3-26-697/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-697

Haldusasi

C.U riigi õigusabi taotlus

Menetlustoiming

Taotluse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta C.U riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse taotleja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. C.U (taotleja) esitas 13.03.2026 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja

soovib enda esindamist haldusmenetluses elamisloa taastamiseks. Asjast taotlejale tulenevaks

võimalikuks kasuks on märgitud „taastada ID-karta“.

2. Tallinna Halduskohus jättis 16.03.2026 määrusega taotluse käiguta. Taotlejal tuli

täpsustada, milliseks haldusmenetluse toiminguks ta riigi õigusabi taotleb koos probleemi

täpsema kirjeldusega; põhjendada sisuliselt, miks on riigi õigusabi saamine vajalik taotleja

õiguste kaitseks; selgitada, milline on taotlejale haldusasjast tulenev võimalik kasu; esitada

majanduslikku seisu tõendavad dokumendid. Taotluse puudused tuli kõrvaldada hiljemalt

20.03.2026. Kohus edastas 16.03.2026 määruse taotleja kohta rahvastikuregistris märgitud e-

posti aadressil XXX. Kohus hoiatas taotlejat, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel

tagastab kohus taotluse selle esitajale (HKMS § 55 lg 2, § 121 lg 1 p 2).

2.1. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 12 lg 1 p 2 kohaselt tuleb taotluses märkida probleemi

kirjeldus, mille lahendamiseks õigusabi saada soovitakse. Taotleja märgitud „elamisloa

taastamine“ on liialt napp, et kohus mõistaks, milleks taotleja õigusabi saada soovib. Taotlejal

tuleb kohtule täpsemalt selgitada – näiteks, millal oli talle välja antud varasem elamisluba,

selle kehtivusaeg, põhjendused, miks taotleja ei pöördunud varasemalt iseseisvalt Politsei- ja

Piirivalveameti poole (tähtaegselt?). RÕS § 12 lg 1 p 4 alusel tuleb taotlejal põhjendada, miks

riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks ja RÕS § 12 lg 1 p 5 alusel

selgitada, milline on asjast taotlejale tulenev võimalik kasu. Taotleja nappidest sõnadest (ID-

kaart) ei ole kohtule arusaadav, et taotlejal on vaja õigusteadmistega esindajat

haldusmenetluses. Taotlus peab olema põhjendatud ja abivajaduse põhjendus peab olema

3-26-697

hinnatav. Taotleja esitatud andmetest võib mõista, et tal võib olla raskendatud pöörduda

elamisloa taastamise taotlusega PPA poole haiglas viibimise tõttu, ent ka haiglas viibijale on

võimalik osutada haigla sotsiaaltöötaja poolt vajalikku abi taotluse täitmiseks ja edastamiseks.

Selleks ei ole taotlejal vaja õigusteadmistega esindajat. Samuti ei selgu riigi õigusabi

taotlusest, kui kaua peab isik haiglas viibima ehk kui pikalt on taotlejal takistatud isiklik

pöördumine PPA-sse. Elamisloa taastamise taotluse esitamisel riigilõivu tasumiseks ei saa

taotleja pöörduda kohtu poole – selleks on ette nähtud muud abihoovad. Kohus märgib, et

elamisloa ja selle taastamise taotlemine on PPA poolt (vt info PPA kodulehelt) tehtud

isikutele piisavalt arusaadavaks. Taotlejal on ka alati võimalik PPA-lt paluda abi elamisloa ja

selle taastamise taotluse täitmisel.

2.2. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Taotleja väidab, et tal puudub

sissetulek. Kohtule ei ole taotleja väide usutav. Taotlejal tuleb esitada majanduslikku seisundit

tõendavad dokumendid (pangaväljavõte vms ajavahemiku 13.03.2025-13.03.2026 kohta).

Juhul, kui taotlejal ei ole võimalik nimetatud tõendeid esitada, tuleb riigi õigusabi taotlust

täiendada ning põhjendada, miks tõendite esitamine ei ole võimalik. Samuti tuleb taotlejal

selgitada, miks ei ole tema lähedastel võimalik teda aidata.

3. Kuna kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei olnud taotleja kohtu 16.03.2026 määruse

kättesaamist kinnitanud, andis kohus 23.03.2026 määrusega taotlejale uue tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks, s.o 30.03.2026. Kohus edastas 23.03.2026 määruse ja uuesti 16.03.2026

määruse taotluses märgitud e-posti aadressil (XXX). Kohus selgitas 23.03.2026 määruses, et

taotlejale on 16.03.2026 määruses selgitatud, millised puudused tuleb taotlejal kõrvaldada.

Kohus hoiatas taotlejat, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel tagastab kohus taotluse

selle esitajale (HKMS § 55 lg 2, § 121 lg 1 p 2).

4. T.E esitas 24.03.2026 kohtule avalduse. Taotleja viibib Ravi tn 18 kardioloogia osakonnas,

kus talle tehakse südameoperatsioon. T.E palus kohtul migratsiooniteenistuse otsuse kehtivus

peatada kuni taotleja täieliku paranemiseni, et taotleja saaks ise oma avalduse esitada.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 55 lg 2 järgi kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu

määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata.

6. Taotlejal tuli selgitada kohtule riigi õigusabi taotluse esitamisega seonduvaid asjaolusid.

Kohtule esitatud andmetest ei olnud võimalik mõista, mille jaoks taotleja õigusabi vajab.

Samuti tuli taotlejal esitada kohtule enda majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid, et

kohtul oleks võimalik hinnata riigi õigusabi taotlemise põhjendatust.

7. Taotleja asemel esitas kohtule avalduse muu isik (T.E), kelle avaldus oli allkirjastamata.

Samuti ei ole taotleja rahvastikuregistri andmete alusel võimalik järeldada, et T.E võiks olla

taotleja volitatud esindajaks volituse alusel (HKMS § 32 lg 1 p 7).

8. Kohus ei pea võimalikuks jätta taotlust veelkord käiguta. Kohtule ei ole nähtav, et taotlejal

ei olnud võimalik puuduseid kohtu määratud tähtajaks (30.03.2026) kõrvaldada. Üksnes

väide, et taotleja viibib haiglas, ei ole põhjuseks, et tal ei ole võimalik kohtusse pöördumisel

menetluses osaleda ja kõrvaldada taotluse puuduseid.

2(3)

3-26-697

9. Kuna taotleja ei ole kohtu määratud tähtajaks puuduseid kõrvaldanud ja taotlust ei ole

võimalik kohtule esitatud kujul menetleda, tuleb taotlus jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

3(3)