2-25-127911/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2026, Rakvere

Kohtuasja number

2-25-127911

Kohtuasi

AS ÜHISTEENUSED hagi A F vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED, registrikood: 11052490,

asukoht: Endla tn 15, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju

maakond,

Hageja lepinguline esindaja: jurist Fränk Valdmann, e-posti

aadress: jurist@julianus.ee

Kostja: A F, isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; e-posti aadress:

xxxx

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest alates.

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-127911 AS ÜHISTEENUSED hagis A F vastu

võlgnevuse nõudes seoses hagist loobumisega.

2. Jätta menetluskulud A Fi kanda.

3. Välja mõista A Filt AS ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulud 478, 87 eurot ning

viivis menetluskuludelt 478, 87 eurolt määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras.

1(5)

4. Menetluskulud tasuda Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 919005976, selgitusega „tsiviilasja nr 2-25-

127911 menetluskulud“.

5. Toimetada kohtumäärus pooltele kätte.

Asjaolud

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-127911, AS ÜHISTEENUSED hagi A F vastu

võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja 80 eurot põhinõuet,

60 eurot sissenõudmiskulu, 25,22 eurot sissenõutavaks muutunud viivist ning viivise ühe aasta

eest summas 8,12 eurot, kokku 173,34 eurot.

Kostja esitas 11.03.2026 kohtule tõendid selle kohta, et ta on tasunud hagejale võla summas

173,34 eurot. Kohus andis hagejale tähtaja esitada seisukoht kostja esitatud tõendite kohta,

arvamus asja edasise menetluse kohta, menetluse lõpetamise korral seisukoht menetluskulude

jaotuse kohta ning menetluskulude nimekiri.

17.03.2026 esitas hageja vastuse kohtunõudele, mille kohaselt on kostja pärast hagi esitamist

tasunud hagejale nõude summas 173,34 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudub käesoleval hetkel

vajadus asja sisuliseks edasiseks menetlemiseks, kuna kostja on pärast kohtumenetluse

algatamist hageja nõude täitnud. Seetõttu esitab hageja käesolevaga avalduse hagist loobumiseks

ning palub kohtul menetluse lõpetada. Samas palub hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda

ning põhjendab seda alljärgnevalt. Hageja nõue põhines asjaolul, et kostjale kuuluva sõidukiga

rikuti parkimistingimusi ning kostjale määrati leppetrahvid nr 0258009187 ja nr 0258009853.

Kostja ei tasunud nõuet vabatahtlikult ning ka hageja kohtuvälised pöördumised ja võlateated ei

viinud nõude täitmiseni. Kuna kostja ei täitnud nõuet vabatahtlikult, oli hageja sunnitud esmalt

esitama maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seejärel pärast kostja vastuväidet ka

hagiavalduse hagimenetluses. Kostja tasus nõude alles pärast hagi esitamist ja kohtumenetluse

kestel. Kui kostja oleks täitnud nõude enne kohtusse pöördumist või vähemalt enne hagiavalduse

esitamist, ei oleks hagejal olnud vajadust kohtusse pöörduda ning menetluskulusid ei oleks

tekkinud. Kohtusse pöördumisel on hageja pidanud kandma kulusid riigilõivu ja õigusabikulude

näol. Oleks ebaõiglane jätta need kulud hageja enda kanda olukorras, kus kostja täitis nõude alles

pärast hagi esitamist. Eelnevast tulenevalt palub hageja kohtul menetlus lõpetada ning jätta

menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

27.03.2026 esitas kostja seisukoha hageja vastusele, mille kohaselt esitas hageja kostja

menetluskulude kohta ebaõige seisukoha. Kostja on tasunud hagejale põhivõla 80 euro ja 60

eurot kohtukulusid ( 25,22+8,12) kokku 173,34 eurot. Kostja palub kohtul jätta rahuldamata

hageja nõue 611 euro sissenõudmiseks kostjalt. Kui kostja oleks saanud parkimisrikkumise fotod

enne hagi esitamist, poleks hageja pidanud kohtusse pöörduma.

2(5)

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS §

428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja esitas

kohtule hagist loobumise avalduse, milles palus lõpetada menetluse tsiviilasjas kuna kostja on

pärast kohtumenetluse algatamist hageja nõude täitnud. Kostja ei vaidle hagist loobumisele

ega menetluse lõpetamisele vastu.

Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt TsMS § 168

lg 2 ja lg 4, hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kui hageja

loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist

seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 alusel kui

hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema

nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Hageja palub kohtul jätta menetluskulud kostja kanda kuna kostja tasus nõude alles pärast

hagi esitamist ja kohtumenetluse kestel. Kostja ei nõustu eeltooduga ning leiab, et kui talle

oleks enne hagi esitamist esitatud parkimisrikkumist tõendavad fotod, ei oleks hagejal olnud

vajadust kohtusse pöörduda.

Kohus tuvastas, et enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist saatis hageja esindaja

korduvalt võlateatised 2023. ja 2024. aastal kostja e-posti aadressile, millele kostja ei

reageerinud. Hageja esitas 21.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

kostjalt 126,47 euro saamiseks. Maksekäsu kohaselt ei täitnud kostja parkimiskorda, mille

alusel on avaldaja koostanud leppetrahvi nõude/nõuded. Kohus tegi 24.11.2025 kostjale

makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 11.12.2025 kostjale. Kostja esitas 22.12.2025

vastuväite kogu nõude vastu.

Kohus järeldab, et kostja oli teadlik talle esitatud nõudest vähemalt maksekäsu menetluse

staadiumis ning tal oli võimalus see vaidlustada või täita enne kohtusse pöördumist, kuid

kostja esitas vastuväite kogu nõudele ilma selgituseta. Kostja ei ole tõendanud, et hageja

oleks jätnud enne hagi esitamist esitamata sellise teabe, mille puudumise tõttu ei olnud tal

võimalik nõude põhjendatust hinnata. Kostjal oli maksekäsu kiirmenetluse staadiumis

võimalus pöörduda hageja poole täiendavate selgituste ja tõendite saamiseks (nt

parkimisrikkumise fotod), kuid ta ei kasutanud seda võimalust. Kohus võttis hagi menetlusse

22.01.2026 ning kostja tasus hagejale võla 11.03.2026, s.o pärast hagi menetlusse võtmist.

Kostja täitis nõude pärast kohtumenetluse algatamist, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et

3(5)

kohtusse pöördumine oli hageja jaoks põhjendatud ning menetluskulude tekkimine vältimatu.

Hageja loobus hagist põhjusel, et kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist, tasudes hagejale

nõude summa menetluse kestel. Seega on täidetud TsMS § 168 lg 5 kohaldamise eeldused.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja käesoleva tsiviilasja menetlusega tekkinud

menetluskulud (menetluskulude nimekiri on kohtule esitatud koos hagiga). Hageja on tasunud

riigilõivu kokku summas 100 eurot, millest 65 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamiselt ning käesoleva hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 35 eurot. Esindustasu on

summas 611,50 eurot (ilma käibemaksuta): 1) maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine

ja kohtule esitamine (TsMS § 4842) - 20 eurot ja 2) täiendavate alusdokumentidega

tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja

komplekteerimine; menetluskulude nimekirja koostamine; dokumentide esitamine kohtule - 4

t/169 euro käibemaksuga. Kokku on hageja menetluskulud 711,50 eurot, mis koosnevad

hagimenetlusega seoses tekkinud lepingulise esindaja kuludest ja riigilõivust. Hageja kinnitab,

et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja on

käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada

Kostja palub kohtul jätta rahuldamata hageja nõue 611 euro sissenõudmiseks kostjalt. Kostja

on tasunud hagejale põhivõla 80 euro ja 60 eurot kohtukulusid ( 25,22+8,12).

Kohus selgitab, et 60 eurot, 25,22 eurot ja 8,12 eurot moodustavad hagi alusel nõutud

summad (s.o 60 eurot sissenõudmiskulu, 25,22 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning

viivis ühe aasta eest 8,12 eurot), seega tegemist ei ole menetluskuludega.

Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on põhjendatud

menetluskulu (TsMS § 4842). Kohus leiab, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles

täitis kostja nõude pärast kohtumenetluse algatamist, milles kohtuistungit ei toimunud ja

tegemist on standardse hagiga, siis ei ole 591,50 euro suurune õigusabikulude nõue

põhjendatud. Kohus on seisukohal, et mainitud ajakulu 4 tundi ei ole põhjendatud ning kohtu

hinnangul kulutas hageja esindaja nimetatud toimingule maksimaalselt 3 tundi. Hageja

lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot käibemaksuga (136,29 eurot ilma

käibemaksuta) on kohtu hinnangul mõistlik ega ületa sarnase õigusabiteenuse keskmist

turuhinda kohtupraktika kohaselt.

Hageja esindustasu on määratud ilma käibemaksuta. TsMS § 174 lg 10 alusel

menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta

ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Hageja väitel on hageja käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hageja kulud rahaliselt kindlaks määrata

käibemaksuta. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks

408, 87 eurot (3 tunni tasu x 136, 29 eurot käibemaksuta).

Kohus leiab, et hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud

riigilõivud kokku 100 eurot (65+35) on põhjendatud üksnes osaliselt. Vastavalt TsMS § 150

lg 2 p 2 tagastatakse hagejale pool tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Seega ei saa

seda osa lugeda hageja kantud menetluskuluks, mida oleks võimalik kostjalt välja mõista,

4(5)

kuna riik tagastab vastava summa hagejale. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu

kohus, kelle menetluses asi viimati oli, menetlusosalise avalduse alusel. Kuna hagejal on

õigus saada riigilt tagasi 50% tasutud riigilõivust, tuleb tema tegelikuks menetluskuluks

lugeda üksnes see osa riigilõivust, mida riik ei tagasta. TsMS § 162 lg 2 kohaselt hüvitab

menetluskulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse, ulatuses, milles kulud on vajalikud ja

põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud mõista kostjalt välja 50% hageja poolt

tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Ülejäänud 50% riigilõivust on hagejal õigus saada tagasi

riigilt TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Pärast käesoleva määruse jõustumist võib hageja esitada

kohtule taotluse menetluses tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks.

Kokku on põhjendatud menetluskulud 478,87 eurot (riigilõiv 50 eurot, maksekäsu

kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot ja õigusabikulu 408, 87 eurot). Seega tuleb kostjalt välja

mõista hageja kasuks 478,87 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt

tasuda ka viivis.

Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 919005976.

Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtulahendi täitmise

viisi ja korra menetluskulude väljamõistmise osas ning kohustab kostjat maksma

menetluskulud hageja poolt määratud arveldusarvele.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik

5(5)