2-25-14991/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2026, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasja number

2-25-14991

Kohtuasi

Salva Kindlustuse AS avaldus X vastu kahju

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Salva Kindlustuse AS (rk 10284984, asukoht:

Pärnu mnt 16, Tallinn 10141, e-post: salva@salva.ee)

Avaldaja lepinguline esindaja: Liine Johannes (e-post:

xxx)

Puudutatud isik: X (ik XXX, elukoht xxx, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus.

2. Välja mõista Xlt Salva Kindlustuse AS kasuks 10 335, 40 eurot.

3. Välja mõista Xlt Salva Kindlustuse AS kasuks sisse nõutavaks muutunud viivis

1774, 94 eurot.

Menetluskulud

4. Jätta menetluskulud X kanda.

5. Välja mõista Xlt Salva Kindlustuse AS kasuks menetluskulud 50 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

ASJAOLUD

1. Avalduse kohaselt toimus 04.02.2024 veekahju juhtum Kohtla-Järve linnas, xxx tn xx

korteris nr 4. Veekahju sai alguse korterist nr 8, mille omanik on X. Kahjustada sai korteri nr

4 siseviimistlus. Korteri omanik, Y on sõlminud avaldajaga kodukindlustuse lepingu (poliis

nr 83085699)). Avaldaja on tekkinud veekahju hüvitanud, tasudes kindlustusvõtjale

kokkuleppelist hüvitist 9030 eurot. Samuti on avaldaja tasunud korterisse nr 4 paigaldatud

niiskuskoguja arve 1427,40 eurot. Niiskuskoguja oli vajalik, kuivõrd korterisse nr 4 voolas

võlgniku korterist 26 m3 vett. Omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Hüvitise

9030 eurot aluseks on võetud HPS Ehitus OÜ koostatud taastamistööde kalkulatsioon 14

620,96 eurot, millest on maha võetud 1427,40 eurot (niiskuskoguja ja hinnapakkumise

koostamine), 30% (kuna töid ei teosta ehitusettevõte) ja omavastutus 200 eurot.

Niiskuskoguja arvest tuleb avaldajale hüvitada 1305,40 eurot (1427,40-122). Seega on

avaldaja nõude suurus 9030 + 1305,40 = 10335, 40 eurot.

2. Puudutatud isiku esitatud videost nähtub, et esik oli 04.02.2024 märg - esiku põrandal oli

suur veeloik, seinad kobrutavad ning lagi on saanud veekahjustusi, st lael on tuvastatavad

tumedad plekid ning isegi veetilgad, mis viitab, et veekahju on äsja toimunud. Esitatud

arvamusest ei nähtu erialateadmisel põhinevat hinnangut, vaid tegemist on üksnes

puudutatud isiku lähedase isiku paljasõnalise ümberjutustusega. W.D. teatab, et piltidel

näidatud elektriseadmete kahjustused ei saa olla veekahjustused ning kahjustused ei ole

värsked, kuid avaldaja ei nõua elektriseadmetele tekkinud kahju hüvitamist. Asjaolu, et

veekahju sai alguse võlgniku korteriomandi eseme reaalosast, tähendab, et võlgnik on

rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust hoida oma korteriomandi reaalosa korras ja

hoiduma tegevusest, mille tagajärjed ületavad omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Avaldaja esitab VÕS § 492 lg 1 alusel puudutatud isiku vastu tagasinõude ja palub

puudutatud isikult välja mõista 10335, 40 eurot ja avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise 1774, 94 eurot.

3. Puudutatud isiku X vastuse kohaselt ei nõustu ta esitatud kahjusummaga, kuna sellist

kahju tegelikkuses ei olnud. Lisan kogutud eksperthinnangu toimunu kohta ning video

korterist nr 4, mis näitab selgelt, et üleujutust ega 26 tonni vee lekkeid ei olnud. Palun

esitada fotod korterist enne üleujutust, et oleks võimalik võrrelda olukorda „enne ja pärast“.

Vastasel juhul jäävad väited alusetuks. Palun arvestada, et korteri nr 4 omanik on valinud

teenusepakkujaks ettevõtte HPS EHITUS OÜ, kellele väidetavalt maksti 1427,40 eurot.

Antud ettevõttel puudub ametlik veebileht ja viited sellele, et nad osutaksid õhukuivatuse

teenuseid. Tegemist on firmaga, mis tegeleb metalluste valmistamisega. On küsitav, kuidas

selline ettevõte valiti ja miks maksti mitteerialasele firmale nii suur summa – kui tegemist ei

ole pahatahtliku kavatsuse, teadliku pettuse ja väljapressimisega kindlustuselt ning hiljem

minult. Sama kehtib ka nende esitatud remondipakkumise kohta. Juhtunu põhjus oli

veepaagi äravooluvooliku defekt – sinna tekkis väike ava. Vastutavaks isikuks on korteris nr

8 remonttöid teinud ehitaja, kes ei sulgenud enne lahkumist veesüsteemi põhikraani, kuigi

selleks oli kokkulepe ja ta oli sellest teadlik.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjade üks

liike. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või

korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme

valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning

korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Hagita menetluses lahendatakse

mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab

kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (RKTKo 2-12-24747/180 p 16).

Puudub vaidlus, et 04.02.2024 toimus Kohtla-Järve xxx tn xx korteris nr 8 veeavarii, kus

hakkas lekkima WC veevooliku seisukorda ja kinnitust, mille tulemusel voolas vesi korterisse

nr 4, ja korter sai veekahjustusi. Avaldaja on kindlustusvõtjale tekkinud kahju

kindlustuslepingu alusel hüvitanud. Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju

hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu (sõltumata nõude õiguslikust

alusest) VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale üle. Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale

hüvitanud kahjujuhtumitest põhjustatud kahju 10335, 40 läks selles ulatuses hagejale kahju

hüvitamise nõue kahju tekitaja vastu üle.

5. Õige on avaldaja seisukoht, et puudutatud isik rikkus korteriomanikuna korteriomandi- ja

korteriühistuseaduses (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 ettenähtud kohustust hoida korteriomandi eset

korras ja hoiduda seda kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Riigikohus on leidnud, et kui kahjustav asjaolu lähtus

korteriomaniku korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et korteriomanik rikkus oma

kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav (RKTKm 2-19-9500 p 15.1). 04.02.2024

toimus korterelamus veekahju juhtum, mis sai alguse puudutatud isiku korterist. Avaldusele

lisatud KÜ aktist (lisa 4) nähtub, et lekkis korteri nr. 8 WC veevoolik, omanik pole korteris nr

8 aastaid elanud ja veekadu on ca 26 m3. Seega ei taganud korteri nr 8 omanik korteriomandi

eriomandi eseme korrashoidu selliselt, et sellest ei tekiks kellelegi, sealhulgas korter nr 4

eriomandi esemele kahju. Eriomandi piires oleva kaasomandi eseme (veevooliku) seisukorrast

lähtunud kahjustava asjaolu (lekke) ärahoidmine oli puudutatud isiku (korteriomaniku)

mõjusfääris. Järelikult on korteriomanik eriomandi eseme korrashoiu kohustust rikkunud. Kui

puudutatud isik oleks jälginud ja kontrollinud veevooliku seisukorda, siis ei oleks veevoolik

lekkinud ja kahju poleks tekkinud.

6. KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 järgi on kahjustatud

korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi

eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise seisundi

taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud (s.o ehitise osade parandamine, asendamine ja

siseviimistlus). Selle sätte alusel hüvitatava kahju ärahoidmine on hõlmatud KrtS § 12 lg 2

ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitse-eesmärgiga (RKTKo 2-18-13649 p-d 17-

19). Avaldusele lisatud HPS Ehitus OÜ hinnapakkumise ja arvega (lisad 7, 8) on

kahjuhüvitise suurus 10 335,40 eurot tõendatud. Kohus ei nõustu puudutatud isiku

seisukohaga, et tuleks võrrelda olukorda „enne ja pärast“. Riigikohus on selgitanud, et kui

VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu

kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara

koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise

kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest

(RKTKo 3-2-1-121-08 p 15).

7. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 127 lg 5 alusel tuleb kaaluda, kas kannatanu suhtes on

õiglane arvata maha kasu olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist

kahju hüvitamise käigus vältida (RKTKo 3-2-1-133-15 p 17). Kasu mahaarvamiseks on VÕS

§ 127 lg 5 kohaselt vajalik kahe eelduse olemasolu, so. kasu peab olema põhjuslikus seoses

kahju tekitamisega ja kasu mahaarvamine hüvitisest ei tohi olla vastuolus kahju hüvitamise

eesmärgiga. Kasu ja kahju tekitamise vahel on põhjuslik seos olemas, kuna ilma korterit

kahjustamata, ei oleks korterit remonditud, ega kahjustatud korteri omanik saanud uusi

materjale ja värsket remonti. Kohtu hinnangul on kasu mahaarvamine kahjuhüvitisest

käesoleval juhul vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga, kuna kannatanul ei olnud

objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn. pealesunnitud

rikastumine), st. kahjustatud korteri omanik ei saanud ära hoida korteri taastamise käigus uute

materjalide paigaldamist ja uue siseviimistluse teostamist. Vastasel korral poleks

kindlustusandjal üldse võimalik asja parandada, mis muudaks saavutamatuks VÕS § 132

eesmärgi, milleks on tagada kahjustatud isiku vara säilimine. VÕS § 132 eesmärgiks ei ole

vara väärtuse säilitamine. Kohus märgib puudutatud isiku esitatud odavama hinnapakkumise

osas, et Riigikohus on leidnud, et kahjustatud isik ei pea alati võtma aluseks kõige odavamat

remondivõimalust (RKTKm 2-21-5187 p 17 ja 2-20-5374 p 16).

8. Alusetud on puudutatud isiku väited, et HPS EHITUS OÜ-l puudub ametlik veebileht ja

ettevõte ei osuta õhukuivatuse teenuseid. Ettevõte ei pea ilmtingimata omama veebilehte ja

äriregistris ei pea olema välja toodud ettevõtte tegevusvaldkond peensusteni. Äriregistris

põhitegevusala valik ei sea äriühingule tema äritegevuses mingeid piiranguid. Andmed

ettevõtte põhitegevuse kohta kantakse äriregistrisse ning neid kasutatakse peamiselt

informatiivsel eesmärgil ja statistiliste andmete kogumiseks. Puudutatud isikute esitatud

ekspertarvamuste (Z.C., W.D.) osas märgib kohus, et üksnes kohtu määratud riiklikus

ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või

kohtu määratud muu eriteadmistega isik saab asjas anda eksperdiarvamuse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses. Järelikult ei ole tegemist ekspertarvamustega ja

kohus saab esitatut käsitleda dokumentaalsete tõenditena.

9. Puudutatud isiku esitatud Z.C. (Virtex Ehitus OÜ objektijuht ja maaler) arvamust ei pea

kohus usaldusväärseks tõendiks. Objektijuht ja maaler ei saa anda arvamust väidetava

lekkinud veekoguse osas ning arvamusest ei nähtu ka loogilisi põhjendusi, kuidas sellise

tulemuseni ja järeldusteni jõuti, sh. kahju suuruseni 100 eurot. Samuti on hinnatud kahjustatud

korteri nr. 4 kahjustuste ulatust ainult video põhjal. Seega nõustub kohus avaldaja

seisukohaga, et arvamusest ei nähtu erialateadmisel põhinevat hinnangut. Puudutatud isiku

esitatud W.D. ekspertarvamuses on juttu elektriseadmetest ja paigaldistest, mis ei seostu

käesoleva ajaga. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited ei anna hüvitise vähendamiseks

alust, hagi tuleb rahuldada ja puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista

kahjuhüvitis 10335, 40 eurot. Viivist kahjuhüvitiselt on avaldajal õigus nõuda VÕS §-de 101

lg 1 p 6, 113 lg 1 teise lause ja lg 2 esimese lause alusel.

Menetluskulud

10. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses,

millega hagita menetluse avaldus lahendatakse (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 174 lg 2).

Kuna avaldus rahuldatakse, jätab kohus avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks 50 eurot tasutud

riigilõiv, mis tuleb puudutatud isikult välja mõista.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt