2-26-100180/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-26-100180

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võla

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490; asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn)

lepinguline esindaja Elari Arjakas (e-post xxx)

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht xxx; e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada osaühingu EUROPARK ESTONIA ja X vahel sõlmitud kompromissileping

alljärgnevas:

1.1 Kostja tunnistab tingimusteta võlgnevust summas 250 eurot, pärast mida korrektse

täitmise korral loetakse kõik kohustused, mis tulenevad tsiviilasjast nr 2-26-100180,

täidetuks.

1.2 Hagiavalduse esitamisel tasus hageja esindaja riigilõivu 100 eurot, millest 17,50

eurot taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagasi. Ülejäänud riigilõivu tasub

kostja hageja esindajale. Nimetatud kulu on juba arvestatud p-s 1.1 välja toodud

võlgnevuses.

1.3 Pooled on leppinud kokku p-s 1.1 võlgnevuse tasumise selliselt, et kostja tasub

võlgnevuse hageja esindaja arveldusarvele EE642200221076244488, märkides

saajaks EFTA Legal OÜ, viitenumbriks 4568988 ning selgitusse tsiviilasja number ja

leppetrahvi saanud auto registreerimisnumbri.

1.4 Kui kostja ei tasu p-s 1.1 nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse

täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on hageja

esindajal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti

pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole.

1.5 Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled

üksteise osas mingeid nõudmisi ega pretensioone. Pooled kinnitavad kompromissi

sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule.

Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise

nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.

1.6 Käesoleva kohtumäärusega kinnitatav kompromiss on käsitletav kompromissina

VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma

nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused.

1.7 Pooled kinnitavad, et kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on

mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult

nende tahtele. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja

otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi

sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel.

1.8 Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-26-100180.

1.9 Tagastada riigilõiv 17,50 eurot EFTA Legal OÜ arveldusarvele

EE507700771007682828 (LHV Pank) märkides viitenumbriks 4568988 ja selgitusse

„Tsiviilasi nr 2-26-100180, riigilõivu osaline tagastamine“.

1.10

Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Tulenevalt poolte kokkuleppest ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg-st 4 võib

määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1

(ühe) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Menetluse käik

1. Hageja esitas 06.02.2026 Harju Maakohtule hagiavalduse, mis on menetlusse võetud

10.02.2026. Pooled esitasid 30.03.2026 kohtule poolte vahel sõlmitud

kompromisslepingu, mis on hageja lepingulise ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud.

Hageja on nõus vähendama oma nõuet 250 euroni, millest 50 eurot on arvestatud

leppetrahvi(de) katteks, 20 eurot menetluskulu katteks, 82,50 eurot riigilõivu katteks ning

97,50 eurot esindajakulu katteks. Pooled on teadlikud, et hageja ei saa menetluse

lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal

alusel sama hagieseme üle ning täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad

tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku

alusel sundtäitmisele. Pooled lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja

lühendamises 1 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamises.

Kohtumääruse põhjendused

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et

pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi

kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse

kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe

vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas

ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning

omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

3. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

4. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei

esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja

asja menetlus lõpetamisele.

5. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja

menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle.

6. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele

saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab

taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab

tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi

üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga

lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et

kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles

kompromiss sõlmiti, jätkub.

7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1

järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et

kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte

kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.

8. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled

sõlmivad kompromissi. Alates 01.02.2023 ei tagastata menetluse lõpetamisel kompromissi

kinnitamisega eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu

(TsMS § 150 lg 3). Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagi

esitamisel 06.02.2026 täiendavalt 35 eurot, kokku 100 eurot. Tulenevalt eeltoodust

tagastatakse hagejale seoses kompromissi sõlmisega täiendavalt tasutud riigilõivust 17,50

eurot (35/2).

9. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled

lühendavad edasikaebe tähtaega 1 päevale.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik