1-21-4004/304 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-21-4004

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2026. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-21-4004

Kohtukoosseis

Pavel Gontšarov, Janika Kallin ja Orvi Koik

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. veebruari 2026. a määrus, millega

rahuldati süüdistatavate kaitsjate taotlused ja lõpetati

kriminaalmenetlus Jonas Erikssoni, Erik Karlssoni, Ingrid

Wallsi, Arvo Viilupi, LYNXEU Invest OÜ ja Post Partner

OÜ suhtes

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokurör Sigrid Nurm (XXX), määruskaebus

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

1. Harju Maakohtu 16. veebruari 2026. a määrus tühistada ja tagastada kriminaalasi

samale kohtukoosseisule kohtumenetluse jätkamiseks.

2. Riigiprokuratuuri esitatud määruskaebus rahuldada.

3. Määrata

Advokaadibüroole

GAVER

süüdistatav

Ingrid

Wallsile

määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava põhjendatud tasu

suuruseks kokku 267,84 eurot (koos käibemaksuga) ning jätta see riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi

teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu üldmenetluses on kriminaalasi Jonas Erikssoni, Erik Karlssoni, Ingrid

Wallsi, Arvo Viilupi süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi, LYNXEU Invest OÜ ja Post Partner

OÜ süüdistuses KarS § 394 lg 3 järgi. Süüdistatavad anti kohtu alla 06.05.2022 määrusega.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2.

16.02.2026 määrusega rahuldas Harju Maakohus J. Erikssoni, LYNXEU Invest OÜ ja Post

Partner OÜ kaitsja Marko Kairjaki, E. Karlssoni kaitsja Mihkel Gaveri, I. Wallsi kaitsja Kaisa

1(13)

Lumiste ning A. Viilupi kaitsja Ahto Sirendi taotlused ja lõpetas kriminaalmenetluse J. Erikssoni,

E. Karlssoni, I. Wallsi, A. Viilupi süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi seoses mõistliku

menetlusaja möödumisega ning LYNXEU Invest OÜ ja Post Partner OÜ süüdistuses KarS § 394 lg

3 järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Maakohus mõistis välja ja jättis riigi kanda

süüdistatavate menetluskulud ning vabastas aresti alt süüdistatavatele kuuluva vara.

3. Maakohus tõi välja, et hetkel, mil ei ole lõppenud kaitsjate tõendite uurimine, on

kriminaalasjas 26 köidet toimikuid. Seega on tegemist ilmselgelt mahuka kriminaalasjaga.

Arvestades süüdistuse sisu ja rahvusvahelist mõõdet, on vaieldamatult tegemist keskmisest

keerukama kriminaalasjaga. Istungite ajaline maht, st aeg, mis kohtumenetluseks kulub, on

oluliselt pikem kui n-ö tavamenetlustes põhjusel, et istungil osaleb rootsi keele tõlk ning tõlge ei

toimu sünkroonis, vaid tõlge järgneb räägitule. Samuti on kohus olnud olukorras, kus kahel korral

tõlketeenust teostama saadetud tõlk ei ole suutnud ega osanud tõlkida ja istungid on seetõttu edasi

lükatud. Kohtul on olnud vajadus arvestada tõlgi KS ajagraafikut, kes on ainsana suutnud keerukas

ja juriidiliste terminite rohkes kriminaalasjas tõlget korrektselt teostada.

4. Kriminaalasjas ei saa teha etteheiteid süüdistatavatele, et nad oleksid kohtumenetlusest

kõrvale hoidunud või kohtumenetlust kuidagi tahtlikult venitanud. Tõepoolest on ära jäänud

mitmeid istungeid süüdistatavate puudumise tõttu, kuid peamiselt tervislikel põhjustel ning esitatud

on vastavasisulised tõendid mõjuva põhjuse olemasolu osas. Ka süüdistatav E. Karlssoni

puudumise tõttu istungite ärajäämine ei olnud tingitud süüdistatava süülisest tegevusest. Nii näiteks

ilmnes 05.06.2023 avaistungil, et prokuratuur ei ole edastanud süüdistatavale E. Karlsson

nõuetekohast kutset, mistõttu mitmed kohtuistungid tühistati antud põhjusel. Kohus on seda

käsitlenud ka 15.06.2023 määruses. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjust süüdistatavatele ette heita

kohtuasja venimist. Prokuröri kriitika kaitsja Mihkel Gaveri osas on õige, kuna eelistungil märkis

kaitsja, et talle sobivad vaid esmaspäevad ja reeded istungiteks, sama on ta märkinud ka hiljem

15.06.2023 istungil, kuid enamustel temaga arvestatult määratud istungitel asendas teda kaitsja

Kaisa Lumiste.

5. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse tulev ajavahemik ei pruugi kattuda

kriminaalmenetluse alustamisest ehk esimesest uurimis- või muust menetlustoimingust möödunud

ajaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on tuginevalt EIÕK art 6 lõikele 1 märkinud, et "mõistliku

aja" kulg kriminaalasjades algab isiku "süüdistamisega". "Kriminaalsüüdistust" EIÕK art 6 lõike 1

tähenduses võib defineerida kui pädeva ametiasutuse poolt isiku ametlikku teavitamist sellest, et

väidetavalt on ta pannud toime kuriteo (RKKKm 3-1-1-53-15, p 9). Käesoleval juhul on vaidluseks

poolte vahel see, kas süüdistatavad said teada nende suhtes toimuvast kriminaalmenetlusest 2018,

s.o ajal, mil Rootsis toimusid mingid menetlustoiminguid või on selleks 2019, mil toimusid

konkreetsed menetlustoimingud nende endaga. Maakohus asus seisukohale, et antud juhul saab

algusmomendiks lugeda pädeva ametiasutuse poolt konkreetse isiku teavitamist tema suhtes

menetluse toimumisest ehk alguspunktiks on konkreetsed süüdistatavate suhtes läbi viidud

menetlustoimingud.

6. Nii nähtub kohtule edastatud materjalidest, et süüdistatavad A. Viilup ja J. Eriksson peeti

kahtlustatavana kinni 23.04.2019 ning vabastati 24.04.2019. Seega said eelnimetatud süüdistatavad

teada nende suhtes läbiviidavast kriminaalmenetlusest 23.04.2019. Süüdistatav I. Wallsi puhul saab

uurimise poolt tekkivast mõjutamisest rääkida alates 10.06.2019 ning E. Karlssoni puhul alates

24.04.2019, mil nad kahtlustatavana üle kuulati. Sama kehtib süüdistatavatega seotud juriidiliste

isikute puhul.

7. Seoses avaliku menetlushuviga märkis maakohus, et ei saa öelda ka, et antud kuriteoliik

oleks oluliselt levinud, ka ei ole esitatud tsiviilhagi. Tegemist on küll esimese astme kuriteoga ning

vaieldamatult on rahapesu kuritegu, mille vastu võitlemine on oluline prioriteet, kuid ainuüksi need

asjaolud ei saa automaatselt olla aluseks avaliku menetlushuvi määratlemisel.

2(13)

8. Tõkendeid ühegi süüdistatava osas ei kohaldatud. Ainus vaba tahte piire on seisnenud

arestimiste kohaldamisel. Kohtueelses menetluses arestiti nii A. Viilupi, J. Erikssoni, Post Partner

OÜ ja LYNXEU Invest OÜ-le kuuluvat vara. Ka on oluline märkida, et kuigi süüdistatavate suhtes

tõkendeid ei kohaldatud, siis igasugune kahtlustatava/süüdistatava staatuses olemine on kahtlemata

frustreeriv.

9. Kaitsjad on avaldanud arvamust, et jõustunud lahend saabub minimaalselt kahe aasta

jooksul. Arvestades kohtute koormust kõigis kolmes kohtuastmes, samuti, et kohtu eesistuja

menetluses on teisi mahukaid ja keerukaid vahialustega kriminaalasju, samuti arvestades, et

käesolevas kohtuasjas ainuüksi otsuse kujundamisele kuluks minimaalset neli kuud, peab kohus

kaitsjate arvamust liialt optimistlikuks.

10. Kriminaalasjas on istungeid ära jäänud erinevatel põhjustel. Nii näiteks süüdistatavate

haigestumised, kaitsja M. Kairjaki hooldusleht, rahvakohtunike haigestumised. Eelnimetatud

asjaolud on eluliselt mõistetavad põhjused ja need on olnud alati ka tõendatud, mõjuvad.

Käesoleval juhul on maakohus olukorras, kus üks rahvakohtunikest on avaldanud, et tema tervislik

seisund ei võimalda antud hetkel menetlust jätkata ja ei ole teada, millal ja kas ta jätkata saaks.

Maakohus ei saa välistada, et võib tekkida olukord, kus kohus peaks taotlema uue rahvakohtuniku

menetlusse kaasamist. Rahvakohtunikke ei vali ega määra kohtunik ning käesolevas asjas lisa

rahvakohtunikku määratud ei ole. Ka ei olnud eelnevalt teada käesoleva kriminaalasja selline

menetluse keerukus ja maht. Esmased prognoosid menetluspooltel olid ilmselgelt põhjendamatult

optimistlikud. Seega võib kohus olla peagi olukorras, kus tuleb määrata uus rahvakohtunik, mis

tingiks samuti menetluse venimise sõltumata sellest, kas peetakse kriminaalasja otsast alustamisel

võimalikuks lugeda tõendid avaldatuks või mitte, see ei ole ette prognoositav.

11. Küll aga saab käesolevas kohtuasjas teha etteheiteid riigivõimu käitumisele, milline on

tinginud istungite edasilükkamise ja tühistamise. Käesolevas menetluses oli algselt prokuröriks

määratud Mariana London, kes osales istungitel ning tema töökvaliteet tingis vähemalt 22 istungi

ärajäämise või katkemise. Tõendite uurimine sai hoo sisse alles pärast antud prokuröri

kõrvaldamist. Kohus kõrvaldas KrMS § 267 lg 41 alusel 11.01.2024 määrusega prokurör M.

Londoni menetlusest.

12. Kohtu alla andmise määrusega kohustati prokuröri tagama süüdistatavate ja tunnistajate

väljakutsumine istungitele. Kui 06.05.2023 toimus esimene üldmenetluse kohtuistung, taotles

prokurör M. London süüdistatava E. Karlssoni osas tagaselja menetlust. Tegelikkuses ilmnes, et

prokurör pole süüdistatavat istungitele kutsunudki. Järgnevalt 12.06.2023 istungil, mil prokurör

pidi tagama E. Karlssoni osavõtu, ilmnes, et ta on edastanud kutsed E. Karlssoni e-mailile, mis

sisaldas kehtetut isiku nime ning taaskord polnud tõendeid, et isik oleks kutse kätte saanud. Ka ei

olnud prokurör esitanud kaitsjatele tõlkeid ning kõiki materjale, mida ta kohtule esitada soovis.

13.06.2023 istungil esitas prokurör kohtule taotluse tagaselja menetlemiseks ja tema vahistamiseks.

Harju Maakohus jättis prokuröri taotlused 15.06.2023 määrusega rahuldamata. Kohus selgitas, et

prokurör ei ole täitnud kohustust tagamaks isiku teadlikust istungist ning Harju Maakohtu määruse

õigsust kinnitas Tallinna Ringkonnakohus oma 12.07.2023 määruses. Seega takistas prokuröri

käitumine menetlusega alustamist.

13. Süüdistatav E. Karlsson ei hoidunud menetlusest kõrvale ja temaga oli lihtne kontakti

saada. Seda iseloomustas, et peale ringkonnakohtu 12.07.2023 määrust tagas prokurör süüdistatava

osavõtu 05.09.2023 istungil. Küll aga jäi prokuröri tegevusetuse tõttu selleks ajaks sisuliselt ära 16

kohtuistungit. Edasi jätkusid probleemid 05.09.2023 istungil, kus prokurör oli esitanud kaitsjatele

teise numeratsiooniga dokumendid, kui ta kohtule edastas ja kuna dokumentide maht on suur, oli

kaitsjatel võimatu aru saada, mida prokurör sel hetkel esitada soovis. Tõendid ei olnud

nummerdatud, tõlgetel puudus tõlgi kuupäev ja tõlgi nimi, tõlked olid kaitsjatele saadetud erineval

ajal. Kui prokurör väitis kohtule, et soovib kohtule edastada 20 lk, siis tegelikkuses esitas 30 lk jne.

3(13)

14.

06.09.2023 istungiks oli prokurör edastanud kaitsjatele tõendite uurimise ajakava ja

istungieelselt esitas ka kohtule. Tekkis segadus, kuna prokurör muutis seda. Ka nähtub, et

prokuratuuri poolt kaitsjatele esitatud digikonteinerid sisaldasid plaate, mis ei avanenud. Kuna

prokurör soovis ootamatult muuta ajakava, tegi kohus märkuse, selgitades, et ajakava on vajalik

selleks, et kaitsjad saaksid end ette valmistada.

15. Ka üritas prokurör alustada päeva tunnistajate ülekuulamisega alles kell 15.00, kuigi varem

oli määratud istungite alguseks kell 10.00 (nt 07.09.2023 istung). Prokurör suutis 07.09.2023

istungit sisustada vaid 58 minuti jagu. Samuti juhtus istungitel, et prokuratuuri tunnistaja lihtsalt

kadus ekraanilt ja prokuröril ei olnud tunnistaja kontaktnumbrit, et uurida, mis juhtus, mistõttu oli

kohus sunnitud taas istung edasi lükkama. Oli ka olukordi, kus prokuröri tunnistajad ei ilmunud

ristküsitlemiseks videosse (nt 19.09.2023, 21.09.2023 istungid). Tühistati ka 20.09.2023 istung

kuna prokuröril ei olnud antud päevaks tunnistajat kutsutud.

16.

16.10.2023 istungil teatas prokurör, et soovib muuta süüdistust, kuid ta ei esitanud

kirjalikult muudatusi, kuigi seda näeb ette KrMS § 268 lg 2. Hiljem teatas prokurör, et on

koostanud parandatud süüdistusakti, kuid ka seda tal istungil esitada ei olnud. Kuivõrd kaitsjad

soovisid muudetud süüdistusaktiga tutvuda, tühistati 17-19.10.2023 istungid. Ka leidis aset mitu

pahatahtlikku kohtu eksitamist tõenditega. Prokurör M. Londoni menetlusest kõrvaldamise

14.01.2024 määrusele esitas 30.01.2024 istungil prokuratuur kohtu koosseisu osas

taandamistaotluse. Kohtu esimees leidis, et see taotlus oli põhjendamatu. Kohus pidi andma

prokuratuurile aja uue prokuröri määramiseks, mistõttu sai kohus menetlusega jätkata 11.04.2024.

17. Maakohus tagastas 14.10.2021 määrusega süüdistusakti prokuratuurile, kuna see ei

vastanud KrMS § 154 nõuetele. Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2021 määrusega eelnimetatud

maakohtu määrus tühistati. Kohtumenetluse käigus ilmes taaskord, et süüdistusakt on puudulik ja

prokurör esitas uue süüdistusakti ning hiljem prokurör Sigrid Nurm muutis süüdistust suuliselt.

Kuigi prokuröril ongi õigus süüdistust korrigeerida, siis niivõrd keerukas majandusasjas võiks ja

peaks süüdistus algusest peale olema korrektne ja seda selleks, et süüdistatavad saaksid aru, milles

neid süüdistatakse. Uus süüdistusakti esitati 16.10.2023 ehk siis 2 aastat ja 4 kuud peale esmase

süüdistusakti kohtule edastamist. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et on põhjust riigivõimu

käitumisele etteheiteid teha ja menetlus on vaieldamatult seetõttu veninud.

18. Käesoleva hetke olukord on selline, et uurimata on mõningad kaitsja M. Kairjaki tõendeid,

üle kuulamata on süüdistatavad ja ka täiendavate tõendite uurimise voor on ees. Istungite ajakava

on hetkel määratud kuni 18.05.2026, kuid on selge, et selleks ajaks kindlasti kohtulike tõendite

uurimisega lõpetada ei saa, rääkimata kohtulikest vaidlustest. Ilmselgelt tuleks istungiaegu juurde

määrata, kuid kohus ei saa sellist aega lähiajal leida, kuna kohtu eesistuja menetluses on mitmeid

kriminaalasju, sh vahialustega, kus kohtuistungid on määratud kuni juulini 2026. Arvestades, et

kohtu eesistuja puhkab juulikuus, saaks uusi võimalikke istungiaegu planeerida alates sügisest

2026. Ühel rahvakohtunikest on probleemne menetlust hetkel tervise tõttu jätkata. Ei saa välistada,

et võib tekkida vajadus rahvakohtuniku vahetuseks, mis juhul algab menetlus otsast peale ja ei ole

teada, kaua sellisel juhul menetlus venib.

19. Ka kuluks otsuse tegemiseks maakohtus minimaalselt neli kuud ning arvestades

ringkonnakohtu ja Riigikohtu koormust, on kõige optimistlikum eeldada, et teise ja kolmanda

astme lahendite peale kuluks aasta. Käesoleval juhul ei ole võimalik esimese astme otsust

prognoosida, sest juhul kui alustatakse uues koosseisus, oleks olukord, kus tuleks otsustada, kas

tõendid saab lugeda avaldatuks või mitte ning juhul kui sellega ollakse nõus, kestaks menetlus

maakohtus vähemalt aasta. Kõige optimistlikum prognoos on see, et menetlusele kulub alates

sügisest 2026, mis ajast alates saaks määrata uusi istungiaegu, vähemalt kaks aastat, ehk kokku

oleks selleks ajaks menetlus kestnud vähemalt 10 aastat.

4(13)

20. Seega möönis maakohus, et puudub realistlik väljavaade jõuda menetluse lõpuni mõistliku

menetlusaja jooksul, mistõttu tuleb menetlus lõpetada. Maakohus nõustus kaitsja M. Kairjaki

seisukohaga, et isegi keerukate ja rahvusvaheliste asjade puhul kehtivad mõistliku menetlusaja

ületamiseks selged piirid. Asjaolu, et menetlusse on kaastatud mitmeid süüdistatavaid ja tegemist

on keerulise uurimisega, ei saa tähendada, et riigil puudub kohustus viia läbi menetlust tõhusalt ja

ilma põhjendamatute viivitusteta. Käesolevas asjas on viivitatud menetlusega nii kohtueelsel

uurimisel kui ka kohtus. Kaitsjate etteheide oli, et kohtueelne menetlus seisis alates 2020 märtsist

ja puuduvad tõendid selle väite ümber lükkamiseks. Kohtueelne menetlus kestis ligemale 2 aastat

ja 10 kuud.

21. Maakohus märkis, et on teadlik, et selline menetluse lõpetamine on viimane abinõu, kuid

leidis, et menetluse lõpplahendi prognoosimine on sedavõrd kauges tulevikus, et süüdistavate

õiguste rikkumist ei saa kõrvaldada teisel moel. EIÕK artikkel 6 eesmärgiks on vältida olukorda,

kus süüdistatav peaks viibima ebakindlas olukorras kriminaalasja võimaliku järelmi suhtes, võttes

seejuures arvesse, et kriminaalmenetluse tulemusel on isik võimalik kriminaalkorras süüdi mõista

(EIK 30.10.2012 Ardelean vs Romania p 82). Ka ei saa märkimata jätta, et menetluse edasisel

kestvusel lisanduksid majanduslikud kulud ja jätkuks ka vara arestimisest tekkinud omandiõiguse

riive.

22. A. Viilupi määratud kaitsjale A. Sirendi on kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses

osutatud kaitsetegevuse eest välja makstud kokku 12 654,94 eurot. I. Wallsi määratud kaitsjale K.

Lumiste on maakohtu menetluses osutatud kaitsetegevuse eest välja makstud 21 218,88 eurot. E.

Karlssoni määratud kaitsjale M. Gaver on maakohtu menetluses osutatud kaitsetegevuse eest välja

makstud 5149,82 eurot. KrMS § 183 lg 1 alusel tuleb määratud kaitsjatele makstud tasud jätta riigi

kanda. Maakohus selgitas, et I. Wallsil ja E. Karlssonil olid nii kohtueelses menetluses, kui

maakohtu menetluse algfaasis lepingulised kaitsjad, kuid kaitsja K. Lumiste selgitas 19.01.2026

korraldaval istungil, et muude menetluskulude osas nad taotlust ei esita, mistõttu puudub vajadus

ka nende osas seisukohta võtta.

23. Kriminaalasjas on teostatud isiku kohtuarstlik ekspertiis summas 84 eurot ja

kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis summas 1140 eurot. Ka need kulud tuleb

KrMS § 183 lg 1 alusel jätta riigi kanda.

24. J. Eriksson palub kohtul hüvitada Advokaadibüroo Ellex Raidla OÜ ja Advokaadibüroo

TGS Baltic AS poolt osutatud õigusteenuse tasu ning sellega seotud kulude kogukulu on 60 373,54

eurot (sh tõlkekulud). Kuni detsembrini 2019, s.o ajal, mil õigusteenust osutas Advokaadibüroo

TGS Baltic AS, oli õigusteenuse tunnitasu määr vahemikus 120–160 eurot. Lynxeu Invest OÜ

palub kohtul hüvitada Advokaadibüroo Ellex Raidla OÜ ja Advokaadibüroo TGS Baltic AS poolt

osutatud õigusteenuse tasu ning sellega seotud kulude kogukulu on 43 072,73 eurot (sh

tõlkekulud). Post Partner OÜ palub kohtul hüvitada Advokaadibüroo Ellex Raidla OÜ ja

Advokaadibüroo TGS Baltic AS poolt osutatud õigusteenuse tasu ning sellega seotud kulude

kogukulu on 61 687,95 eurot (sh tõlkekulud). Alates 2020. aastast kuni 2023. aastani, mil

õigusteenuse osutamise võttis üle Advokaadibüroo Ellex Raidla OÜ (seoses kaitsjate Kairjak,

Sisask ja hiljem ka Tiirik tegutsemiskoha vahetusega), jäi vastav tunnitasu määr vahemikku 120–

190 eurot tunnis. Alates jaanuarist 2024 on kohaldatav tunnitasu määr olnud 210 eurot.

25. Prokurör märkis istungil, et ta palub kohtul jätta arvestamata tõlke kulu summadega, sest

KrMS § 173 lg 4 alusel jäävad lisakulud jäävad selle isiku kanda, kellel need tekkinud on ja

lisakuluna nimetatakse ka tõlgile makstud kulu. Maakohus selle seisukohaga ei nõustunud. Kohus

leidis, et tõlkekulud on osa KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud muude menetlusosalise vajalikest

kuludest, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Samale seisukohale on asunud ka

Riigikohus 30.05.2025 lahendi nr 4-23-4298 p-s 22.

5(13)

26. Maakohus pidas kaitsjate poolt toimingutele kulud aega põhjendatuks, tegemist on mahuka

ja keeruka kriminaalasjaga, ka pidas kohus põhjendatuks kaitsjate tunnihinda. Kohus mõistis riigilt

KrMS § 175 lg 1 p 1 ning § 183 lg 1 alusel J. Erikssoni kasuks välja kaitsjatasu summas 58 465,79

eurot ning tõlkekulud summas 1907,75 eurot, LYNXEU Invest OÜ kasuks välja kaitsjatasu

summas 42 154,48 eurot ning tõlkekulud summas 918,25 eurot, Post Partner OÜ kasuks välja

kaitsjatasu summas 60 769,71 eurot ning tõlkekulud summas 918,24 eurot.

27. Kriminaalasjas on arestitud süüdistatavatele A. Viilup, J. Eriksson, LYNXEU Invest OÜ ja

Post Partner OÜ kuuluvat vara. Seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 2742 lg 1 alusel,

tuleb tühistada kriminaalmenetluse tagamiseks kehtestatud abinõud. Maakohus määras, et määruse

jõustumisel tuleb vabastada aresti alt A. Viilupile kuuluv vara, J. Erikssonile kuuluv vara,

LYNXEU Invest OÜ-le kuuluv vara ning Post Partner OÜ-le kuuluv vara. Samuti võttis maakohus

seisukoha asitõendite osas.

MÄÄRUSKAEBUS

28. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse riigiprokurör, kes palub maakohtu määrus

tühistada ning saata kriminaalasi esimese astme kohtule üldmenetluse jätkamiseks.

29. Maakohus on määruses ise viidanud, et tegemist on keeruka ja mahuka kriminaalasjaga,

milles on kohtumenetluse pikkust mõjutanud ka istungite rootsi keelde tõlkimise kohustus.

Sarnaselt kohtumenetlusele on ka kohtueelses menetluses olnud vajalik tõlkida kirjalikud

dokumendid rootsi keelest eesti keelde, mh kuulusid tõlkimisele ka jälitusprotokollid ja

isikutevahelised vestlused suhtlusrakendustes, kuna suurem osa vestlustest peeti rootsi keelsetena.

Arvestades, et kohtueelses menetluses oli moodustatud rahvusvaheline uurimisrühm, mille

moodustasid Eesti ja Rootsi uurimisasutused, tingis rahvusvaheline tõendite kogumine ka

kohtueelselt ajaliselt pikema menetluse. Seega kohtu poolt viidatud EIK lahend 30.10.2012

Ardelean vs Romania p 82 antud kriminaalasjas ei kohaldu. Viimases on EIK rõhutanud, et

menetluse venimine olukorras, mil kriminaalasi ei ole eriti keeruline, on lubamatu. Antud kaasuses

on kohus ise rõhutanud asja keerukust ja mahukust, see omakorda aga tingib paratamatult ka

mõnevõrra pikema menetlusaja.

30. EIK kohtupraktika kohaselt, on riigi kohustus organiseerida oma kohtusüsteem selliselt, et

tsiviil- ja kriminaalasjade üle suudetaks otsustada mõistliku aja jooksul. Vastutust ei too kaasa

viivitus, mis tuleneb kohtu ajutisest asjadega ülekoormatusest tingimusel, et riik on astunud

mõistlikult kiireid ja tõhusaid samme olukorra parandamiseks.

31. Prokuratuur nõustub maakohtu poolt nendituga selles, et süüdistatavate pärast ei ole

kriminaalasjas tekkinud kohtumenetluses põhjendamatuid venitamisi. Samuti ei ole kohtu

eelmenetlus riigi süül põhjendamatult veninud. Prokurör esitas kohtule oma kirjalikus vastuses ka

kokkuvõtliku ajatelje kohtueelses menetluses toimunust. Ajateljest nähtub, et kohtueelse menetluse

lõppfaasis on kaitsja M. Kairjaki palvel teostatud kaks kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi tuvastamaks

J. Eriksoni süüvõimelisus. Kaitsja poolt tõstatatud küsimused ja taotlused määrata oma kliendile

kompleksekspertiis võtsid eelmenetluses aega 7 kuud. Peale kompleksekspertiisi edastamist

kaitsjatele tutvumiseks edastas prokuratuur süüdistusakti kohtusse kahe kuu jooksul. Seega

kohtueelne menetlus ei ole riigi süül veninud ja seetõttu ei saa prokuratuurile selles osas etteheiteid

teha.

32. Kohtumenetluse osas on maakohus leidnud, et prokuratuurile saab teha menetluse venimise

osas etteheiteid, viidates kohtu taandamistaotluse esitamisele ning sellele eelnenud istungitel

toimunud segadustele tõendite esitamisel. Esmalt märgib prokurör, et kohus on sarnase etteheite,

mis tingis esimese prokuröri taandamise, tõendite esitamisel teinud ka kaitsja M. Kairjakile (vt

kohtuistungi protokoll 17.10.2024 lk 28), kellel puudusid tõendeid esitades tõlked, väljaprindid ei

6(13)

olnud korrektsed ning kaitsja ei suutnud prokurörile nimetada, millises kohas asub tõend

prokurörile esitatud elektrooniliste tõendite kaustas. Kui kaitsja sai oma tõendite voorus tõendite

esitamist jätkata, siis algselt menetluses osalenud prokuröril ei võimaldanud kohus teha eelnevalt

menetluspooltele esitatud tõendite esitamise järjekorras muudatusi, mis ka osalt tingis

kohtupäevade poolikuks jäämise, mida kohus 16.02.2026 määruses etteheitena menetluse venimise

oas välja toob. Teiseks tuleb rõhutada seda, et menetluspoolele ei saa ette heita seda, kui pool

kasutab seaduses lubatud võimalusi, mh ka taandamistaotluse esitamise kontekstis. Oma

menetluslike õiguste realiseerimist, kui seda ei tehta ilmselgelt pahatahtlikult ja eesmärgiga

menetlust venitada, ei saa käsitleda kuidagi etteheitena, vaid tegemist on võistleva

kohtumenetlusega paratamatult kaasnevaga. Seega eeltoodud asjaolud ei saa tingida kohtuasja

lõpetamist mõistliku menetlusaja ületamise tõttu.

33. Kuna tänaseks on uuritud pea kõik prokuratuuri ja kaitsja tõendid, siis ainsaks kohtu poolt

toodud argumendiks, mis tingiks kohtuasja mõistliku menetlusajaga lõpetamise on võimalik

rahvakohtuniku välja vahetamise vajadus. Viimase osas kohus ei väljenda määruses tõsikindlalt, et

rahvakohtunik ei saa menetluses osaleda, vaid viitab võimalikule tulevikus toimuvale. Seega ei saa

ka antud asjaolu olla aluseks menetlus lõpetamisele, kuna reaalsuses võib ükskõik kes

menetlusosalistest haigestuda ja sellest tingitult peab tema asemel kaasama uue prokuröri, kaitsja

või kohtuniku. Sellisele argumendile tuginedes saaks lõpetada kõik kohtumenetlused.

34. Isegi juhul, kui kohtu ühe liikme väljavahetamise küsimus tõusetub, siis tuginedes

praktikale ei ole menetluspoolte huvides teistkordse täiemahulise menetluse kordamine olukorras,

mil kohtukoosseisust kaks liiget on jätkuvalt samad. Kogu menetluse kordamine ei teeni ei

prokuratuuri ega ka süüdistatavate huve ja üldjuhul saavad menetluspooled kompromissile juba

esitatud tõendite kohtule üleandmises. Puudub alus arvata, et käesoleval juhul peaks toimuma

midagi vastupidist. Seega kohtu prognoosid menetluse kestusest maakohtus, mis ulatuvad aastani

ei ole realistlikud. Maakohus on määruse tegemisega tühistanud 10 istungit. Nimetatud istungitel

oleks saanud suure tõenäosusega ära uurida kaitsja esitamata tõendid ja alustada süüdistatavate

ristküsitlemisega. Samas isegi kui kogu menetlus kestaks veel kaks aastat nagu on kohus

prognoosinud, siis leiab prokurör, et ka sellisel juhul ei saaks rääkida menetluse lõpetamise

vajadusest, kuna muude seaduses ettenähtud meetmetega saab mõistliku menetlusaja võimalikke

ületusi heastada.

35. Maakohus on oma määruses leidnud, et ükski menetluspool ei ole analüüsinud

kriminaalasjas esinevat avalikku huvi. Viimane väide ei vasta tõele. Oma kirjalikus vastuses on

prokurör kokkuvõtvalt rõhutanud, et antud asjas on menetletavad teod süüdistuse järgi esimese

astme kuriteod (ehk raskemad) ning tulenevalt oma rahvusvahelisest mõõtmest ka keerukamad.

Vaieldamatult kaasneb rahapesukuriteoga ka avalik huvi, sest riigi ülesanne on takistada

kuritegeliku raha sattumist majandusse ja rahandussüsteemi. Tegemist on kokkuvõttega kogu

eeltoodud argumentidest, seega on prokurör ka rõhutanud antud asja avalikku huvi. Arvestades

antud kriminaalasjas arestitud varade kogumahtu (rohkem kui 800 000 eurot) ja süüdistuse mahtu,

milles heidetakse ette enam kui 11 miljoni rootsi krooni (enam kui 1,1 miljonit eurot) suurust

rahapesu, siis on tegemist vaieldamatult kõrgendatud avaliku menetlushuviga. Ja erinevalt

maakohtust leiab prokurör, et justnimelt süüdistuse etteheide ja maht annavad aluse viimast väita.

36. Maakohus ei ole üldse hinnanud võimalust mõistliku menetlusaja ületamist kompenseerida

hilisemalt karistuse mõistmisel või läbi süüteoga tekitatud kahju hüvitamise seaduse sätetes toodu.

Nimetatud võimaluse KrMS § 306 lg 1 p 6¹ ja SKHS-is toodu kohtule annab. Seega isegi juhul, kui

rääkida mõistliku menetlusaja möödumisest, ei ole kohtu ainuke võimalus menetlust lõpetada, vaid

kohtunik peab kaaluma ka karistuse vähendamise võimalust. Arvestades, et maakohus ei ole

viimast üldse kaalunud, siis on tegemist olulise menetlusnormide rikkumisega. Lisaks tuleb

rõhutada, et kohtu valduses on käesoleva määruse tegemisel nii prokuratuuri tõendid kui ka suurem

7(13)

osa kaitsja tõenditest, seega on kohtu valduses ka tõendikogum, mille alusel tuleb kohtul hakata

kohtuotsust põhistama.

37. Arvestades, et rahapesu on esimese astme kuritegu, mis aegub KarS § 81 lg 1 p 1 alusel

kümne aastaga ning antud kriminaalasjas esinevad KarS § 81 lg 5 p 1 ja 2 alused, siis on

aegumistähtajaks KarS § 81 lg 6 alusel 15 aastat, mis antud kriminaalasjas täitub 2034. Seega ei

ole täna menetlus kestnud sellises mahus, mis tooks kaasa vältimatult kriminaalasja lõpetamise.

38. Kokkuvõtvalt on kaebaja seisukohal, et olukorras, kus tegemist on keskmisest oluliselt

keerulisema ja mahukama kriminaalasjaga, asjaomased riigiasutused ei ole kriminaalmenetlust

põhjendamatult venitanud, süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo lõplikust aegumistähtajast ei ole

möödunud üle kahe kolmandiku, on kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 ja § 2052 alusel

põhjendamatu ning vastuolus seadusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuse nr 1-17-3371

punktis 60 rõhutatud põhimõtet, et olukorras, mil kõige töö- ja ajamahukam osa

kriminaalmenetlusest - kohtueelne menetlus ja kohtulik uurimine ning kohtuvaidlus esimese astme

kohtus - on läbitud, peaks kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 274² lg 1 alusel olema äärmiselt

erandlik. Ka käesolevas asjas on tõendid maakohtus suures osas uuritud ning seega on võimalik

kriminaalasjas suhteliselt väikse ajakuluga liikuda faasi, mil kohus saab minna oma lõppotsust

tegema.

39. Lisaks märgib prokurör, et kohtu otsustus tõlkekulude väljamõistmise osas on vastuolus

seadusega. KrMS § 173 lg 3 alusel jäävad lisakulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Lisakuludeks KrMS § 177 p 3 alusel on tõlgile makstud kulud. Seega on kohtu tõlgendus, et

tõlkekulud on KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel muud menetlusosalisel tekkinud vajalikud kulud, otseses

vastuolus seaduses tooduga ja selliselt menetluskulude väljamõistmine on ebaseaduslik.

Menetlus ringkonnakohtus

40.

20.03.2026 esitas määruskaebusele omapoolse seisukoha I. Wallsi kaitsja K. Lumiste, kes

palub jätta Riigiprokuratuuri määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

Kaitsja prokuröri esitatud väidetega ei nõustu ning leiab, et kohus on menetluse lõpetamisel

mõistliku menetlusaja möödumise tõttu piisava põhjalikkusega kaalunud kriminaalasja keerukust,

menetlusosaliste käitumist ja asja lahendamise prognoosi ning jõudnud põhjendatud ja seadusliku

lahendini, s.o et käesolevas asjas tuleb menetlus lõpetada mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.

Isegi kui väita, et praeguseks ajahetkeks ei ole mõistlik menetlusaeg käesolevas asjas veel

möödunud, ent on ilmne, et asjas lõpplahendini jõudmine ei ole lähiajal võimalik, tuleb

kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja rikkumise tõttu KrMS § 2742 lg 1 alusel lõpetada.

Kuivõrd maakohus hindas võimalikuks esimeseks ajaks, mil kriminaalasi võiks lahenduse leida,

2028. aasta sügist, täituks selleks ajaks 2/3 aegumistähtajast, s.o 2028. aastaks oleks mõistlik

menetlusaeg igal juhul kaitsja hinnangul ületatud. Väär on prokuröri väide, et pädeva riigivõimu

käitumine ei takistanud käesoleva kriminaalasja menetlust, ning maakohus on antud juhul

õigustatult asunud seisukohale, et pädeva riigivõimu, s.o prokuratuuri käitumine on menetlust

otstarbetult venitanud. Pädeva asutuse käitumine ei ole olnud menetluses ei kvaliteetne ega

adekvaatne. Prokuratuuril on kohustus tagada ja võimaldada menetluse efektiivne läbiviimine, kuid

prokuröri ebapädeva töö tulemusel venis nii kohtueelne menetlus kui kohtumenetlus ning see on

süüdistavate õiguste tagamisel lubamatu. Väär on ka prokuröri väide, justkui oleks kohtulik

uurimine lõpufaasis. Mõistliku menetlusaja ületamist ei saa ka kaitsja hinnangul antud juhul

süüdistatavatele muul moel kompenseerida. Seda põhjusel, et karistuse kergendamise hindamine ei

saa antud menetlusetapis arutelu all olla, kuivõrd menetlusega ei ole nii kaugele jõutud. Samuti ei

ole käesolevas olukorras asjakohane kompenseerida mõistliku menetlustähtaja ületamist ka

kahjuhüvitisega. Nagu kaitsja 14.01.2026 taotluses selgitas, on õiguse mõistlikule menetlusajale

8(13)

rikkumise intensiivsus ajas süvenev, mis tähendab, et kui ühel hetkel käesolev kriminaalasi

lahenduse saab, on süüdistatavate õiguste rikkumine süvenenud niivõrd oluliselt, et riigile tekkinud

kahju hüvitamise kohustus, arvestades ka süüdistatavate paljusust, on võrreldes käesoleva asja

avaliku huvi ja väidetava kahjuga ebaproportsionaalselt suur.

41.

20.03.2026 laekus ringkonnakohtule ka E. Karlssoni kaitsja M. Gaveri seisukoht, milles

palutakse jätta Riigiprokuratuuri määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

Esitatud seisukoht on täpselt samasuguse sisuga, nagu süüdistatav I. Wallsi kaitsja poolt esitatu.

42.

20.03.2026 esitas määruskaebusele seisukoha ka J. Erikssoni, Post Partner OÜ ja LYNXEU

Invest OÜ kaitsja M. Kairjak, kes palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaitsja on viidanud maakohtu menetluse alguses, et asjas võib tekkida vajadus hinnata süüdistatava

J. Erikssoni võimelisust aru saada kohtulikul uurimisel toimunust. Kaitsja toob välja, et

vahepealsel ajal on süüdistatav viibinud haiglaravil. Sellega seonduvalt palub kaitsja kohtul asja

edasise menetluse eeldatava pikkuse hindamisel arvestada asjaoluga, et menetluse jätkamisel

maakohtus on kaitsja kohustatud enne kohtuliku uurimise jätkamist taotlema uut

kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi, sh mitte ainult küsimuses kas ja kuidas on isik võimeline edasises

menetluses osalema, vaid eelkõige küsimuses, kas ja kuivõrd on isik senise menetluse raames selle

sisust üldse aru saanud. Lisaks selgitab kaitsja prokuröri poolt väljatoodut 17.10.2024 istungil

maakohtu poolt kaitsjale tehtud etteheitega seoses tõendite esitamisega. Prokuratuur ei lükka

ümber kohtu väidet, et asja mahu tõttu võtab edasine menetlus veel aastaid. Pooled on planeerinud

süüdistatavate ülekuulamiseks päevi. Kuna süüdistusest ei selgu täpne etteheite sisu, eeldab iga

süüdistatava ülekuulamine detailselt arvete sisu avamist neile neid näidates ja seoste kohta küsides.

Prokuratuur jätab mainimata ka selle, et maakohtu menetluses on veel ees KrMS § 297 voor. Seega

on kohtu hinnang edasise menetluse kestusele maakohtus reaalne ja tegelikkuses ilmselt isegi liiga

optimistlik. Prokuratuuri oletused rahvakohtuniku tervise ja tema taandumise osas on oletuslikud.

Kaks süüdistatavat räägivad emakeelena rootsi keelt. Neil on õigus saada aru kõikide uuritud

tõendite sisust. Prokuratuur ei saa oletada, kas rahvakohtuniku vahetamisel pooled lepivad kokku

tõendite avaldatuks lugemises või muus taolises tõendite uurimises. Prokuratuuri väited avaliku

menetlushuvi osas on geneerilised – asjaolu, et süüdistuses on väidetud olevat suuri summasid

asjaga seotud ja koosseisuks on KarS § 394 lg 2, ei saa iseenesest tähendada, et asjas on avalik

menetlushuvi. Seonduvalt prokuratuuri viitesse KrMS § 306 lg 1 p 6¹ kasutamise võimalusega,

märgib kaitsja, et nimetatud võimaluse kohaldamine on diskretsiooniline ja Riigikohtu praktika,

mis antud osas suuniseid annab, ei ole kohaldatav – antud asjas on menetlus alles maakohtus ja

kohtulikus uurimises, mitte apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses. Prokuratuuri viited

aegumisele on asjakohatud, KrMS võimaldab menetluse lõpetada mõistliku menetlusaja

möödumise tõttu ka aegumistähtaja sees. Prokuratuuri seisukoht tõlkekulude osas on ekslik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

43. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud määruskaebuse ning kaitsjate

vastustega leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata asi maakohtule menetluse

jätkamiseks.

44. Esmalt toob kohtukolleegium välja, et asjas pole sisulist vaidlust selles, et tegemist on

keskmisest keerukama kriminaalasjaga, mille menetlemise kestus on nii kohtueelses kui ka kohtus

keskmisest ajamahukam, milliseks arvamuseks annab alust selle rahvusvaheline mõõde. Samuti on

selles esitatud tõendite maht keskmisest suurem. Määruskaebuse esitaja toob välja ka, et

tõlkekoormus oli kohtueelsel menetlusel suur ning ka maakohus on kohtumenetluses tõlke

korraldamisega seonduvat pidanud asjaoluks, mis kriminaalasja ja selle menetlemise keerukamaks

muudab. Seejuures on olnud ka problemaatiline mh ka pädeva tõlgi leidmine. Kriminaalkolleegium

9(13)

nõustub seisukohaga menetluse keerukusest ja mahukusest, aga ka kaitsjate poolt väljatooduga, et

sellest hoolimata ei tohi menetlus ületada mõistlikku aega.

45. Kuigi maakohus on oma määruses leidnud, et käesolevas asjas on viivitatud menetlusega

nii kohtueelses, kui kohtumenetluses, ringkonnakohus kriitikaga, mis puudutab kohtueelse

menetluse tempot, ei nõustu. Nagu kaebaja välja toob, moodustati asja uurimiseks Eesti ja Rootsi

uurimisasutuste vahel uurimisrühm, st tegemist on rahvusvahelise mõõtmega kriminaalasjaga.

Mõistetavalt võib riikidevaheline koostöö kohtueelset menetlust mõningal määral pikendada, kuid

käesolevas kriminaalasjas tehti sellised menetlustoimingud enne, kui menetlus süüdistatavaid

mõjutama hakkas, st mõistliku menetlusaja hindamisel see eraldi tähendust selles osas ei oma.

Kuigi maakohus on toonud välja, et kohtueelne menetlus seisis alates 2020. a märtsist, on

prokuratuuri poolt maakohtule esitatud seisukohas väljatoodud ajateljest nähtav, et veebruaris 2020

kuulati üle isikuid, juunis lõpetati ühe isiku suhtes kriminaalmenetlus ning pärast seda praktiliselt

kohe anti toimiku koopia kaitsjatele, misjärel viidi läbi kaks ekspertiisi kaitsja taotlusel. Nendest

viimane valmis 2021. a aprillis ning süüdistusakt esitati kohtule 03.06.2021. Maakohus küll

tagastas selle neli kuud hiljem, kuid ringkonnakohus saatis asja maakohtule menetlemiseks, milline

määrus jõustus Riigikohtu määrusega 11.01.2022. Seega ei ole kohtukolleegiumi hinnangul olnud

kohtueelses menetluses sellise pikkusega seisakuid, mille pinnalt saaks väita, et menetlusega oleks

põhjendamatult viivitatud.

46. Maakohtu hinnangul on alust olla kriitiline ka prokuratuuri käitumise osas

kohtumenetluses. Nii on välja toodud mitmete kohtuistungite (22 istungi) edasilükkamise vajadus

tulenevalt prokuröri tegevusest kohtumenetluses, mis päädis lõpuks prokuröri kõrvaldamisega.

Samas on maakohus avaldanud kriitikat ka kaitsja M. Gaveri osas. Nimelt arutati 06.05.2022

eelistungil istungite ajakava. Maakohtu seisukoha kohaselt oleks saanud alustada istungitega 2023.

a jaanuaris. M. Gaver märkis, et tema on hõivatud Tallinna Sadama asja menetlusega kuni

12.05.2023. Samuti oli 2023. a mai kuus hõivatud ka kaitsja M. Kairjak. Nii määrati algselt

istungipäevad perioodile 05.06.2023 – 11.01.2024. Olenemata aga sellest, et kohus arvestas väga

suures osas kaitsja M. Gaveri graafikuga, millise asjaolu tõttu asuti asja arutama sisuliselt neli kuud

hiljem, kui kohtu poolt esimesena välja pakutud võimalus, osales istungitel M. Gaveri

asenduskaitsjana hoopis K. Lumiste. Seega ei toimunud kohtumenetluses asja sisulist arutamist

enam kui aasta jooksul (süüdistusakti tagastamise määruse jõustumisest 11.01.2022 kuni esimese

kokkulepitud istungini 05.06.2023) nii maakohtu kui ka kaitsjate hõivatuse tõttu.

47. Kuigi maakohus toob määruses uuesti välja prokuröri kõrvaldamisega seonduvad asjaolud,

leiab ringkonnakohus, et need ei ole mõistliku menetlusaja hindamisel sellise tähendusega, et neile

tuleks nii suurt tähelepanu pöörata. Kokkuvõtvalt tuleks lihtsalt võtta arvesse, kui palju sellega

seonduvalt lükati istungeid edasi või mis oli periood, mille jooksul ei olnud võimalik asja arutada.

Maakohtu määruses avaldatud kronoloogia kohaselt on maakohtu hinnangul prokuröri tegevuse

tõttu jäänud ära või varem lõpetatud kokku sisuliselt 22 istungit. See päädis 11.01.2024 määrusega,

millega maakohus prokuröri menetlusest kõrvaldas ning kohustas prokuratuuri teatama hiljemalt

26.01.2024, kes esindab riiklikku süüdistust asjas. 11.04.2024 jätkus asi uue prokuröri osavõtul.

Seega viivitus prokuröri tegevuse, tema taandamise ja uue prokuröri asjasse määramisega oli ca 10

kuud. Kusjuures selle aja jooksul asja vastavalt võimalusele menetleti, st polnud olukorda, kus

üldse mitte ühtegi toimingut ei tehtud, istungeid ei peetud. Kohtukolleegium nõustub siinkohal

kaebuse esitajaga selles, et menetlusosalisele ei saa ette heita seaduses lubatud võimaluste

kasutamist (nt taandamistaotluse esitamist), kui seda ei tehta eesmärgiga menetlust venitada.

Seejuures pole maakohus tegelikult isegi väitnud, et prokuröri poolt taandamistaotluse esitamise

eesmärgiks võis olla menetluse venitamine. Seega puudus vajadus ka seda menetluse lõpetamise

kontekstis eraldi rõhutada. Eelnevast tulenevalt märgib kohtukolleegium, et kohtumenetluses on

küll olnud viivitusi, kuid need on olnud tingitud nii maakohtu kui ka kaitsjate graafikutest ja

prokuratuuri tegevusest. Seega ei saa väita, et oleks alust mõnele menetlusosalisele heita ette

10(13)

menetluse venitamist. Samuti ei saa öelda, et just riigivõimu tegevus on see, mis on põhjustanud

menetluses selliseid pause, mis annaks teha etteheiteid.

48. Maakohus on toonud kriminaalasja mõistliku menetlusaja möödumisega lõpetamise üheks

põhjenduseks selle, et võib tekkida vajadus vahetada välja üks rahvakohtunik tema tervisest

tuleneva võimetusega istungitest osa võtta. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa see olla aga praegu

aluseks menetluse lõpetamiseks. Esiteks pole rahvakohtuniku vahetus hetkel objektiivselt

aktuaalne. Maakohus on välja toonud menetluse jätkamisega kõigest hüpoteetilise takistuse. Pole

teada, milline on see tervisest tulenev takistus, mis ei võimalda rahvakohtunikul istungitel osaleda,

seega ei saa ringkonnakohus ka välistada, et vastav takistus võib tulevikus ära langeda, st tema

tervis paraneda. Pole selge, miks maakohus leiab, et ainus võimalus on pelgalt tervise halvenemine.

Vähetähtis pole aga seegi, et olukorras, kus maakohus väidab, et pole võimalik osaleda

kohtuistungitel, siis tegelikkuses on kohtuistungeid jäänud asjas tõenäoliselt väiksemas mahus, kui

neid seni ära peetud. Pärast seda peaks kohus siirduma nõupidamistuppa, kus ei ole

rahvakohtuniku füüsiline kohalolu ka vajalik. Nõustuda saab ka kaebajaga selles, et isegi, kui

rahvakohtuniku väljavahetamise vajadus tekib, ei tähenda see automaatselt, et kogu menetlust

tuleks täiemahuliselt korrata. Seejuures toovad kaitsjad välja, et prokuratuuri seisukoht sellest, et

menetlust ei pea täies mahus kordama, on oletuslik, millise seisukohaga saab iseenesest nõustuda,

kuid märkida tuleb siinkohal, et ka maakohtu väide rahvakohtuniku võimalikust vahetamise

vajadusest on samuti oletuslik. Seetõttu tulebki lähtuda olukorra hindamisel praegusest reaalsest

olukorrast.

49. Asjakohane on riigiprokuröri tähelepanek, et vaidlustatava määruse tegemisel tühistatud 10

kohtuistungiga oleks tõenäoliselt olnud võimalik ära uurida veel esitamata tõendid ja alustada

süüdistatavate ristküsitlemist. Nüüd, kui maakohus istungid tühistas, leitakse vaidlustatud

määruses, et uusi istungiaegu ei saa määrata enne 2026. a sügist seoses kohtu eesistuja puhkuse

ning temal menetluses olevate teiste kohtuasjadega, kus mh on isikuid ka vahi all. Ringkonnakohus

on juba enda lahendis nr 1-18-10465 selgitanud, et kuigi kohtul on keeruline menetleda

paralleelselt mitut kohtuasja, ei saa kohus eelistada üht asja teisele. Maakohtu määruses on

seejuures kord märgitud, et menetluses olevad vahialustega kohtuasjad on keerukad ja mahukad,

samas hiljem seda seisukohta uuesti avaldades enam välja ei tooda. Märgitud on seejuures, et

istungite ajad on määratud kuni 2026. a juulikuuni. Samas on maakohus ise toonud välja, et

käesolevas kohtuasjas enne sügist istungeid määrata ei saa. Seega ei peaks viidatud teised

menetluses olevad asjad käesoleva asja menetlemist takistama, kuna ajaliselt nende istungid

maakohtu praeguse plaani kohaselt ei kattu. Kuigi maakohtu hinnangul ei ole võimalik asjas

lahendini jõudmise aega ette näha seonduvalt võimalusega, et selle menetlust alustatakse uues

koosseisus, pole see praegusel hetkel aktuaalne ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimatu, et

juhul, kui asja menetletakse edasi efektiivselt, jõutakse maakohtus lahendini lähiajal. Maakohus ise

on avaldanud, et otsuse tegemiseks kuluks minimaalselt neli kuud. Olukorras, kus on teada, et

menetlusaeg on veninud niigi erinevate asjaolude tõttu, võib olla maakohtul võimalik seda

menetlust efektiivselt juhtides senist venimist omalt poolt heastada ja jõuda otsuseni mõistliku aja

jooksul. Kuigi maakohus ise toob välja, et peab kaitsjate hinnangut sellele, et jõustunud lahendini

jõutakse kahe aasta jooksul, arvestades ka ringkonnakohtu ja Riigikohtu koormust, liialt

optimistlikuks, peab kohtukolleegium nõustuma pigem kaitsjate seisukohaga. Vaieldamatult on

maakohtu menetlus kriminaalasjas kõige mahukam, järgmised kohtuastmed lahendavad asja

esitatud kaebuste piires ning praegusel hetkel pole põhjust väita, et kõrgemate astmete kohtute

koormusest tulenevalt ei peaks olema võimalik asja lahendada mõistliku aja jooksul. Seejuures on

asjakohane tuua võrdluseks, et väga mahukad kohtuasjad on ringkonnakohtus saanud lahendatud

reeglina vähem kui aasta jooksul pärast kaebuste laekumist. Käesoleva asja puhul ei ole tegemist

mahult võrreldava kohtuasjaga, st nii süüdistatavate arv kui asjas esitatud tõendite hulk on oluliselt

11(13)

väiksem. Samuti on menetluse jätkudes võimalik erinevatel kohtutel mõistliku menetlusaja

möödumist ise hinnata ja menetlus lõpetada, kui selleks peaks vastavad asjaolud esinema.

50. Kaebuses ei nõustuta maakohtu etteheitega sellest, et menetlusosalised ei ole pidanud

vajalikuks põhjendada avalikku menetlushuvi. Esmalt toob riigiprokurör välja, et on selles osas

avaldanud kokkuvõtva seisukoha maakohtule esitatud kirjalikus vastuses. Teisalt aga on maakohtu

vastav argument arusaamatu. Menetlusosalistel on võimalus esitada omapoolseid seisukohti, kuid

see ei tähenda, et neil oleks kohustus esitada põhjendusi küsimustes, milles on kaalutlusõigus

kohtul. Asjaolu, et prokuratuur on esitanud asjas süüdistusakti, on iseenesest kinnituseks sellest, et

avalikku menetlushuvi peetakse piisavaks. Prokurör on aga toonud määruskaebuses välja

nõustumisväärse väite, et vaieldamatult kaasneb rahapesukuriteoga ka avalik huvi, sest riigi

ülesanne on takistada kuritegeliku raha sattumist majandusse ja rahandussüsteemi. Lisaks

suurendab avalikku huvi asjaolu, et süüdistuse kohaselt on kuriteol rahvusvaheline mõõde. Avaliku

menetlushuvi hindamisel tuleb võtta mh arvesse ka kuriteo raskust (RKKK 3-1-1-109-15) -

süüdistatavatele heidetakse ette esimese astme kuriteo toimepanemist. Samas ei ole kaebaja

arvestanud, et avalik menetlushuvi ajas väheneb. Küll aga leiab kohtukolleegium, et arvestades

etteheidetava teo iseloomu ja mõju ühiskonnale, tekitatud väidetava kahju suurust (enam kui 1,1

miljonit eurot), saab ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et praeguseks ei ole avalik

menetlushuvi vähenenud sedavõrd, et see toetaks menetluse lõpetamist mõistliku aja möödumise

tõttu.

51. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga selles, et käesolevalt oleks asjakohane viidata

Riigikohtu lahendi nr 1-17-3371 p-s 60 väljatoodule, kus on avaldatud, et kriminaalmenetluse

lõpetamine KrMS § 274² lg 1 alusel peab olema äärmiselt erandlik. Nimelt oli selles kaasuses

olukord, kus kohus lõpetas omal algatusel kriminaalmenetluse mõistliku menetlusaja möödumise

tõttu siis, kui kõige töö- ja ajamahukam osa kriminaalmenetlusest - kohtueelne menetlus ja

kohtulik uurimine ning kohtuvaidlus esimese astme kohtus - oli läbitud, samuti oli valminud

kohtuotsus. See olukord ei ole aga võrreldav käesoleva kriminaalasja seisuga, milles pole veel

lõpetatud kõikide tõendite uurimist. Seega ei saa lähtuda põhimõttest, et menetluse lõpetamine

peaks olema äärmiselt erandlik, vaid eelnevalt väljatoodust, seda meedet tuleks kohaldada viimase

abinõuna.

52. Samas tuleb arvesse võtta, et süüdistatavate vara on arestitud. Kuigi määruskaebuses seda ei

käsitleta, on see kahtlemata asjaolu, millele tuleb samuti hinnang anda. Märkida tuleb siinkohal, et

arestitud ei ole kõigi süüdistatavate vara, vaid süüdistatavad A. Viilupile ja J. Erikssonile kuuluv

sularaha. Kindlas summas sularaha arestimine ei koorma isikuid kohtukolleegiumi hinnangul

praegusel hetkel ebaproportsionaalselt. Lisaks on arestitud ka LYNXEU Invest OÜ-le kuuluvad

pangakontodel olevad rahalised vahendid, sõidukid ning vallasvara (peamiselt erinevad mündid)

ning Post Partner OÜ pangakontodel olevad rahalised vahendid. Kuigi nende süüdistatavate osas

on varasid arestitud väärtuselt ja arvuliselt rohkem, kui füüsilisest isikutest süüdistatavatelt, ei ole

samas arestidega ettevõtete majandustegevus täielikult takistatud. Maakohtuga saab küll nõustuda

selles, et süüdistatava staatuses olemine on iseenesest frustreeriv ning nimetatud süüdistatavate

omandiõigust on piiratud, kuid eelnevast tulenevalt ei anna see ringkonnakohtu hinnangul

täiendavat kaalu maakohtu otsustusele menetlus lõpetada.

53. Ringkonnakohus on ka lahendis nr 1-18-10465 rõhutanud ja toonud välja vastava

kohtupraktika, milles on avaldatud, et menetluse mõistliku aja möödumisega lõpetamine on

viimane abinõu. Kuigi maakohus märgib, et on sellest teadlik, ei analüüsi maakohus oma

määruses, kas mõistliku menetlusaja rikkumist oleks võimalik muude meetmetega heastada. Nii on

ringkonnakohus eelviidatud lahendis ka toonud välja lahendid, kus on küll nenditud, et isikute

õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, kuid sellegipoolest ei ole mitte menetlust

lõpetatud, vaid korvatud rikkumine näiteks karistuse kergendamisega. Menetluse lõpetamine tuleb

mõistliku menetlusaja riive heastamisel kõne alla üksnes juhul, kui süüdistatava karistuse

12(13)

kergendamine on heastava abinõuna ilmselgelt ebapiisav (RKKK nr 1-17-10050). Seejuures on

Riigikohtu lahendis nr 1-20-2143 on toodud välja, et kohus peab veenvalt põhjendama, miks ei saa

rikkumist heastada muul seaduses nimetatud viisil. Seega pole kohus korrektselt põhjendanud enda

otsustust kriminaalmenetlus lõpetada, kuna on üksnes sedastanud, et lõpplahendi jõustumine leiaks

aset niivõrd kauges tulevikus, et süüdistavate õiguste rikkumist ei saa kõrvaldada teisel moel.

Kuivõrd ringkonnakohus on eelnevalt toonud välja, miks ei nõustu maakohtu põhjendustega, mille

kohaselt oleks lõpplahendi jõustumine praegusel hetkel nii kauge tuleviku perspektiiv, ei saa ka

väita, et süüdistatavate õigusi rikutaks niivõrd intensiivselt, et selle heastamine teiste meetmetega

oleks kindlasti välistatud. Võimaliku rikkumise intensiivsust vähendab seejuures ka asjaolu, et

süüdistatavate suhtes ei ole kohaldatud kohtumenetluse ajaks ühtegi tõkendit.

54. Kaebaja on lisaks vaidlustanud maakohtu seisukoha tõlkekulude hüvitamise osas. Kuivõrd

ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse täies ulatuses ja saadab asja menetluse jätkamiseks

maakohtule tagasi, siis see küsimus hetkel ei oma sisulist tähendust, mistõttu ei peatu

kohtukolleegium sellel eraldi.

55. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 2 p-st 2, § 338 p-st 3, § 339 lg-

st 2, § 341 lg-st 3 rahuldab ringkonnakohus riigiprokuröri esitatud määruskaebuse, tühistab

vaidlustatud kohtumääruse täies ulatuses ning saadab kriminaalasja samale kohtukoosseisule

kohtumenetluse jätkamiseks.

56. Süüdistatav I. Wallsi kaitsja vandeadvokaat Kaisa Lumiste on esitanud ringkonnakohtule

taotluse määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt on

menetluskulude suuruseks 401,76 eurot, mis hõlmab endas maakohtu määrusega tutvumist (60

min), ringkonnakohtu korraldava määrusega tutvumist (10 min), määruskaebusega tutvumist (40

min), määruskaebusele seisukoha koostamist (150 min) ja seisukoha viimistlemist ning esitamist

(10 min). Ringkonnakohus märgib taotlusega seonduvalt, et „Advokaadile riigi õigusabi tasu

maksmise ja kulude hüvitamise korra“ regulatsioon määruskaebemenetlust puudutavas osas on

kohtu hinnangul puudulik, kuna ei reguleeri olukorda, kus määruskaebuse on esitanud mitte riigi

õigusabi osutav kaitsja, vaid vastaspool. Ringkonnakohus leiab, et analoogia korras tuleb kaitsja

toiminguid, mis on seotud vastaspoole määruskaebusega tutvumisega ning oma seisukohtade

esitamisega, tasustada analoogiale tuginedes korra § 7 lg 1 alusel: riigi õigusabi osutavat kaitsjat

tuleb kohelda ühetaoliselt sõltumata sellest, kas ta on määruskaebuse esitaja või vastaspool. Seega

on nende toimingute eest makstava tasu ülemmäär 216 eurot. Kaitsja poolt taotletav summa ületab

tasu ülemmäära. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt tehtud toimingud iseenesest

põhjendatud ning seega saab pidada ülemmäärale vastavat 216 euro suurust tasu mõistlikuks.

Nimetatud suummale lisandub käibemaks, st mõistlikuks ja hüvitamisele kuuluvaks kaitsjatasu

suuruseks kokku on 267,84 eurot. Tulenevalt KrMS § 185 lg-st 2 ja § 187 lg-st 1 jääb kaitsjatasu

riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

13(13)