Legislator Case Law & Legislation
2-25-18659/11 AI generated

2-25-18659/11 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 2-25-18659/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank Finance AS ja kostja vahel eurot, edasi viivis tasumata põhiosalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Legislator headnote

AI generated

2-25-18659/11 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: Välja mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank Finance AS ja kostja vahel eurot, edasi viivis tasumata põhiosalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Keywords

AI generated
protection of the euro european order for payment procedure credit and loan fraud fraud on creditors Eurocheque euro banknotes issuance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-18659

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus XX vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

22 206,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja BB

Kostja XX (isikukood XXX )

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja alternatiivne nõue tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank Finance AS ja kostja vahel

29.12.2022 tarbijakrediidilepingust X tulenev põhivõlgnevus 5813,57 eurot, intress 1153,31

eurot, edasi viivis tasumata põhiosalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Välja mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank Finance AS ja kostja vahel

29.12.2022 tarbijakrediidilepingut X tulenevad edasiulatuvad maksed kokku 9008,9 eurot,

millest põhiosa 8719,05 eurot ja intress 289,44 eurot alates kohtuotsuse tegemisest järgmiselt:

Maksepäev

Põhiosa

Intress

Igakuine osamakse

05.04.2026

211,57

15,61

227,18

05.05.2026

216,96

15,23

232,19

05.06.2026

216,33

14,84

231,17

05.07.2026

221,62

14,45

236,07

05.08.2026

221,19

14,06

235,25

05.09.2026

223,65

13,66

237,31

05.10.2026

228,79

13,26

242,05

05.11.2026

228,67

12,85

241,52

05.12.2026

233,70

12,44

246,14

05.01.2027

233,81

12,02

245,83

05.02.2027

236,41

11,60

248,01

05.03.2027

245,75

11,18

256,93

05.04.2027

241,76

10,74

252,50

05.05.2027

246,51

10,31

256,82

05.06.2027

247,19

9,87

257,06

05.07.2027

251,82

9,42

261,24

05.08.2027

252,73

8,97

261,70

05.09.2027

255,54

8,52

264,06

05.10.2027

259,99

8,06

268,05

05.11.2027

261,26

7,60

268,86

05.12.2027

265,59

7,13

272,72

05.01.2028

267,12

6,66

273,78

05.02.2028

270,08

6,18

276,26

05.03.2028

275,36

5,69

281,05

05.04.2028

276,14

5,20

281,34

05.05.2028

280,15

4,71

284,86

05.06.2028

282,32

4,21

286,53

05.07.2028

286,20

3,70

289,90

05.08.2028

288,64

3,19

291,83

05.09.2028

291,84

2,67

294,51

05.10.2028

295,52

2,15

297,67

05.11.2028

298,37

1,62

299,99

05.12.2028

301,90

1,09

302,99

05.01.2029

304,57

0,55

305,12

4. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks käesoleva otsuse resolutsioonis p 3 märgitud

tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates tagasimakse sissenõutavaks muutumisest. Iga tagasimakse muutub sissenõutavaks

tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast.

5. Ülejäänud osas jätta hageja nõue rahuldamata.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada otsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale. Kostjale toimetada

kohtuotsus kätte dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded kaudu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Jätta hageja menetluskulud 78,71% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 21,29%

ulatuses hageja kanda.

9. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1227,88 eurot. Kostja menetluskulude

rahaline suurus jätta kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

10. Välja mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 04.11.2025 hagi kostja vastu võla saamiseks. Hageja esitas

nõude ümberarvestuse 04.02.2026. Hageja palub:

1.1. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 15 000 eurot, intress 799,39 eurot,

haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise

4410,74 eurot;

1.2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 05.11.2025 kuni põhinõude 15 000 eurot

täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 12,9% aastas;

1.3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ning väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Alternatiivselt:

2.1. Mõista kostjalt hageja kasuks seisuga 05.07.2023 sissenõutavaks muutunud põhiosa

5387,99 eurot ja intress 1120,94 eurot ning viivis põhiosa summalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatu määras;

2.2. Mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla ja intressi osamaksed

maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel ja viivis põhiosa summalt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

3. Hagi aluse osas selgitab hageja, et:

3.1. Inbank Finance AS (esialgne krediidiandja) ja kostja sõlmisid 29.12.2022 lepingu X,

millega kostja sai laenu 15 000 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt ja Euroopa

tarbijakrediidi infolehe kohaselt on krediidi kulukuse määraks 15,13%. Krediidi kulukuse

määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 15 000 eurot, intressimäära 12,9%,

krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 05.01.2029, osamaksete arvu 72 kuud,

laenulepingu sõlmimise tasu 300 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,90 eurot, kooskõlas

VÕS § 404 lg-ga 21.

3.2. Kostja ei ole teinud põhivõla katteks ühtegi makset. Kostja põhivõlgnevus on antud

lepingust 15 000 eurot.

3.3. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 12,9% aastas. Kostjal on

intressivõlgnevus alates 3. osamaksest, s.o 05.04.2023 kuni ülesütlemiseni s.o 25.07.2023

summas 799,39 eurot (204,53 + 160,13 + 163,82 + 156,98 + 113,93 = 799,39). Kostja

hagejale intressi tasunud ei ole.

3.4. Vastavalt 29.12.2022 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja

kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,90 eurot kuus.

25.07.2023 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 05.04.2023-05.07.2023

osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 11,60 eurot (4 x 2,90). Tulenevalt eeltoodust on

laenuhaldustasu võlgnevus summas 11,60 eurot.

3.5. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata sellele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal

on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel

lähtudes VÕS § 113² lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 4.7. Hageja

sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: 09.08.2023. a esimese tasulise kirja

saatmine 25 eurot; 21.08.2023. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 08.09.2023. a

kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot*.

Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega

seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel;

- võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Tulenevalt

eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 50,00 eurot.

3.6. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 15 000 eurot lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates s.o 26.07.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

4.11.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 12,9% kooskõlas laenulepingu

üldtingimuste punktiga 6.1. Hageja nõuab viivist summas 4410,74 eurot.

3.7. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 05.07.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 25.07.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale

teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas 31.07.2023 kostja vastase nõude hagejale koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

3.8. Vastutustundliku laenamise kohustuse kohta selgitab hageja, et esialgne võlausaldaja on

omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita

krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt, muuhulgas teabe tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses

esitatud andmete ja kogutud andmete alusel ning hinnanud tarbija krediidivõimelisust

viidatud normide kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida

laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib

laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et

krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste

suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks

50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et

sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on hinnanud kostja

krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja on seisukohal, et

on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja

krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad,

kui kostja sissetulekud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne

võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid

ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid

kontrollinud konto väljavõtte alusel.

3.9. Hageja esitas 04.02.2026 alternatiivsed nõuded juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale,

et krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine ei ole tõendatud.

Hageja esitas selleks puhuks lepingu osas nõude ümberarvestuse.

4. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult

01.12.2025. Hageja alternatiivne nõue ja selle menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte

toimetatud 01.03.2026. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva,

ei ole kohtule vastanud.

5. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei

ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et

kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada.

6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et

käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad

asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei

ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

8. Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 29.12.2022 laenu lepingu nr X, mille alusel kandis

laenuandja 29.12.2022 kostja arveldusarvele 15 000 eurot. Tegemist on

tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti

väljaspool majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud

lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Kostjal oli kohustus laen tagastada

vastavalt graafikule.

9. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 29.12.2022 krediidiasutuste eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 15,31% =

45,93%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määra ei ületanud laenu väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära.

10. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest

tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses

enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg

1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

11. 05.07.2023 on hageja edastanud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, kus on andnud

viimase tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 19.07.2023, ning teavitanud, et kui võlgnik

nimetatud tähtajaks võlgnevust täielikult ei kustuta, on Inbank Finance AS-l õigus teenuseleping

üles öelda ning õigus lepingust tulenevad nõuded võõrandada kolmandatele osapooltele. Lepingu

ülesütlemisavaldus esitati 25.07.2023. Kohus on tuvastanud, et Inbank Finance AS loovutas

nõude hagejale 31.07.2023.

12. Kohus on tuvastanud, et kostja on saanud krediiti 15 000 eurot ning kostja jäi krediidi

tagastamisega võlgnevusse. Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist

hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1

mõttes.

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

14. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §

4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi

maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS §

4034 lg 13).

15. Kohus selgitas 20.01.2026 hagejale, et hagi lisana 9 esitatud pangakonto väljavõte ei ole

tõendiks, mis vastaks TsMS § 232 lg 1 nõuetele. Hagejal tuleb esitada kohtule korrektne

pangakonto väljavõte, mis oli aluseks krediidi andmisele. Hageja teatas 04.02.2026, et esialgse

võlausaldaja küsitud konto väljavõte on säilinud vaid ühes formaadis.

16. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõendite alusel ei ole kohtul võimalik hinnata, kas laenu

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli piisav.

17. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja

laenuotsuse tegemisel

laenutaotlusest, maksehäireregistri väljavõttest, pangakonto väljavõttest. Krediidiandja tuvastas

kostja igakuise sissetuleku 1800 eurot, laenumaksed ja kohustused 311,32 eurot. Kostjale jäi

peale laenumakset ning muid kohustusi kätte igakuiselt 1488,68 eurot (1800 – 311,32). Kohtule

esitati pangakonto väljavõte, mida laenuandja kontrollis. Samas ei saa kohus nimetatud

dokumenti tõendina arvestada, kuivõrd esitatud pangakonto väljavõtte formaat ei võimalda

kohtul objektiivselt ja selgelt tuvastada kostja tegelikke sissetulekuid ega väljaminekuid.

Väljavõte ei ole esitatud sellisel kujul, mis võimaldaks eristada tehingute liike, nende regulaarset

iseloomu ega rahaliste liikumise sisu, mistõttu puudub kohtul võimalus hinnata kostja

maksevõimet või rahalist olukorda.

18. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete

puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline

seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Riigikohus on märkinud, et teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise

ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3

(ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe

minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust

ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku

regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus,

ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal

puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidi info), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50

lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud

juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse

hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe)

(VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet

kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034

lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku

hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku

laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on

aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3

p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva

sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika

tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille

tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks

(vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3).

19. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Kohtule esitatud pangakonto väljavõte on formaadis, mis ei võimalda kostja

maksevõimet hinnata. Nimetatust ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll võis olla ebapiisav ning hagejal pole olnud võimalik tõendada ka

vastupidist.

20. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei hinnanud tarbija

krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses

väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 4034lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida

ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

21. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid, sh

lepingutasu, tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on

suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest

tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja

poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul,

kui kokkulepitud intressimäär on madalam.

22. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

23. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla tasumist ja seadusjärgset intressi, tuleb asja lahendamiseks tuvastada,

kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle

laenulepingu järgi tagasi maksnud.

24. Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja sai hagejalt krediiti 15 000 eurot. Kostja on

teinud tagasimakseid kokku 622,64 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on tasutud 05.02.2023-

05.06.2023 osamaksed täielikult ning 05.07.2023 osamakse osaliselt ning kostja ongi võlas alates

nimetatud 05.07.2023 osamaksest. Seega lepingu ülesütlemine laenuandja 25.07.2023

avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega

viivituses.

25. Kostjalt kuulub käesoleval ajal VÕS § 108 lg 1 alusel väljamõistmisele otsuse tegemise ajaga

sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevus 5813,57 eurot ja seadusjärgne intress 1153,31

eurot.

26. Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks.

TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

Arvestades, et kostja ei ole täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale

kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid

tähtaegselt ei tasu.

27. Edasiulatuvalt mõistab maakohus kostjalt välja vastavalt osamaksed maksegraafiku järgsetel

tähtpäevadel alates 05.04.2026 – 05.01.2029.

28. Hageja 04.02.2026 avalduse kohaselt palub hageja et, juhul kui maakohus asub seisukohale,

et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, välja mõista viivis seadusjärgses määras.

Kohtu hinnangul on see nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel põhjendatud, kuna kostja on

viivitanud rahalise kohustuse täitmisega.

Menetluskulud

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

30. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS

§ 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

31. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

32. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

33. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja kostjalt hageja

kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

34. Hageja on esitanud menetluskulude arvestuse 04.11.2025. Menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 1260 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu

507 eurot (ilma käibemaksuta).

35. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 22 206,73 eurot, millelt tuleb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 1260 eurot. Seega on

hagilt tasutud riigilõiv summas 1260 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

36. Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot

kokku 507 eurot (ilma käibemaksuta) järgmiselt: hagi koostamiseks vajalike dokumentide ja info

kogumine, dokumentide salvestamine; hagi koostamiseks vajalike dokumentide ja andmetega

tutvumine (sh leping koos lisadega, vastutustundliku laenamise põhimõtet tõendavad

dokumendid, analüüs jm); võlgnevuse arvestuse õigsuse kontrollimine ja arvestuse koostamine

olemasolevate andmete põhjal; hagiavalduse koostamine; info edastamine riigilõivu tasumiseks

vajalike andmete kohta; hagi lisade komplekteerimine; hagiavalduse digitaalne allkirjastamine;

hagiavalduse ja lisade kohtule esitamine.

37. Kohus, tutvudes menetluskulude nimekirjaga, leiab, et selles märgitud õigusabitoimingud on

põhjendatud. Arvestades, et tegemist on nn masshagidega, mida hageja lepinguline esindaja

esitab kohtusse peaaegu igapäevaselt, on usutav, et hagi koostamine ning lisade

komplekteerimine võttis aega 3 tundi. Põhjendatud ajakulu on seega 3 tundi.

38. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja

tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks

tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13), aga ka nt 170

eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 16.04.2021, 2-20-4817, p 20).

39. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-

100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul

nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks,

osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki

vandeadvokaadid.

40. Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise

tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole

kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma

käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva

tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja

taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja

esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti

Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja

põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast,

on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt

käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on

hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

41. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega. Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide

kogumist ja analüüsimist, hagiavalduse koostamist, hagiavalduse täiendamist ja kohtule

seisukoha esitamist. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud ajakulu hagimenetluses

osalemisel 3 tundi, mis vastab menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu

hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku

300 eurot (3 tundi × 100 eurot).

42. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1560 eurot, millest 1260 eurot on riigilõiv

ja 300 eurot on lepingulise esindaja kulu.

43. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

44. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 78,71% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 21,29%

ulatuses hageja kanda.

45. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 78,71% hageja põhjendatud menetluskuludest

(1560 eurot), millele vastab summa 1227,88 eurot. Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab

kohus kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

46. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskuludelt

viivise väljamõistmist taotlenud.

47. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

48. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Intressimäärale lisandub kaheksa protsenti aastas.

49. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik