T võttis kannatanu S.S. X seljas

oleva vesti taskust temale kuuluva mobiiltelefoni I-Phone 12 väärtusega 1200 eurot, kuid andis selle

kohe kannatanule tagasi. Seejärel võttis G G kannatanult S.S. Xlt temale kuuluva rahakoti, milles oli

10 eurot sularaha, kuid kannatanu tõmbas selle enda kätte tagasi, misjärel G G haaras kannatanu S S.

X juustest kätega ja vedas teda juukseidpidi mitu meetrit. Järgmiseks võttis E E kannatanu S.S. X

jalas olevate pükste põlvetaskust e-sigareti (väärtust ei oma) ja nikotiinipadjad väärtusega 10 eurot

ning omastas need. Nimetatud tegevusega põhjustas R R koos kaaslastega kannatanule X X Xle valu,

alandust, hirmutunnet ja varalist kahju 10 eurot.

Samuti tema koos kaaslastega W W, D D (süüdistust ei esitata), C-C C (süüdistust ei esitata), V V

(süüdistust ei esitata),Z Z ( süüdistust ei esitata), T T, E E 28.04.2025 kella 21:00 paiku Tallinnas

Kopli 1 asuva Balti Jaama Turuhoone juures, kandes löömise hetkel nägu varjavat maski, ja tekitades

kannatas mulje, et tal pole valikut, lõid korduvalt nii rusikas käte kui jalgadega kannatanut B Bi (B)

pähe, näkku ja kehasse ning nõudis, et kannatanu B. B põlvitaks. T T otsis läbi kannatanu seljakotti ja

V V võttis 1 „Laua Viina“ pudeli väärtusega 7 eurot ja 1-liitrise õunamahla paki „Aura“ väärtusega

1,5 eurot R R võttis üles maha kukkunud kannatanu B.Bile kuuluva mobiiltelefoni I-Phone 11

ligikaudse väärtusega 400 eurot.

Nimetatud tegevusega põhjustas R R kannatanule füüsilist valu, hirmutunnet ja varalist kahju 408, 5

eurot.

Seega R R pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja grupis, korduvalt s.o pani toime KarS § 200

lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 24.02.2025 kella 20:00 paiku Tallinn Rannamäe tee 11 asuvas Rannamäel kasutas

füüsilist vägivalda koos eeluurimisega tuvastamata isikutega lüües U U korduvalt jalgadega näo

piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – vasakul näo poolel

marrastused, marrastuse põsesarnal.

Samuti tema 27.02.2025 kella 17:10 paiku Tallinn Toompuiestee 37/2 lõi vähemalt korra jalaga

kannatanule H Hle jalaga näo piirkonda, tekitades füüsilist valu ja tervisekahjustuse – haav

ninajuurel, hematoom ja paistetus vasaku silma all.

Samuti tema 13.11.2024 kella 17:00 paiku Tallinn Pärnu mnt 145 Oravamäe pargis koos U U ( ei ole

süüdistust esitatud) lõi vähemalt kaheksa korda N Nit jalaga vastu jalgu, alakeha, ülakeha, kuni U U

hoidis kannatanut kinni. Sellise tegevuse põhjustati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse –

marrastused.

Samuti tema 28.12.2024 kella 16:45 paiku Rapla Kehtna vald XX kortermaja juures asuval aiamaal

lõi rusikaga näkku kannatanu I I´ile , kes kukkus löögist. Seejärel lõi R R vähemalt kolmel korral

jalgadega kannatanule kõhu piirkonda. Sellisel viisil tekitati kannatanule füüsilist valu ja

tervisekahjustused – haav ülahuule limaskestal, turse ülahuulel

Seega R R pani oma tahtliku tegevusega toime teo, mis oli suunatud teise inimese tervise

kahjustamisele ja valu tekitava väärkohtlemisele korduvalt, so KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

T T´le on esitatud süüdistus selles, et koos kaaslastega G G ( süüdistust ei esitata), E E, R Re, G G

(süüdistust ei esitata), A A (süüdistust ei esitata) 16.04.2025 kella 19:00 paiku Tallinnas Linnahalli

hoone lähedal asukohaga Sadama 1 (Tallinn), kandes löömise hetkel nägu varjavat maski, tekitades

kannatas mulje, et tal pole valikut, nõudis et kannatanu X X X põlvitaks ja vabandaks tema ees, et

raiskas T T aega. Kui kannatanu põlvitas ja vabandas, siis T T lõi oma parema jalaga talle

kõhupiirkonda, misjärel kannatanu X X X kukkus. Kui X X X tõusis, siis lükkas T T teda korduvalt

kätega vastu metallist silte. Järgmiseks võttis T T kätte puuoksa ja lõi korduvalt sellega vastu

kannatanu istmikku ja vasaku jala säärt, samuti lõi R R ja E E puuoksaga. Samuti otsiti läbi

kannatanu jalas olevate pükste ja seljas oleva vesti taskud, nõudes kannatanult mobiiltelefoni ja

rahakotti. T T võttis kannatanu X.X. X seljas oleva vesti taskust temale kuuluva mobiiltelefoni I-

Phone 12 väärtusega 1200 eurot, kuid andis selle kohe kannatanule tagasi. Seejärel võttis G G

kannatanult S.S. Xlt temale kuuluva rahakoti, milles oli 10 eurot sularaha, kuid kannatanu tõmbas

selle enda kätte tagasi, misjärel G G haaras kannatanu X X. X juustest kätega ja vedas teda

juukseidpidi mitu meetrit. Järgmiseks võttis E E kannatanu X.X. X jalas olevate pükste põlvetaskust

e-sigareti (väärtust ei oma) ja nikotiinipadjad väärtusega 10 eurot ning omastas need. Nimetatud

tegevusega põhjustas T T koos kaaslastega kannatanule X X Xle valu, alandust, hirmutunnet ja

varalist kahju 10 eurot.

Samuti tema koos kaaslastega Q Q, E E, O O, R R, A A (süüdistust ei esitata), S S ( süüdistust ei

esitata), D D (süüdistust ei esitata), T Kurn tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, tekitades kannatas

mulje, et tal pole valikut, 22.04.2025 kella 20:00 paiku Tallinnas Rannamäe tee lähedal asuva Skoone

bastioni juures, kandes löömise hetkel nägu varjavat maski, lõi koos kaaslastega korduvalt jalgadega

erivajadustega F F Ft (F) pähe, näkku ja kehasse, põhjustades talle valu ja tervisekahjustusi. Samuti

nõudis, et kannatanu võtaks end alasti ning seejärel jätkas tema peksmist jalgadega kehasse sh

kubeme piirkonda ning kannatanu kehale kirjutati markeriga „pedofiil“. Samuti lõi O O kannatanut

rattaketiga ja Q Q ähvardas kannatanut käes olnud noaga, pannes selle kannatanu kaelale. Pärast

peksmist S S kannatanult tema mobiiltelefoni Samsung Galaxy A54 väärtusega 500 eurot, samuti

läksid peksmise käigus kaduma kannatanu F F Fi spordijalatsid Nike, mis varalist väärtust ei oma.

Nimetatud tegevusega põhjustas T T kannatanule valu, alandust, hirmutunnet ja varalist kahju kokku

500 eurot.

Samuti tema koos kaaslastega D D (süüdistust ei esitata), R R, E E, A A (süüdistust ei esita)

kaaslastega tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult ja tekitades kannatas mulje, et tal pole valikut,

24.04.2025 kella 19:00 paiku Tallinnas Rannamäe tee lähedal asuva Skoone bastioni juures, kandes

löömise hetkel nägu varjavat maski, lõi koos R.Re ja E. Eiga korduvalt nii rusikas käte kui jalgadega

erivajadusega Y Yt (Y) pähe, näkku ja ülakeha piirkonda ning nõudsid kannatanult rahakotti, kuid

viimane ütles, et seda tal kaasas pole. Löökidest kukkus Y Y maha kivisillutisele. Tegevus katkestati

ja joosti ära, kuna lähenesid kõrvalised inimesed. Ründe käigus purunesid kannatanu Y Y

päikeseprillid väärtusega 10 eurot ja kadus Y. Y sõrmes olnud sõrmus väärtusega 15 eurot.

Nimetatud tegevusega põhjustas T T kannatanule füüsilist valu, hirmutunnet ja varalist kahju 25

eurot.

Samuti tema koos kaaslastega W W, D D (süüdistust ei esitata), C-C C (süüdistust ei esitata),, V V

(süüdistust ei esitata),Z Z ( süüdistust ei esitata), R R, E E 28.04.2025 kella 21:00 paiku Tallinnas

Kopli 1 asuva Balti Jaama Turuhoone juures, kandes löömise hetkel nägu varjavat maski, ja tekitades

kannatas mulje, et tal pole valikut, lõid korduvalt nii rusikas käte kui jalgadega kannatanut B Bi (B)

pähe, näkku ja kehasse ning nõudis, et kannatanu B. B põlvitaks. T T otsis läbi kannatanu seljakotti ja

V V võttis 1 „Laua Viina“ pudeli väärtusega 7 eurot ja 1-liitrise õunamahla paki „Aura“ väärtusega

1,5 eurot R R võttis üles maha kukkunud kannatanu B.Bile kuuluva mobiiltelefoni I-Phone 11

ligikaudse väärtusega 400 eurot.

Nimetatud tegevusega põhjustas T T kannatanule füüsilist valu, hirmutunnet ja varalist kahju 408, 5

eurot.

Seega T T pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja grupis, korduvalt s.o pani toime KarS § 200

lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

O Oe´le on esitatud süüdistus selles, et tema koos kaaslastega Q Q, E E, T T, R R, A A (süüdistust ei

esitata), R S (süüdistust ei esitata), D D ( süüdistust ei esitata), T Kurn tegutsedes ühiselt ja

kooskõlastatult ja tekitades kannatas mulje, et tal pole valikut, 22.04.2025 kella 20:00 paiku Tallinnas

Rannamäe tee lähedal asuva Skoone bastioni juures, kandes löömise hetkel nägu varjavat maski, lõi

koos kaaslastega korduvalt jalgadega erivajadustega kannatanu F F Ft (F) pähe, näkku ja kehasse,

põhjustades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Samuti nõudis, et kannatanu võtaks end alasti

ning seejärel jätkas tema peksmist jalgadega kehasse sh kubeme piirkonda ning kannatanu kehale

kirjutati markeriga „pedofiil“. M.h lõi O Oe kannatanut rattaketiga ja Q Q ähvardas kannatanut käes

olnud noaga, pannes selle kannatanu kaelale. Pärast peksmist R S kannatanult tema mobiiltelefoni

Samsung Galaxy A54 väärtusega 500 eurot, samuti läksid peksmise käigus kaduma kannatanu F F Fi

spordijalatsid Nike, mis varalist väärtust ei oma.

Nimetatud tegevusega põhjustas T T kannatanule valu, alandust, hirmutunnet ja varalist kahju kokku

500 eurot.

Seega O O pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja grupis, korduvalt s.o pani toime KarS § 200

lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, laadis alla ja hoidis oma mobiiltelefonis Xiaomi Redmi A3,( IMEI1: XXX, IMEI2:

XXX) kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajast kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni

06.05.2025 kell 10:40 XXX kahte pildifaili, millel on kujutatud tõenäoliselt nooremad kui

kaheksateistkümneaastased isikud pornograafilises situatsioonis.

Seega O O toime nooremaid kui 14-aastaseid isikuid pornograafilises või erootilises

situatsioonis ja nooremaid kui 18-aastaseid isikuid pornograafilises situatsioonis kujutavate

pildi- ja videofailide omandamise ning hoidmise, so KarS § 178 lg 1 järgi kvalifitseeritava.

Menetlus kohtus

Prokurör avaldas 24.11.2025 istungil süüdistuse sisu ja andis ülevaate tõenditest. Prokurör loobus

süüdistusest osaliselt D. Oe osas, tema osas esitab prokurör süüdistuse KarS § 200 lg 2 p 7 järgi

selgitades, et süüdistusaktis toodud punkt 4 on üleliigne. Ülejäänud süüdistatavate osas on süüdistus

korrektselt esitatud.

Q Qu osas on esitatud süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning prokurör avaldas, et ta viibib kinnises

lasteasutuses, XXX kuni aprill 2026. Toimepandud tegu oli väga jõhker, väga alandav, arvestades

vanust ja tausta taotles prokurör kohtult kohaldada mõjutusvahendit 87 lg 2 p 9 järgi aastaks ajaks.

Q. Qu kaitsja Tooma Pilt toetas oma kaitsealuse positsiooni, Q. Q tunnistab, et kasutas vägivalda ja

ähvardas kannatanut. Seda, et ta oleks soovinud telefoni röövida on Q. Q eitanud seega ei saa teda

vaadelda röövimise kaastäideviijana. Kaitsja leidis, et Q. Q ei pannud toime süütegu ühiselt ja

kooskõlastatult. Kogutud materjalidest nähtub, et Q. Q kasutas vägivalda ja samal ajal ähvardas

vägivallaga ja keegi sellest seltskonnast otsustas hõivata kannatanu telefoni. Kui see kõik kõrvale

jätta siis prokuröri hinnang karistusest vabastada on põhjendatud ja õige, Q. Q viibib kinnises

lasteasutuses kuni 23.04.2026. § 87 lg 2 p 9 p 8 võimaldab kinnisesse lasteasutusse paigutamist.

Kriminaalhooldaja on analüüsinud isikuandmeid ja tutvunud hooldusvanema seisukohaga ja on

avaldanud arvamust, et kinnisesse lasteasutusse paigutamine kuni XX-nda klassi lõpuni, st et see on

lühem kui prokuröri ettepanek. Prokuröri ettepanek on oluliselt karmim.

Q. Q ise selgitas, et ta ei soovi midagi öelda ning küsimusele, kas ta kahetseb avaldas tüdruk

kahetsust.

T Kurni osas leidis prokurör, et tema teopanus oli väiksem. T. Kurn oli osa ringist, mis põhjustas

kannatanule hirmu ega andnud võimalust lahkuda. T. Kurn filmis ja jagas filmitut kui teopanus

teistega võrreldes oli väiksem. Kuigi T. Kurn on täisealine leidis prokurör, et tema osas võiks samuti

kohaldada mõjutusvahendit, KarS § 87 lg 2 p 6 – nimelt allutada käitumiskontrollile 1 aastaks ning

osaleda sotsiaalprogrammis.

Kaitsja Kersti Põld leidis, et T. Kurni teopanus oli selles, et ta filmis oma telefoniga kui kaaslased

lõid korduvalt kannatanut, põhjustades füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Kuid see osa „samuti

nõudis, et kannatanu võtaks end alasti jätkas peksmist jalgadega kannatanu pihta, kirjutas markeriga

kannatanu kehale pedofiil“ -tema seda ei teinud. Kannatanu on öelnud, et T talle midagi ei teinud.

Kaitsja nõustus prokuröri seisukohaga, et vägivalda kasutasid kõik, kes selles grupis osalesid. Ka

kaitsja leidis, et T. Kurni ei peaks karistama ei reaalse ega tingimisi vangistusega kuna ta sai 20

aastaseks ja tegu on toime pandud 19 aastaselt. Kaitsja hinnangul ei ole tegu tavalise noorega,

viidates kohtule esitatud kohtumäärusele 10.07.2024 XX poolt eeskoste seadmiseks, tal on eestkostja

XXX (toim 9 köites). Kokkuvõttes on tegemist noorega, kes XXX, mis põhjustab XXX. Loetletud

erinevad XXX olid ka eestkoste määramise aluseks. Kaitsja hinnangul ta suudab küll aru saada ja

oma tegusid juhtida kuid on väga mõjutatav, tema terviseseisund on töövõimet pärssiv. 12.03.2025

on hinnatud, et tal on osaline töövõime alates 18.02.2025-17.02.2030. Samuti lisas kaitsja, et T.

Kurni töövõime on vähemuutuv. Kaitsja sõnul kuna T. Kurn oli 06-07.05 kinnipeetud, siis sel oli

distsiplineeriv mõju - ta sai tunda mida tähendab kui politsei ta kinni pidas. Kaitsja sõnul on T. Kurn

loobunud seniste sõpradega suhtlemisest, katsub juua vähem alkoholi. Palus ka kriminaalhoolduselt

ettekannet, seega on ka tema puhul kohtueelne ettekanne olemas ja kaitsja palub arvestada neid

soovitusi mida kriminaalhooldaja talle soovitab. Kaitsja leiab et kriminaalhooldaja ettepanekud

lisakohustusena mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume, pole vajalikud kuna ta on ise loobunud.

Sotsiaalprogramm T. Kurnile ei sobi kuna ei saa olla grupis aga vestlused 1:1-le võiks olla. Samuti ei

sobi T. Kurnile üldkasulik töö tegemine tema XXX tõttu. Kaitsja esitas kohtule taotluse, et kui kohus

tunnistab süüdi siis kohaldada sellele noorele täiskasvanule kohaldatavaid mõjutuvahendeid, s.o KarS

§ 87 lg 1 p 6 ettenähtud käitumiskontroll 1 aastaks ning lisaks KarS § 87 lg 1 p 2 – sotsiaalprogramm.

Kaitsja taotleb jätta menetluskulud riigi kanda kuna T. Kurnil pole sissetulekuid, ta saab vaid

töövõimehüvitist ning lisaks riigipoolset toetust.

T. Kurn avaldas ise kohtule kahetsust ning ütles, et rohkem nii ei tee.

W W osas on esitatud süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7 osas. Ta osales peksmises, tunnistab oma tegu.

Viibib laste turvakeskuses Nõmme teel, ta on seal vabatahtlikul teenusel. Minevikku vaadates ei ole

ta koolis käinud kuna tal puudub kohustunne, on varem karistamata, ning võrreldes osadega on tema

osalus väiksem. Prokurör taotleb KarS § 87 lg 2 p 9 alusel W. W kinnisesse lasteasutusse suunata –

asukohaga XX ning seda õppeaasta lõpuni.

Kaitsja Kadi Sitska nõustus prokuröri analüüsiga, leides, et kinnine lasteasutus on mõistlik õppeaasta

lõpuni ja sellest on rohkem abi kui lihtsalt karistamisest.

W. W avaldas istungil kahetsust toimepandu osas.

E Ei osas leidis prokurör, et E E tunnistas oma süüd osaliselt, tema ei soovinud asju ära võtta. E. E

leidis, et omakohus pole õige käitumine, avaldas kahetsust. Prokuröri hinnangul on tuvastatud, et

kannatanul polnud võimalust ära minna. E. E peksis kannatanut. Prokurör selgitas, et nad ei

planeerinud tegu röövimisena vaid peksmise ja alandamisega, aga see kasvas üle röövimiseks kuna

kannatanult nõuti ja võeti ära esemed. Seega pani ka E. E toime grupis röövimise. Ta leppis sellega,

et kannatanuid peksti valimatult ja on õnn, et kannatanutel polnud raskeid tervisekahjustusi.

Prokuröri hinnangul ei ole E. Ei suhtes võimalust kasutada mõjutuvahendit ning taotles teda karistada

3 aastase vangistusega, arvestades maha 1/3 karistusajast mõista vangistus 2 aastat, millest omakorda

tuleb arvestada maha eelvangistuses viibitud aeg 06.05-08.05.2015. Prokuröri hinnangul on

põhjendatud kohaldada KarS 74 sätteid ning allutada E. E 2 aastaks 2 kuuks käitumiskontrolli

nõuetele, lisaks määrata sotsiaalprogramm.

Kaitsja Kristina Suvalova leiab, et röövimist ei saa omistada kõigile, kes peksmises osalesid. Kaitsja

hinnangul polnud noortel plaani röövimist toime panna, plaan tekkis ainult mõnel osalejal. On

tõendatud, et noored leppisid kokku omavahel, et peksavad läbi nende arust pedofiili, nad tahtsid

füüsiliselt karistada. Algusest peale polnud juttu asjade äravõtmisest, see mõte tekkis alles ründe

käigus ning see mõte ei tekkinud E. Eil. 16.04.2025 toimepandud episoodis heidetakse E. Eile ette e-

sigareti võtmist kannatanu taskust, tunnistaja ütles, et tema ei võtnud. Kannatanu ei osanud ka

kirjeldada kes võttis. Selgus, et võeti Ti ja Ri poolt. Igas episoodis oli nii, seega iga tegu ei saa talle

ette heita kuna E. E pole midagi ära võtnud. Samuti prillide ja sõrmuse kadumine peksmise käigus

pole omistatav E. Eile. Kaitsja rõhutab, et E. E on varem karistamata, alaealine, esimest korda kohtu

ees, ta tervislik seisund on selline, et ta ei saa aru mis toimub, on mõjutatav. Kaitsja selgitas, et E. E

arvas, et omakohus on lubatav, alles peale kinnipidamist sai aru, et see ei ole lubatav. Samuti hindas

kaitsja E. Ei kahetsust siiraks. Kriminaalhooldaja leidis, et E. Ei osas saab kohaldada

mõjutusvahendit, poiss käib autokoolis, tal on toetav perekond ning arvamus, et teda pole vajalik

karistada. Episoodid on väga lühikese perioodi jooksul toime pandud, ta ei suhtle enam selle

seltskonnaga, on nõus käitumiskontrollile allutamisega, sotsiaalprogrammiga.

E. E avaldas samuti kahetsust, leides, et omakohus pole õige käitumine.

R Re osas leidis prokurör, et poiss on end süüdi tunnistanud, kuid lisaks röövimistele on tal ka muud

peksmised mis on 2024.a lõpust. Prokuröri hinnangul pole tema osas võimalik kohaldada

mõjutusvahendit. Teod on küll toime pandud alaealisena, kuid arvestada tuleb hoolimatut suhtumist

kannatanutesse, leiab, et röövimise s.o KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 eest on põhjendatud R. Rele määrata

3 aastane vangistus ning KarS § 121 lg 2 p 3 toimepanemise eest 6 kuud vangistust. Liitkaristusest 3

aastat 6 kuud arvestada maha lühimenetluse raames 1/3, ning vabastada katseajale KarS 74 alusel 2 a

6 kuuks, lisakohustusena määrata sotsiaalprogramm.

Kaitsja Argo Küünemäe ei ole nõus kvalifikatsiooni osas, KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 pole õige.

Täpsemalt kaitsja selgitas, et: 24.04 toimunu osas on prokuratuur leidnud, et ühiselt ja kooskõlastatult

panid toime ja prokurör kinnitas kohtuistungil, et mõte tekkis peksmise käigus. Kaitsjale ei jäänud ei

nähtust ega kuuldust silma, et oleks olnud mingit verbaalselt kooskõlastust. Süüdistuses on

etteheidetud, et lõi koos ja siis nõudsid mitmuses. Kaitsja selgitab, et nõudjaks oli üks inimene, ning

röövimisele on proovitud jätta muljet, et on tegemist röövimisena kuna kadusid prillid ja sõrmus.

Kaitsja hinnangul tuleb see episood ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi kuna R. R pole rahakotti

nõudnud, mitte kellegagi pole kooskõlastanud. Jah ta peksis ega näidanud üles empaatiat jne,

puuduvad õigustused. 16.04 episoodis on välja toodud et R. R lõi kuid lõpuosas on ka see, et võttis

rahakoti milles oli 10 eur sularaha, kannatanu tõmbas selle enda kätte tagasi. Siis võttis V. V pükste

taskust väärtusetu veibi ja nikotiinipadjad. Selline sündmuste jada kinnitab, et tegu polnud

röövimisega, see oli kellegi hetkeline mõte midagi teha, midagi ära võtta. Viimase episoodi juures on

formaalselt koosseis täidetud kuna R R võttis maast kannatanu mobiiltelefoni, kuid viis selle

järgmisel päeval tagasi. Seega prokurör on eksinud heites ette KarS § 200 lg 2 p 4 toimepandut.

Kehalise väärkohtlemise juures on R. R seda tunnistanud, ta kasutas kannatanute kallal vägivalda.

Prokuröri soov karistada R. Rt kriminaalkorras tuleb arvestada kannatanu terviseseisundit, milleks oli

vaid marrastused. Teise episoodi juures oli kanatanul nina juures haav, hematoom, paistetus.

Novembris füüsiline valu ja marrastused ja viimase episoodi juures ülahuulel turse. Kaitsja hinnangul

tagajärjed pole sellise intensiivsusega mille puhul peaks rääkima sellest, et alaealine peaks olema

karistatud kriminaalkorras. Seega need tuleb kaitsja hinnangul teod KarS § 121 lg 2 järgi

kvalifitseerida. Karistuse osas leiab kaitsja, et informatsioon mida süüdistatav tegi on teel

süüdistatava pähe. Kõigi nende puhul pole saatus helge olnud ega pakkunud võimalusi, puuduvad

vanemad, kes oleks võimelised üle andma kasvatust. Kaitsja leiab, et kõik on vastutavad selle eest.

Põhjus miks nad kokku said ja neid tegusid tegid oli mõte, et täiskasvanud, kes tikuvad ligi

alaealisele siis nad on pedofiilid. Nad tahtsid teha omakohut nendele inimestele. Muidugi näitasid

teod empaatiavõimetust, tegu oli julm, jõhkrus muljetavaldav ja kaitsja loodab, et kõik saalis viibinud

saavad sellest aru, et nende tegevus ei olnud okei. R. R tunnistas seda, et tegu oli vale ja nõme.

Kohus peab üksikasjalikult põhjendama miks ei saa mõjutusvahendit kasutada. Enne kui pole

kasutatud isiku mõjutamist mõjutusvahenditega ei ole enne põhjendatud karistamine muude

vahenditega. Seda kinnitab ka kriminaalhooldus, kes on andnud hinnangu mis võiks alaealist

distsiplineerida. Seega on tehtud ettepanek kolme kohustuse määramiseks. R. Rel on plaan

edaspidiseks eluks, ta on tahtnud minna tööle Selverisse kuid pole saanud alaealisuse tõttu minna. Ta

soovib saada kätte oma hariduse ja minna õhtukooli. Kaitsja palus kvalifitseerida ümber röövimine

kehaliseks väärkohtlemiseks. Lisaks on mõjutusvahend piisav olukorras kus ta on varem karistamata.

R. R ise avaldas kohtule kahetsust ning selgitas, et ei kujutaks ette kui keegi temale nii teeks viitega,

et ei taha enam nii kellegile enam liiga teha.

T T osas leidis prokurör, et poiss tunnistas oma süüd, nägi oma rolli kuid suhtumine tagajärgedesse

ja kannatanutesse oli näha videolindilt. Varem pole T. T küll karistatud aga sattus kohtupinki kohe

väga jõhkra teoga. Prokuröri hinnangul T K. T süüdi tunnistada ja karistada 3 aasta pikkuse

vangistusega, lühimenetluse korras järele jääb 2 aastat, millest maha arvestada eelvangistuse viibitud

aeg 5-6.05 s.o 2 päeva. Prokuröri hinnangul saab vabastada tingimisi ning määrates käitumiskontrolli

katseajaga 2 aastat 2 kuud, lisaks taotleb prokurör sotsiaalprogrammi kohaldamist.

Kaitsja Toomas Laanemaa samuti kinnitas, et juhtumid on kahetsusväärsed, mitte meeldivad teod

kuid §-d mis on süüdistuses on väga rasked. Kaitsja rõhutas, et mitte kellelgi noortest ei olnud

röövimise kavatsust, noored läksid ise õigust mõistma, arvates et see on õilis käitumine. Kaitsealune

on end süüdi tunnistanud, kahetsenud, tunnistanud oluliselt rohkem süüdi kui tõendid võiksid arvata.

Ühtegi eset mille äravõtmist ette heidetakse T. T toime ei pannud. Kaitsja juhtis tähelepanu ka

asjaolule, et eelnev kirjeldatu pole õigustus teole, kuid palub seda arvestada. T. T peeti kinni 06.05,

sündmused pani toime 2-3 ndl jooksul, kahtlustus esitati alguses 1 episoodis ja kaitsealune ise soovis

avaldada täiendavaid tegusid mida nad teinud ja seepärast on see süüdistus täna selline. Prokuröri

ettepanek et T. T tuleks kriminaalkorras karistada ei ole põhjendatud, kuna ta ei ole varem karistatud,

pole kokkupuuteid politseiga, T. T on teinud sellest omad järeldused ja alates maikuust pole

tarvitanud alkoholi, narkootikume, on õppima läinud mida ta varem ei teinud. Talle jõudis kohale et

ta on ebaõigesti käitunud. Kaitsja leiab, et pole põhjendatud alaealisena karistada esmakordsete

tegude eest. Muidugi kui vaadata kehalise väärkohtlemise poolt siis au ei olnud kellelgi, ka

kaitsealune ise ei tahtnud neid videosid vaadata. See mis tehtud on olnud vale aga tema elu ei pea ära

rikkuma karistades. Kohus peaks andma sellele noorele inimesele tõestada, et ta on võimeline

õiguskuulekalt käituma ja olema väärikas ühiskonnaliige. Sarnaselt kriminaalhooldajale nõustub

kaitsja, et piisab käitumiskontrollist, sotsiaal programmist ja lisakohustustest mitte tarbida alkoholi ja

narkootikume.

T. T ise avaldas kahetsust ja vabandas kõigi ees kes on kõigega seotud, kannatanute, kaitsjate,

vanemate ees, nõustu R Rega, et ei kujutaks ette kui keegi temale nii teeks ning avaldas, et ta ei taha

enam nii kellegile teha.

O Oe puhul leidis prokurör, et ta on täisealine kuid varem karistamata. 2 aasta eest on ta olnud kohtu

ees KarS § 178-ga. Tegeleb küll oma vaimse tervisega aga ei võta vastutust. Prokuröri hinnangul

tuleb O. Oe süüdi tunnistada ning röövimise s.o KarS § 200 lg 2 p 4, 7 eest karistada 3 aastase

vangistusega, KarS § 178 eest taotleb prokurör põhjendatuks karistada 4 kuulise vangistusega.

Üksikkaristuse raskeima suurendamise teel taotleb prokurör kohtult O. Oe karistamist liitkaristusega

3 aasta 4 kuud. Lühimenetluse raames mahaarvestatult jääb karistusajaks 2 aastat 2 kuud ja 20 päeva,

maha ka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. Prokuröri hinnangul on põhjendatud vabastada O. Oe

käitumiskontrolli kohaldamisega KarS § 74-ga 2 aasta ja 4 kuulise katseajaga. Lisanõudena osaleda

sotsiaalprogrammis.

Kaitsja Liis Suik selgitas, et tema kaitsealusele on esitatud süüdistus nii röövimises kui lapsporno

omamises. Kaitsja juhib tähelepanu, et tegu mis hiljem kasvas üle röövimiseks ja jõhkraks ning

olukord väljus kontrolli alt. Kaitsja hinnangul oli neil õilis kavatsus anda õpetus täiskasvanud

mehele, kes oli seksuaalselt kuritarvitanud noort tüdrukut. Kaitsja taotleb KarS § 87 kohaldamist

kuna O. Oe suhtes saab teda siiski mõjutada ilma karistamiseta. O. Oel puudub töövõime tulenevalt

oma xxx, ta tegeleb oma probleemidega, allub ravile, käib arstide juures. Nende tegude

toimepanemise ajal arsti juures ei käinud ja rohtusid ei võtnud ja kaitsja leiab, et ta polnud tol hetkel

adekvaatne üldse oma tegudele aru andma. Mööda ei saa vaadata asjaolust, et isikule on

mõjutuvahendit varem kohaldatud ja ta on nüüd 18 aastane, seaduse mõttes täiskasvanud inimene. O.

Oe on aru saanud, et ta käitus valesti, mõistab, et omakohus ei ole lubatav. Tal on xxx ja xxx, seega

saab talle kohaldada KarS § 87-t, sotsiaalprogramm aitaks samuti aru saada ühiskonna reguleerivatest

normidest kuidas erinevates situatsioonides on mõistlik käituda ja kuidas oma tegevust juhtida.

Kriminaalkaristus peaks olema viimane meede ja kui kohus peab vajalikuks kohaldada

kriminaalkaristust tuleks kohaldada seda tingimisi KarS § 73-ga kuna isikut pole varem karistatud ja

seetõttu ja on põhjendatud kohaldada lihtsalt katseaega ilma käitumiskontrollita.

D. Oe ise avaldas kohtule kahetsust ning selgitas, et kuigi talle on määratud xxx siis ta töötab xxx.

Kohtu põhjendused

KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud

tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma

siseveendumuse kohaselt. KrMS § 312 p 1,2 kohaselt esitatakse kohtuotsuse põhiosas tõendid,

millele tuginetakse, samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendus, miks ta neid

usaldusväärseks ei pea.

Kohtule on esitatud süüdistus kokku seitsme isiku poolt toime pandud üheksas kuriteoepisoodis.

Esitatud süüdistus sisaldab kolme erinevat süüteokoosseisu koos nende kvalifitseeritud vormidega:

röövimist (KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7), kehalist väärkohtlemist (KarS § 121 lg 2 p 3) ning

lapspornograafia valmistamist või kättesaadavaks tegemist (KarS § 178 lg 1).

Kuivõrd kuriteod on hõlmatud ühes süüdistuses, on kohus lahendi selguse huvides süstematiseerinud

põhjendused järgmiselt: esmalt esitatakse süüteokoosseisude objektiivse külje teoreetilised eeldused

(I), millele järgneb tõendite ja õigusliku kvalifikatsiooni analüüs episoodide ning kannatanute kaupa

(II). Seejärel annab kohus hinnangu süüdistatavate süü suurusele ja karistustele (III) ning käsitleb

tekkinud menetluskulusid (IV), asitõendeid (V) ning kohtuotsuse jõustumisel kohaldatavad

lisapiiranguid (VI).

(I)

1. Röövimine (KarS § 200) on oma olemuselt liitkoosseis, mis ühendab endas varguse (võõra

vallasasja äravõtmine) ja vägivalla (isiku füüsiline või psüühiline mõjutamine). Koosseisutüübilt on

see kärbitud tagajärjedelikt, mis tähendab, et süütegu loetakse lõpuleviiduks juba vägivalla

kasutamisest asja hõivamise eesmärgil, sõltumata sellest, kas süüdlasel õnnestus asi tegelikult oma

valdusesse saada. Objektiivsest küljest on röövimise keskne element vägivald, mis peab olema

suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele. Kasutatav vägivald võib ilmneda ähvardamises

(KarS § 120), kehalises väärkohtlemises (KarS § 121) või raske tervisekahjustuse tekitamises (KarS

§ 118). Vägivald omakorda võib olla nii psüühiline kui füüsiline.

2. Kehaline väärkohtlemine (KarS § 121) objektiivne külg eeldab teise isiku tervise kahjustamist või

talle valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on

inimese tervis – nii kehaline kui ka vaimne heaolu. Koosseisutüübilt on tegemist alternatiiv-aktilise

süüteokoosseisuga, mis tähendab, et süüteo objektiivne külg on täidetud, kui esineb vähemalt üks

kahest järgmisest alternatiivist: kas tervise kahjustamine (alternatiiv 1) või valu tekitav

väärkohtlemine (alternatiiv 2). Antud asjas on süüdistus esitatud teise alternatiivi ehk valu tekitamise

osas, mille puhul on olulised tegu, tagajärg ning nende vahel olev põhjuslik seos. Koosseisuline tegu

on teise inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole sotsiaalselt aktsepteeritav (nt löömine, peksmine

vms), kuid mis ei pruugi tekitada kestvat tervisekahjustust. See peab olema intensiivsem kui pelk

ebamugavustunne või negatiivne emotsioon. Tagajärje osas kuivõrd valutunne on subjektiivne hindab

kohus valutundena ebameeldivat aistingut või tundeelamust, mis on organismi kaitsefunktsioon. Teo

ja tagajärje vahel peab olema seos, mis on ka objektiivse kõrvalseisja pilgu läbi usutav.

3. Lapspornograafia valmistamine või kättesaadavaks tegemise (KarS § 178) süüteo objektiivne külg

seisneb lapsporno valmistamises, selle eksponeerimises, kättesaadavaks tegemises või muul viisil

levitamises. Tegemist on koosseisuga, kus kaitstakse alaealise seksuaalset puutumatust ning mille

puhul on oluline tuvastada teo sisu vastavus seaduses kirjeldatud toimingutele.

4. Lähtudes eeltoodud juriidilistest raamidest, analüüsib kohus järgnevalt süüdistatavate tegusid

episoodide kaupa.

(II)

5. Kohtumenetluse käigus leidis kinnitust süüdistuse üldine foon, mille kohaselt panid süüdistatavad

toime omakohtulise iseloomuga ründeid kannatanute suhtes. Poolte vahel puudus sisuline vaidlus

sündmuste faktiliste asjaolude osas: süüdistatavad ei vaielnud vastu asjaolule, et kannatanuid peksti

grupi poolt jõhkralt ja valimatult. Kuivõrd grupiviisilise peksmise fakt ja kannatanutele valu

tekitamine on leidnud poolte nõustumise ja ammendava tõendamise, ei pea kohus vajalikuks nende

asjaolude detailset korduvat kirjeldamist iga episoodi juures eraldi. Kohtumenetluse keskne vaidlus

puudutas osaliselt tegude õiguslikku kvalifikatsiooni. Kui KarS § 121 kirjeldatud teod võtsid

süüdistatavad omaks, siis röövimise koosseisu (KarS § 200) osas jäid osa süüdistatavaid

eriarvamusele kuivõrd nende kaitsjate hinnangul puudus neil võõra asja hõivamise tahtlus ning teod

peaksid jääma pelgalt kehalise väärkohtlemise tegudeks. Kohus analüüsib alljärgnevalt iga kuriteo

juures eraldi, kas tuvastatud vägivald oli funktsionaalselt seotud vara hõivamisega (moodustades

röövimise liitkoosseisu) või jäi see piirnema isikuvastase süüteoga.

22.04.2025 toimepandud tegu kannatanu F. MF F suhtes

6. Süüdistuse kohaselt tungisid süüdistatavad T Kurn, Q Q, E E, T T, R R ja O O grupis 22.04.2025

kella 20:00 paiku Tallinnas Skoone bastioni juures kallale puuduva töövõimega ning erivajadusega

kannatanule F. F. Fale. Süüdistatavad kasutasid kannatanu suhtes intensiivset füüsilist ja psüühilist

vägivalda: teda löödi korduvalt käte ja jalgadega näo ning keha piirkonda, O. O kasutas ründamiseks

rattaketti Q. Q ähvardas kannatanut noaga, surudes selle vastu tema kaela.

7. Vägivalla käigus sunniti kannatanu end alasti võtma, tema kehale kirjutati markeriga solvavaid

väljendeid ning rünnet filmiti mobiiltelefonidega. Vahetult peale vägivalla kasutamist võeti

kannatanult ära mobiiltelefon Samsung Galaxy A54 väärtusega 500 eurot ning ründe käigus läksid

kaduma kannatanu spordijalatsid.

8. Antud episoodis ei vaidle süüdistatavad peksmise fakti ega grupina tegutsemise üle. Kannatanu F.

F. F ütluste kohaselt oli ta 22.04.2025 Balti jaamas oma sõpradega. Hiljem olid nad Paksu Margareta

juures ja seal ta tundis lööke seljas ja siis teda peksti ning filmiti. Tal võeti ka telefon ära, ta tundis

löökidest valu. Talle pandi ka nuga kõrile, kehale soditi sõna pedofiil. Hilisemas ülekuulamises

kannatanu täpsustab, et nad kõik tarvitasid alkoholi, kirjeldades peksmist detailsemalt. Ta ei tea, miks

tema kehale soditi, talle seda ei põhjendatud. Tal kästi alasti võtta ja kuna kannatanu kartis, siis seda

ta ka tegi, riided visati nõlvast alla, samuti visati ka rahakott. Kaasa võeti vaid telefon. Kannatanule

sai hiljem telefoni tagasi, varalist nõuet tal ei ole. Tossud oli ta saanud tugikeskusest kus elab, need

olid nagunii väärtusetud seega ka nende osas pole nõuet (I kd, t.l 1-2,11-14;25-28). Seega kirjeldavad

kannatanu ütlused vahetult tema vastu suunatud rünnet: teda peksti käte ja jalgadega, ähvardati noaga

kõril ja sunniti hirmu tõttu end alasti võtma. Kannatanu kinnitas, et tundis löökidest valu ning talle

soditi kehale markeriga. Samuti kinnitavad kannatanu ütlused üheselt, et peale intensiivset peksmist

võeti temalt ära tema telefon, mis talle hiljem tagastati. Asitõendina on vaadeldud ka politsei

vormikaamera salvestust, kus on patrull suhelnud kannatanuga, kes selgitab, mis temaga juhtus ning

samuti on näha kannatanule tekitatud vigastusi (I kd, t.l 56-58).

9. Kannatanu ütlusi kinnitavad tunnistaja A Pi ütlused (I kd, t.l 89-92) ja tema telefonist kopeeritud

videod (t.l 102-103) kinnitavad ründe intensiivsust ja osaliste rolle. Tunnistaja kirjeldas oma ütlustes,

et oli 22.04.2025 õhtul sõpradega, kuid ta lahkus sealt varem. Tunnistaja räägib videost, kus on

salvestatud peksmine. Tunnistaja kirjeldab, keda ta sealt tunneb, nimetades Ai, kes filmis, T T, kes

lõi jalaga. X, kes on praegu XXX, oli ka see kes lõi ja kannatanut ähvardas. Kannatanu olevat saanud

peksa, sest ta „käperdas“ ühte neiut. Peamine peksja oli X (tuvastatud kui O. Oe), kes on 19 aastane

noormees. Tunnistaja teab, et on tehtud kolm videot. Tunnistaja tuvastas T K. T ja Q. Qa

(hüüdnimega X) aktiivse tegevuse ründajatena. Tunnistaja telefonis olnud video on eraldi vaadeldud

vaatlusprotokollis, (I kd, t.l 102-103) ning see kinnitab kannatanu ütlusi.

10. Asitõendina on vaadeldud ka kõne Häirekeskusesse, kus 22.04.2025 helistas kannatanu pärast

muret tundev teataja ning teavitas kannatanuga juhtunud sündmusest. Salvestus on lisatud CD plaadil

materjalide juurde (I kd, t.l 50-54). Süüteoteate on esitanud ka sündmusest mööda jalutanud inimene

JZi, kel puudub puutumis nii süüdistatavate kui kannatanuga. Selle teate kohaselt märkas ta kõndides

noormeest kes oli täiesti alasti pikali nõlva peal maas ja teda pekstakse jalgadega. Tunnistajale

tundus, et filmitakse mingit klippi, pärast selgus, et tegemist oli rünnakuga ja vägivallaga selliselt, et

umbes 7 inimest, kellest 2 olid tüdrukud peksid ühte isikut. Isikud lahkusid peale peksmist ning

teataja nägi kuidas kannatanu hakkas otsima oma riideid ja selga panema, riided olid nõlva all

(punane T-särk, aluspüksid, jalatsid), teataja nägi kannatanu vigastusi, pakkusid abi kuid kannatanu

keeldus. Teataja on tunnistajana üle kuulatud, kus ta kinnitas süüteoteates esitatut. Tunnistaja Z Zi

ütlused (I kd, t.l 86-88) kinnitavad sündmuskohal nähtut ja toiminguid vahetult pärast rünnet.

Tunnistaja nägi, et see kannatanu oli alasti noormees, kes oli pikali ja kaks noormeest lõid teda.

Samuti kirjeldas ta kannatanu seisundit, et ta oli verine ja desorienteeritud siis kui teda peksnud

seltskond eemalduma hakkas. Tunnistaja pakkus kannatanule abi.

11. Süüdistatavad on tuvastatud nii tunnistaja P. Pi kui kohtule esitatud asitõendite

vaatlusprotokollidest mis on koostatud videosalvestustest. Trammi videosalvestust on tuvastatav nii

kannatanu kui ka noorte seltskond, kellega koos ta viibis. Balti jaama ja linnakaamerate salvestistega

(I kd, t.l 70-75) ning Suurtüki 8 videovaatlusega (I kd, t.l 79-83) on tuvastatud noorte seltskonna ja

kannatanu liikumine Skoone bastioni, kus peksmine aset leidis, suunas.

12. Selle sündmuse kohta on kohtule esitatud ka kahtlustatava K-K K ütlused (III kd, t.l 125-129) kus

on märgitud, et kahtlustatav tunneb G. M Fa mitu aastat. 22.04.2025 õhtul Skoone bastionil F kükitas

ja siis T lükkas jalaga selga. Põhjuseks olla olnud, et Q rääkis, et F on pedofiil. O lõi Fi, T lõi jalaga,

E lõi keha piirkonda. T käskis Fil alasti võtta. Fi peksti ka siis kui ta oli alasti. Q pani noa Fi kõrile ja

ütles, et kui F räägib sellest, siis ta ei näe oma elupäevi. Ütluste kohaselt võeti Filt ära tema telefon.

13. Samuti on selle sündmuse kohta esitatud kohtule kahtlustatava B Sa ütlused (IV kd, t.l 205-208),

mille kohaselt 22.04.2025 oli koos Ti, Qi, D D, R Su, Ei, Kätriini, O Oe, Jga Balti jaamas. Sealt

kõnniti Skoonele ja seal taheti anda kannatanule õpetust. Kannatanu F F F oli talle tuttav eelmisest

päevast. T lõi kannatanut pähe, Kork lõi rattaketiga. Põhipeksjad olid B. Sa sõnul K, T, Q ja E liitus

nendega hiljem. T nõudis, et kannatanu häbistaks ennast, kannatanu pandi põlvitama, võtaks riidest

lahti, tal kästi nõlvast üles minna. Kui kannatanu selili lamas, siis T ja Kork peksid suguelunditesse.

T ütles Tle, et ta sunniks inimesi seal viibima. Kannatanule kirjutati igale poole pedofiil. Kannatanult

võeti ära mobiiltelefon.

14. Samuti on selle sündmuse kohta esitatud kohtule kahtlustatava A A ütlused (IV kd, t.l 62-65,69-

72), kus ta selgitab, et tema ei ole kuritegu toime pannud. 22.04.2025 ta nägi Fi esimest korda. Balti

jaamas ta sai kokku sõpradega – T T, R W, T Kurn, C, O. Seal oli ka F F F. Keegi seltskonnast ütles,

et minnakse Skoone mäele ja panevad seal Fi põlvili ja lasevad vabandust paluda, kuna ta oli mingit

tüdrukut käperdanud. J. A nägi videosid, mis oli Figa tehtud. Neil oli Snapchatis vestlusgrupid, kus

arutati ka kuidas „pedofiile“ kutsutakse kohtumisele ja siis pannakse põlvitama ning antakse peksa.

Täiendava ülekuulamise käigus kahtlustatav selgitab, et ei teinud kannatanutele midagi, aga

täpsemalt ei soovinud ütlusi anda.

15. Kohtule on esitatud kahtlustatava R S ütlused (III kd, t.l 70-75), kus on märgitud 22.04.2025

sündmuse osas, et Figa sai ta tuttavaks nädal aega varem ja talle tundus ta kahtlasena. Fi peksmise

päeval Skoones oli neid palju – T T, R R, C, K, B, D, C, M, V , T Kurn. Ühel hetkel F kukkus

põlvedele, Kork oli teda löönud. Ta ütles, et nii ei tehtaks. Fi hakkasid peksma T, K, V, R. K peksis

ka rattaketiga. Fi sunniti vabandama ja põlvitama. Hiljem ta nägi sellest sündmusest ka videoid. Ta

sai kannatanu telefoni Korgi käest, talle suruti see taskusse. Ütlusi kinnitab vaatlusprotokoll, kus on

vaadeldud R Su telefoni ja laetud alla koopiafailid, mida vaadeldakse eraldi (III kd, t.l 63-65) ning

sisu kattub teiste telefonidest vaadeldud video sisuga.

16. Selle sündmuse osas andsid kohtueelses menetluses sisulisi ütlusi enamus süüdistatavaid

kahtlustatavatena. V. E (III kd, t.l 15-16, 20-22), K. R (III kd, t.l 192-195, 203-205) ei soovinud

sisulisi ütlusi anda. V. E ütles vaid, et tal ei olnud soovi telefoni ära võtta, K. R tunnistas süüd kuid

leidis, et kuritegu toime pannud ei ole, tunnistas hiljem peksmist. Kuivõrd kohtumenetluses

süüdistatavad enda küsitlemist ei soovinud siis annab kohus lühida ülevaate süüdistatavate

kohtueelsetest ütlustest.

17. C. Q tunnistas oma ütlustes (II kd, t.l 27-33), et ta peksis kannatanut. Ta selgitas, mis oli

toimunud 21.04.2025 ning 22.04.2025 sündmuse osas selgitas, et süüdistuses nimetatud seltskonnaga

mindi Skoone Bastionile, kus joodi alkoholi. C. Q teadis juba sinna minnes, et midagi hakkab seal

juhtuma ja et kannatanut hakatakse peksma. Ütlused kinnitasid süüdistuses esitatut – kannatanut

ähvardati, kästi alasti võtta, peksti intensiivselt jalgadega nii keha kui kubeme piirkonda, kehale

kirjutati markeriga pedofiil, kästi asjad ära anda ja kõike seda filmiti. Kohtumenetluses avaldas C. Q,

et tema ei võtnud ära esemeid kuid kohtueelselt on ta andnud ütlusi kus kästi kannatanul ära anda

asjad – telefon, rahakott, võtmed. C. Q kirjeldas kuidas tema lõi kannatanut võib-olla 3-5 korda

jalgadega pähe ja selja piirkonda ning kui kannatanu oli selili, siis võttis C. Q kannatanu juustest

kinni, pani noa kannatanu kõrile ja ütles, et kui ta veel midagi sellist teeb, siis ta elu enam ei näe.

Keegi vahele ei läinud, vaatasid pealt peksmist.

18. K. T selgitab oma kohtueelses menetluses antud ütlustes (V kd, tl 45-49, 53-57), et saab

sõpradega igapäevaselt Balti jaamas kokku. 22.04.2025 Q ütles, et F on pedofiil ja seltskond otsustas

File peksa anda. Seltskonnas on C, O (hüüdnimega K), T Kurn, R R, E, D D, B, J A, D. Nad

tarvitasid alkoholi, nendega nendega liitus ka F. Nad liikusid Skone bastioni juurde. K. T meelest O

lükkas Fi, R E lõi, tunnistas, et ta ka ise lõi jalgadega Fi. Samuti tunnistas ta filmimist. Kirjeldas ka

kannatanu alandamist, et teised käskisid Fil riidest lahti võtta, et tal oleks piinlik. Ütlustest nähtub, et

K. S ütles, et ta võttis kannatanu telefoni. Ütluses selgitas K. T, et tema on osalenud veel kahes

juhtumis, kus ta on jalaga löönud Skoones pedofiili, lisades, et nii Balti jaama juures kui ka

Linnahalli juures oli üks peksmine.

19. K. Tlt on kinnipidamisel ära võetud suusamask ja tema riietus (V kd, t.l 17-34) - neid on

vaadeldud eraldi kuivõrd kannatanud on viidanud K. T riietusele ning asjaolule, et osa süüdistatavaid

kasutasid peksmisel suusamaski. Protokolli juurde on lisatud fotod, mis kattuvad kannatanute ütlustes

toodud kirjeldustega. Kuivõrd K. Tle heidetakse käesolevas süüdistuses kokku 4 kuriteo

toimepanemist siis on oluline märkida, et tegemist on asjadega, mida K. T kasutas kõikide kuritegude

toimepanemisel.

20. O. Oe tunnistas oma ütlustes (V kd, t.l 129-131,162-164) süüd. Selgitas, et ta peksis kannatanut.

Ütluste kohaselt Skoone bastionis saadi kokku kuna F oli Cle kirjutanud. O. Oel oli plaan Tiga, et

annavad File peksa, võtavad riidest lahti ja sodivad ta kehale pedofiil. O. O koos Tiga peksis Fi igale

poole, V lisandus nendega hiljem ja lõi samuti Fi. S vaatas Fi asjad läbi ja võttis sealt telefoni. Nad

käskisid Fi riidest lahti võtta, et teda alandada. C pani noa Fi kõrile ja ütles, et kui F midagi räägib,

siis tal lõigatakse kõri läbi.

21. Samuti on selle sündmuse kohta esitatud kohtule kahtlustatava T Kurn ütlused (IV kd, t.l 29-34),

kus ta selgitas, et G. M. F on tema sõber. 22.04.2025 kell 16 paiku sai sõpradega Balti Jaamas kokku,

seal olid T T, B, F F F, K, kes peaks olema XXX. Seltskonnas oli veel O, kes näitas, et tal on rattakett

kaasas kehavigastuste tekitamiseks. Kahtlustatav kuulis, kuidas K ja T rääkisid omavahel, et F on

pedofiil. Kahtlustatav ei öelnud seda File, kuna ta ise seda juttu ei uskunud. Seltskonnaga mindi

Skoone mäele, kus tarvitati alkoholi. Kui F hakkas ära liikuma, siis O lõi teda jalaga selga ja võttis

rattaketi kätte. T käskis Fil minna põlvili. T ja O peksid Fi, kahtlustatav filmis seda. Ta tavaliselt

filmis, kui kakeldakse ja seda põhjusel, et saata hiljem Snapchati gruppi Skinhead ja PHE. Fi löödi

korduvalt vastu pead ja rindkere, jalgadega vastu kukalt. Seltskonnaga liitus ka E, kes samuti hakkas

peksma. T kirjutas Fi käelabale ja otsaette „pedo“. T selgitas, et see oli häbistamiseks. O lõi ka

jalgratta ketiga Fi. Fi telefon ja võtmed võeti ära. F võttis ennast täiesti alasti ja riided visati

kahtlustatava juurde. K ütles hiljem, et ta hoidis nuga Fi kõri peal ja ütles, et lõikab kõri läbi. O rääkis

hiljem, et ta lõi Fi munadesse, et F piinleks ja tal valus oleks. Snapchati ja Telegrammi grupis

tiirlesid videod sellest peksmisest, mis olid ka teiste tehtud. Kokku on ta käinud kolmel peksmisel,

veel on ta olnud U U peksmisel, kus ta ei filminud. Seal oli D, R R. Aprilli keskel 2025 oli koos Ti,

Bi, L, R Re, A Aiga Linnahalli juures. A oli sinna kutsunud ühepoisi, kuna see poiss oli kirjutanud, et

on 35 aastane mees. Kui poiss kohale jõudis, selgus, et tegemist on 17 aastasega. T lükkas selle poisi

vast metallist plakatit, käskis tal põlvitada. T lõi seda poissi ka mingi oksaga.

22. Nii T. Kurni (IV kd, t.l 24-26), J. Ai (IV kd, 56-58), K. Su (III kd, t.l 63-65), K-K K (III kd, t t.l

19-21), T. T (V kd, t.l 38-40), R. R (III kd, t.l 185-187), Q. Q (II kd, t.l 21-23) telefonides olevatest

videofailidest on tehtud vaatlusprotokollid, mis sisult kattuvad kuivõrd tegemist on ühe sündmuse

videosalvestusega.

23. Süüdistatava E. Ei mobiiltelefonist salvestati kokku 22 videofaili ning ka neid on eraldi

vaadeldud. Neis failides on erinevate kannatanute peksmised. Antud juhul avab kohus selles osas

vaid F. F. Fa puudutava videode sisu (I kd, 223-241) ning see kattub täielikult ka käesoleva lahendi

punktis 22 nimetatud vaatlusprotokollide sisuga. Videos on näha tumedas jopes tumedate juustega

mees (käesolevas kriminaalmenetluses tuvastatud kui kannatanu F. F. F) ja tema ees seisavad

kahtlustatavad T. T (peas rohekat tooni mask ja seljas beeži tooni dressipluus, jalas tumedad

vabaajapüksid ja heleda äärega tumedat tooni spordijalatsid) ja O. Oe (peas Ameerika Ühendriikide

lipuvärvi mask ja seljas tumedaid riided), on näha ka, et O. Oel on käes rattakett. Salvestise algusest

12 sekundil nõuab T. T kannatanult telefoni, öeldes: ,,sa räägid meile. Anna telefon siia!“ Samal ajal

kannatanu F. F. F põlvitab T. T ees, kelle parem käsi on rusikas ja löögi valmis. T. T kordab: ,,räägi,

või ma panen lõuga, räägi!“ Kannatanu räägib midagi vaiksel häälel. Salvestise algusest 49 sekundil

lööb T. T oma parema jalaga põlvitavale F.F. Fale ülakeha pihta ja seejärel lööb kohe O. O

kannatanut rattaketiga vastu ülakeha. Seejärel palub kannatanu ketiga O. Oet, et ta ei lööks. On näha

kuidas kannatanut lüüakse jalaga näkku, kehasse. Süüdistatavad käsivad kannatanul riided seljast

võtta. On näha kuidas O. Oe lööb oma parema jalaga istuvat ja palja ülakehaga kannatanut ja seejärel

naerab öeldes „kusesid täis ennast ahahaa!“. E. E, võtnud ära kannatanult telefoni ulatab selle T. T

kätte. T. T käsib alasti kannatanul ajada jalad laiali ning seejärel lööb oma parema jalaga kannatanut

suguelundite piirkonda. Sama soovib teha ka O. Oe, käsib kannatanul jalad laiali ajada ning lööb teda

parema jalaga suguelunditesse samal ajal öeldes „ooo kui hea!“ ning sõimates kannatanut „raisk,

pedofiil!“. O Oe kordab oma tegevust. T T kirjutab kannatanu laubale ja käele „PEDO“, värvib

kannatanu varbaküüned markeriga ning joonistab meessuguelundisarnase kujutise ning haakristi

kannatanu vasakule jalale. Kirjutatakse ka kannatanu kehale ja seljale „pedofiil“ ning väljendid „olen

pedo“. Korduvalt jalaga pea piirkonda lööb videost nähtuvalt ka Q Q. Q. Q ütleb kannatanule samal

ajal ka: „kurat ma tõmban su kõri läbi, türa!“. Salvestise 2 minutil ja 30 sekundil paneb Q. Q noa

kannatanu kaelale ja ütleb: „kui sa menti lähed, siis ei näe sa enam elu, ausalt!“

24. Ka kohtus vaadati kannatanu F. F. Fa suhtes toime pandud röövimise videosid. Eelkõige on

videodes kajastunud õõvastavad vaatepildid kannatanu alandamisest, julmast peksmisest,

mõnitamisest. Kannatanu isiku panid süüdistatavad põlvitama, samal ajal süüdistatavad peksid

jalgadega, käskisid riided seljast võtta, kirjutasid kehale „PEDO“ ja „PEDOFIIL“. Videolt on näha, et

kannatanu tunneb väga suurt hirmu, nutab. Kannatanu urineeris end hirmust täis ning see pakkus

noortele videos palju nalja ning andis hoogu juurde alandamisele. Kohtus videosid vaadates pidi

kohus korduvalt noori ka korrale kutsuma kuivõrd videode vaatamise ajal hakkasid osa

süüdistatavaid kohtusaalis naerma või muigasid.

25. Kohus on seisukohal, et tegemist oli röövimise koosseisu kuuluva vägivalla kasutamisega.

Süüdistatavate tegevus põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustusi. Patsiendi kaardis ja

kannatanu läbivaatuse protokollis koos fotodega (I, kd t.l 16-17, 3-10) on fikseeritud objektiivselt

kannatanu vigastused vahetult pärast sündmust. Kannatanu kehal ja näos oli näha visuaalselt mitmeid

pindmisi vigastusi, mis on tekkinud kehalise ründe tagajärjel. Kannatanu vasaku silma all ja üleval

fikseeriti hematoom, kriimustused parema silma peal, lauba peal, lõua- ja nina peal. Samuti tuvastati

kannatanul peksmise tagajärjel punetus ja kriimustused selja keskosas. Kohtule on esitatud ka pildid

kannatanu markeriga kehale erinevatesse piirkondadesse nii seljal kui rindkerel kirjutatud

alandavatest sõnadest „pedofiil“, „pedo“ (I kd, t.l 20-23). Kirjeldatut kinnitavad fototabelis toodud

pildid kannatanust vahetult peale toimunut (I kd, t.l 19-23).

26. Kohtule on esitatud ka töötukassa otsus lisadega F. F. F töövõime osas (I kd, t.l 31-46), millest

nähtub, et kannatanul puudub töövõime.

27. Puudub igasugune kahtlus, et kannatanu F. F. Fa suhtes toimepandud vägivald oli väga

intensiivne ning alandav. Kannatanut peksti valimatult jalgadega erinevatesse kehapiirkondadesse, ka

paljaste suguelundite piirkonda, soditi markeriga täis kannatanu keha alandavate väljenditega ning

seda kõike filmiti. Puudub ka vaidlus asjaolu üle, et kannatanult võeti pärast läbipeksimist ära talle

kuulunud telefon väärtusega 500 eurot. Süüdistatavad E E ja Q. Q ei olnud osaliselt nõus süüdistuse

kvalifikatsiooniga, leides, et nemad pole asju ära võtnud, seejuures peksmist ja ähvardamist

tunnistavad.

28. Nagu kohus käesoleva lahendi I osas välja tõi on röövimine oma olemuselt liitkoosseis, mis

koosneb kahest lahutamatust osast: vägivallast (või sellega ähvardamisest) ja võõra vallasasja

hõivamisest. KarS § 21 lg 2 teise lause kohaselt on liitkoosseisude puhul tegemist kaastäideviimisega

ka siis, kui isikud täidavad süüteokoosseisu tunnused ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et nad

jagavad koosseisulised teod omavahel ära.

29. Riigikohus on selgitanud, et röövimise puhul on kaastäideviimisega tegemist ka siis, kui üks

täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab asja. Sellisel juhul vastutavad kõik

osapooled röövimise kui terviku eest, sest nende ühine ja kooskõlastatud tegevus kokku moodustab

süüteokoosseisu (vt RKKK 3-1-1-100-06, p 9 ja 3-1-1-108-13, p 6).

30. Süüdistatavate E. Ei ja Q. Qa kaitsjate väited, et nemad ei vastuta röövimise eest, kuna nemad

isiklikult asja ei hõivanud, on õiguslikult asjakohatud. Kaastäideviimise jaatamisel lähtub

kohtupraktika teovalitsemise teooriat (vt RKKK 3-1-1-97-04, p 20 jj; 3-1-1-64-14, p 13 jj), mille

kohaselt on täideviijaks isik, kes hoiab sündmuste kulgu enda kontrolli all ja on süüteo keskne figuur.

31. Kaastäideviimine põhineb funktsionaalsel tööjaotusel. Kohus märgib, et süüdistatavate vahel

valitses sündmuskohal selge, kasvõi vaikimisi tegevuse käigus saavutatud ühine teoplaan. Q Q

realiseeris vägivalla komponendi füüsiliselt surudes noa kannatanu kõrile ja ähvardades teda

tapmisega. See tegevus oli suunatud kannatanu vastupanu täielikule murdmisele rääkimata sellest, et

kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et just Q. Qas oligi isikuks kelle plaan või soov oli kannatanule

„õpetus“ anda. Q. Q õhutas ka teisi kannatanut edasi peksma, videos on selgelt kuulda kuidas Q. Qu

hinnangul on veel vähe, viidates intensiivse vägivalla kasutamisele ning seda olukorras kus sisuliselt

kannatanu on oimetuks pekstud. Seega on täiesti alusetu ka Q. Qu kaitsja väide, et Q. Q ei tegutsenud

teistega koos ja tahtlus puudus – Q. Q oli oma käitumisega ja arvamusega kogu loo keskne ja oluline

osa. Ka E. E osales vahetus füüsilises peksmises, andes oma panuse kannatanu vastupanuvõimetu

seisundi loomisesse ja hoidmisesse. Kuigi vaidlust teiste süüdistatavate poolt ei olnud selgitab kohus

sedagi, et ka osalised, kes filmisid toimuvat ei olnud antud kontekstis pelgalt pealtvaatajad, vaid

tegemist oli ründe intensiivistamise ja kannatanu psüühilise alandamisega, mis hoidis ära igasuguse

vastupanu.

32. Seega igaühe panus oli süüteo toimepanemise seisukohalt oluline. Ilma noaga ähvardamiseta ja

grupiviisilise peksmiseta ei oleks telefoni hõivamine olnud tõenäoliselt takistusteta võimalik. Seega

valitsesid kõik süüdistatavad tegu funktsionaalselt: igaühe tegevus täiendas teiste oma, moodustades

ühtse terviku (vt ka RKKK 3-1-1-101-05, p 8).

33. Kaastäideviimise subjektiivne eeldus on ka kooskõlastatus. Kohtupraktika kohaselt ei pea

süüdistatavate omavaheline kokkulepe olema sõnaline ega eelnema teole, vaid see võibki tekkida

vahetult sündmuste käigus nagu ka käesoleval juhul (vt ka RKKK 3-1-1-23-01, p 5). Antud asjas

viitab kooskõlastatusele nii väline teopilt, ühine peksmine kui ka ühine teadmine "pedofiilile õpetuse

andmisest" ja selle filmimisest. See, et ründe käigus otsustati kannatanult ka telefon ära võtta, oli osa

sündmuste käigust, millega kõik grupi liikmed nõustusid kuivõrd keegi seltskonnast ei osutanud

vastupidisele.

34. Vastavalt vastastikuse omistamise põhimõttele (vt ka RKKK 3-1-1-57-10 p 6.2; 1-15-11032/308

p 45) loetakse ühe kaastäideviija tegu ehk selle isiku kes telefoni võttis tegu ka teiste kaastäideviijate

teoks. Kuna E. E ja Q. Q sarnaselt teistele süüdistavatele kasutasid vägivalda ajal mil telefon

kannatanult ära võeti, ning nad ei takistanud seda ega eemaldunud, katsid nad oma tahtlusega ka vara

hõivamise asjaolu. Olgu selge, et tegemist ei olnud ühe isiku omavolilise kõrvalekaldega nagu

kaitsjad püüdsid märkida, vaid grupiviisilise ründe loogilise jätkuga, kus kannatanu oli vägivalla abil

muudetud täielikult kaitsetuks.

35. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et süüdistatavad T. Kurn, Q. Q, E. E, T. T, R. R ja

O. O panid toime röövimise KarS § 200 lg 2 p 7 tähenduses. Nad tegutsesid kaastäideviijatena, ning

nende tegevus on käsitletav ühtse röövimise koosseisuna. Asjaolu, kes füüsiliselt telefoni taskusse

pistis, ei oma juriidilist tähendust süü kvalifitseerimisel KarS § 21 lg 2 alusel, kuna kõik

teoimepanijad valitsesid tegu ühiselt ja kooskõlastatult.

36. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et T. T, R R ja E E on isikuteks kelle puhul on

tuvastatud, et nad on toime pannud veel vähemalt ühe röövimise, seega nende puhul tuleb tegu

kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 4 järgi lisaks grupis toimepanemisele. T. Kurn, Q. Q ja O O panid

teo toime esmakordselt, seega nendele jääb kvalifikatsiooniks KarS § 200 lg 2 p 7.

37. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust ning see on täidetud, kui isik pani teo toime

vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtuliku uurimise käigus tuvastatud asjaolude kogumile tuginedes asub

kohus seisukohale, et kõik süüdistatavad panid süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg

3 tähenduses. Otsese tahtluse puhul peab isik teadma, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu.

Kohtu hinnangul hõlmas süüdistatavate teadmine kõiki objektiivse koosseisu asjaolusid. Kõik nad

pidid tajuma ründe intensiivust, kannatanut peksti korduvate löökidega elutähtsatesse piirkondadesse,

kasutati peksmisel rattaketti, suruti kõrile nuga. Süüdistatavad pidid igal juhul aru saama, et nad

tekitavad kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, see oligi ka nende eesmärk enne rünnakut.

Samuti teadsid kõik süüdistatavad, et telefon Samsung Galaxy A54 kuulub kannatanule seega selle

äravõtmine peksmise käigus, kasutades seejuures ära kannatanu abitus seisundis olekut ei jäta just

palju tõlgendamisruumi. Kohtuliku uurimise käigus leidis ka kinnitust asjaolu, et tegutseti ühiselt ja

kooskõlastatult. Kogumina arvestades kannatanu suhtes kasutatava vägivalla intensiivsust, viisi ja

vahendeid pidi olema ilmne soov suruda maha kannatanu igasugune vastupanu ning seda olukorda

ära kasutades võtta ära temale kuuluv telefon. Süüdistatavad pidid olema võimelised ka ette kujutama

oma tegevuse faktilist pilti ja ohtlikkust ning soovisid just sellise sündmuste käigu realiseerumist.

Puudub igasugune alus uskuda, et sellise intensiivsusega rünne ei põhjusta kannatanule valu või et

telefoni äravõtmine vägivalla abil ei vasta röövimise tunnustele. Seega on tuvastatud otsene tahtlus

nii vägivalla kasutamise kui ka võõra vallasasja äravõtmise eest.

28.04.2025 toimepandud tegu kannatanu A. Bi suhtes

38. Süüdistuse kohaselt tungisid W W, T T, Z Z (süüdistust ei esitatud), D D (süüdistust ei esitatud),

C-C C (süüdistust ei esitatud), V V (süüdistust ei esitatud), R R ja E E Tallinnas Kopli 1 asuva Balti

Jaama Turuhoone juures B Bile. Löödi korduvalt nii rusikate kui jalgadega kannatanut pähe, näkku ja

kehasse ning nõuti, et kannatanu B. B põlvitaks. T. T otsis läbi kannatanu seljakotti ja V. V võttis 1

„Laua Viina“ pudeli väärtusega 7 eurot ja 1-liitrise õunamahla paki „Aura“ väärtusega 1,5 eurot. R. R

võttis abitus seisundis olevalt kannatanult ära temale kuuluva mobiiltelefoni I-Phone 11 ligikaudse

väärtusega 400 eurot. Süüdistuse kohaselt tekitati kannatanule kallale tungimisega füüsilist valu,

hirmutunnet ja varalist kahju kokku 408.50 eurot.

39. Kannatanu B. Bi ütluste (I kd, t.l 168-172) kohaselt sai ta 28.04.2025 Tallinnas, Balti Jaamas

kokku M Mga, kohtuda tahtis M. M soovis turu juures käia ning palus poissi endaga kaasa, mindi

mööda turuhoone küljel asuvaid treppe. Tüdruk palus tal sinna korraks ootama jääda ning siis tulid

tema juurde kamp võõraid poisse, kokku 10-12 inimest, M nende hulgas. Isikud kes ta ümber

piirasid, tahtsid raha, telefoni, seljakotist võeti ära viin ja õunamahl. Turu uks oli juba kinni ning

kannatanu ei saanud põgeneda. Kannatanu kirjeldas, et poisid süüdistasid teda, et ta on Mile siivutuid

seksettepanekuid teinud, kuid seda kannatanu sõnul polnud kunagi toimunud. Kannatanu kirjeldas

kuidas teda peksti, jalgadega igale poole peale seda kui ta keeldus oma asju neile andmast.

Kannatanu kirjeldas, et ta ei jõudnudki enam tähelepanu pöörata, kes ja kuhu teda lõi, sai hoope igast

suunast rohkelt nii näkku kui kerre. Kannatanu kukkus istuli ja mingil hetkel ka päris pikali, kattis

näo kätega, et end kaitsta. Kannatanu kirjelduse kohaselt ei näinud ta kedagi, kes oleks saanud talle

appi tulla ja tegemist oli vihmase ilmaga, maas oli palju lompe, kannatanu sa üleni märjaks.

Vigastuste osas kirjeldas kannatanu, et tal hakkas ninast verd jooksma, vasakule õlale tekkis sinikas,

vasakul põlvel oli sinikas, rinnakul paremal poolel oli sinikas ja paranes umbes 4- 5 päeva. Nina jäi

valulikuks veel pikemaks ajaks (21.05.2025 toimunud ülekuulamise ajal oli veel valulik), silmade

alused läksid siniseks aga ülekuulamise ajaks pidas kannatanu end enam-vähem tervenenuks. Arsti

poole ta ei pöördunud, kuigi algselt arvas, et peaks. Põhilisemaid peksjad oli 2-3 noormeest, kel ühel

oli mask peas. Kannatanu kirjeldas, et tal oli valus ja ta oli šokis. Seda peksmist filmiti. Peksmise

käigus kukkus kannatanu taskust välja telefon, mis ära võeti. Mobiiltelefoni sai kannatanu tagasi

30.04.2025 läbi kahe oma tuttava B D ja K A. Kohtule esitatud materjalide kohaselt andis telefoni

tunnistajale B. D R. R, sellest tegi tunnistaja ka videosalvestise mida on eraldi vaadeldud. Videos

palub R R vabandust, et ta lõi ja telefoni ära võttis. Kohtule on esitatud ka eraldi vaadeldud teine

videofail, milles on näha C-C Cut, kes samuti palub vabandust, et ta nii tegi ja lubas, et ta ei tee enam

nii mitte kunagi.

40. Kohtule on esitatud tunnistaja B. D ütlused (I kd, t.l 186-188), kus on märgitud, et ta tunneb B Bi

ning ütluste kohaselt Snapchatis tiirles video, kus teda pekstakse ja võetakse ära telefon. Ka B. B ise

rääkis tunnistajale selle peksmise kohta ning tunnistaja hakkas teda rünnanud gruppi otsima ning

leidiski. Snapchatis levivalt videolt oli näha kannatanu peksmine ning telefoni äravõtmine, üks

noormees kes selle ära võttis ütles veel videos, et ,,aa ta sai tasuta telefoni“. Tunnistaja saatis sellest

videost lõigu mobiiltelefoni äravõtmise kohast ja kirjutas, et see poiss, kes võttis tema tuttava telefoni

peab selle nüüd kinni maksma kannatanule. Siis kohe leiti A telefon üles ning 29.04.2025 tagastati

tunnistaja poolt öeldud kohta (Circle K tanklapoodi Balti jaamas), mille tunnistaja järgmisel või

ülejärgmisel päeval ära tõi ja tagastas kannatanule.

41. Asitõendina on vaadeldud kannatanu A. A poolt edastatud faile, kus kannatanule tagastatakse

telefon ja palutakse vabandust R. Re ja C-C Cu poolt (I kd, t.l 175-180).

42. Süüdistatava E. Ei mobiiltelefonist salvestatud 22-st videofailist mida on eraldi vaadeldud avab

kohus selles osas vaid B. Bi puudutava videode sisu (I kd, 241-248). Alates hetkest mil grupp

noorukeid kannatanu ümber piiravad, salvestise 5.sekundil teeb esimese löögi käega B. Bile ülakeha

pihta laigulistes pükstes ja tumedat jopet kandev noormees (käesolevas kriminaalmenetluses

tuvastatud kui kahtlustatav C-C C, seejärel tõukab kannatanut kätega ka beežikas dressipluusis ja

tumedaid pükse ning näo ees tumedat maski kandev noormees (tuvastatud T T) ning kannatanu selja

taha on liikunud tumedas jopes ja hallikates dressipükstes, samuti näo ees tumedat maski kandev

noormees (tuvastatud R R). Kannatanule hüütakse: ,,mine põlvili! Mine põlvili!“ ja R. R lööb parema

jalaga kannatanule selga. 13.sekundil sülitab V. V kannatanu peale. Videost on näha kuidas

kannatanu istub märjal kivipinnasel ja teda pekstakse valimatult nii rusikate kui jalgadega korduvalt

lüües vähemalt 5 erineva, maske kandvate noormeeste poolt. Ühel peksjatest on jalas tanksaapad ning

ta peksab nendega maas lamavat kannatanut valimatult. Salvestise 22.sekundil ütleb üks noormees:

„võta kott ära!“. Kannatanu pead tiritakse juustest ja hoitakse püsti, samal ajal teised peksavad.

43. Eraldi vaatlusprotokollis on vaadeldud E Ei telefoni ja laetud alla andmefaili suhtluskeskkonnast

Telegram, Snapchat (vestlused) (I kd, t.l 189-221), millest nähtub erinevate kasutajate vahel vestlus,

mis on loodud suhtlusrakenduses Telegram ajavahemikus 07.04.2025 kuni 30.04.2025. Vestluses

jagatakse omavahel videolinke, mis on üles laetud tiktoki ning sisaldavad kannatanute peksmisi.

Samuti arutletakse omavahel kannatanute suunas mõnitavaid kommentaare. Arutletakse ka selle üle,

et Balti jaamas oli liiga avalik koht ja pidanuks kuhugi metsa kannatanu ikka kutsuma ning tõendite

osas on üldisest vestlusmaneerist aru saada, et soovitakse vältida vastutusele võtmist.

44. Asitõendina on vaadeldud Kopli 1 Balti Jaama turu videovalve salvestusi (I kd, t.l 250-256), kus

on näha osaliselt 28.04.2025 sündmus. Salvestise abil on saanud kinnitust noorte liikumine

sündmuskohal ning salvestised on aidanud tuvastada toimepanijaid.

45. Kohtule on esitatud kahtlustatavana ülekuulatud Z Z ütlused (II kd, t.l 107-109), kus ta selgitab

28.04.2025 sündmuse osas, et oli Balti Jaamas koos V Ve, R Re, Ti, X, X, Ei (X), Ai. X ütles, et üks

pedofiil üritas teda vägistada. R. R andis esimese löögi ja siis kõik poisid hakkasid peksma. Peamiselt

peksti jalgadega, kõige rohkem lõid R, R, X. X lõi jalaga näkku, R tagus käte pihta, T ülakeha pihta.

V lõi paar korda jalaga. Ta ei näinud, kes asju võttis. Peksmist filmiti, seltskond oli kaine. Z. Zile

pole süüdistust selle teo eest esitatud.

46. Sarnaselt R. R on kohtule esitatud ka kahtlustatava V Ve ütlused (II kd, t.l 136-138), kus ta

selgitab, et 28.04.2025 oli ta koos sõber Z Ziga Balti Jaamas ja nad kohtusid seal C, Re, Ei, D D, J.

Seal oli ka inimesi, keda ta ei tundnud. Saadeti neile info, et pedofiil on Balti Jaamas. Nad hargnesid

ja piirasid selle inimese sisse. C lükkas seda inimest ja siis hakati lööma, ka ta ise lõi. C lõi kõige

enam. E lõi jalaga, tal olid jalas tanksaapad, millel oli metallnina ja kannatanul läks ninaluu katki.

Olukorda ka filmiti. Hiljem kuulis, et kannatanult võeti ära telefon.

47. Kahtlustatava D D ütlustest (IV kd, t.l 112-114) nähtub, et 28.04.2025 oli ta Balti jaamas koos

sõpradega V, E, M, S, J. J ütles, et see mees, kes oli Sga koos, on teda täis jootnud ja hotelli

kutsunud. Seltskond järgnes sellele mehele. Seltskond küsis, kas ta on sedasi teinud ja see mees eitas.

Aga seltskond uskus S ja J juttu. Peksmisel osalesid kõik poisid, tema lõi käte ja jalgadega. Selle

mehe kotist leiti viinapudel, võeti ära ja visati ära. Samuti võeti õunamahl ära. Seda peksmist ka

filmiti ja lisati üles Snapchati gruppi.

48. Kahtlustatava C-C Cu ütlustest (IV kd, t.l 140-143) nähtub, et 28.04.2025 valetas üks tütarlaps S,

et kannatanu on pedofiil. Tema oli Balti jaamas koos Ti, J, V, C, R Rega. S väitis, et see mees on teda

ära kasutanud. Seda meest lõid C, T, J, V. Löödi nii käte kui jalgadega. Sel mehel oli seljakott ka, aga

ta ei tea, kas sealt asju võeti. Kõik olid sel ajal kained.

49. W. W tunnistas kohtueelselt süüd osaliselt ning kirjeldas antud ütlustes (IV kd, t.l 169-170), et oli

koos R Re, T, K V, R Su, A Ai, Mga Balti jaamas kus oli veel inimesi. M ütles, et mees, kellega ta

seal ligidal oli, on pedofiil. Seltskond hakkas seda meest peksma ja seda filmiti. W. W kirjeldas, et

tema lõi korra jalaga näkku ja kehasse. Ta nägi, et sel mehel oli nägu verine. R R ütles, et sealt võeti

ära mobiiltelefon ja näitas seda W. Wle.

50. Kohus on seisukohal, et tegemist oli röövimise koosseisu kuuluva vägivalla kasutamisega.

Süüdistatavate tegevus põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustusi. Kuigi kannatanu ei lasknud

meditsiiniasutusel oma vigastusi fikseerida siis pole vaidlust asjaolu üle, et vigastused tekitati sellised

nagu kannatanu oma ütlustes kirjeldas -ninaverejooks, näole ja kehale tekkinud hematoomid (ütluste

kohaselt vasakule õlale, põlvele, rinnakule). Nina oli kannatanul valulik veel pikemat aega, kui

sündmus toimus 28.04.2025 siis peaaegu kuu hiljem 21.05.2025 toimunud ülekuulamise ajal oli nina

kirjelduse kohaselt veel valulik.

51. Puudub igasugune kahtlus, et kannatanu B. Bi suhtes toimepandud vägivald oli väga intensiivne

ning osalt ka alandav. Kannatanut peksti valimatult rusikate ja jalgadega erinevatesse

kehapiirkondadesse, tema peale sülitati ning seda kõike filmiti. Videodelt on tuvastatav, et kannatanu

nuttis ning oli näha visuaalselt, et ta väga kardab. Puudub ka vaidlus asjaolu üle, et kannatanult võeti

pärast läbipeksmist ära talle kuulunud telefon väärtusega 400 eurot, pudel kanget alkoholi „Laua

viin“ väärtusega 7 eurot ning pakk õunamahla „Aura“ väärtusega 1.50 eurot.

52. Nagu kohus käesoleva lahendi I osas välja tõi on röövimine oma olemuselt liitkoosseis, mis

koosneb kahest lahutamatust osast: vägivallast (või sellega ähvardamisest) ja võõra vallasasja

hõivamisest. Käesoleval juhul on mõlemad eeldused täidetud. Arvestades käesolevas lahendis

punktides 28-35 väljatoodut, on ilmne ka sellegi juhtumi puhul, et W W, T T, R R ja E E panid teo

toime ühiselt ning kooskõlastatult kaastäideviimise korras. Süüdistatavate vahel valitses

sündmuskohal selge, kasvõi vaikimisi tegevuse käigus saavutatud ühine teoplaan, kõik nad peksid

valimatult kannatanud isikut ning üks süüdistatav võttis ära kannatanu telefoni teatades uhkelt, et ta

sai tasuta telefoni. Igaühe panus oli süüteo toimepanemise seisukohalt oluline. Kannatanu väljendas

selgelt, et ta ei ole nõus oma asju süüdistatavatele andma, kuid süüdistatavad võtsid soovitu ära toore

jõuga. Ilma taolise jõhkra vägivallata ja grupiviisilise peksmiseta ei oleks kannatanu telefoni ja

kaasas olnud asjade hõivamine olnud tõenäoliselt takistusteta võimalik. Kuivõrd telefon tagastati

kannatanule läbi tuttava isiku järgmisel päeval ei ole kannatanu selle osas esitanud kahjunõuet.

53. Ka antud kuriteo toimepanemisel viitab ühisele kooskõlastatusele nii väline teopilt, ühine

peksmine kui ka ühine teadmine "pedofiilile õpetuse andmisest" ja selle filmimisest. See, et ründe

käigus otsustati kannatanult ka telefon, viin ja mahl ära võtta, oli osa sündmuste käigust, millega kõik

grupi liikmed nõustusid kuivõrd keegi seltskonnast ei osutanud vastupidisele. Ühe kaastäideviija tegu

on ka teiste kaastäideviijate teoks. Kuna kõik süüdistavad kasutasid vägivalda ajal mil telefon, viin ja

mahl kannatanult ära võeti, ning nad ei takistanud seda ega eemaldunud, katsid nad oma tahtlusega

ka vara hõivamise asjaolu. Ka siinkohal on kohus seisukohal, et asjade äravõtmine oli grupiviisilise

ründe loogiline jätk, kus kannatanu oli vägivalla abil muudetud täielikult kaitsetuks.

54. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et süüdistatavad W W, T T, R R ja E E panid toime

röövimise KarS § 200 lg 2 p 7 tähenduses. Nad tegutsesid kaastäideviijatena, ning nende tegevus on

käsitletav ühtse röövimise koosseisuna. Asjaolu, kes füüsiliselt telefoni, viina ja mahla endale võttis

ei oma juriidilist tähendust süü kvalifitseerimisel kuna kõik teoimepanijad valitsesid tegu ühiselt ja

kooskõlastatult.

55. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et T. T, R. R ja E E on isikuteks kelle puhul on

tuvastatud, et nad on toime pannud veel vähemalt ühe röövimise, seega nende puhul tuleb tegu

kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 4 järgi lisaks grupis toimepanemisele. W W pani teo toime

esmakordselt, seega tema osas jääb kvalifikatsiooniks KarS § 200 lg 2 p 7.

56. Kohtuliku uurimise käigus tuvastatud asjaolude kogumile tuginedes asub kohus seisukohale, et

süüdistatavad panid süüteod toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses. Otsese tahtluse puhul

peab isik teadma, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu. Kohtu hinnangul hõlmas

süüdistatavate teadmine kõiki objektiivse koosseisu asjaolusid. Kõik nad pidid tajuma ründe

intensiivust, kannatanut peksti korduvate löökidega elutähtsatesse piirkondadesse, ühel süüdistataval

olid jalas metallosaga tanksaapad millega muuhulgas valimatult kannatanut peksti. Süüdistatavad

pidid igal juhul aru saama, et nad tekitavad kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, see oligi ka

nende eesmärk enne rünnakut. Samuti teadsid kõik süüdistatavad, et telefon iPhone 11, kannatanu

kotis olnud viin ning mahl, mis kannatanult ära võeti kuulusid kannatanule, seega selle äravõtmine

peksmise käigus, kasutades seejuures ära kannatanu abitus seisundis olekut ei jäta just palju

tõlgendamisruumi. Kohtuliku uurimise käigus leidis ka kinnitust asjaolu, et tegutseti ühiselt ja

kooskõlastatult. Kogumina arvestades kannatanu suhtes kasutatava vägivalla intensiivsust, viisi ja

vahendeid pidi olema ilmne soov suruda maha kannatanu igasugune vastupanu ning seda olukorda

ärakasutades võtta ära temale kuuluvad esemed. Süüdistatavad pidid olema võimelised ka ette

kujutama oma tegevuse faktilist pilti ja ohtlikkust ning soovisid just sellise sündmuste käigu

realiseerumist. Puudub igasugune alus uskuda, et sellise intensiivsusega rünne ei põhjusta

kannatanule valu või et kannatanu asjade äravõtmine vägivalla abil ei vasta röövimise tunnustele.

Seega on tuvastatud otsene tahtlus nii vägivalla kasutamise kui ka võõra vallasasja äravõtmise eest.

24.04.2025 toimepandud tegu kannatanu Y. Y suhtes

57. Süüdistuse kohaselt tungisid E E, D D (süüdistust ei esitatud), R R, T T, A A (süüdistust ei

esitatud) tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult ja tekitades kannatas mulje, et tal pole valikut,

24.04.2025 kella 19:00 paiku Tallinnas Rannamäe tee lähedal asuva Skoone bastioni juures kallale

kannatanule Y Yle. E. E, R.R ja T. T lõid korduvalt nii rusikate kui jalgadega Y. Yt pähe, näkku ja

ülakeha piirkonda ning nõudsid kannatanult rahakotti, kuid viimane ütles, et seda pole tal kaasas.

Löökidest kukkus Y. Y maha kivisillutisele. Tegevus katkestati ja joosti ära, kuna lähenesid

kõrvalised inimesed. Ründe käigus purunesid kannatanu Y. Y päikeseprillid väärtusega 10 eurot ja

kadus I. Y sõrmes olnud sõrmus väärtusega 15 eurot.

58. Kannatanu Y. Y ütluste (I kd, t.l 133-136,146-148) kohaselt kohtus ta aprillis 2025 neiuga Balti

Jaamas. See neiu ise kirjutas talle Snapchatis ja soovis kokku saada. Neiu tuli kokkusaamisele,

kannatanule esitles neiu end 16 aastasena. Nad jalutasid Paksu Margareeta juures. Kannatanul oli

kaasas kilekotis toonikud ja ta ise jõi purgist siidrit. Tüdrukule ta ütluste kohaselt alkoholi ei

pakkunud, ta nägi välja ka nagu 16-aastane ja kannatanu oma peas mõtles, miks nii noor tüdruk

temaga suhelda tahab. Müüri juures tulid nende juurde maskides noormehed ja hakkasid kannatanut

peksma. Noormehi oli umbes 8 kellest umbes 5-6 peksid teda, ta täpselt ei näinud kuna varjas oma

nägu kätega. Teda peksti põhiliselt jalgadega, ta vasaku käe kaks sõrme ja pöial oli ülekuulamise

hetkeni piiratud liikuvusega. Kannatanu sõnul tahtsid noormehed mehe rahakotti. Kuigi tal oli

rahakott kaasas ütles ta, et tal ei ole seda kaasas. Kannatanu tundis valu ja tal oli surmahirm. Keegi

sellest seltskonnast ka filmis. Kannatanu kirjeldas, et ta oli nagu ümber piiratud neist peksjatest.

Löömise tagajärjel tulid kannatanule sinikad ja peast tuli verd. Kannatanu ei fikseerinud oma

vigastusi. Rünnak tema suhtes lõppes kui tulid kaks noort poissi jalgratastega, siis jooksid peksjad

ning ta kutsunud tüdruk eri suundadesse laiali. Rünnaku käigus läks kaduma kannatanu sõrmes olnud

hõbedane sõrmus, mis oli tema parema käe neljandas sõrmes vahetult enne rünnakut. Sõrmuse

väärtuseks hindas kannatanu 15 eurot olevat. Samuti läks rünnaku käigus katki kannatanu

päikeseprillid väärtusega 10 eurot. Päikeseprille kandis kannatanu nokkmütsi peal ja nokkmüts oli

peas ründamise hetkel. Samuti läks kaduma üks rattakinnas. Peale rünnakut jooksis kannatanu Snelli

hotelli end puhastama ja administraator nägi, et tema seljakotist tilgub midagi. Seal sees oli katki

läinud dzinnipurk ja õllepurk. Administraator soovitas helistada politseisse kuid kannatanu oli

skeptiline kuna ta ei näinud peksjate nägusid, nad olid kõik varjanud oma näo maskidega ning

kannatanu ei osanud neid ka täpselt kirjeldada. Üks toimepanija kandis sõjaväemustriga pükse.

Sellest sai kannatanu aru, et peksjad arvasid, et tema soovib selle kannatanuga vahekorda astuda.

59. Kohtule on esitatud kohtumäärus Y. Y osas (I kd, t.l 138-145), millest nähtub, et Y. Yle on

määratud tähtajaline eestkoste tema huvide kaitseks.

60. Kannatanu Y. Yle äratundmiseks esitamisel (I kd, t.l 149-152) tunneb ta ära tüdruku, kes teda

kutsus jalutama. Selleks osutub A A.

61. Kohtule on esitatud vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud T. Tlt äravõetud telefonist avatud ja

suhtluskeskkonnas Snapchat peetud vestluseid, mis sisaldavad ka pilte (I kd, t.l 153-159). Vestluste

väljavõte on tehtud ajavahemikus 29.04.2025 kuni 05.05.2025 T. T ja kasutaja l_laura3591 lallu“

vahel. Vestlustest nähtub, et tundmatu kasutaja ütleb T. Tle, et ta peaks balta lendama (kohus

mõistab: Balti jaama) mille peale T. T vastab, et ta tema laulu peale kohe ei lenda. Siis hakkab

vestluspartner täpsustama, et talle kirjutas üks mees „Tere kas sa oled 13 ma tahaks suga kulli

mängida ma 25“. Selle peale T. T ärritus ning seejärel saadab T. T juba kasutajale video mis on

loodud 24.04.2025 kell 20:07.

62. Kõnealust video, mida T T saatis talle kirjutanud isikule on vaadeldud eraldi (I kd, t.l 161-167).

Videos on videofaili käivitamisel näha rohelist muru ja laigulistes pükstes (sõjaväemustriga pükstes)

ja tumedas jopes isikut seismas kivibarjääri peal. Salvestise algusest 3 sekundil pööratakse kaamera

tumerohelises jopes ja tumerohelist nokamütsi kandvale mehele, kel on ratturikindad käes ja heledad

kõrvasisesed kõrvaklapid kõrvades (kannatanu Y. Y). Keegi eesti keelt kõnelev noormees hüüab: ,,

no vana pedo!“ ja Y. Y lükatakse maha, Y. Y kukub istuvasse asendisse (foto 1). Noormehe hääl

hüüab (salvestise algusest 6 sekundil): „Nо tahtsid tatti ka panna või?“ Seejärel Y. Y tõuseb, käib

ringi, kuid tal ei lasta ära minna, ta on piiratud ümber mitme noormehe poolt (näha on vaid nende

jalgu).Siis Y. Y võtab maast toonikupudeli kätte, mis oli tal käest olnud kilekotist lükkamise käigus

välja kukkunud (foto 2). Salvestise 17 sekundil lükkab keegi kannatanut kätega vastu paremat õlga ja

hüüab: „õu, kuhu sa lähed!“. Kaamera liigub salvestise algusest 18 sekundil kolme noormehe poole,

kes on ümbritsenud kannatanu Y. Y (foto 3). On tuvastatud, et Y. Y on keskel, temast paremal E. E,

järgmisena T T ja vasakul R. R. Kõik kolm noormeest tõukavad ja sikutavad kannatanut kätega ja

salvestise 19 sekundil liitub nendega, joostes kaamerast vasakult veel üks lühem, näo ees tumedat

maski kandev lühemat kasvu noormees, kel on seljas tepitud tume Adidas vest ja selle all lühikeste

varrukatega särk. Kõnealused noormehed lükkavad kannatanu uuesti pikali (foto 4). Kannatanu

kukub istmikule selja vastu Tst barjääri ja salvestise algusest 23 sekundil lööb E E teda oma parema

jalaga vastu nägu (foto 5). Järgmisel hetkel lööb R. R parema jalaga kannatanule näkku ja kohe

seejärel parema käe rusikaga korduvalt pähe. Samal ajal lööb jalaga korduvalt ka E. E kannatanut

pähe (foto 6) ning T. T lööb jalaga kehasse.

63. Ka kohtus vaadeldi seda vaadeldud videofaili ning videos nähtu vastab kirjeldatule. On ka näha,

et kannatanu püüab end kaitsta, kükitades looteasendis kätega pead varjates samal ajal kui

süüdistatavad teda peksavad.

64. Kuigi kannatanu ei fikseerinud oma kehavigastusi ei ole põhjust kahelda uuritud videosalvestise

ning selle põhjal koostatud vaatlusprotokolli usaldusväärsuses. Ka kannatanu ütlused kattuvad

videosalvestises nähtuga ning need on usaldusväärsed vaatamata asjaolule, et kannatanul on piiratud

teovõime. Puudub vaidlus selle üle, et kannatanult sooviti ära võtta rahakott. Seda ei võetud ära

põhjusel, et kannatanu ütles, et tal ei ole see kaasas ja tema taskuid ei otsitud süüdistatavate poolt

põhjalikult läbi. Sündmusesse sekkusid ka kaks juhuslikku noort jalgratturit, kes süüdistatavad oma

tulekuga ära hirmutasid. Küll aga läks rünnaku käigus kaduma ka kannatanu hõbedane sõrmus ning

lõhuti ka kannatanu päikeseprillid. Kohus on seisukohal, et tegemist on röövimise koosseisu kuuluva

vägivalla kasutamisega. Süüdistatavate tegevus põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustusi.

Objektiivselt võetuna on sellise peksmise tagajärjel tekkivad vigastused vältimatud ning tagajärjena

kannatanu poolt loetletu on igakülgselt usutav. Kannatanu kirjeldas kuidas ta vasaku käe kaks sõrme

ja pöial oli ülekuulamise hetkeni (s.o veel 21.05.2025) piiratud liikuvusega. Samuti löömise tagajärjel

tulid kannatanule sinikad ja peast tuli verd.

65. R. Re kaitsja ei olnud nõus süüdistuses esitatud kvalifikatsiooniga. R. R tunnistab, et peksis kuid

mõte midagi kannatanult ära võtta tekkis peksmise käigus ühel isikul mitte kõigil kooskõlastatult.

Kaitsja ei tuvastanud ei nähtust ega kuuldust, et oleks olnud mingit verbaalset kooskõlastust kuid

süüdistuses on kirjas, et lõid koos ja nõudsid mitmuses. Kaitsja sõnul on tegemist KarS § 121

kooseisuga.

66. Nagu kohus käesoleva lahendi I osas välja tõi on röövimine oma olemuselt liitkoosseis, mis

koosneb kahest lahutamatust osast: vägivallast (või sellega ähvardamisest) ja võõra vallasasja

hõivamisest. Käesoleval juhul on mõlemad eeldused täidetud. Arvestades käesolevas lahendis

punktides 28-35 väljatoodut on ilmne ka sellegi juhtumi puhul, et E. E, R. R ja T. T panid teo toime

ühiselt ning kooskõlastatult kaastäideviimise korras ning R. Re kaitsja seisukoht on asjakohatu. On

kummastav, et kooskõlalist käitumist ei täheldanud kaitsja juba ainuüksi vaadeldud videost, mis on

visuaalselt tuvastatav. Kohtu hinnangul kõiki tõendeid kogumina hinnates pole kahtlustki, et noored

otsustasid üheskoos esmalt „karistada“ kannatanut ning rünnaku käigus tekkis idee ka esemed ära

võtta.

67. Süüdistatavate vahel valitses sündmuskohal selge, kasvõi vaikimisi tegevuse käigus saavutatud

ühine teoplaan, kõik nad peksid valimatult kannatanud isikut ning vaatamata asjaolule, et on

tuvastamata kes süüdistatavatest võttis ära kannatanu hõbedase sõrmuse on selge, et enne rünnakut

oli kannatanul sõrmus parema käe eelviimases sõrmes ning peale rünnakut enam ei olnud. Sõrmus oli

kannatanul samal kevadel ostetud, seega oli tegemist uueväärse sõrmusega, millel kirjelduste

kohaselt olid peal ka poolvääriskivid. Kuivõrd sündmuskohal sõrmust enam ei olnud on põhjendatud

alus arvata, et keegi süüdistatavatest võttis endaga kaasa kannatanule kuulnud sõrmuse väärtusega 15

eurot. Kohtu hinnangul ei omagi tähtsust asjaolu kes süüdistatavatest sõrmuse füüsiliselt ära võttis

kuivõrd nad tegutsesid seal ühiselt ning mitte ükski süüdistatav ei astunud hetkekski isegi mitte

kõrvale peksmise ringist vaid vastupidi – igaüks andis omapoolse panuse. Juriidiliselt lähtutakse

tuvastatud faktidest mitte millestki muust ning koosseisu täitmiseks ei olegi vaja mingit verbaalset

kooskõlastust millele kaitsja korduvalt viitas. Eluliselt on paraku nii, et sageli tekib taolistes

konfliktides mõte ühel grupi liikmel ning teised lähevad sellega kaasa ning kehalisest

väärkohtlemisest kasvabki välja röövimise koosseis millele ka osa kaitsjad tähelepanu juhtisid. Seda

kõike arvestab kohus mõistagi ka süü suuruse määramisel ning karistuse mõistmisel. Käesoleval

juhul on faktiliselt röövimise koosseis igakülgselt täidetud. Vähetähtis pole seegi asjaolu, et

süüdistatavad soovisid tegelikkuses ära võtta ka kannatanu rahakotti lisaks tema peksmisele.

Rahakoti äravõtmine jäi teostamata ainult seepärast, et sekkusid kõrvalised isikud ning

süüdistatavatel puudus ajaline ressurss ise kannatanu taskud läbi otsida sarnaselt nagu nad teinud on

teiste kannatanutega samas kriminaalmenetluses.

68. Igaühe panus oli süüteo toimepanemise seisukohalt oluline. Kannatanu väljendas selgelt, et tal ei

ole rahakott kaasas, vaatamata sellele süüdistatavad peksid teda valimatult jalgadega võttes lõpuks

ära kannatanu sõrmes olnud sõrmuse. Ilma taolise jõhkra vägivallata ja grupiviisilise peksmiseta ei

oleks kannatanu sõrmuse hõivamine olnud tõenäoliselt takistusteta võimalik. Kuivõrd sõrmuse ja

päikeseprillide väärtust hindas kannatanu väikseks ei esitanud ta ka kahjunõuet.

69. Kokkuvõtlikult viitab antud kuriteo toimepanemisel ühisele kooskõlastatusele nii väline teopilt,

ühine peksmine kui ka ühine teadmine "pedofiilile õpetuse andmisest" ja selle filmimisest. See, et

ründe käigus otsustati kannatanult ka sõrmus ära võtta, oli osa sündmuste käigust, millega kõik grupi

liikmed nõustusid vaikimisi kuivõrd keegi seltskonnast ei osutanud vastupidisele. Ühe kaastäideviija

tegu on ka teiste kaastäideviijate teoks. Kuna kõik süüdistavad kasutasid vägivalda ajal mil sõrmus

kannatanult ära võeti, ning keegi süüdistatavatest ei takistanud seda ega eemaldunud, katsid nad oma

tahtlusega ka vara hõivamise asjaolu. Siinkohal on kohus seisukohal, et sõrmuse äravõtmine oli

grupiviisilise ründe loogiline jätk, kus kannatanu oli vägivalla abil muudetud täielikult kaitsetuks.

70. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et süüdistatavad E. E, R. R ja T T panid toime

röövimise KarS § 200 lg 2 p 7 tähenduses. Nad tegutsesid kaastäideviijatena, ning nende tegevus on

käsitletav ühtse röövimise koosseisuna. Asjaolu, kes füüsiliselt sõrmuse endale võttis ei oma

juriidilist tähendust süü kvalifitseerimisel kuna kõik teoimepanijad valitsesid tegu ühiselt ja

kooskõlastatult. Kohtuliku uurimise käigus on ka tuvastatud, et E. E, R R ja T. T on isikuteks kelle

puhul on tuvastatud, et nad on toime pannud veel vähemalt ühe röövimise, seega on tegu õigesti

kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi.

16.04.2025 toimepandud tegu kannatanu X X X suhtes

71. Süüdistuse kohaselt tungisid G G (süüdistust ei esitata), T T, E E, R R, A A (süüdistust ei esitata)

16.04.2025 kella 19:00 paiku Tallinnas Linnahalli hoone lähedal asukohaga Sadama 1 Tallinn kallale

kannatanule X X Xle. T. T nõudis, et kannatanu X.X. X põlvitaks ja vabandaks tema ees, et raiskas

T. T aega. Kui kannatanu põlvitas ja vabandas, siis T. T lõi oma parema jalaga talle kõhu piirkonda,

misjärel kannatanu XX. X kukkus. Kui XX. X tõusis, siis lükkas T. T teda korduvalt kätega vastu

metallist silte. Järgmiseks võttis T. T kätte puuoksa ja lõi korduvalt sellega vastu kannatanu istmikku

ja vasaku jala säärt, samuti lõid R. R ja E. E kannatanut puuoksaga. Samuti otsiti läbi kannatanu jalas

olevate pükste ja seljas oleva vesti taskud, nõudes kannatanult mobiiltelefoni ja rahakotti. T. T võttis

kannatanu X.X. X seljas oleva vesti taskust temale kuuluva mobiiltelefoni I-Phone 12 väärtusega

1200 eurot, kuid andis selle kohe kannatanule tagasi. Seejärel võttis G G kannatanult X X. Xlt temale

kuuluva rahakoti, milles oli 10 eurot sularaha, kuid kannatanu tõmbas selle enda kätte tagasi, misjärel

G G haaras kannatanu X.X. X juustest kätega ja vedas teda juukseid pidi mitu meetrit. Järgmiseks

võttis E. E kannatanu X X. X jalas olevate pükste põlvetaskust e-sigareti (väärtust ei oma) ja

nikotiinipadjad väärtusega 10 eurot. Nimetatud tegevusega põhjustas E. E koos kaaslastega

kannatanule X X. Xle valu, alandust, hirmutunnet ja varalist kahju 10 eurot.

72. Kannatanu X. X. X ütlustest (I kd, t.l 105-109) nähtub, et 16.04.2025 sai ta Snapchati

pedopüüdjate kontolt sõnumi, et kokku saada, kannatanu oletas, et see on tema sõber kuna nad teevad

selliseid nalju omavahel. Seal kannatanu esines 39 aastase mehena. Ta sai Linnahalli juures kokku,

kus teda ootas umbes 10 maskides inimest, kellest kaks oli tüdrukud. Temaga läks kaasa ka sõber R.

R jäi tahaplaanile, aga kannatanu sunniti põlvitama, nõuti vabandamist. Kokku ründas ütluste

kohaselt kannatanut korraga 4 inimest, teda löödi lahtise käega näkku, teda löödi korduvalt puu

oksaga, tal olid riided seljas, kuid valus oli ikka. Lisaks sülitati talle näkku. Kogu olukord oli

kannatanu jaoks alandav ja ebameeldiv. Kannatanu kirjeldas üht noormeest kui grupi liidrit, tema oli

kõige agressiivsem olnud, ta oli musta maskiga. Kui kannatanu üritas tõusta põlvili asendist siis

tõugati teda vastu lähedal asuvaid metallsilte ning peale seda pidi ta grupi liidri sõnul taas põlvili

asendisse minema. Tema rahakotti taheti ära võtta, tütarlaps, kes seal oli võttis rahakotist raha,

kannatanu tõmbas rahakoti tüdruku käest enda kätte tagasi mis ärritas tüdrukut. Tüdruk haaras selle

peale vihaga kannatanu juustest ning lohistas kannatanut ca 2 meetrit, see oli kannatanu hinnangul

väga valus. Lühemat kasvu, sõjaväemustriga pükstega poiss võttis kannatanu taskust veibi ja

nikotiinipadjad väärtusega 10 eurot. Kogu olukorda ka filmiti. Kannatanu kirjeldas, et tema peksmise

ajal sooviti võtta ära ka tema kaelas olnud hõbekett, kannatanu pidi süüdistatavate nähes helistama

oma tüdruksõbrale, et kinnitada, et see kuulub tüdrukule mitte kannatanule. Vägivald kannatanu

suhtes lõpetati kui kaks juhulikku jalgratturit tulid seltskonna suunas, siis otsustati kannatanu juurest

kiiresti lahkuda. Jalgratturiteks olid kaks noormeest vanusesumbes 20-30-aastat ja nad küsisid, kas

kannatanuga on okey? Kannatanu jaatava vastuse peale läksid nad oma teed. Kannatanu ei

fikseerinud oma vigastusi kuna silmaga nähtavaid vigastusi ta ei tuvastanud. Politsei poole ei

julgenud ta pöörduda Ri keelitusel kuna R kartis, et tema sõpradele võib sellest jama tulla.

73. Kannatanu ütlusi kinnitab tunnistaja R H (I kd, t.l 112-114), kes selgitab, et aprillis 2025 helistas

talle sõber X. X. X ja kutsus kesklinna. Ta selgitas, et pidi kellegi neiuga Linnahalli juures kokku

saama. Seal oli umbes 10 inimest kellest tunnistaja teadis kahte – Eit ja Tit. X. X. X oli kirjutanud ja

öelnud nalja viluks, et on 50 aastane. X. X. X lükati vastu aega, teda sunniti põlvitama, löödi

puuoksaga. Üks tüdruk ka filmis seda. Seltskonnas olnud tütarlaps G tiris Xit juustest, tunnistaja

kinnitab, et kannatanu taskust võeti tupsukarp ning kannatanu taskud otsiti kahe isiku poolt läbi.

Tunnistaja sõnul oli selgelt aru saada, et X. X. X oli hirmul. Ka tunnistaja ise oli oma ütluste kohaselt

hirmul, ta ei julenud sekkuda kuna kartis ka ise peksa saada. Politseisse ei julgenud nad kumbki

pöörduda, X X. X ei julgenud tunnistada, et tal oli taskus tupsukarp mida ta alaealisena ei tohtinud

omadagi ning tunnistaja ise ei soovinud mingeid probleeme.

74. Kohtule on esitatud ka tunnistaja M B ütlused (I kd, t.l 115-117), millest nähtuvalt aprillis 2025

oli plaanis kokku saada ühe pedofiiliga, see info oli Snapchati ühisest grupist. T ja E arvasid, et

räägivad ja kasutavad vägivalda õpetuseks. Kokkusaamisele tuli aga üks alaealine noormees, kes

omast arust oli siis nalja teinud. T süüdistas teda aja raiskamises ja lükkas seda noormeest kätega,

samuti ta lõi korduvalt seda noormeest erinevatesse piirkondadesse. Tunnistaja mäletamist mööda

käskis T kannatanul ka püksid maha võtta ja tema mäletamist mööda kannatanu seda ka tegi, T tõi

puuoksa ja lõi sellega kannatanut. Kannatanult võeti tunnistaja mäletamist mööda ära nokamüts ja

võib-olla veel midagi mida tunnistaja täpselt ei tea ega mäleta. Tunnistaja kirjeldas, et ta on ühes

Telegrammi grupis „PHE“ kus postitatakse videosid pedofiilide „karistamisest“. Tunnistaja kirjeldas,

et pedofiilide püüdmine käibki nii, et pannakse alaealise tüdruku kuulutus ja paar pilti ja kui

täisealine mees võtab ühendust, siis antakse sellele grupile teada sellest ja siis lepitakse juba kokku,

kus kohtuda ja õpetust anda. Kahjuks meie grupis aga läheb selle õpetuse andmine käest ära ja liiga

palju vägivallatsetakse ja ei koguta piisavalt tõendeid pedofiilide kohta. Neid pedohuntingu aktsioone

oli seal grupis nädalas umbes 1-2 ja kõige aktiivsem periood oli talvel ja varakevadel 2025.

75. Asitõendina on vaadeldud 7 videofaili, mis pärinevad A Ai telefonist (I kd, t.l 118-131). Neis

failides on salvestatud X. X. Xega seotud sündmus, m.h tema suhtes kasutatud vägivald. Videolt on

näha kuidas X. X. X pannakse põlvitama ja ta käed on palveasendis. Kannatanult visatakse ära peas

olnud nokkmüts. Kannatanut sunnitakse selles asendis vabandama, et ta raiskas nende aega.

Kannatanu teebki seda. Siis on näha kuidas T. T teeb parema jalaga löögi kannatanu keha pihta, mille

tagajärjel kaotab kannatanu tasakaalu ja kukub põlvili asendist külili. Kannatanu proovib tõusta, T. T

küsib kannatanult rusikas püsti kellega kannatanu kakelda soovib. Seejärel lükkab T. T kannatanu nii,

et kannatanu kukub vastu metallkonstruktsiooni. Kannatanu proovib ära minna kuid KT T ei lase,

seistes füüsiliselt koos E. Eiga kannatanul ees. Seejärel lükkab T. T uuesti kannatanut. Seejärel lööb

kannatanut üks seltskonnas olnud tütarlaps (tuvastatud kui G G) jalaga kannatanut, tüdruku kõrval

seisab E. E. Seejärel hoiab T T kannatanut riietest kinni ning G. G lööb kannatanut veelkord jalaga.

Järgmises videoklipis kannatanu taaskord põlvitab, tema ees seisavad T. T, E. E ja G. G. T. T katsub

kannatanu kaelas olevat ketti ja küsib kas see on päris kuld. Kannatanu ütleb, et see on ta naise oma.

Seejärel lööb taaskord G. G kannatanut jalaga. Siis viskab T. T põlvitava kannatanu pähe tolmu või

liiva. G. G soovib lõigata maha kannatanu juuksed, küsib kõrvalseisjatelt kääre. Siis mingi hetk

kästakse kannatanul tõusta kuna inimene tuleb. On ka videofail, milles on näha kuidas T. T lööb

vitsaga kannatanu istmiku pihta. T T käsib kannatanul tõmmata püksid maha, kannatanu keeldub,

selle peale lööb T. T korduvalt vitsaga selja piirkonda ja annab seejärel vitsa R. Re kätte, et too saaks

kannatanut sellega lüüa. R. R lööb kannatanut selle vitsaga selga. Mingil hetkel ütleb tüdruku hääl

„ärge tehke praegu, inimene, inimesed!“.

76. Kohtule on esitatud kahtlustatava G G ütlused (II kd, t.l 170-175), millest nähtub, et ta oli

16.04.2025 koos A A (A), B R, R R, M, V, V, Z, T Tga. T ja R tahtsid pedofiile kätte saada ja neile

peksa anda. Linnahalli juurde tuli X X X. Jasmiin ütles, et see ongi pedofiil. X oli ringis ja tema

ümber olid T T, V, R. T vedas vestlust, T lõi Xit rusikaga näkku, lükkas kannatanut. T käskis

vabandada. Ril tuli mõte Xit oksaga peksta, seda ka tehti. V lõi ka kannatanut oksaga. T läks ka

kannatanu taskute kallale. Hiljem lisas, et E E on see isik, keda ta nimetab V.

77. Kohus on seisukohal, et tegemist oli röövimise koosseisu kuuluva vägivalla kasutamisega. Pole

vaidlust, et süüdistatavate poolt kasutatav vägivald põhjustas kannatanule valu ning alandustunde.

Kannatanu sunniti olema põlvili palveasendis ja paluma vabandust, peksti korduvalt jalgadega

erinevate isikute poolt erinevatesse kehapiirkondadesse, tiriti juustest ning seda kõike filmiti.

Videodest nähtuv objektiivne teopilt kattub kannatanu ütlustega ning keskmisele kõrvalseisjale on

selge, et taoline intensiivne vägivald on valu tekitav ja alandav. Puudub igasugune kahtlus, et

kannatanu suhtes toimepandud vägivald oli väga intensiivne ja alandav. Videodelt on tuvastatav

visuaalselt, et ta väga kardab ning seda kinnitas nii tunnistaja kui kannatanu ise. Puudub ka vaidlus

asjaolu üle, et kannatanult võeti peksmise käigus ära tema taskus olnud veip ja nikotiinipadjad.

78. Kaitsjad leidsid, et tegemist ei ole röövimise koosseisuga. R. Re kaitsja avaldas, et tegemist oli

hetkemõttega midagi kannatanult ära võtta. E. Ei kaitsja selgitas, et E. E küll võttis kannatanu taskust

väärtusetu e-sigareti, mida tunnistaja jällegi ei kinnitanud ja kannatanu ei öelnud, et just E E võttis

seega ei saa ette heita E. Eile, et tema oleks midagi kannatanult võtnud. T. T kaitsja selgitas, et mitte

kellegil süüdistatavatest ei olnud röövimise kavatsust, noored läksid ise õigust mõistma, arvates, et

see on õilis käitumine. Ühtegi eset mille äravõtmist ette heidetakse T. T toime ei pannud.

79. Nagu kohus käesoleva lahendi I osas välja tõi on röövimine oma olemuselt liitkoosseis, mis

koosneb kahest lahutamatust osast: vägivallast (või sellega ähvardamisest) ja võõra vallasasja

hõivamisest. Käesoleval juhul on mõlemad eeldused täidetud ning kaitsjate vastupidised seisukohad

on asjakohatud. Arvestades käesolevas lahendis punktides 28-35 väljatoodut on ilmne, et kannatanu

suhtes vägivallaga röövimise panid süüdistatavad toime ühiselt ning kooskõlastatult kaastäideviimise

korras. Süüdistatavate vahel valitses sündmuskohal selge, kasvõi vaikimisi tegevuse käigus

saavutatud ühine teoplaan, kõik nad peksid kannatanud isikut vaheldumisi ning kannatanu taskud

otsiti läbi, võeti ära veip ja nikotiinipadjad. Sooviti ära võtta ka rahakott kuid kannatanu sai selle

tüdruku käest tagasi tõmmata. Asjaolu, et veip oli tühi ning väärtusetu süüdistatavad seda ära võttes

ei teadnud. Pole ka oluline asjaolu, kes konkreetselt süüdistatavatest need esemed ära võttis ning

kelle idee see oli kuna nagunii oli igaühe panus süüteo toimepanemise seisukohalt oluline. Kannatanu

väljendas selgelt, et ta ei ole nõus oma asju süüdistatavatele andma, kuid süüdistatavad võtsid soovitu

ära toore jõuga. Ilma taolise jõhkra vägivallata ja grupiviisilise peksmiseta ei oleks kannatanul kaasas

olnud asjade hõivamine tõenäoliselt takistusteta võimalik.

80. Antud kuriteo toimepanemisel viitab ühisele kooskõlastatusele nii väline teopilt, ühine peksmine

kui ka ühine eesmärk "pedofiilile õpetuse andmisest" ja selle filmimisest. Kuivõrd kohapeal selgus, et

pedofiil ei olegi 50 aastane meesterahvas nagu süüdistatavad arvasid, vaid noor poisike, siis tekkis

vahetult mõte „karistada“ poissi füüsiliselt selle eest, et ta nende aega raiskas. See, et ründe käigus

otsustati kannatanult ka taskutes olevad asjad ära võtta, oli osa sündmuste käigust, millega kõik grupi

liikmed nõustusid kuivõrd keegi seltskonnast ei osutanud vastupidisele. Ühe kaastäideviija tegu on ka

teiste kaastäideviijate teoks. Kuna kõik süüdistavad kasutasid vägivalda ajal mil kannatanu taskus

olevad veip ja nikotiinipadjad kannatanult ära võeti, ning keegi neist ei takistanud seda ega

eemaldunud, katsid nad oma tahtlusega ka vara hõivamise asjaolu. Kohus on seisukohal, et asjade

äravõtmine oli grupiviisilise ründe loogiline jätk, kus kannatanu oli vägivalla abil muudetud täielikult

kaitsetuks.

81. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et süüdistatavad T T, R. R ja E E panid toime

röövimise KarS § 200 lg 2 p 7 tähenduses. Nad tegutsesid kaastäideviijatena, ning nende tegevus on

käsitletav ühtse röövimise koosseisuna. Asjaolu, kes füüsiliselt veibi, mis osutus väärtusetuks ning

nikotiinipadjad väärtusega 10 eurot endale võttis ei oma juriidilist tähendust süü kvalifitseerimisel

kuna kõik teoimepanijad valitsesid tegu ühiselt ja kooskõlastatult. Kohtuliku uurimise käigus on ka

tuvastatud, et E. E, R. R ja T. T on isikuteks kelle puhul on tuvastatud, et nad on toime pannud veel

vähemalt ühe röövimise, seega on tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi.

Kehalise väärkohtlemise teod R. Re poolt

R. Rele heidetakse ette nelja väärkohtlemise kuritegu

25.02.2025 kella 20:00 paiku Tallinn Rannamäe tee 11 U U´i suhtes

82. Süüdistuse kohaselt kasutas R. R 24.02.2025 kella 20:00 paiku Tallinn Rannamäe tee 11 asuvas

Rannamäel füüsilist vägivalda koos eeluurimisega tuvastamata isikutega lüües U U´ile korduvalt

jalgadega näo piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – vasakul näo

poolel marrastused, marrastuse põsesarnal.

83. Kohtule on esitatud kannatanu U U ütlused (VI kd, t.l 2-5, 10-14, 19-21,43-45), kus ta kirjeldab,

et läks riidu sõpradega S. S, R. R ning selle tagajärjel hakkasin kannatanust liikuma jutud, et ta on

justkui pedofiil. 24.02.2025 kutsus üks kannatanu sõbranna kannatanut endale appi Skoone mäe

juurde ning kannatanu läks. Kohale jõudes oli seal teda ootamas juba 20 inimest, maskid peas s.h

tema appi kutsunud sõbranna ning nad kõigepealt piirasid kannatanu sisse ja käskisid tal vabandust

paluda ning seejärel läksid talle kallale. Sellest seltskonnast mäletab kannatanu nii oma sõbranna M-

L, D D, R Re ning J. Kõigi nimesid kannatanu ei osanud nimetada. Tal kästi vabandada põlvitades, et

saaks sellest video teha ja vabandust pidi ta paluma kõigilt keda ta on katsunud. Peale video tegemist

hakkasid nad kannatanut lööma intensiivselt selliselt, et kannatanu kaotas omast arust teadvuse.

Kannatanu kirjeldab, et ta ei mäleta toimunut väga hästi sellest peksmise algusest, vigastusena sinised

silmaalused. Seda kõike ka filmiti, see ringlevat Snapchatis. Hiljem ta nägi ka ise salvestust ja tunneb

sealt ära R Re, kes peksis ja kes sodis riietele. Hiljem talle meenus, et esimesena teda lõi J K, teisena

D D. Nädal hiljem peale rünnakut, s.o 01.03.2025 soovis M-L kannatanuga uuesti kohtuda, et arutada

läbi asjad kui kannatanu peaks politseisse minema. Nad pidid kohtuma Viru keskuse II korrusel ning

sinna kogunes sama suur hulk noori nagu peksmise õhtul. Seltskonna juurde tuli ka turvamees kes

küsis kannatanult kas tal on abi tarvis ja kannatanu palus ära saata kõik kannatanu jaoks võõrad, s.t

sinna palus jääda 3 inimesel. Neljakesi suunduti õue parki kus kästi kannatanul taaskord põlvili

minna ja vabandada, kannatanu sai põuest kätte enesekaitseks kaasas olnud sõrgkangi ja taskust

telefoni ning helistas häirekeskusesse ja kannatanu hakkas nende eest ka ära jooksma. Talle joosti

järele ja hüpati peale, tekkis rüselus ja kannatanu sai ühe jalalöögi näkku kuid ütluste kohaselt siis

esmalt väitis kannatanu, et ta haiget ei saanud ja valu ei tundnud kuid järgmisel ülekuulamisel

täpsustas, et siiski tundis valu ja sai haiget ka sellest ründest. Kannatanu sõnul levivad jutud, et

kannatanu saab uuesti peksa ja seekord juba nukiraudade ja kurikaga ning kannatanule on need

levivaid ähvardused tekitanud hirmu, kuna kardab, et see viiakse täide.

84. 01.03.2025 on isiku läbivaatuse protokollis fikseeritud kannatanul näha olevad vigastused, lisatud

fotod (VI kd, t.l 6- 9). On näha, et kannatanu vasakul näo poolel oimuluu kohal on marrastus ja

punane, samuti marrastus põsesarnal ja vasakul pool lõualuu kohal.

85. Kohtule on esitatud alaealise tunnistaja D. D ütlused (VI kd, t.l 16-18), mille kohaselt kutsus

kannatanu ta 24.03.2025 Tallinna mäe juurde, Balti jaama juurde. Kui tunnistaja sinna jõudis oli

kannatanu põlvili, tema ümber hulk noori (15-20) ning osasid noori tunnistaja teadis. Ühel mehel oli

mask ees ning ta lõi kannatanut jalaga rinna piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus selili.

Seejärel hakkasid kannatanut peksma umbes 10 inimest, peamiselt jalgadega. Tunnistaja sõnul püüdis

kannatanu ka vastu hakata kuid edutult, ta hoidis enda pead ja rindkere peidus aga mingi hetk vist

kaotas teadvuse. Tunnistaja seisis eemal, ta ei julgenud lähedale minna. Mingil hetkel käskis keegi

kannatanu jalad üles tõsta, et viimane toibuks. Siis jooksid kõik k.a tunnistaja minema. Tunnistaja

sõnul kartis ta kuhugi teatada hirmust, et võib nii ka ise peksa saada. Kui kõik ära jooksid tundus

tunnistajale, et kannatanu oli teadvusetu.

86. Tunnistaja M-L L ütlustest (VI kd, t.l 23-27) nähtub, et 24.02.2025 seltskond ütles, et ta peab

helistama U U ja teesklema, et tüdruk on midagi tarvitanud. Keegi rääkis, et U U on pedofiil ja varas.

Tunnistaja helistaski kannatanule ning valetas, et ta on liiga palju joonud ning kutsus ta Skoone

mäele. Tunnistaja sõnul kannatanu tuligi ning teised seltskonnast hakkasid teda peksma umbes 7-

kesi. Poisid seisid tema ümber ja peksid. Tunnistaja oli juures ka 01.03.2025 sündmusel, teab, et

kannatanut löödi vastu kätt Viru keskuses ja turvamees sekkus, kellele öeldi, et kannatanu on

pedofiil. Pargis märkas tunnistaja olukorda hetkest kui kannatanu põlvitas ning teised seisid tal

ümber. Nägi ka jalalööki kannatanu pihta. Tunnistaja teab, et keegi ka filmis olukorda. Siis nägi

tunnistaja kuidas kannatanu seisab ja vehib mingi esemega ning siis läks tagaajamiseks. Tol hetkel

tunnistaja lahkus sündmuskohalt.

87. Üle on kuulatud ka tunnistaja B S, kelle ütlustest (VI kd, t.l 39-42) nähtub, et 24.02.2025 oli ta

Tallinnas, seal oli ka R ja D. Nad kõndisid Rannamäele, kuhu pidi tulema ka Maks Siim. Ta nägi

ühel hetkel, et U U on maas, teda pekstakse. Tunnistaja keeras selja, et mitte vaadata peksmist pealt.

Peksjaid oli palju kuid tunnistaja sõnul peksis põhiliselt üks tema jaoks tundmatu maskis mees.

Maskid olid ka teistel peas. Kannatanu peale joonistati sprei värviga. 01.03.2025 tunnistaja kohal ei

viibinud. Tunnistaja teab, et kannatanu sai peksa selle eest, et ta käperdas tunnistajat ja M L, seda olla

nähtud teiste poiste poolt. Kui nad ära läksid, siis U U lamas maas, aga oli teadvusel, sest ta rääkis

teistega.

88. Asitõendina on vaadeldud kannatanu U U ja tema tädi I M poolt edastatud salvestust, kus on

osaliselt näha sündmust mil kannatanut pekstakse (VI kd, t.l 46-53). Videosalvestuses on näha, et

kannatanu on põlvili ja hoiab oma käsi enda ees sõrm seongus. Kannatanu seljas on sinist värvi pusa

kapuutsiga ja sinist värvi teksapüksid. On näha, et ta midagi räägib. Kannatanu vasakult poolt seisab

noormees nr 1, kellel jalas on valget värvi tossud, tumedat püksid ja kaitserohelist värvi jope.

Ootamatult noormees nr.2 lööb kannatanut jalaga näkku. Lööja jalas on näha heledad püksid. Löögi

tagajärjel kannatanu kukub selja peale. On näha, et kannatanu paremal pool maas on suur betooni

tükk. Edasi on näha, et noormees nr 2 tuleb kannatanu juurde ja lööb kannatanut, kes sel ajal istub,

jalaga kõhtu või kubemesse. Noormehel nr 2 on jalas valget värvitossud, heledat püksid, tume jope ja

peas mingi valge-musta värvi nokamüts. Löögist kannatanu kukub pikali. Edasi on näha, et

kannatanu juurde tulevad mitu noormeest. On kuulda löögi hääli, kuid ei ole näha, kes lööb, kuna

mobiiltelefon vaatab teisele poolele. Kui mobiiltelefoni suunatakse kannatanu poole, on näha, et

noormees nr1 lööb kannatanut kaks korda parema rusikaga näkku. On näha, et noormehel nr 1

kindaid käes pole. Edasi noormees nr 2 lööb kannatanule ühe korra jalaga näkku. On kuulda, et keegi

naerab, mingi naisterahvas karjub „davai, davai, davai“. Edasi on näha, et kannatanu lamab maas ja ei

liiguta. Noormees, kellel seljas on tumedad riided, teeb kannatanust pilti. On kuulda, et naisterahvas

räägib ,,davai pane pauku, pohui“. Edasi noormees nr 3, kellel jalas on valget värvi tossud, mustad

püksid, seljas tumedat värvi jope ja käes mustad helkurelementidega kindad, liigub kannatanu juurde

ja jalaga lükkab kannatanu pea. Kuna kannatanu ei reageeri, ta patsub käega kannatanu paremat

põske. Kui kannatanu tõstab pead, sama noormees nr 3 lööb teda jalaga vastu pead. Kuna kannatanu

istub edasi lamades, sama noormees nr 3 lööb teda veel kolm korda parema rusikaga vastu pead.

Löökide tagajärjel kannatanu kukub pikali. Nende lähedal seisavad teised noormehed, üks nendest

filmib mobiiltelefoniga. Edasi noormees nr 3, kes katsus kannatanu põske, pritsib purgist valget värvi

kannatanu pähe ning joonistab midagi kannatanu jopele ja pükstele. Keegi karjub „реdо“. Sellega

video lõpeb.

89. Kohtule on esitatud ka kahtlustatav D D ütlused (VI kd, t.l 57-60), kus ta eitab oma süüd ja

osalust. Ta selgitab, et oli küll seal, kus kannatanut peksti, aga tema ei osalenud selles.

90. Kohtule on esitatud ka kahtlustatava J K ütlused (VI kd, 68-71), kus ta selgitab, et 24.02.2025 sai

kokku R Re ja veel ühe poisiga, et U U peksa anda. R R lõi kannatanule jalaga näkku, sellest löögist

kannatanu kaotas teadvuse. Ütlustest tunnistab, et ka tema lõi kannatanut. Peksa soovisid nad anda

kannatanule, kuna kannatanu oli pedofiil. Ütlustes kirjeldab J. K, et üks tundmatu poiss nende

seltskonnast käskis kannatanul vabandada põlvitades, ütluste kohaselt see poiss ka peksis kannatanut

kõige intensiivsemalt. Korduvalt lõi kannatanut jalaga ka R. R, kes värvis spreivärviga ka kannatanu

riided. R. Re tüdruksõber filmis toimunut.

91. Kohtueelselt on kahtlustatavana ütlusi andnud ning muuhulgas selles peksmise juures viibinud ka

T. Kurn (I kd, t.l 29-34), kes avaldas, et tema käis kokku vaid kolmel peksmisel. T. Kurn viibis juures

Fi, U U ning ühe poisiga, kelle nime ta ei mäleta. Fi peksmist T. Kurn filmis, kuid U omal ta viibis

lihtsalt juures ning seda ta ei filminud. T. Kurn selgitas oma ütlustes, et selles seltskonnas oli umbes

25 inimest ning kõiki ta ei tunne. U U osas kirjeldas ta oma ütlustes, et poissi peksti Skoone mäe

lähedal, Skatepargi juures ühe puu juures. T. Kurn selgitas, et tema läks sinna vaid seetõttu, et ta

nägi, et mingi seltskond koguneb sinna. T. Kurn ei tea, kas eelnevalt kirjutati tema peksmise plaanist

ka Snapchati gruppidesse. T. Kurn kirjeldas, et kannatanut löödi jalaga näkku nii, et ta vajus vastu

puud ning seejärel löödi teda uuesti jalaga näkku. Tol korral pidi T. Kurn lahkuma varem seega ei tea

ta kuidas lugu lõppes ning sedagi kas video tol korral tehti.

92. Kui kohtueelselt R. R kasutas õigusi ütlusi mitte anda (VI kd, t.l 31-33) siis kohtus tunnistas R. R

oma tegusid, avaldas kahetsust. Tema oli süüdistatavatest esimene, kes kohtusaalis näitas üles

empaatiat kannatanute suhtes leides, et ta ei kujuta ette kui keegi temale nii teeks ning avaldades, et

ei taha enam kellegile nii teha.

93. Kohtu hinnangul on eelavatud tõenditega täietud kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis.

Kannatanu ja tunnistajate ütlustega ja videosalvestuse vaatlusega on tuvastatud, et R. R lõi

kannatanut korduvalt jalgadega näo ja keha piirkonda. Videosalvestisest nähtub ründe erakordne

julmus: kannatanut löödi näkku ajal, mil ta põlvitas, ning rünne jätkus ka siis, kui kannatanu lamas

maas ja oli tõenäoliselt teadvuse kaotanud. Kannatanu kinnitas ütlustes valu tundmist see on

videosalvestiselt ka objektiivselt omistatav mõistlikule kõrvalseisjale. Kannatanu selle sündmuse

tagajärjel vigastusi ei fikseerinud, vigastused on fikseeritud nädal hiljem peale järgmist konflikti isiku

läbivaatuse protokollis, kus on kirjeldatud nii uusi marrastusi, kuid osa vigastusi nagu hematoom

silma all, marrastused oimuluu piirkonnas, põsesarnal ja lõualuul on tekkinud varasemast peksmisest.

Tunnistajate ütluste kohaselt oli rünne sedavõrd intensiivne, et põhjustas kannatanu teadvusekaotuse.

Objektiivset koosseisu täiendab asjaolu, et K. R kasutas kannatanu peal spreivärvi, millega soditi

tema riideid, ning kannatanu alandamist ja rünnet filmiti sotsiaalmeedias levitamise eesmärgil.

94. Tunnistajate ja kohtueelses menetluses üle kuulatud teiste kahtlustatavate avaldatud ütlused

kinnitavad, et ründajad tegutsesid ühtse teoplaani alusel. R. R ei tegutsenud üksi, vaid grupis koos

teiste maskis isikutega. Iga grupiliige täitis oma rolli – osa isikuid piiras kannatanu sisse, et välistada

põgenemine, teised (sh R. R) kasutasid vahetut füüsilist vägivalda, ning keegi grupiliikmetest ka

filmis.

95. Kohtu hinnangul on R. Re poolt toime pandud tegevus täielikult kaetud kehalise väärkohtlemise

koosseisuga. Tuvastatud on nii vahetu vägivalla kasutamine, füüsilise valu ja tervisekahjustuste

tekitamine kui ka grupis tegutsemine. R. Re kohtusaalis antud ülestunnistus ja kahetsus on kooskõlas

ülejäänud tõendite kogumiga mistõttu puudub kohtul kahtlus tema süüs KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

Lisaks on kohtus arutusel teod, kus on tuvastatud R. Re osalus kokku seitsmes kuriteos millest kaks

on toimepandud enne 24.02.2025 – need kõik sisaldavad vägivalla kasutamist K. Re poolt, seega ka

need moodustavad korduvuse KarS § 121 lg 2 p 3 tähenduses. KR R, olenemata oma noorest east oli

teadlik oma varasematest tegudest.

96. Subjektiivsest küljest pani R. R teo toime kohtu hinnangul otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi.

R. R oli teadlik ründe planeerimisest (M-L L petukõne), sündmuskohale kogunemisest ning

kannatanu U U sisse piiramisest. Ta teadis, et ründab kannatanut grupis koos teistega, mis vastab

KarS § 121 lg 2 p 3 tunnustele. R. R lõi kannatanut korduvalt jalgadega erinevatesse piirkondadesse.

Igaühele, mh keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale, on arusaadav, et korduvad tugevad löögid jalaga

erinevatesse keha piirkondadesse, eriti näkku, põhjustavad vältimatult füüsilist valu ja

tervisekahjustusi. Kannatanu on neid fakte ka kinnitanud, lisaks on tõenditest tuvastatud, et

kannatanu kaotas teadvuse. R. R ei saanud nendest tagajärgedest mitte teadlik olla. Löökide

intensiivsus, kannatanu põlvitavas asendis vabandama sundimine, sündmuse filmimine ja kannatanu

riiete sodimine spreivärviga viitavad teadlikule soovile kannatanut vigastada ja alandada. Isegi kui

süüdistatava esmane motiiv oli "pedofiili karistamine" mis on käsitletav omakohtuna, ei välista see

tahtlust kehalise väärkohtlemise suhtes. Jätkates rünnet hetkeni, mil kannatanu kaotas teadvuse, ning

ignoreerides ilmselget ohtu kannatanu tervisele, möönis ja soovis süüdistatav ründe tagajärgi.

Süüdistatava tegevus ei ole sotsiaalselt aktsepteeritud ega õiguspärane. Peksmiste näol on tegemist

puhtakujulise vägivallaga, mille puhul puuduvad õigustavad asjaolud.

27.02.2025 kella 17:10 paiku Tallinn Toompuiestee 37/2 H H suhtes

97. Süüdistuse kohaselt kasutas K. R 27.02.2025 kella 17:10 paiku Tallinnas Toompuiestee 37/2

füüsilist vägivalda, lüües H Hle vähemalt ühe korra jalaga näo piirkonda, tekitades kannatanule

füüsilist valu ja tervisekahjustused – haav ninajuurel ning hematoom ja paistetus vasaku silma all.

98. Kannatanu H H läbivaatuse protokollis (VIII, kd, t.l 1-9) on tuvastatud, et T. Hl oli haav

ninajuurel, paistetusega hematoom vasaku silma all.

99. Kannatanu H H ütlustest (VIII, t.l 11-13) selgub, et 08.03.2025 viibis ta Balti Jaamas

trammipeatuses. Seal oli suur hulk noori kes avaldasid kannatanule survet, et too tõestaks, et usub

jumalasse ning tal kästi põlvitada noorte ees. Kannatanu tegi seda, siis talle löödi jalaga näkku. Kes

seda tegi ta ei tea. Eemalt kolm möödunud inimest sekkus ja küsis, mida poisid teevad, üks neist

helistas ka politseisse. Kannatanu sai tõusta istukile ja jäi abi ootama. Kiirabi viis teda haiglasse, ta

oli tol päeval ka alkoholi tarbinud. Alkoholijoovet kinnitab 27.02.2025 kl 17:29 tuvastatud joove

väljahingatavas õhus s.o 1.20 mg/l (VIII kd, t.l 10-11).

100. Asitõendina on vaadeldud kõne Häirekeskusesse, milles möödamineja helistab ja kirjeldab

sündmust kuidas ta nägi kuidas 15 noort piirasid ümber ühe meesterahva ning mitu noort lõid mehele

jalaga näkku. Helistaja kutsub abi, viitab kannatanu katkisele ninale (VIII kd, t.l 17-18).

101. Kahtlustatavana kohtueelses menetluses on üle kuulatud T. Kurn (VIII kd, 22-24), kellele kui

teo toimepanijale viitas oma ütlustes tunnistaja A L (VIII kd, t.l 19-20). T. Kurni sõnul kohtus ta

kodutu kannatanuga päev varem s.o 26.02.2025. Kannatanu hakkas T. Kurnile ja tema tüdrukule

rääkima Jeesusest ja piiblist, tutvustas end. T. Kurn soovis koos oma tüdrukuga ära minna ja kui nad

tõusid toolidelt, pani kannatanu käe ümber T. Kurni tüdruku ja silitas M pusa. T. Kurn ütles mehele,

et ta hoiaks eemale ja siis tulid kusagilt ka kaks kannatanu sõpra, kes viina seal jõid ja kannatanu läks

koos nendega ära. Järgmisel päeval läks T. Kurn koos sõprade K. Re, R R Balti jaama ja taaskord tuli

nende juurde kannatanu H H ning hakkas rääkima piiblist ja jumalast. T. Kurn ütles kannatanule, et

viimane peaks vabandama, et kannatanu ta tüdrukut puutus ja too oli nõus seda tegema. Kannatanu

läks ise põlvili. Peale vabandust tõukas T. Kurn kannatanut vasaku põlvega vastu õlga misjärel

kukkus kannatanu maha. T. Kurn vihastas kannatanu peale kui mõtles olukorrale, et kannatanu tema

tüdrukut puutus. Kui kannatanu oli pikali lõi T. Kurni kaasas olnud sõber R. R ühe korra kannatanut

jalaga näkku. Kannatanul hakkas löögist nina alt verd jooksma. Seejärel mingi naine tuli nende

juurde ja küsis mis nad teevad ja T. Kurn koos R. Rega jooksid ära. T. Kurn avaldas kahetsust, et

põlvega lükkas kannatanut, ta ei osanud aimata, et R R võiks jalaga veel näkku lüüa. Kaasas olnud O

sõpradest keegi filmis toimunut.

102. T. Kurn on üle kuulatud ka tunnistajana ning neist ütlustes (VIII kd, t.l 34) ta kinnitab, et

27.02.2025 Balti jaamas pani ta kodutu mehe enda ette põlvitama kuna eelmisel päeval oli mees

puutunud tema tüdrukut ja samuti kinnitas, et lükkas meest põlvega. Ootamatult T. Kurni jaoks tuli

tema selja tagant R R kes lõi kodutut meest jalaga näkku.

103. Kohtule on esitatud ka tunnistaja R T I ütlused (VIII kd, tl.l 27), mille kohaselt oli tema koos

oma sõpradega A L ja M P Balti jaamas, nad kohtusid mõne tuttavaga kes olid suuremas seltskonnas.

Ühel hetkel läksid kõik noored ühe purjus kodutu ümber ja hakkasid tema peale karjuma. Tüli oli

seepärast, et kodutu oli katsunud kellegi tüdrukut. Üks isik nimega T käskis joodikul põlvili minna,

joodik tegi seda. Siis läks tunnistaja eemale kuna tunnistaja sai aru, et tekib probleem. Lahkudes

vaatas tunnistaja tagasi ja nägi kuidas T seda meest jalaga kõhtu lõi kui mees oli põlvili ja see mees

kukkus ümber. Rohkem ta midagi ei näinud kuna suundus nurga taha. Keegi ka filmis juhtunut aga

tunnistaja ei teadnud kes. Tga koos on seal enamasti tunnistaja ütluste kohaselt mingid

sõjaväepükstega ja tanksaabastega poisid, kiilakad – tunnistaja ei tea nimesid.

104. Tunnistajana on üle kuulatud ka H H (VIII kd, t.l 28), kes kirjeldas, et sai kokku Balti jaamas

koos sõpradega M P ja A L, nad märkasid suuremat kampa noori ja läksid nende lähedale. Seal oli

mingi tüli, millest ei osanud tunnistaja öelda. Tunnistaja nägi, et üks inimene lõi teisele inimesele

jalaga kuhugi kõhtu, mees kukkus ümber. Mingi naine jooksis sinna seltskonna juurde ja helistas

politseisse. Peale seda kõik lahkusid.

105. Tunnistaja L L ütlustest (VIII kd, t.l 29-30) nähtub, et, ta liikus veebruaris 2025 Balti jaamas

ning märkas hulka noori, kellest osa filmisid. Üks tüdruk itsitas, poistel olid kapuutsid peas.

Tunnistaja märkas, et seal on ka üks vanem meesterahvas kes laskus põlvili ja pani käed kokku nagu

paluks midagi. Üks noormees tõukas kannatanut jalaga õla või rinna piirkonda ja kannatanu hakkas

tahapoole kukkuma. Natuke eemalt hüppas ligi teine noormees väga kiiresti ning lõi maas olnud

kannatanule jalaga näkku. Tunnistaja jooksis peale nähtut kamba poole ja ütles neile: „jou, jou, jou“,

mille peale panid noored jooksu.

106. Tunnistaja D D on oma ütlustes (VIII kd, t.l 35) selgitanud, et mäletab sündmust, kus üks

kodutu oli T poolt põlvitama pandud ning R R ütles tunnistajale, et oli seda kodutut löönud. Samuti

teadis tunnistaja, et keegi filmis seda olukorda.

107. Avalikest Balti jaama juures olevatest kaameraid on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis

(VIII kd, t.l 36-38). Sellelt ei ole näha sündmust ennast vaid see kinnitab fakti, et seal kogunes grupp

noori ning ühel hetkel noorte seltskond jookseb Balti jaama juurest eemale.

108. Kohtu hinnangul on igakülgselt tõendatud R. Re vahetu füüsilise vägivalla kasutamine

kannatanu H. H suhtes. Tunnistajate ütluste kohaselt tegutses KR R väga kiiresti ning hetkel, mil

kannatanu oli T. Kurni tõukest juba maha kukkumas või kukkunud lõi kannatanule jalaga näkku.

Tunnistaja L. L kirjeldus kinnitab, et tegemist oli sihitud ja tugeva löögiga kaitsetu isiku suhtes. R.

Re löök oli vahetus põhjuslikus seoses kannatanu vigastustega. Läbivaatuse protokolliga on

tuvastatud haav ninajuurel ja paistetusega hematoom vasaku silma all, need on iseloomulikud just

jalalöögile näo piirkonda. Ka Häirekeskusesse esitatud teade kinnitab, et vahetult pärast sündmust oli

kannatanu nina vigastatud ja verine.

109. Tõendite kohaselt oli R. R osa ca 15-liikmelisest noortegrupist. Ta viibis sündmuskohal mh koos

T. Kurniga, kes kannatanu põlvitama pani. Grupp lõi ründamiseks kohtu hinnangul soodsa fooni,

piirates kannatanu sisse ja takistades tema liikumist. Kohus loeb tuvastatuks ka asjaolu, et R. R

kasutas ära hetke, mil T. Kurn oli kannatanu tasakaalust välja viinud (tõuganud) ja realiseeris ründe

kõige intensiivsema osa – löögi jalaga näkku kõigile ootamatult. Küll aga käsitleb kohus tegevust kui

ühist tegutsemist grupina. T. Kurn kinnitas korduvalt nii kahtlustatavana kui tunnistajana, et just R. R

oli see, kes tuli tema selja tagant ja lõi kannatanut jalaga näkku. Samuti kinnitas seda fakti D. D,

kellele R R oli ise löömisest rääkinud.

110. Kohtu hinnangul on R. Re poolt toime pandud kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis

täielikult tõendatud. Ta tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, lüües teda jalaga näkku

ajal, mil kannatanu oli ülejäänud noorte grupi poolt sisse piiratud ja tasakaalutus asendis, millisesse

lükkas kannatanu põlvili palveasendist T. Kurn. See tegevus vastab KarS § 121 lg 2 p 3 tunnustele.

111. Kohtu hinnangul on arusaamatu millisel põhjusel ei ole teo eest esitatud süüdistust T. Kurnile.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub selgelt, et T. Kurn on olnud üks kaastäideviijatest.

112. Subjektiivsest küljest R. R ka selle teo toime kohtu hinnangul otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3

järgi. R. R oli teadlik, et kannatanu isik oli kaitsetu ja väliste tunnuste pinnalt ka joobeseisundis.

Löömine jalaga näo piirkonda on tegevus, mille puhul on tagajärjena füüsiline valu ja

tervisekahjustus vältimatu ja igale keskmisele mõistlikule isikule etteaimatav. R. R teadis, et ta viibib

sündmuskohal koos suurema noorte grupiga. Nähes pealt T. Kurni tegevust kannatanu põlvitama

sundimisel ja tõukamisel kasutas ta teadlikult tekkinud olukorda omapoolse ründe tegemiseks. Seega

pidi R. Re tahtlus hõlmama ka teadmist, et tegu pannakse toime ühiselt ja kooskõlastatult grupis.

Kohtu hinnangul on järeldatav, et süüdistatav soovis tekitada kannatanule valu, mida kinnitab ka fakt,

et ta hiljem tunnistajale D. Dle oma teost rääkis. Isegi kui ründe ajendiks oli väidetav sõbra T. Kurni

tüdruku puudutamine kannatanu poolt mis on käsitletav omakohtuna, ei muuda see tahtluse astet.

Isik, kes lööb maas olevat inimest jalaga näkku, soovib sellega vältimatult tekitada kehalist vigastust

ja alandust. Vägivald kodutu ja purjus kannatanu suhtes ei ole ühelgi juhul sotsiaalselt aktsepteeritud

ega õigustatud seega on tegemist puhtakujulise õigusvastase ja tahtliku ründega.

13.11.2024 kella 17:00 paiku

Tallinn Pärnu mnt 145 Oravamäe pargis N Ni suhtes

113. Süüdistuse kohaselt kasutas K. R 13.11.2024 kella 17:00 paiku Tallinnas Pärnu mnt 145 asuvas

Oravamäe pargis füüsilist vägivalda rühmas koos U U, lüües N Nit vähemalt kaheksa korda

jalgadega jalgade, alakeha ja ülakeha piirkonda ajal, mil U U hoidis kannatanut kinni, tekitades

kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – marrastused.

114. Kannatanuna on üle kuulatud A N, kelle ütluste (VII kd, t.l 8-10) kohaselt on kannatanu N N

tema poeg. 13.11.2024 N helistas, oli endast väljas. Tunnistaja kuulis läbi telefoni, et toimub rüselus

ja karjumine. Tunnistaja sõnul oli Ni telefon vist maha kukkunud. Kannatanu kuulis telefonis, kuidas

N karjus, kõne katkes ja kõnele ta enam ei vastanud. Mingi aja pärast N helistas uuesti ja ütles, et on

Järve Selveri turvameeste juures. N rääkis, et teda peksti jalgadega ja ähvardatakse.

115. Kannatanu N N ütlustest (VII kd, t.l 12-14) nähtub, et ta saab hästi läbi klassiõe B Saga, kes

tutvustas talle oma sõpru R Rt ja U U. Mingi hetk ta ütles paar halvustavat sõna nende poiste

käitumise kohta. B soovis kokku saada kannatanuga Oravamäe pargis ning plaanisid kohtuda

neljakesi B. S, K. R, U U ja tema. Kokkusaamisel alguses Bit ei olnud, ta pidi liituma 20 minuti

pärast. 10 minutit peale vestlust tõmmati kannatanu U U poolt maha, surus ta õlgadest vastu maad

nii, et kannatanu oli poolistukil maas ja R hakkas teda lööma nii, et M hoidis teda samal ajal kinni. R

lõi suvaliselt oma jalgadega kannatanu jalgu, pigem jalgade ülaosa. Kubemepiirkonda ei tabanud,

tabas ainult jalgu ja üritas ühe korra ka rindkerre lüüa ning kannatanu blokeeris selle löögi käega, siis

ühel korral tabas kannatanu kätt. R lõi väga halvasti ja kannatanu sai õigel ajal minema, sinikaid väga

ei jäänud. Tundis löökide tagajärjel valu, seda tundis umbes 3-4 päeva veel pärast rünnakut. Nad

öelnud kannatanule, et taovad talle mõistuse pähe ja kannatanu sai kohe aru, et B on neile rääkinud

edasi, et ütles nende kohta halvasti. Keegi suvaline möödunud võõras ka filmis seda. Seda videot

levitati sotsiaalmeedias. Kannatanu täpsustas, et pakkus ise raha poistele selle eest, et nad lõpetaks.

Pakkus 20 eurot aga kuna tal polnud seda siis ütles, et helistab vanematele, et kannaks ja Selverist

saavad nad selle välja võtta. Esialgu olid nad nõus kuid siis kuulsid sireene ja arvasid vist seotust

sündmusega ja tahtsid kannatanu kuhugi põõsa taha lohistada. Kannatanu sai jooksu ja jooksis

Selverisse kuhu tuli ka politsei. Hiljem kirjutas M kannatanule ja ähvardas tal kodunt läbi tullaja

kannatanul tekkis reaalne hirm, et viimane võibki tulla.

116. Asitõendi – politsei vormikaamera salvestus (VII kd, t.l 16-17), kus juhtunut selgitab kannatanu

vahetult peale sündmust. Kirjeldus kattub kannatanu ütlustega.

117. Asitõendina on vaadeldud Järve Keskuse turvateenistuse polt tehtud kõne Häirekeskusesse (VII

kd, t.l 17-18), kus teatatakse vahtust füüsilisest rünnakust kannatanu suunas. Peksjad tuvastatud

kannatanu ütluste järgi.

118. Asitõendina on vaadeldud kannatanu ema poolt edastatud ja sotsiaalmeedias ringlev videofail

(VII, t.l 19-21), kus on sündmus osaliselt näha. Videos on 3 isikut, üks on pikali, teine hoiab pikali

asendis olevat isikut õlgadest kinni ja kolmas seisab. On näha, et püsti olev isik lööb pikali olevat

isikut kaheksal korral parema jalaga keha piirkonda.

119. Tunnistajana on üle kuulatud H K (VII kd, t.l 24-26), kes oli turvamees Järve keskuses ning kes

13.11.2024 tegi kõne Häirekeskusesse, kuna Järve keskussee pöördus noormees, et teda on pekstud.

Tunnistaja kinnitab kannatanu ütlusi toimunu kohta. Kannatanu kirjeldas mis oli juhtunud, et lugu sai

alguse tüdrukust, kellega pidi ka kohtuma seal pargis, poisid tahtsid raha kuid siis tulid sireenid ja

toimepanijad ehmusid ja kannatanu sai jooksu.

120. Tunnistaja B S selgitab oma ütlustes (VII kd, t.l 27-28), et sai teada, et N sai peksa. Ta on

näinud seda videot ja teab, et N sai peksa, sest ta käperdab tüdrukuid.

121. Kahtlustatav U U selgitab kohtueelses menetluses esitatud kahtlustatava ülekuulamise

protokollis (VII kd, t.l 34-36), et ta läks koos R. Rega kannatanuga kohtuma ning eesmärk oli

omakohtu raames õpetust anda kuna sõnadest kannatanu aru ei saaks. Ütluste kohaselt hoidis tema Ni

kinni, R. R lõi jalaga.

122. Kahtlustatav R R tunnistas nii kohtus kui kohtueelses menetluses oma tegu. Kohtueelses

menetluses on ta ülekuulamisel (VII kd, t.l 45-47) selgitanud, et B ütles, et N katsub teda mistõttu sai

R. R vihaseks ning kutsus kannatanu sinna parki kus teda peksta soovid. R. R pani filmima oma

telefoni püstises asendis ja videolt on selgelt näha, et lõi kannatanut 8 korral ning mitte ühtegi korda

vastu kätt. Avaldas, et pole oma teo üle uhke.

123. Kohtule esitatud materjalide hulgas on teatis kriminaalasja lõpetamise kohta U U suhtes. U U

määrati kohustus osaleda 6 kuu vältel programmis Hoog sisse.

124. Kannatanu ütlustega, asitõendina vaadeldud videofailiga ning süüdistatava enda räägituga on

tuvastatud, et rünne viidi läbi koos U U, kes surus kannatanu maha ja hoidis teda õlgadest kinni, et

kannatanu ei saaks vastu hakata. Samal ajal lõi R. R maas sunnitud istuvasse asendisse suunatud

kannatanut kaheksal korral jalaga. Videofail kinnitab löökide arvu ja rünnaku intensiivsust.

Kannatanu kinnitas oma ütlustes, milles ei ole põhjust kahelda, et tundis löökide tagajärjel füüsilist

valu, mis kestis 3-4 päeva pärast rünnakut. Asjaolu, et nähtavaid vigastusi oli vähe, ei välista

koosseisu täidetust, kuna KarS § 121 alternatiivne tagajärg on ka valu tekitamise. Valu tekitamist

kinnitavad kaudselt ka kannatanu isa A. Ni ütlused, kes kuulis rüselust ja karjumist telefoni teel

hetkel mil kannatanu püüdis põgeneda ründajate eest.

125. Nii K. R kui U U kinnitasid kohtueelsel ülekuulamisel, et läksid parki eesmärgiga kannatanule

"õpetust anda". Neil oli ühine plaan, et U U hoiab kannatanut kinni ning K. R lööb kannatanut jalaga.

K. R pani filmima ka oma telefoni, et peksmine jäädvustada. Seega on tegemist klassikalise

kaastäideviimisega kus mõlema toimepanija panus on oluline ja vajalik kuriteo toimepanemisel.

126. Kohtu hinnangul pani R. R teo toime otsese tahtlusega. Süüdistatav R. R kutsus kannatanu

teadlikult parki eesmärgiga teda peksta. Samuti teadis ta, et lööb maas sunnitud asendis olevat

kannatanut olukorras, kus U U hoiab kannatanut kinni. R. R pidi ka teadma, et korduvad löögid

jalaga keha piirkonda põhjustavad kannatanule füüsilist valu. Samuti soovis K R tegu jäädvustada,

pannes oma telefoni rünnet filmima, mis viitab täielikule teadlikkusele oma tegevuse sisust ja kulust.

Seega teadis R. R selgelt, et ta teostab süüteokoosseisule vastavaid asjaolusid.

127. R Re süü N Ni suhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises on leidnud täielikku tõendamist.

Tuvastatud on grupis toime pandud rünnak koos U U ning asjaolu, et süüdistatav lõi kannatanut 8

korral jalaga, tekitas ta oma käitumisega kannatanule füüsilist valu. Tegu vastab KarS § 121 lg 2 p 3

tunnustele. Lisaks, arvestades K. Re teisi süüdistuses nimetatud kuritegusid on kohtu hinnangul

igakülgselt korduvus tuvastatud.

28.12.2024

kella 16:45 paiku Rapla Kehtna vald Staadioni 17 I Ii suhtes

128. Süüdistuse kohaselt R K. R 28.12.2024 kella 16:45 paiku Rapla maakonnas Kehtna vallas

Staadioni 17 kortermaja juures asuval aiamaal füüsilist vägivalda I Ii suhtes, lüües kannatanut

rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane kukkus, ning lüües seejärel maas lamavat kannatanut

vähemalt kolmel korral jalgadega kõhu piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja

tervisekahjustused – haava ülahuule limaskestal ja turse ülahuulel.

129. Kannatanu Ii I selgitab antud ütluses (IX kd, t.l 3-4;5-6), et 28.12.2024 Kehtnas Palu aiamaal

rünnati teda selja tagant, löödi rusikatega, tekitatu valu ja ta kukkus. Kui ta oli kukkunud, siis hakkas

teda XXX lööma.

130. Kannatanu P I ütlustest (IX t.l 7-8,9) nähtub, et Ii on tema poeg. 28.12.2024 läks ta õhtusel ajal

õue ja kui ta tagasi tuli, siis oli ta verine ja ta ütles, et XXX ja R R tulid talle kallale. Ta tegi ka pojast

pildid, millised on lisatud ülekuulamise juurde. Kiirabis nad ei käinud.

131. Tunnistaja R K ütlustest (IX kd, t.l 12) nähtub, et 28.12.2024 oli Kehtnas. Ta oli aiamaal rääkis

juttu, seal oli ka I. Tunnistaja kuulis heli, nagu keegi saaks vastu nägu, aga ta ei näinud. I hiljem

rääkis, et teda oli rünnatud.

132. Kannatanu ja tunnistaja ütlusi kinnitas tunnistaja C-X J oma ütlustes (IX kd, t.l 13), kus on

kirjeldatud, et Iile mindi selja tagant kallale. Ründajaks oli suusamaskis poiss, kes lõi Iit rusikaga.

133. Kahtlustatavana kohtueelses menetluses on üle kuulatud K-R V (IX kd, t.l 14-15), milles ta

selgitab, et 28.12.2024 oli ta koos R Rega ja K. R lõi Ii Ii. Enne pani R suusamaski pähe.

134. Tunnistaja D T kinnitab oma ütlustes (IX kd, t.l 18) sündmuse toimumist sarnaselt nagu räägib

kannatanu ja tunnistaja C-S. J ning selgitab, et Iit lõid K. R ja K-R. V.

135. Üle on kuulatud ja kohtule on esitatud ka tunnistaja R S ütlused (IX kd, t.l 19), kus ta kirjeldab

sündmust ja seda, et Iit lõid R R ja K R.

136. Kahtlustatava R R on nii kohtus kui kohtueelselt (IX kd, t.l 32-33) oma süüd tunnistanud, ta lõi

kannatanut.

137. Kannatanu J. Ii, tunnistajate C.-S. J, D. Ti ja R. Si ütlustega on tuvastatud, et K. R lõi kannatanut

esmalt rusikaga näkku. Löögi tagajärjel kannatanu kukkus, misjärel rünne jätkus maas lamava

kannatanu suhtes. Süüdistuse kohaselt lõi K. R kannatanut veel vähemalt kolmel korral jalgadega

kõhu piirkonda. Kannatanu kinnitas ütlustes valu tekkimist. Objektiivselt on vigastused tõendatud ka

kannatanu ema P. Ii ütluste ja fotodega, kus on fikseeritud verejooks ning haav ülahuule limaskestal

ja turse ülahuulel. Tunnistajate D. Ti ja R. Si ütluste ning kaastoimepanija K.-R. V ütluste kohaselt

tegutsesid K. R ja K.-R. V ühiselt. Mitmed tunnistajad (J, T, S) on üheselt tuvastanud K. Re

ründajana. Oluline on asjaolu, et kuigi K. R kandis maski nagu ka paljude teiste kuritegude

toimepanemisel, tuvastati tema isik kaasas olnud seltskonna ja hilisemate omavaheliste vestluste

kaudu.

138. Kohtu hinnangul on J. Ii suhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis

täielikult tõendatud. K. R tekitas peksmisega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, rünnates

teda koos K.-R. Vga.

139. Kohtu hinnangul pani K. R teo toime otsese tahtlusega. Süüdistatav teadis ta, et lööb teist

inimest, pekstes jalgadega on ilmne, et ta tekitab löökidega valu. Löömine rusikaga näkku ja seejärel

maas lamava isiku peksmine jalgadega kõhu piirkonda on tegevused, mille puhul on füüsilise valu ja

tervisekahjustuste tekkimine vältimatu. Selliste tagajärgede saabumine on peksmise sündmuste

tavapäraseks kuluks ja K. R on neist teadlik. Maski kasutamine näitab võimalikku soovi varjata oma

isikut, mis kinnitab teadlikkust teo õigusvastasusest ja tahet vältida hilisemat tuvastamist. Seega

teadis K. R selgelt, et ta teostab süüteokoosseisule vastavaid asjaolusid.

140. R Re süü I Ii suhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises on leidnud täielikku tõendamist.

Tuvastatud on grupis toime pandud rünnak koos K.-R. Vga ning asjaolu, et süüdistatav lõi kannatanut

korduvalt, tekitades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu. Tegu vastab KarS § 121 lg 2 p 3

tunnustele. Lisaks, arvestades K. Re teisi süüdistuses nimetatud kuritegusid on kohtu hinnangul

igakülgselt korduvus tuvastatud.

O. Oe süüdistus

KarS § 178 lg 1 järgi

141. Süüdistuse kohaselt O. O laadis alla ja hoidis oma mobiiltelefonis Xiaomi Redmi A3,( IMEI1:

XXX, IMEI2: XXX) kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajast kuni kahtlustatavana

kinnipidamiseni 06.05.2025 kell 10:40 Tallinnas XXX kahte pildifaili, millel on kujutatud

tõenäoliselt nooremad kui kaheksateistkümneaastased isikud pornograafilises situatsioonis.

142. Objektiivse koosseisu täidetuse hindamisel on kesksel kohal kaks komponenti: pildi sisu ja

kujutatul näiv vanus. Vastavalt seaduse mõttele ja Riigikohtu praktikale loetakse teos

pornograafiliseks, kui selles eksponeeritakse isikut viisil, mis on suunatud seksuaalsele erutusele ja

fookus on asetatud suguelunditele või seksuaalaktile. Antud asjas on vaatlusprotokolliga (V kd, t.l

144–154) tuvastatud kahe pildifaili olemasolu, millel on kujutatud alasti poisi ja tüdruku kehaosi

situatsioonis, mida süüdistus kvalifitseerib pornograafiliseks. Üks foto on salvestatud O. Oel

16.04.2025 kl 20:39, fotol on kujutatud alaealine poiss, kelle suguelundid on näha, see on salvestatud

portaalist Snapchat (fotod 9-12). Teine salvestatud foto on salvestatud 07.02.2025 kl 03:15

rakendusest Insagram ning sellel on kujutatud alaealine tüdruk, kellel on valge pluus seljas ja alakeha

on paljas. Fotol on näha tüdruku suguelundit (fotod 13-15).

143. Koosseisu kohaldamiseks ei ole vältimatult vajalik tuvastada O. Oe valdusest leitud pildifailidel

kujutatud isikute tegelikku identiteeti ega täpset vanust. Piisab sellest, kui kujutatu on mõistliku

erapooletu vaatleja jaoks silmanähtavalt alaealine. Kohtul on pädevus hinnata piltide vaatlemisel

isikute näivat vanust, tuginedes nende füüsilistele omadustele. Kohus veendus, et pildifailidel on

füüsiliste omaduste poolest kujutatud tõenäoliselt nooremaid isikuid kui 18-aastased isikud. O. Oe

telefonis oli veel teisigi fotosid kus on kujutatud naisi alasti, ka telefoni avapildiks oli selline pilt,

kuid on selgelt eristatav millised inimesed on ja paistavad pildilt alaealised ning millised mitte.

Kohus tuvastas, et kahe pildi puhul on põhjendatult selgelt aru saada, et piltidel on tegelikult

nooremad isikud kui 18-aastased. Teiste O. Oe telefonis olevate piltide puhul erisus nii selge ei ole,

seega eeldab kohus füüsilise väljanägemise põhjal, et need isikud piltidel võivad olla täisealised.

144. Karistusõiguslikult on keelatud nooremate kui 18 aastase isiku pornograafilises või noorema kui

14 aastase isiku pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutatud pildifailide alla laadimine ja

hoidmine, on tuvastatud, et O. O tegi seda oma mobiiltelefonis. Failid olid alla laaditud ja asusid

seadme mälus. Fakt, et failid leiti O. Oe isiklikust telefonist tema kinnipidamise hetkel 06.05.2025,

tõendab, et O. Oel oli nende üle ainuvaldus ja kontroll. Telefoni vaatlusprotokoll (V kd, t.l 144–154)

ja sealt alla laaditud andmefailid kinnitavad keelatud sisu olemasolu. Fotod kehaosadest

pornograafilises kontekstis on lisatud materjalide juurde, võimaldades veenduda sisu vastavuses KarS

§ 178 tunnustele.

145. Kohtu hinnangul on O. Oe mobiiltelefonist leitud pildimaterjali põhjal täidetud KarS § 178 lg 1

objektiivne koosseis. Süüdistatav hoidis oma mobiiltelefonis faile, mis kujutavad alaealisena näivaid

isikuid pornograafilises situatsioonis. Kuna tegemist on abstraktse ohudeliktiga, on koosseis lõpule

viidud hetkest, mil isik sai failid oma valdusesse ja jätkas nende hoidmist, luues sellega riski laste

seksuaalsele puutumatusele ja arengule.

146. Subjektiivsest küljest on kohus seisukohal, et O. O pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohtus ning kohtueelselt on O. O tunnistanud enda süüd süüdistuses esitatule kuid täpsemaid ütlusi

piltide kohta O. O anda ei ole soovinud. On tuvastatud fakt, et DO Oe mobiiltelefonist leitud

pildifailid kujutasid alasti poisi ja tüdruku kehaosi. Isegi kui süüdistatav ei pruukinud omada täit

veendumust kujutatud isikute täpses vanuses, pidi ta piltide visuaalse vaatluse põhjal vähemalt

võimalikuks pidama, et tegemist on nooremate kui 18-aastaste isikutega pornograafilises

situatsioonis. Failide asumine isiklikus nutiseadmes tähendab, et süüdistatav pidi olema teadlik nende

olemasolust oma seadme mälus. Kuna tegemist ei ole süsteemifailidega, vaid alla laaditud failidega,

pidi süüdistatav võimalikuks pidama, et ta hoiab oma seadmes keelatud sisu. Fakt, et süüdistatav ei

kustutanud pilte pärast nende allalaadimist või vastuvõtmist, viitab sellele, et ta möönis nende püsivat

valdamist. Ta lasi olukorral, kus tema telefonis asub lapspornograafiline materjal, omasoodu kulgeda,

olles sellega sisemiselt nõustunud. Kohtu hinnangul on tõendatud, et O O hoidis lapspornograafilisi

pilte oma mobiiltelefonis vähemalt kaudse tahtlusega. Ta pidas võimalikuks, et failid kujutavad

alaealisi pornograafilises situatsioonis, ning möönis nende hoidmist oma isiklikus nutiseadmes

pikema aja vältel. Puuduvad asjaolud, mis viitaksid süüdistatava soovile vältida keelatud materjali

hoidmist (nt katsed pilte kustutada või teavitada eksitusest), mistõttu on subjektiivne koosseis

täidetud.

(III)

147. Vastavalt KarS § 56 lõikele 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab

kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huve.

148. Käesolevas asjas on kõik süüdistatavad toime pannud röövimise(d) KarS § 200 järgi, mis on

suunatud korraga kahe olulise õigushüve – vara ja isikupuutumatuse – vastu. Grupis toimepandud

röövimine on kõrgendatud ühiskonnaohtlikkusega, kuna mitmekesi ründamine pärsib oluliselt

rohkem kannatanu vastupanu ja suurendab kuritegelikku energiat.

149. Süü suuruse hindamisel lähtus kohus eelkõige kasutatud vägivalla intensiivsusest, grupi üldisest

käitumisest ning tervikuna ka isikute põhiselt toimepandud tegude arvust. Valdav osa süüdistatavaid

olid teo toimepanemise ajal alaealised, osa neist on alaealised ka kohtulahendi kuulutamise ajal ning

teised kaassüüdistatavad on noored täiskasvanud. Seega on kohtu fookus tervikuna suunatud rohkem

ka eripreventsioonile. Karistus peab täitma kasvatuslikku eesmärki, tasakaalustades ja suunates noori

edaspidi õiguskuulekale käitumisele. Samas õiguskorra kaitsmise huvid (üldpreventsioon) nõuavad,

et taolisele süüdistuses esitatud grupilisele intensiivsele vägivallale reageeritaks viisil, mis kinnitaks

üldsuse usku normide kehtivusse ja tekitaks turvatunnet.

150. Enne kui kohus analüüsib eraldiseivalt süüdistatavate süüd selgitab, et KarS § 87 kohased

mõjutusvahendid on piisavad siis kui mõjutusvahendi kohaldamise võimaldab ennetada uusi

rikkumisi, ilma, et noort märgistataks kriminaalkaristusega. Kohus arvestas karistusotsustusi tehes

iga süüdistatava puhul eraldi tema teopanust, varasemat käitumist, kohutule esitatud iseloomustavaid

andmeid. Kohus selgitab sedagi, et reaalne karistus on mõningal juhul vältimatu selleks, et süüdlased

mõistaksid oma teo ühiskondlikku hukkamõistu. Samuti selgitab kohus sedagi, et kuigi röövimise

sanktsioon näeb ette vangistuse, millel on seadusejärgselt määratud ka alammäärana 3 aastat

vangistust, ei ole selle reaalne ärakandmine alati otstarbekas. Kohus on eriti põhjalikult vaaginud

kriminaalasjas süüdlaste isoleerimise vajadust ühiskonnast ning leidnud, et reaalne vanglakaristus

pärsiks osaliselt nende noorte, kel veel koolikohustus, haridusteed ja sotsiaalset arengut. Seepärast

leidis kohus, et karistuse eesmärgid on saavutatavad kriminaalhooldusega, mis jätab noore tema

igapäevasesse keskkonda, kuid allutab ta rangele kontrollile. Selleks, et tagada preventsioon ja

ohjeldada nende noorte kriminogeenseid riske, allutab kohus valdava osa süüdimõistetud isikud

katseajaks käitumiskontrollile, mis koosneb erinevatest kohustustest alates sellest, et on kohustus

elada määratud elukohas ja ilmuda korrapäraselt registreerimisele kriminaalhooldaja juurde vastavalt

KarS § 75 lg 1 toodud tingimustele. Käitumiskontroll võimaldab riigil teostada pidevat järelevalvet

süüdlase üle mis antud juhul osutus vajalikuks.

151. Arvestades süütegude asjaolusid – erakordset julma vägivaldsust, sisuliselt omakohtu

rakendamist ja grupiviisilisi süstemaatilisi rünnakuid isikute vastu, keda süüdistatavad pidasid

subjektiivselt ühiskonnaohtlikeks – on ilmne, et süüdistatavate väärtushinnangud ja impulsside

kontroll on oluliselt häiritud. Süüdistatavad, vaatamata oma noorele eale, on võtnud endale iseseisva

õigusemõistja rolli, teostades sisuliselt brutaalset omakohut kasutades kannatanute suhtes

põhjendamatult intensiivset vägivalda. Kohus määras enamikele süüdistatavatest lisakohustusena

sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse lootuses, et see aitab neil mõista, et vägivald ei ole

legitiimne probleemilahendusviis ning et õigusriigis on karistamise võimalused vaid riigil.

Süüdistuses nimetatud teod viitavad selgelt süüdistatavate suutmatusele valitseda oma emotsioone ja

grupist tulenevat agressiooni. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogramm on

hädavajalik, et õpetada süüdistatavatele eneseregulatsiooni oskusi ja kriitilist mõtlemist enne uute

tegude toimepanemist. Kriminaalhooldajad saavad hinnata ka noore kriminogeenseid riske ning

otsustada asjakohase sisulise sekkumise. Kuna kannatanuid peksti valimatult ja julmalt, on vajalik

suunatud töö, et süüdistatavad suudaksid tajuda oma tegevuse tagajärgi ohvri vaatepunktist. Seega ei

ole kriminaalhooldaja roll seekord piiratud üksnes noorte järelevalvega, vaid see on suunatud ka

süüdistatava toetamisele õiguskuuleka eluviisi omandamisel. Kohus selgitab süüdistatavatele üldiselt

ka seda, et koostöö kriminaalhooldajaga on vahendiks, mis aitab vältida retsidiivsust ja uute

kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul vajavad kõik süüdimõistetud tuge, suunamist ja

sotsiaalsete oskuste lihvimist ning ühiskonnas aktsepteeritud käitumismudelite omandamist, mis jääb

neile vajaka.

152. Kohus selgitab süüdistatavatele sedagi, et tingimisi vabastamine on usaldusmeede. Vastavalt

KarS § 74 lõigetele 4 ja 5, kui süüdlane rikub käitumiskontrolli nõudeid või paneb katseajal toime

uue kuriteo, on kohtul õigus ja kohustus pöörata mõistetud vangistus reaalsele täitmisele.

Q Qu karistus

153. Kohus hindab Q. Qu süü suureks. Hinnates kohtule esitatud materjale kogumina asub kohus

seisukohale, et Q. Qu ja teiste kaassüüdistatavate toimepandu ületab tavapärase grupiviisilise

röövimise ebaõiguse piirid, sisaldades piinamist ja kannatanu vägivaldset alandamist. Kannatanu oli

sunnitud põlvitama, teda peksti jalgadega ning sunniti riideid seljast võtma, see näitab süüdistatava

täielikku empaatiavõime puudumist. Asjaolu, et kannatanu kehale kirjutati solvangud ning tema

hirmust tingitud kontrollimatut füsioloogilist reaktsiooni (urineerimist) saatis süüdistatavate naer ja

narrimine, viitab teo erakordsele küünilisusele. Q. Q näitas tegu toime pannes üles erilist julmust

õhutades peksjaid rohkem peksma ning Q Q ka ise surus nuga vastu kannatanu kaela. Seega oli Qi

roll kannatanu alandamises ning ka vägivalla intensiivsuse kasutamises märkimisväärne. Oma

käitumisega hoidis ta kannatanut surmahirmus, mis võimaldas kaassüüdistatavatel teostada jätkuvat

füüsilist vägivalda ja alandamist. Kahjuks ei jäänud kohtule märkamatuks seegi, et kohtusaalis

videode vaatamisel, kus kannatanu nuttis ja tundis suurt hirmu, Q. Q muigas justkui nähtav oleks

olnud naljakas. Kohtule viitab see asjaolu sellele, et ta ei ole oma teo ebaõigust tervikuna mõistnud.

Selline emotsionaalne reageering kinnitab kohtule, et Q. Qul puudub siiras kahetsus mida ta kaitsja

õhutusel kohtusaalis siiski avaldas ning mida prokurör palus ka arvestada. Kohus arvestab asjaoluga,

et kohtusaalis viibisid ka teised süüdistatavad ning Q. Q eesmärk võis olla püüda oma käitumisega

kaaslaste tähelepanu. Kohus arvestab ka Q. Qu east tulenevat arenguetappi ning ka esitatud

iseloomustavaid andmeid. Q. Q oli teo toimepanemise hetkel 15 aastane, kohtulahendi kuulutamise

hetkel on ta XX aastane. Q. Q ise on nii kohtus kui kohtueelses menetluses intensiivset peksmist

täielikult tunnistanud.

154. Kohtule esitatud tunnistaja G. G, kes on Q. Qu hoolduspere ema, ütlustest (II kd, t.l 44-47) ja

XX eestkoste andmetest (II kd, t.l 60-64, 92-93) nähtub, et Q. Qul on XX ja XX, mis tavakeskkonnas

viiksid koolikohustuse mittetäitmiseni ja kodust lahkumiseni. C. Q viibib XXX teenused XXX

keskuses ka kohtulahendi kuulutamise ajal. XXX iseloomustuse kohaselt on C. Q kinnises asutuses

olles kohanenud, õpib püüdlikult ja suudab oma käitumist analüüsida. Ta on ise avaldanud soovi

lõpetada seal XX. klass.

155. On selge, et vabaduses viibides on Q. Qu retsidiivsuse oht äärmiselt kõrge. Ta vajab pikaajalist

ja pigem intensiivset eraldatust inimeste grupist, kus pannakse toime kriminaaltegusid ning vajab

pigem suunatud tööd enda vägivaldsuse ohjamiseks. Samuti on Q. Qul vajalik õppida oma

impulsiivsust kontrolli all hoidma ja taastada empaatiavõime. Arvestades kohtule esitatud materjale

on põhjendatud alus väita, et Q. Qu teo toimepanemine oli tingitud ebaküpsusest ja keskkonnast ning

ta vajab individuaalset lähenemist ja tugivõrgustiku loomist/kaasamist, et käitumist saaks kujundada

viisil, mis hoiab ära retsidiivsuse enne sügavamate käitumishäirete kinnistumist. Seda kõike saab ta

teha kinnises lasteasutuses mistõttu peab kohus põhjendatuks toimepandud teo eest kohaldada talle

mõjutusvahendit ning paigutada ta sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse

paigutamise põhimõtteid järgides XXX alates kohtuotsuse jõustumisest üheks aastaks. Kohus

selgitab, Q. Qu karistusest vabastamine on riigi poolt antud viimane võimalus korrigeerida oma

väärtusmaailma, tehes seda kinnises asutuses. Kui Q. Q ei suuda aasta jooksul KLAT-teenusel oma

hoiakuid muuta, on järgmiseks sammuks kahjuks reaalne vangistus vastavalt KarS üldpõhimõtetele.

W W karistus

156. W. W süü on kohtu hinnangu suur. Erinevalt mõnest teisest grupiliikmest, kelle roll võis

piirduda julgestamisega, oli W. W ründamise aktiivne täideviija. Tõendamist leidis, et W. W lõi

kannatanut korduvalt nii käte kui jalgadega elutähtsatesse piirkondadesse ning koos teiste

grupiliikmetega nõudis kannatanu põlvitamist. Tegevuse eesmärk oli kannatanu füüsiline murdmine

ja inimväärikuse alandamine.

157. XXX iseloomustuse (IV kd, t.l 185-187) ja XXX (IV kd, t.l 180-181) ei ole W. W väljaspool

kinnist asutust võimeline koolikohustust täitma. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et koolis

käimise asemel hulgub W. W ringi, kuritarvitab alkoholi ja on olnud mitmeid kokkupuuteid

politseiga. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et W. Wl on diagnoositud XXX (XXX vastuskiri

IV kd, t.l 197-198), mis ilmselt on süvendanud tema impulsiivsust ja suutmatust oma käitumist

kontrollida. Kohus arvestab asjaolu, et W. W oli teo toimepanemise hetkel vaid XX aastane,

kohtulahendi kuulutamise hetkel on ta XX aastane. Vanuseliselt on ta käesoleva menetluse

süüdistatavatest noorim toimepanija ning kuigi tegu oli objektiivsest küljest väga tõsine arvestab

kohus, et XX on vanus, kus ei oska laps ette näha tagajärgi, ta ei ole võimeline oma impulsse

täielikult kontrollima ning tema käitumine on suuresti mõjutatav ümbritsevate mõjude poolt. XX

aastase käitumist ei saa võrrelda täisealise isiku käitumisega kuivõrd arenguliselt teismelise

käitumismustrid veel kujunevad ega ole kinnistunud, seega on ta haavatavam halvale eeskujule.

Arvestades kohtule esitatud materjale on põhjendatud alus väita, et W. W teo toimepanemine oli

tingitud ebaküpsusest ja keskkonnast ning ta vajab individuaalset lähenemist ja tugivõrgustiku

loomist/kaasamist, et käitumist saaks kujundada viisil mis hoiab ära retsidiivsuse enne sügavamate

käitumishäirete kinnistumist.

158. Arvestades teo asjaolusid, et sisuliselt mingi kambaga ise õiglust jalule seadma arvates

kannatanu näol, et tegemist on pedofiiliga on ka W. Wl sarnaselt teistele grupiliikmetele moonutatud

õiglustunne ja puudulik empaatiavõimeW C. Wl on varasemaid kokkupuuteid politseiga eelkõige

varguste osas, kuid käesolev juhtum tähistab üleminekut varavastastelt süütegudelt raskele

isikuvastasele vägivallale.

159. W. W ise suhtus toimepandud teosse kahetsusega, ta viibib kohtumenetluse kestel XX asuvas

kinnises koolis ning see sobib talle. Õppeedukus on üldainetes pigem madal kuid soov põhikool

lõpetada on olemas ning kohtu hinnangul tuleb püüda leida sekkumine, mis aitaks noorel

õpimotivatsiooni tõsta, et haridustee poolikuks ei jääks. Arvestades, et W. Wle praegune asutus

hariduse omandamiseks sobib on kohus seisukohal, et on igati põhjendatud vabastada ta karistusest ja

kohaldada talle mõjutusvahendit. Kohtu hinnangul on põhjendatud paigutada

W. W

sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid järgides

XXX. Kuivõrd W. W sooviks haridusteed jätkata oma sõnuti XXX, et lõpetada põhikool seal,

selgitab kohus, et käesoleva õppeaasta lõpuni või alternatiivselt klassi õppekava täitmiseni peab W.

W siiski käima juba määratud ja talle sobivas XXX. Peale õppeaasta lõpetamist on põhjendatud

allutada W. W ka KarS § 87 lg 1 p 6 alusel käitumiskontrollile ja kohustada ühe aasta pikkuse

käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 1 p 1–6 alusel määratud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg

2 p 8 alusel määratud kohustusi. Kuivõrd W. W on suunatud koolis õppima kinnisesse lasteasutusse

paigutamise põhimõtteid järgides ei määra kohus talle eraldi sotsiaalprogrammi kuivõrd õppetöö üks

osa on eelduslikult ka terviklik töö noorega, tema käitumise, motivatsiooni ning hoiakutega. Kui

peale õppeaasta lõppu on vajalik kriminaalhooldaja hinnangul määrata lisakohustusi saab kohus

sellekohase otsustuse teha hiljem, kriminaalhooldaja pöördumise alusel.

T Kurn karistus

160. T. Kurni osas leiab kohus, et ka tema süü on vähemalt keskmises määras. Riigikohtu praktika

kohaselt on kaastäideviija see, kes valitseb tegu oma panuse kaudu. T. Kurni panus väljendus

eelkõige teo filmimisel. Tema kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et ta soovis pärast video

jagada sotsiaalmeedia erinevates gruppides. See ei olnud passiivne tegevus nagu kaitsja ning ta ise

üritavad väita, vaid tegemist oli otseselt ründe intensiivistamisega. Ainuüksi grupi suurus ja toimunu

jäädvustamine tekitas kannatanus, kes osutus ka erivajadusega isikuks, tunde, et tal puudub

igasugune väljapääs. Füüsiliselt see nii oligi ning seda kinnitab selgelt videosalvestis. Ei ole mõtet

analüüsida kas ja kuidas oleks lõppenud lugu siis kui T. Kurn oleks oma sõpra siiski hoiatanud

rünnaku eest või pakkunud oma teistele sõpradele hetkekski välja mõtte mis T. Kurnil väidetavalt

tema peas oli, et kannatanu pole pedofiil või et rünnata pole vajalik. Arvestades, et T. Kurn oli

varemgi peksmistel osalenud teadis ta mis kannatanuga juhtuma hakkab. Antud süüdistuses ongi talle

ette heidetud tegu, et ta filmis ning ei oma tähtsust, et seda tegid teisedki. Oma tegevusega andis ta

oma panuse kannatanu ründamises ning kohus on seisukohal, et T. Kurn oma tegevusega

intensiivistas ning sõnadeta väljendas, et grupi tegevus on tema jaoks aktsepteeritav. Arvestades, et

T. Kurn oli grupi kõige vanem osaleja (teo toimepanemise hetkel oli ta 19 aastane, käesoleval ajal 20

aastane) on põhjendatud alus arvata, et tema arvamus nt aktiivselt osalenud alaealiste silmis oli

oluline. Filmimine eesmärgiga jagada seda erinevates gruppides näitab tahtlust kannatanut

täiendavalt alandada ka pärast füüsilise rünnaku lõppu.

161. Tõepoolest, KarS võimaldab alla 21-aastastele kuriteo toimepannud isikule mõjutusvahendit

kohaldada kuid kohus selgitab sedagi, et praktikast tulenevalt on täisealisele isikule mõjutusvahendi

kohaldamine siiski pigem erandjuhtudel ning lõpuks on see kohtu kaalutlusotsus. Antud juhul ei pea

kohus mõjutuvahendi kohaldamist T. Kurni suhtes võimalikuks just teo asjaolusid arvestades.

Kannatanu suhtes toimepandud röövimine ei olnud tavaline noorte vahel toimuv rüselus, mis kasvas

üle röövimiseks, vaid tegemist oli alandava ja piinava grupiviisilise peksmisega mis kasvas üle

röövimiseks. Kannatanu võeti alasti, teda peksti rattaketiga, ähvardati noaga kõril ja tema keha

märgistati alandavate tekstidega. Selline isiku inimväärikuse täielik allasurumine nõuab riigi poolt

rangemat hukkamõistu kui lihtsalt hoiatus või sotsiaalprogrammis osalemine. Arvestades kogumina

kõiki uuritud tõendeid on kohus veendumusel, et T. Kurn koos ülejäänud grupi liikmetega ületas

piiri, kus kasvatuslik mõjutusvahend ei oleks piisav. T. Kurn tunnistas, et on osalenud kolmes

sarnases episoodis. See näitab, et sellised sündmused ei ole talle õppetunniks olnud ning tema

ohtlikkus ühiskonnale on reaalselt olemas.

162. Arvestades süü suurust ning KarS § 200 lg 2 sanktsiooni peab kohus kohaseks selgitada, et

karistusmäär selle teo toimepanemise eest algab 3 aastast vangistusest ning võib ulatuda kuni 15

aastase vabaduse kaotuseni. Mitte ühegi argumendiga ei saa väita, et süü on väike vaid tõendid

viitavad pigem vastupidisele. Karistusmäära valikul arvestas kohus nii T. Kurnile määratud XXX, tal

diagnoositud XXX. Kohtule on esitatud ka eestkoste määramise määrus, mille kohaselt määrati T.

Kurnile eestkoste 2024 aastal 2 aastaks ning eestkoste aluseks oli XXX. Need asjaolud selgitavad T.

Kurni mõjutatavust, kuid ei välista kuidagi T. Kurni süüd kuivõrd eestkoste on seatud

toimetulematuse, mitte süüdimatuse tõttu ning T. Kurn sai igakülgselt aru, et tegu on keelatud.

Kuriteo toimepanemise ajal oli ta võimeline oma tegu juhtima. Seega peab kohus põhjendatuks

mõista olukorras kus süü on suur siiski T. Kurnile reaalne vangistus. Küll aga arvestades kõiki

kohtule esitatud asjaolusid, T. Kurni teopanust ning isikust tulenevaid eripärasid, mida kohus

eelnevalt, samuti muud iseloomustavat materjali (IX kd t.l 160-169) on põhjendatud kohaldada talle

minimaalset karistusaega. Kuna tegu on lühimenetlusega, vähendatakse karistust veelgi 1/3 võrra.

163. Kohus nõustub, et T. Kurnile määratud vangistust ei ole vajalik reaalselt täitmisele pöörata.

Kriminaalhooldaja hinnangul on T. Kurnile vaja individuaalset lähenemist ja järelevalvet, mida

võimaldab KarS § 75. Ka kaitsja ja prokurör pidasid sotsiaalprogrammi kohaseks kuigi

kriminaalhooldaja viitas kohtueelses ettekandes (IX kd, t.l 155), et T. Kurn ei saa osaleda

tavapärastes grupis läbiviidavates sotsiaalprogrammides vaid vajab individuaalset lähenemist. Ka

eestkostja arvates on sobiv karistusliik just allutamine käitumiskontrollile. T. Kurn ise on avaldanud

et ta on motiveeritud tegema koostööd kriminaalhooldajaga ja täitma käitumiskontrolli nõudeid ja

kohustusi. Kuna ka üldkasulik töö ei sobi T. Kurni tervisliku seisundi tõttu, on kontrollnõuded ja

sotsiaalprogramm, mille valib kriminaalhooldaja vastavalt tema kaalutlusotsusele parim viis uute

kuritegude ennetamiseks.

164. Seega eeltoodust tulenevalt on T. Kurnile põhjendatud mõista karistuseks vangistus 3 aastat,

millest arvestada maha 1/3 mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvestatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks vangistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et

mõistetud karistust 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele tingimusel, et T. Kurn ei pane 3

aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all KarS §-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud

kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati kohustab kohus T. Kurnil

käitumiskontrolli ajal osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

E E karistus

165. E. Eile heidetakse kokku 4 kuriteo toimepanemist ning kõigis kuritegudes oli ta kaastäideviija.

Teod on toime pandud lühikese ajaperioodi jooksul s.o 16.04-28.04.2025 ning olid intensiivsed ning

mustrilt sarnased. E. E kasutas igas episoodis vägivalda lüües kannatut jalaga, seega oli tema panus

igas ründes oluline. Ainuüksi grupi suurus ja toimunu jäädvustamine tekitas kannatanute tunde, et

neil puudub igasugune väljapääs. Jalgadega peksmine elutähtsatesse piirkondadesse on julm, eriti

olukordades kus kanntanu on sisuliselt abitus seisundis pikali, sundasendis vms. Füüsiliselt olidki

kannatanud seisus kus nad ei saanud vastu hakata ning seda kinnitavad selgelt kohtule esitatud ja

vaadeldud videosalvestised. E. E osales rünnetes teadlikult, rünnakud kannatanute suhtes olid

intensiivsed, pandud toime erilise julmusega.

166. 16.04.2025 kuriteos peksis E. E kannatanut sarnaselt R. Re, T. T ja G. Gga. E. E koos T. Tga

rääkisid teistele kuidas nad arvasid, et räägivad ja kasutavad vägivalda õpetuseks. Ajal kui E. E ise

oksaga kannatanut ei löönud siis ta justkui julgestas kõrval inimest kes vägivalda kasutas, seistes

kindlat juures, et kannatanu ei saaks püsti tulla, vastu kuidagi hakata. On tuvastatud, et E. E võttis

kannatanu taskust veibi ja nikotiinipadjad.

167. 22.04.2025 episoodis oli kannatanuks erivajadusega poiss. Sarnaselt teistele rünnakutele oli see

eriliselt piinaval ning julmal viisil toime pandud. Kannatanut alandati – kästi alasti võtta, tema riided

visati tunnistuse kohaselt üldse kuhugi kaugemalt, peksti julmalt jalgadega suguelunditesse, soditi

kehale ja näole solvavaid väljendeid. Tegevus väljus igasuguse tavapärase varavastase kuriteo

raamidest ning oli suunatud inimväärikuse piinavale alandamisele. Selles kuriteoepisoodis lõi E E

kannatanut korduvalt jalgadega.

168. 24.04.2025 kuriteos oli E. Ei teopanus suur, sarnane T. T ja R. Rega. On tuvastatud, et E. E

tõukas ja sikutas kannatanut kätega, lükates kannatanut järjepidevalt pikali. E. E lõi kannatanut oma

parema jalaga vastu nägu, tema järel tegi sarnaselt R. R lüües jalaga kannatanule näkku ja kohe

seejärel rusikaga korduvalt pähe. Samal ajal lõi E. E korduvalt jalaga kannatanut pähe ning T. T

jalaga keha piirkonda.

169. 28.04.2025 kuriteos on tuvastatud, et E. Ei lõi jalaga kannatanut, jalas olid VE Eil sellised

saapad (nn tanksaapad), millel oli ka metallnina ja kannatanul tekkis tema löögist ninaverejooks ning

kahjustused näkku. Kohtu hinnangul on E. Ei teosüü suur.

170. Asjaolu, et E. E osales 12 päeva jooksul neljas röövis, viitab asjaolule, et tegemist ei olnud

juhuslike eksimusetega. See ilmestab, et sellised sündmused ei ole talle õppetunniks olnud ning tema

ohtlikkus ühiskonnale on reaalselt olemas. Küll aga arvestab kohus, et E. Eil on diagnoositud XXX

(III kd, t.l 37-38) ja puuduv töövõime (IX kd, t.l 193-204). XXX iseloomustusest (IX kd, t.l 191-192)

nähtub, et ta on määratud XXX. Talle on määratud XXX. Kool iseloomustab E. Ei kui tõsist

noormeest, kel on kindel nägemus asjadest ning kui talle miski ei sobi siis ta ütleb seda. Õpib

koduõppel kuna ta ei jõudnud kooli ja see mõjub hästi. Kirjeldatud asjaolud viitavad sellele, et E. Ei

süü on subjektiivselt mõnevõrra väiksem, kuna tema võime oma käitumist täielikult juhtida ja teiste

mõjule vastu seista on tervislikel põhjustel pärsitud. Ka kriminaalhooldaja oma ettekandes (IX kd, t.l

17) on E. E teiste poolt kergesti mõjutatav leides, et käitumiskontroll võiks noormehele sobida.

Tugivõrgustik on E. Eil olemas, tal on head suhted oma perega, ema on toetav. 22.04.2025 sündmuse

kohta on E. E oma emale rääkinud, et kannatanu oli pedofiil (III kd, t.l 26-28). Seega perekond ja

kool moodustavad toetava tugivõrgustiku, kes on motiveeritud kriminaalhooldusega koostööd

tegema.

171. Mitte ühegi argumendiga ei saa väita, et süü on väike, tõendid viitavad vastupidisele. Korduvad

grupiviisilised vägivaldsed ründed ning sisuliselt teostatav omakohus ning kannatanute järjekindel

alandamine nende tegude käigus on teod kus kohus ei näe võimalust karistusest vabastada ning

kohaldada mõjutuvahendit. E. E oli tegusid toime pannes küll XX aastane ning kohus seda ka

arvestab. Kaitsja argumendid, et ta ei teadnud, et omakohus ei ole lubatav ning, et sellised teod on

karistatavad ei ole kuidagi kinnitatavad ühegi tõendiga. Kohtule pole esitatud ühtegi süüd välistavat

asjaolu. Arvestades kohtule esitatud tõendeid kogumina peab kohus põhjendatuks määrata E. Eile

vangistus 4 aastat. Lühimenetluse korras vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks

karistuseks E. Eile 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Maha arvestab kohus ka kinnipidamisel viibitud aja

06.05-08.05.2025 s.o 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on seega 2 aasta 7 kuu ja 27

päeva pikkune vangistus.

172. Kohus nõustub, et E. Eile määratud vangistust ei ole vajalik reaalselt täitmisele pöörata. Kohtu

hinnangul on E. Eile vaja individuaalset lähenemist ja järelevalvet nagu ka teistele süüdistatavatele

käesolevas menetluses. Seda võimaldab KarS § 75 mistõttu vabastab kohus E. Ei vangistuse

kandmiselt tingimisi 4 aasta ja 1 kuu pikkuse katseajaga. Kuivõrd E. Eil on olemas toetav

tugivõrgustik on kontrollnõuetele allumine teostatav ning põhjendatud. Lisaks peab kohus

mõistlikuks määrata V. Eile lisakohustusena osaleda sotsiaalprogrammis, mille valib

kriminaalhooldaja vastavalt tema kaalutlusotsusele. Kohtu hinnangul on mõistetud karistus sellistel

tingimustel tasakaalus tegude objektiivse raskusega ja V. Ei subjektiivsete isikuomadustega.

R R

173. K. Rele heidetakse kokku 3 röövimise toimepanemist ning 4 kehalist väärkohtlemist. Kõigis

röövimistes oli ta kaastäideviija (vt ka käesoleva lahendi p 28-35). Röövimise teod on toime pandud

lühikese ajaperioodi jooksul s.o 16.04-28.04.2025, olid intensiivsed ning mustrilt sarnased. Kehalise

väärkohtlemise teod on toime pandud 13.11.2024-27.02.2025, olid samuti intensiivsed ning julmad

selle erisusega, et neil kordadel kannatanult asju ära ei võetud. Seitsme isikuvastase kuriteo

toimepanemine küllalt lühikese aja jooksul näitab, et tegemist ei ole olnud juhusliku eksimusega ning

seda kinnitavad ka kohtu poolt uuritud tõendid.

174. Iga kuriteo läbivaks tunnuseks on R. Re poolne vägivalla kasutamine ning iga kuriteo ajendiks

on olnud arvamus, et kannatanu on selle „ära teeninud“. Kohtule esitatud materjalidest selgub

üheselt, et R. R teiste grupiliikmete hulgas justkui soovis kannatanuid „karistada“. Motiiv on iga

kuriteo toimepanemisel olnud primitiivne ning toimepandud teod ületavad tavapärase kehalise

väärkohtlemise ebaõiguse piirid, sisaldades mõnes episoodis lausa piinamist ja korduvalt kannatanute

vägivaldset alandamist. Taoline käitumine ja arvamus, et keegi on peksu justkui "ära teeninud",

näitab sügavat hälbimust sotsiaalsetest normidest. R R on oma käitumisega näidanud üles erilist

julmust, igas kuriteos kasutas R. R peksmisel jalalööke, lüües kannatut jalaga erinevatesse

piirkondadesse, seega oli tema panus igas ründes oluline. Ainuüksi grupi suurus ja toimunu

jäädvustamine tekitas kannatanutele tunde, et neil puudub igasugune väljapääs. Jalgadega peksmine

elutähtsatesse piirkondadesse on julm, eriti olukordades kus kanntanu on sisuliselt abitus seisundis

pikali, sundasendis vms. Füüsiliselt olidki kannatanud seisus kus nad ei saanud vastu hakata ning

seda kinnitavad selgelt kohtule esitatud ja vaadeldud videosalvestised. R. R osales rünnetes

teadlikult, enamik kordadel oli tal peas ka musta värvi mask, millel saab olla vaid üks eesmärk -

varjata oma nägu ja isikut. Kõiki peksmisi ka videosalvestati, et salvestust hiljem gruppides levitada.

Jalgadega näkku ja elutähtsatesse piirkondadesse peksmine on eluohtlik. Fakt, et 25.02.2025 kuriteos

kaotas kannatanu teadvuse R. Re löögist jalaga näkku viitab potentsiaalselt fataalsetele tagajärgedele,

mis jäid olemata vaid õnneliku juhuse tõttu. Kuivõrd teod sisaldavad vägivaldset alandamist nagu

sodimine, sülitamine, abitus seisundis peksmine, on süü kohtu hinnangul iga teo puhul

märkimisväärselt suur. Argumendid, et kannatanute vigastused ei olnud tagajärjena tõsised on

põhjendamata kuivõrd see on olnud puhas õnnelik juhus.

175. R. Re poolt toime pandud tegude muster on kriminaalpsühholoogiliselt ja karistusõiguslikult

kõnekas. Esitatud tõendeid analüüsides tuvastas kohus, et kui novembris 2024 toimus kuritegusid

pigem harvem – 13.11.2024, 28.12.2024 ning seejärel 25.02.2025 siis veebruaris 2025 intensiivistus

tegude toimepanemine selliselt, et tegude ajaline vahe oli vaid 2 päeva. Aprilli teises pooles 2025 on

R. Rel toimunud täielik kontrolli kaotus oma tegude üle pannes perioodil 16.04-28.04.2025 toime 4

kuritegu mis vägivalla tarvitamisest kasvasid üle ka röövimiseks. See näitab, et ajas muutusid teod

igakülgselt raskemaks ning ohtlikumaks, kannatanutelt hakati ära võtma ka asju. Kui novembris 2024

peksis R. R vaid jalaga siis juba detsembris lisanud jalgadele nii rusikad kui maski kasutamine, sealt

edasi jalgadega näkku peksmine ning sodimine, lisanud esemetega (puuoksaga) peksmine.

28.04.2025 oli R. Rel võiks öelda liidriroll grupis, on tuvastatud, et tema andis esimese löögi

kannatanule mille järel hakkasid ka teised liikmed kannatanut peksma – seega oli tema löök

signaaliks teistele grupi liikmetele. Kohtul on tekkinud kahtlus, et R. R ei näe kannatanuid kui

inimesi vaid kui objekte. Sellele viitab asjaolu, et tegemist ei olnud ühelgi juhul impulsiivse noorte

kaklemisega vaid R. R ei hoolinud ühelgi juhul tagajärgedest, planeeris sisuliselt tegusid ette ning

ükski vahejuhtum teda tagasi ei hoidnud vaid vastupidi – teod läksid järjest intensiivsemaks. Pärast

rünnakuid video jagamine avalikult tähendab, et üheks rünnaku eesmärgiks oli lisaks kannatanu

täiendavale alandamisele ka vaatajaskonnalt tunnustuse saamine. See muster viitab sellele, et R. Re

sotsiaalne prognoos on ilma range sekkumiseta äärmiselt negatiivne.

176. XXX kooli iseloomustusest R Re osas (III t.l 212-214 kd, VIII k t.l 57-58) nähtusid juba

esimeses ja teises kooliastmes esimesi märke kontrollimatust füüsilisest käitumisest. Esitatud

iseloomustus viitab XXX. Nähtuvalt iseloomustusest muutusid Eestis õppides koolis korduvaks

juhtumid, kus mänguline tegevus muutus ohtlikuks füüsiliseks kontaktiks ning konfliktolukordades ei

suutnud R. R lahendada neid sõnadega. Aja möödudes muutusid probleemid sügavamaks, lisandusid

järjepidevad kooli kodukorra rikkumised ning esimesed õigusrikkumised tubaka ning e-sigaretiga.

Olulise murdepunktina on märgitud koolile korraldatud küberrünnak 2020/2021 õppeaastal. See

viitab, et R. Re ründav käitumine ei piirdunud pelgalt füüsilise tasandiga, vaid muutus

intellektuaalsemaks ja planeeritumaks. Seega iseloomustusest nähtub, et R. R käitumises esines

viiteid vägivallale, nt olukorras kus ta kägistas, lõi või hirmutas kaasõpilast et tal on olnud pikaajaline

kalduvus lahendada konflikte või väljendada end läbi füüsilise ja psühholoogilise surve.

177. XXX vastuskirjast R. Re osas nähtub kokkuvõtlikult ülevaade kokkupuudetest (III t.l 217-219,

VIII k t.l 51-53,54-56). Samuti on kohtule esitatud ka karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on KR

Rel kaks kehtivat väärteokaristust aastast 2024 (III kd, t.l 228), samuti politsei varasemad

kokkupuuted(VII kd, t.l 60-61). Ühel korral on kriminaalmenetlus ka lõpetatud, seda kinnitab määrus

(VII kd, t.l 75, IX kd, t.l 53).

178. Tunnistaja K W ütlustest (VI kd, t.l 38-35, VII kd, t.l 52-54, IX kd, t.l 26-27) nähtub, et tema

poeg R. R ei õpi ei tööta. Elas XXX juures kuid oktoobris 2024 tuli Eestisse tagasi. Ütluste kohaselt

satub R. R tavaliselt sekeldustesse, poja tuttavaid tunnistaja ei tea. Seega oli R R XX aastane kui

naases elama tagasi Eesti ning käesoleva süüdistuse esimene tegu on toime pandud 13.11.2024, s.o

märkimisväärselt lühikese aja jooksul tagasi kolimisest.

179. Kohtule esitatud materjalid kogumina kinnitavad, et kontrollimatu füüsiline agressioon on

alanud varasest east, esimesed märgid avaldusid alates I kooliastmest ning vägivaldus on ajas

kasvanud. See tähendab, et varasemad pedagoogilised ja sotsiaalsed sekkumised ei ole andnud

tulemust ning täisealiseks saamise lähenemine ei ole R. Rele toonud kaasa sotsiaalset küpsemist, vaid

vastupidi. Tegude toimepanek nii lühikese aja jooksul viitab sellele, et R. Rel puudub XXX, seda

kinnitab ka fakt, et rünnakud on peatunud alles juhuslike möödujate sekkumisel. Mõistagi arvestab

kohus karistusotsustuse tegemisel asjaolu, et R. R sai XX aastaseks alles 25.novembril 2024, seega

pani ta esimese väärkohtlemise toime X aastasena. Samuti arvestab kohus R. Re enda avaldatud

kahetsust kohtule ning selgitust, et ei kujutaks ette kui keegi temale nii teeks viitega, et ei taha enam

nii kellegile enam liiga teha. See tundus kohtule siiras. Kohus on seisukohal, et R. Re puhul on

esmatähtis tema sotsiaalne järeleaitamine. Vangistuse mõistmine alaealisele on viimane abinõu, kuid

antud juhul on see põhjendatud teo raskuse ja korduvusega. Kui isik on toime pannud neli kehalist

väärkohtlemist ja kolm röövi, millest üks on suunatud erivajadustega isiku vastu, ei kaalu

kasvatuslikud eesmärgid enam üles vajadust tagada avalik kord ja riivata saaks ka ohvrite

õiglustunne. Seega arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks tunnistada R. R süüdi ning mõista

KarS § 200 lg 2 p 4, 7 toimepanemise eest karistuseks vangistus 4 aastat. KarS § 121 lg 2 p 3

toimepanemise eest mõista karistuseks vangistus 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada

liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 4 aastat

ja 6 kuud vangistust. Lühimenetluse raames vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes

lõplikuks karistuseks 3 aastat 2 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg

07.05-08.05.2015 s.o 2 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3

aastat 1 kuu ja 28 päeva.

180. Kohus nõustub, et R. Rele määratud vangistust ei ole vajalik reaalselt täitmisele pöörata. Kohtu

hinnangul on R. Rele vaja individuaalset lähenemist ja järelevalvet nagu ka teistele süüdistatavatele

käesolevas menetluses. Seda võimaldab KarS § 75 mistõttu vabastab kohus R. Re vangistuse

kandmiselt tingimisi 4 aasta ja 7 kuu pikkuse katseajaga allutades noormehe käitumiskontrollile.

Kohus leiab, et R. Re puhul on karistuse eesmärk eelkõige tema sotsiaalne järeleaitamine ja

õiguskuulekale teele suunamine. Arvestades R. Re XX ja XXX, on reaalsest isoleerimisest tõhusam

vahend pikaajaline ja struktureeritud sekkumine tema loomulikus elukeskkonnas, mis võimaldab

säilitada ja arendada positiivseid sotsiaalseid sidemeid. Lisaks peab kohus mõistlikuks määrata R.

Rele lisakohustusena osaleda sotsiaalprogrammis, mille valib kriminaalhooldaja vastavalt ametniku

kaalutlusotsusele. Kohtu hinnangul on K. Re puhul tuvastatud kõrge korduvuse risk panna toime uusi

vägivalla kuritegusid, mis tuleneb eelkõige puudulikust impulsiivsuse kontrollist ja väärastunud

konfliktilahendusoskustest. Kriminaalhooldaja poolt valitav sotsiaalprogramm võiks olla suunatud

just nende kriminogeensete riskifaktorite maandamisele. Käitumiskontrolli raames teostatav

järelevalve tagab kontrolli noormehe elukorralduse üle, mis on vältimatu, arvestades tema senist

suutmatust reegleid järgida. Kohtu hinnangul on mõistetud karistus sellistel tingimustel tasakaalus.

Kohtu hinnangul on mõistetud karistus sellistel tingimustel tasakaalus. Kuigi R. Re toimepandud teod

on objektiivselt äärmiselt rasked ja julmad, ei kaaluks reaalne lühiajaline vangistus üles neid

pikaajalisi negatiivseid mõjusid, mida kinnipidamisasutus noore isiku arengule avaldaks. Pikk

katseaeg koos intensiivse kontrolliga on piisavalt koormav ja distsiplineeriv mõjutusvahend, mis

vastab ühiskonna õiglustundele, andes samas süüdistatavale viimase võimaluse tõestada oma

muutumisvalmidust range järelevalve all.

T T

181. T. Tle heidetakse kokku 4 kuriteo toimepanemist ning kõigis kuritegudes oli ta kaastäideviija.

Teod on toime pandud lühikese ajaperioodi jooksul s.o 16.04-28.04.2025 ning olid intensiivsed ning

mustrilt sarnased. T. T kasutas igas episoodis vägivalda lüües kannatut jalaga, ähvardades rusikatega

peksta, alandas sundides põlvitama ning kirjutas kannatanu kehale ja näole alandavaid tekste ning

kujutisi, seega oli tema panus igas ründes väga oluline. Ainuüksi grupi suurus ja toimunu

jäädvustamine tekitas kannatanute tunde, et neil puudub igasugune väljapääs. Jalgadega peksmine

elutähtsatesse piirkondadesse on julm, eriti olukordades kus kanntanu on sisuliselt abitus seisundis

pikali, sundasendis vms. Füüsiliselt olidki kannatanud seisus kus nad ei saanud vastu hakata ning

seda kinnitavad selgelt kohtule esitatud ja vaadeldud videosalvestised. T. T osales rünnetes teadlikult,

rünnakud kannatanute suhtes olid intensiivsed, pandud toime erilise julmusega. T. T kasutas

rünnakute ajal maski ning läbivaks on KT T poolt ka kannatanute järjepidev alandamine – just T. T

oli isikuks, kes sõnaliselt nõudis kannatanutelt põlvitamist.

182. 16.04.2025 kuriteos peksis T. T kannatanut E V. Ei, R. Re ja G. Gga. E. E koos T. Tga rääkisid

teistele kuidas nad arvasid, et räägivad ja kasutavad vägivalda õpetuseks. Ajal kui T. T ise oksaga

kannatanut ei löönud siis ta justkui julgestas kõrval inimest kes vägivalda kasutas, seistes kindlat

juures, et kannatanu ei saaks püsti tulla, vastu kuidagi hakata. T. T teopanus oli märkimisväärselt

suur. Ta nõudis, et kannatanu X X X põlvitaks ja asetaks käed palveasendisse ning vabandaks tema

ees, et raiskas T. T aega. Kui kannatanu põlvitas ja vabandas, siis T. T lõi oma parema jalaga talle

kõhu piirkonda, misjärel kannatanu X X X kaotab tasakaalu ja kukub külili asendisse. Kui X X X

tõusta proovib, siis T. T ei lase, seistes füüsiliselt koosE V. Eiga kannatanul ees. Seejärel lükkab T. T

uuesti kannatanut. Seejärel lööb kannatanut üks seltskonnas olnud tütarlaps (tuvastatud kui G G)

jalaga kannatanut, tüdruku kõrval seisab V. E. Seejärel hoiab K. T kannatanut riietest kinni ning G. G

lööb kannatanut jalaga. Kannatanu pannakse korduvalt põlvili asendisse, seda tagavad T. T, E E ja G.

G. T. T katsus ka kannatanu kaelas olevat ketti ja küsib kas see on päris kuld. K. T viskas põlvitava

kannatanu pähe tolmu või liiva. G. G soovib lõigata maha kannatanu juuksed, küsib kõrvalseisjatelt

kääre. T. T lõi ka puuoksaga kannatanu istmiku pihta. T. T käsi kannatanul tõmmata püksid maha,

kannatanu keeldus ning selle peale T. T lööb korduvalt puuoksaga selja piirkonda ja annab vitsa R.

Re kätte, et too saaks kannatanut sellega lüüa.

183. 22.04.2025 episoodis oli kannatanuks erivajadusega poiss. Sarnaselt teistele rünnakutele oli see

eriliselt piinaval ning julmal viisil toime pandud. Kannatanut alandati – kästi alasti võtta, tema riided

visati tunnistuse kohaselt üldse kuhugi kaugemalt, peksti julmalt jalgadega suguelunditesse, soditi

kehale ja näole solvavaid väljendeid. Tegevus väljus igasuguse tavapärase varavastase kuriteo

raamidest ning oli suunatud inimväärikuse piinavale alandamisele. Selles kuriteoepisoodis nõudis T.

T kannatanult põlvitamist samal ajal hoides rusikat löögi valmis ning sundis kannatanut rääkima, kui

kannatanu rääkis lõi põlvega kannatanule ülakeha pihta seejärel kohe ründab ka O Oe rattaketiga

kannatanut. T. T käskis kannatanul riided seljast võtta, käskis jalad laiali ajada, et lüüa jalaga

kannatanut suguelunditesse, sama teeb järele kohe ka O. Oe. T. T nõudis kannatanult telefoni

andmist. On tuvastatud, et T. T kirjutas kannatanu laubale ja käele „PEDO“, värvis kannatanu

varbaküüned markeriga ning joonistas meessuguelundi sarnase kujutise ning haakristi kannatanu

vasakule jalale.

184. 24.04.2025 kuriteos oli T. T teopanus suur, E V. Ei ja R. Rega. On tuvastatud, et T. T tõukas ja

sikutas kannatanut kätega, lükates kannatanut järjepidevalt pikali. T. T lõi kannatanut oma jalaga

sarnaselt nagu E. E ja RK. R.

185. 28.04.2025 kuriteos on tuvastatud, et T. T käsib kannatanul põlvitada, R. R saaks kannatanut

jalaga lüüa. On tuvastatud, et Y T oli taaskord üheks põhiliseks peksjaks, peksmisel kasutas nii käsi

kui jalgu.

186. Asjaolu, et T. T osales 12 päeva jooksul neljas röövis, viitab asjaolule, et tegemist ei olnud

juhuslike eksimusetega. See ilmestab, et tema ohtlikkus ühiskonnale on reaalselt olemas. Üldine

iseloomustus T. T kohta on pigem positiivne, tugivõrgustik pere näol on tugev.

187. Tunnistaja V T ütlustest (V kd, t.l 61-63) nähtub, et tema poeg T. T on abivalmis, heasüdamlik,

aktiivne ning sõnakuulekas poiss. Õppeedukus kuni XX klassini oli keskmine, peale põhikooli lõppu

suundus XXX õppima kuid seal ei suutnud ta koolis käia vaid magas ühikas ega olnud võimeline

iseseisvalt end motiveerima koolis käima. Märtsis-aprillis hakkas T käima sagedamini Tallinnas ning

tunnistaja küsis pojalt, ega tema uudistes rääkivate noorte kampadega seotud ei ole ning poiss vastas

eitavalt. Tunnistaja sai suure šoki kui T kinni peeti. Siis rääkis T, et sai alles siis aru, et on käitunud

valesti, selgitas, et tema arvas, et pedofiilidele võib peksa anda ja seletas kuidas grupis saadeti info ja

tema siis koos teistega läks karistama neid. Tunnistaja selgitas, et pildi või kellegi öeldu pinnalt ei

tohi järeldusi teha ja selleks on olemas oma struktuurid ning T mõistis et oli käitunud väga valesti.

Peale seda määrati kodus Tile piirangud, kindel kellaaeg mil kodus peab olema ning Tallinna keeld

seal kohtuda mingite kampadega lisaks näevad vanemad äpist nüüd kus poiss on ja kus käib. T peab

reeglitest kinni. T on emale avaldanud, et on oma elu vist ära rikkunud, tal oli suur soov sõjaväkke

minna. Hetkel otsib T tööd, kuid alaealisuse tõttu on see olnud piiratud. Varasemalt on tunnistajaga

politseist võetud ühendust ühel korral, 2024 aasta detsembris kui teatati, et T oli alkoholijoobes ning

toimetati seepärast haiglasse. Tunnistaja kirjeldas, et T. T on ka ise tunnistanud, et ta on kergesti

mõjutatav ning seda kinnitab ka tunnistaja.

188. Kohtule esitatud XX iseloomustus T T osas (V kd, t.l 71) on samuti positiivne. Klassikaaslaste

silmis on T. T olnud hinnatud kaaslane, rõõmus ja sõbralik ning alati abivalmis. Osales aktiivselt

noorte kotkaste rühma tegevustes ning käitumisega probleeme ei olnud. Õppeedukus oli rahuldav,

raskusi valmistasid reaalained. Edukas oli kehalises kasvatuses, tehnoloogias ning head tulemused

olid ka humanitaarainetes.

189. Mitte ühegi argumendiga ei saa väita, et T. T süü on väike, esitatud tõendid viitavad

vastupidisele. Korduvad grupiviisilised vägivaldsed ründed ning sisuliselt teostatav omakohus ning

kannatanute järjekindel alandamine nende tegude käigus on teod kus kohus ei näe võimalust

karistusest vabastada ning kohaldada mõjutuvahendit. T. T oli tegusid toime pannes XX aastane ning

kohus seda ka arvestab. Samuti arvestab kohus T. T kahetsust nii kohtule kui emale. Kohus on

seisukohal, et ka T. T puhul on esmatähtis tema sotsiaalne järeleaitamine. Vangistuse mõistmine

alaealisele on viimane abinõu, kuid antud juhul on see põhjendatud teo raskuse ja korduvusega. Kui

isik on toime pannud neli röövist, millest üks on suunatud erivajadustega isiku vastu, ei kaalu

kasvatuslikud eesmärgid paraku üles vajadust tagada avalik kord ja riivata saaks ka ohvrite

õiglustunne. Seega arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks tunnistada T. T süüdi ning mõista

KarS § 200 lg 2 p 4, 7 toimepanemise eest karistuseks vangistus 4 aastat. Lühimenetluse raames

vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.

Karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 07.05-08.05.2015 s.o 2 päeva vangistust ja

lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva.

190. Kohtueelses ettekandes T T kohta (IX kd, t.l 142) teeb kriminaalhooldaja ettepaneku kohaldada

T. T suhtes käitumiskontrolli koos lisakohustustega läbida sotsiaalprogramm. Samuti on

kriminaalhooldaja hinnangul vajalik määrata T. Tle keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Eelnevat avaldas T. T ka ise ning toetas ema.

191. Kohus nõustub, et T. Tle määratud vangistust ei ole vajalik reaalselt täitmisele pöörata. Kohtu

hinnangul on T. Tle vaja individuaalset lähenemist ja järelevalvet nagu ka teistele süüdistatavatele

käesolevas menetluses. Seda võimaldab KarS § 75 mistõttu vabastab kohus T. T vangistuse

kandmiselt tingimisi 4 aasta ja 1 kuu pikkuse katseajaga allutades noormehe käitumiskontrollile.

Kohus leiab, et T. T puhul on karistuse eesmärk eelkõige tema õiguskuulekale teele suunamine.

Arvestades T. Tle iSst ja varasemat pigem positiivset sotsiaalset tausta, on reaalsest isoleerimisest

kindlasti tõhusam vahend pikaajaline ja struktureeritud sekkumine tema loomulikus elukeskkonnas,

mis võimaldab säilitada ja arendada positiivseid sotsiaalseid sidemeid. Lisaks peab kohus mõistlikuks

määrata T. Tle lisakohustusena osaleda sotsiaalprogrammis, mille valib kriminaalhooldaja vastavalt

ametniku kaalutlusotsusele. Kriminaalhooldaja poolt valitav sotsiaalprogramm võiks olla suunatud

just T. T kriminogeensete riskifaktorite maandamisele. Käitumiskontrolli raames teostatav

järelevalve koos vanemliku järelevalvega tagab kontrolli noormehe elukorralduse üle, mis on

vältimatu. Kohtu hinnangul on mõistetud karistus sellistel tingimustel tasakaalus. Kuigi T. T

toimepandud teod on objektiivselt äärmiselt rasked ja julmad, ei kaaluks reaalne lühiajaline vangistus

üles neid pikaajalisi negatiivseid mõjusid, mida kinnipidamisasutus noore isiku arengule avaldaks.

Pikk katseaeg koos intensiivse kontrolliga on piisavalt koormav ja distsiplineeriv mõjutusvahend, mis

vastab ühiskonna õiglustundele, andes samas süüdistatavale viimase võimaluse tõestada oma

muutumisvalmidust range järelevalve all.

O Oe

192. O. Oele heidetakse ette kokku kahe eriliigilise kuriteo toimepanemist. Nimelt osales ta aktiivselt

22.04.2025 toimunud röövimises ning kinnipidamisel avastati, et tema telefonis on kaks pildifaili,

millel on kujutatud tõenäoliselt nooremaid kui 18-aastaseid isikud pornograafilises situatsioonis.

193. Kohtu hinnangul on O. Oe teopanus 22.04.2025 toimunud röövimise kuriteos olnud

märkimisväärselt suur. Kaaslased kutsuvad O. Ot hüüdnimega O. Kohus tuvastas tõenditest, et

sarnaselt teiste süüdistatavatega oli kuritegu toime pandud teadlikult, rünnak kannatan suhtes oli

intensiivne ning pandud toime erilise julmusega. O. Oe kandis kuriteo toimepanemise ajal peas

Ameerika Ühendriikide lipuvärvi maski, samuti oli ta peksmisele kaasa võtnud rattaketi millega

kannatanut peksta. O. Oe kasutas kannatanu osas jõhkrat vägivalda sarnaselt teistele süüdistatavatele.

Olukorras kus kannatanu oli juba saanud põlvitades jalahoope pähe ja keha piirkonda peksis O. Oe

kannatanut rattaketiga jõuliselt vastu ülakeha. Kannatanu palus O. Oet, et ta ei lööks enam. O. Oe

ning teiste süüdistatavate ühine tegevus alistas kannatanu täielikult hirmule. O. O kasutas lisaks

rattaketile ka oma jalgu, pekstes kannatanut valimatult. Ta peksis alasti kannatanut erinevatesse keha

piirkondadesse ning samal ajal pakkus see tegevus talle nalja. Hinnates kohtule esitatud materjale

kogumina asub kohus seisukohale, et O. Oe ja teiste kaassüüdistatavate toimepandu ületab tavapärase

grupiviisilise röövimise ebaõiguse piirid, sisaldades piinamist ja kannatanu vägivaldset alandamist.

Kannatanu oli sunnitud põlvitama, teda peksti jalgadega ning sunniti riideid seljast võtma, see näitab

süüdistatava täielikku empaatiavõime puudumist. Asjaolu, et kannatanu kehale kirjutati solvangud

ning tema hirmust tingitud kontrollimatut füsioloogilist reaktsiooni (urineerimist) saatis

süüdistatavate naer ja just O. Oe poolne narrimine, viitab teo erakordsele küünilisusele.

Videosalvestiselt on selgelt näha, et O. Oe soovis T. T jalaga peksmist kannatanu alasti suguelundite

pihta soovis seda järele teha kohe ka O. Oe, kes samal ajal ütleb tegu tehes „ooo kui hea!“ O. Oe

sõimas kannatanut korduvalt samal ajal sõnadega „raisk, pedofiil!“. Kohus on veendumusel, et O. Oe

enda ja kaassüüdistatavate käitumisega üheskoos hoidis kannatanut surmahirmus, mis võimaldas nii

temal endal kui kaassüüdistatavatel teostada jätkuvat füüsilist vägivalda ja alandamist.

194. Mitte ühegi argumendiga ei saa väita, et O. Oe süü on väike, esitatud tõendid viitavad

vastupidisele. Selline vägivaldne rünnak ning sisuliselt teostatav omakohus ning kannatanu

järjekindel alandamine on tegu, kus kohus ei näe võimalust karistusest vabastada ning kohaldada

mõjutuvahendit.

195. KarS § 178 toimepandud teo osas leiab kohus, et O. Oe süü on pigem väike kuivõrd esiteks leiti

tema telefonist kaks pildifaili ning arvestades O. Oe noort iga ning piltidel kujutatud isikute füüsilist

väljanägemist ei ole teosüü kuigi suur.

196. O. Oe oli tegusid toime pannes X aastane ning kohus seda ka arvestab. Samuti arvestab kohus

O. Oe poolt kohtusaalis avaldatud kahetsust. Küll aga ei ole tegemist O. Oe esmakordselt toime

pandud kuritegudega. 13.11.2023 on Harju Maakohus O. Oe süüdi tunnistanud (V kd, t.l 185-186) nii

korduva alaealise vägistamise teo kui ka lapsporno tegemise ja omamise eest. Kuigi O. Oe oli tol

hetkel ka ise alaealine (XX aastane) näitab see iseloomustavalt, et vägivaldne käitumine on O. Oet

iseloomustanud juba pikema perioodi vältel. Samuti põhjendab see kohtule, et O. Oe ei ole teinud

järeldusi eelmisest kohtulahendist ning on jätkanud sarnase kuriteo toimepanemist omades lapspornot

olukorras kus ta pidi ainuüksi varasema kohtumenetluse tõttu teadma, et see on keelatud.

197. Kohus on seisukohal, et ka O. Oe puhul on esmatähtis tema sotsiaalne järeleaitamine.

Vangistuse mõistmine noorele täiskasvanule on viimane abinõu, kuid antud juhul on see põhjendatud

röövimise teo raskusega. Samuti ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et O. Oe on varasemalt juba

allutatud mõjutusvahendile raskete kuritegude toimepanemise eest kuid O. Oe on jätkanud kuritegude

toimepanemist. Seega ei kaalu kasvatuslikud eesmärgid paraku üles vajadust tagada avalik kord ja

riivata saaks ka ohvrite õiglustunne ning üldiselt alaealiste seksuaalne puutumatus ja areng. Seega

arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks tunnistada O. Oe süüdi ning mõista KarS § 200 lg 2 p

7 toimepanemise eest karistuseks seaduses sätesatud minimaalne vangistus 3 aastat ning KarS § 178

lg 1 toimepanemise eest karistada O. Oet 4 kuulise vangistusega. Kuivõrd tegemist on eriliigiliste

süütegudega on põhjendatud mõista O. Oele liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel. Seega mõistab kohus O. Oele liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust.

Lühimenetluse raames vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2

aastat 2 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 06.05-07.05.2015 s.o 2

päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva.

198. Kohus nõustub, et ka O. Oele määratud vangistust ei ole vajalik reaalselt täitmisele pöörata.

Kohtu hinnangul on O. Oele sarnaselt teiste kaassüüdistatavatega vaja individuaalset lähenemist ja

järelevalvet. Seda võimaldab KarS § 75 mistõttu vabastab kohus O. Oe vangistuse kandmiselt

tingimisi 3 aasta ja 4 kuu pikkuse katseajaga allutades noormehe käitumiskontrollile. Kohus leiab, et

O. Oe puhul on karistuse eesmärk eelkõige tema õiguskuulekale teele suunamine. Arvestades O. Oe

varasemat tausta, on reaalsest isoleerimisest kindlasti tõhusam vahend pikaajaline ja struktureeritud

sekkumine tema loomulikus elukeskkonnas, mis võimaldab säilitada ja arendada positiivseid

sotsiaalseid sidemeid. Lisaks peab kohus mõistlikuks määrata O. Oele lisakohustusena osaleda

sotsiaalprogrammis, mille valib kriminaalhooldaja vastavalt ametniku kaalutlusotsusele.

Kriminaalhooldaja poolt valitav sotsiaalprogramm võiks olla suunatud just DO Oe kriminogeensete

riskifaktorite maandamisele. Käitumiskontrolli raames teostatav järelevalve eelduslikult tagab

kontrolli noormehe elukorralduse üle, mis on vältimatu. Kohtu hinnangul on mõistetud karistus

sellistel tingimustel tasakaalus. Kuigi O. Oe toimepandud röövimine on objektiivselt äärmiselt raske

ning tuleb arvestada, et ta pani toime mitu eriliigilist kuritegu, on kohus seisukohal, et reaalne

lühiajaline vangistus ei kaalu üle neid pikaajalisi negatiivseid mõjusid, mida kinnipidamisasutus

noore isiku arengule avaldab. Pikk katseaeg koos intensiivse kontrolliga on piisavalt koormav ja

distsiplineeriv mõjutusvahend, mis vastab ühiskonna õiglustundele, andes samas süüdistatavale

viimase võimaluse tõestada oma muutumisvalmidust range järelevalve all.

(IV)

199. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

200. Käesolevas kriminaalasjas on Q. Qu menetluskuludeks kaitsjatasu summas 1566.14 eurot; W.

W menetluskuludeks on kaitsjatasu summas 1494.72 eurot; T. Kurni menetluskuludeks on kaitsjatasu

summas 1458.18 eurot; E. Ei menetluskuludeks on kaitsjatasu summas 1665.06 eurot; R. Re

menetluskuludeks on kaitsjatasu summas 1937.73 eurot; T. T menetluskuludeks on kaitsjatasu

summas 1735.92 eurot; O. Oe menetluskuludeks on kaitsjatasu summas 1809.84 eurot.

201. Kohus arvestab, et osa süüdimõistetud isikutest on alaealised, osa noored täiskasvanud. Kõigi

nende majanduslik olukord on tagasihoidlik, mistõttu kohtu hinnangul menetluskulude hüvitamine

käiks ilmselgelt üle jõu ja suurendaks noorukite vaesusriski. Arvestades eelmärgitut jätab kohus

KrMS § 180 lg 3 alusel kõik eelnimetatud kulutused kõigi süüdimõistetute puhul riigi kanda.

202. Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha. KarS § 4 lg 2 kohaselt on käesoleval juhul KarS § 200 lg 2 järgi kvalifitseeritav

kuritegu esimese astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega

kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2024. a määrusele nr 87 on töötasu alammäär 886 eurot, seega on

sundraha suurus 2215 eurot.

203. KrMS § 179 lg 3 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. Seega Q.

Qule ja W. Wle kohus sundraha üldse ei määra. Arvestades asjaolu, et alaealised on ka E. E ja T. T

ning vaatamata asjaolule, et kohus ei määranud neile KarS § 87 kohaldatavat mõjutusvahendit on

kohus seisukohal, et nende majanduslikku olukord arvestades ei ole neile mõistlik sundraha määrata.

Ülejäänud süüdimõistetute T. Kurni, R. Re ja O. Oe osas on kohus seisukohal, et sundraha tuleb välja

mõista kuid arvestades nendegi majanduslikku olukorda ning noort iga on põhjendatud seda teha

osaliselt poole ulatuses. Seega mõistab kohus T. Kurnilt, K. K ja O. Oelt kõigilt välja sundraha

1107.50 eurot, mida omakorda on võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtulahendi

jõustumisest.

(V)

Kriminaalasjas on asitõendina T. Tlt äravõetud suusamask ning 4 puuteproovi (pakendid nr KK-

KP2.1, KK-KP2.2, KK-KP2.3 ja KK-KP2.4), mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas

aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Need on põhjendatud hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

kohtuotsuse jõustumisel. O. Oelt äravõetud torusall, avamisnuga, märkmepaber ning 5 puuteproovi

(pakendid nr DS-KP4.1, DS-KP4.2, DS-KP5.1, DS-KP6.1 ja DS-KP6.2) on samuti põhjendatud

hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

O. Oelt ära võetud mobiiltelefoni sisu on kopeeritud ning vaadeldud, seega on põhjendatud kustutada

mobiiltelefoni sisu ning tagastada seade KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel O. Oele.

Q. Qult äravõetud minigripp-kott koos pulbrilise ainega, mis asub Põhja prefektuuri asitõendite

hoidlas on põhjendatud hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Kokku on kriminaalasja materjalide juures 10 digitaalset andmekandjat video-ja audiosalvestistega

10-l CD/DVD-plaadil, samuti lisaks üks CD plaat ja DVD salvestustega. Kuivõrd neile on talletatud

oluline videomaterjal jätta need KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde;

Kahtlustatava O. Oelt äravõetud esemetest: spordijalatsid, dressipüksid, fliisijakk ning T. Tlt

äravõetud esemetest: dressipluus, jalatsid, T-särk, mobiiltelefon on tagastatud O. Oe- ja T. Tle.

(VI)

348. KrMS § 4081 lg 2 kohaselt avaldatud kohtulahendis avalikustatakse süüdistatava nimi ja

isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg. Alaealise süüdistatava nimi ja isikukood või sünniaeg

asendatakse initsiaalide või tähemärgiga, välja arvatud juhul, kui avaldatav jõustunud kohtulahend on

vähemalt kolmas, milles alaealine on kuriteos süüdi tunnistatud. Teiste isikute nimed ja muud

isikuandmed asendab kohus initsiaalide või tähemärgiga. Kohtulahendis ei avalikustata isiku

elukohta.

349. Kõik alaealised süüdistatavad on antud kohtulahendiga esimest korda süüdi mõistetud, mistõttu

tuleb KrMS § 4081 lg-le 2 tuginedes asendada alaealiste süüdistatavate nimi käesolevas otsuses

initsiaalide või tähemärgiga.

Kohus juhindub KrMS § 238, § 313, § 315 sätetest.

Piret Liivo

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/