2-23-6405/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

31.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-6405

Kohtuasi

C.N-i avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.09.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C.N-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja C.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Margit Teino

Puudutatud isik I W. W (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Tatjana Kalin

Puudutatud isikud II D.E (isikukood XXX) ja J.E

(isikukood XXX) (ei osale määruskaebemenetluses)

Puudutatud isikud III I.M (isikukood XXX) ja E.T

(isikukood XXX) (ei osale määruskaebemenetluses)

Puudutatud isik IV R.R (isikukood XXX) (ei osale

määruskaebemenetluses)

Puudutatud isik V Harku vald (Harku

Vallavalitsuse kaudu) (registrikood 75014132), esindaja

Tiina Raja (ei osale määruskaebemenetluses)

Puudutatud isik VI O.L (isikukood XXX) (ei osale

määruskaebemenetluses)

Puudutatud isik VII M.N (isikukood XXX) (ei osale

määruskaebemenetluses)

Puudutatud isik VIII I.I (isikukood XXX) (ei osale

määruskaebemenetluses)

Puudutatud isikud IX J.W (isikukood XXX) ja I.F

(isikukood XXX) (ei osale määruskaebemenetluses)

Puudutatud isik X C.D (isikukood XXX) (ei osale

määruskaebemenetluses)

2-23-6405

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata W. W 30.01.2026 korduvalt esitatud fotod (dtl 732–733).

2. Võtta vastu C.N-i 16.10.2024, 03.10.2025 ja 26.01.2026 esitatud tõendid. Võtta

vastu W. W 01.11.2024, 26.01.2026 ja 30.01.2026 esitatud uued tõendid, v.a

resolutsiooni p-s 1 nimetatud fotod.

3. Tühistada Harju Maakohtu 30.09.2024 määrus osas, milles maakohus määras

Napsiku tee 10 kinnisasjal juurdepääsu asukoha, pikkuse ja Napsiku tee 10

kinnisasja igakordsele omanikule makstava tasu, jättis rahuldamata C.N-i taotluse

kohustada Napsiku tee 10 omanikku senine juurdepääsutee taastama ning jaotas

menetluskulud.

4. Tühistatud osas teha uus määrus, millega määrata juurdepääsu asukoht Napsiku

tee 10 kinnisasjal vastavalt käesolevale määrusele lisatud plaanil punaselt

tähistatud joonele, määrata juurdepääsu pikkuseks Napsiku tee 10 kinnisasjal

56,05 meetrit ja Napsiku tee 10 kinnisasja igakordsele omanikule makstava tasu

suuruseks 119,30 eurot aastas, millele lisandub 6,79% Napsiku tee 10 kinnisasja

aastasest maamaksust. Asendada määruse lahutamatuks lisaks olev plaan.

Rahuldada C.N-i esitatud taotlus ja kohustada Napsiku tee 10 omanikku taastama

40 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest juurdepääsutee, mis on

märgitud määruse tervikresolutsiooni p-s 6.2.1, samasse seisundisse nagu see oli

enne tee mullaga katmist ja muru istutamist. Kui Napsiku tee 10 omanik seda ise

ei tee, on Napsiku tee 12 kinnisasja omanikul õigus tee taastada tulenevalt

pinnastee

nõuetest.

Menetluskulud

jaotada

vastavalt

määruse

tervikresolutsioonile.

5. Rahuldada C.N-i määruskaebus.

6. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1. Rahuldada C.N-i avaldus osaliselt.

6.2. Määrata, et Harju Maakonnas, Harku vallas, Vääna-Jõesuu külas asuva

Napsiku tee 12 kinnistu registriosa numbriga 2152302 igakordsel omanikul ja

temalt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu ööpäevaringne jalgsi ja igat liiki

transpordivahenditega juurdepääs avalikult kasutatavale Puraviku teele üle

järgmiste kinnistute:

6.2.1. Napsiku tee 10 (registriosa nr 2075802), juurdepääsu pikkus 56,05 m,

laius 3 m ning selle ligikaudne asukoht on määruse lisaks nr 1 oleval

plaanil tähistatud punase joonega;

6.2.2. Napsiku tee 8 (registriosa nr 2364002), juurdepääsu pikkus 17,92 m,

laius 3 m ning selle ligikaudne asukoht on määruse lisaks nr 1 oleval

plaanil tähistatud punase joonega;

6.2.3. Napsiku tee 6 (registriosa nr 1937202), juurdepääsu pikkus 26,22 m,

laius 3 m ning selle ligikaudne asukoht on määruse lisaks nr 1 oleval

plaanil tähistatud punase joonega;

6.2.4. Napsiku tee 4 (registriosa nr 6227502), juurdepääsu pikkus 29,15 m,

laius 3 m ning selle ligikaudne asukoht on määruse lisaks nr 1 oleval

plaanil tähistatud punase joonega;

6.2.5. Napsiku tee 2 (registriosa nr 2038102), juurdepääsu pikkus 30,34 m,

laius 3 m ning selle ligikaudne asukoht on määruse lisaks nr 1 oleval

plaanil tähistatud punase joonega.

2-23-6405

6.3. Määrata kohtumääruse tervikresolutsiooni punktis 6.2.1 nimetatud

juurdepääsu kasutamise eest Napsiku tee 10 (registriosa nr 2075802) kinnistu

igakordsele omanikule makstavaks tasuks 119,30 eurot aastas, millele

lisandub 6,79% Napsiku tee 10 kinnisasja aastasest maamaksust, mis tuleb

Napsiku tee 12 (registriosa nr 2152302) kinnistu igakordsel omanikul tasuda

iga aasta 1. juuliks. Tasumise kohustus muutub sissenõutavaks alates

käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumisest.

6.4. Määrata kohtumääruse tervikresolutsiooni punktis 6.2.2 nimetatud

juurdepääsu kasutamise eest Napsiku tee 8 (registriosa nr 2364002) kinnistu

igakordsele omanikule makstavaks tasuks 29,09 eurot aastas, mis tuleb

Napsiku tee 12 (registriosa nr 2152302) kinnistu igakordsel omanikul tasuda

iga aasta 1. juuliks. Tasumise kohustus muutub sissenõutavaks alates

käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumisest.

6.5. Määrata kohtumääruse tervikresolutsiooni punktis 6.2.3 nimetatud

juurdepääsu kasutamise eest Napsiku tee 6 (registriosa nr 1937202) kinnistu

igakordsele omanikule makstavaks tasuks 26,89 eurot aastas, mis tuleb

Napsiku tee 12 (registriosa nr 2152302) kinnistu igakordsel omanikul tasuda

iga aasta 1. juuliks. Tasumise kohustus muutub sissenõutavaks alates

käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumisest.

6.6. Määrata kohtumääruse tervikresolutsiooni punktis 6.2.4 nimetatud

juurdepääsu kasutamise eest Napsiku tee 4 (registriosa nr 6227502) kinnistu

igakordsele omanikule makstavaks tasuks 22,67 eurot aastas, mis tuleb

Napsiku tee 12 (registriosa nr 2152302) kinnistu igakordsel omanikul tasuda

iga aasta 1. juuliks. Tasumise kohustus muutub sissenõutavaks alates

käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumisest.

6.7. Määrata kohtumääruse tervikresolutsiooni punktis 6.2.5 nimetatud

juurdepääsu kasutamise eest Napsiku tee 2 (registriosa nr 2038102) kinnistu

igakordsele omanikule makstavaks tasuks 18,63 eurot aastas, mis tuleb

Napsiku tee 12 (registriosa nr 2152302) kinnistu igakordsel omanikul tasuda

iga aasta 1. juuliks. Tasumise kohustus muutub sissenõutavaks alates

käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumisest.

6.8. Määrata, et kohtumääruse tervikresolutsiooni punktis 6.2.1 nimetatud

kinnistut koormava juurdepääsutee hooldamise kohustus lasub Napsiku tee 12

(registriosa nr 2152302) igakordsel omanikul.

6.9. Määrata, et kohtumääruse tervikresolutsiooni punktis 6.2.2 nimetatud

kinnistut koormava juurdepääsutee hooldamise kohustus lasub võrdselt

Napsiku tee 8 (registriosa nr 2364002), Napsiku tee 10 (registriosa nr 2075802)

ja Napsiku tee 12 (registriosa nr 2152302) kinnistute igakordsetel omanikel.

6.10. Määrata, et kohtumääruse tervikresolutsiooni punktis 6.2.3 nimetatud

kinnistut koormava juurdepääsutee hooldamise kohustus lasub võrdselt

Napsiku tee 6 (registriosa nr 1937202), Napsiku tee 8 (registriosa nr 2364002),

Napsiku tee 10 (registriosa nr 2075802) ja Napsiku tee 12 (registriosa nr

2152302) kinnistute igakordsetel omanikel.

6.11. Määrata, et kohtumääruse tervikresolutsiooni punktis 6.2.4 nimetatud

kinnistut koormava juurdepääsutee hooldamise kohustus lasub võrdselt

Napsiku tee 4 (registriosa nr 6227502), Napsiku tee 6 (registriosa nr 1937202),

Napsiku tee 8 (registriosa nr 2364002), Napsiku tee 10 (registriosa nr 2075802)

ja Napsiku tee 12 (registriosa nr 2152302) kinnistute igakordsetel omanikel.

6.12. Määrata, et kohtumääruse tervikresolutsiooni punktis 6.2.5 nimetatud

kinnistut koormava juurdepääsutee hooldamise kohustus lasub võrdselt

2-23-6405

Napsiku tee 2 (registriosa nr 2038102), Napsiku tee 4 (registriosa nr 6227502),

Napsiku tee 6 (registriosa nr 1937202), Napsiku tee 8 (registriosa nr 2364002),

Napsiku tee 10 (registriosa nr 2075802) ja Napsiku tee 12 (registriosa nr

2152302) kinnistute igakordsetel omanikel.

6.13. Kohustada W. Wt andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr 2075802 kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega:

„Kinnistu on koormatud registriossa nr 2152302 kantud kinnistu igakordse

omaniku kasuks juurdepääsuõigusega vastavalt tsiviilasjas nr 2-23-6405 tehtud

kohtulahendile.“ Asendada W. W tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.

6.14. Kohustada ühisomanikke D.E-d ja J.E-d andma tahteavaldus Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2364002 kolmandasse jakku

märkuse kandmiseks sõnastusega: „Kinnistu on koormatud registriossa nr

2152302 kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks juurdepääsuõigusega

vastavalt tsiviilasjas nr 2-23-6405 tehtud kohtulahendile.“ Asendada D.E ja J.E

tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.

6.15. Kohustada

Igor Rätseppa andma tahteavaldus Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr 1937202 kolmandasse jakku märkuse

kandmiseks sõnastusega: „Kinnistu on koormatud registriossa nr 2152302

kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks juurdepääsuõigusega vastavalt

tsiviilasjas nr 2-23-6405 tehtud kohtulahendile.“ Asendada C.D tahteavaldus

käesoleva kohtumäärusega.

6.16. Kohustada ühisomanikke J.W-d ja I. F andma tahteavaldus Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 6227502 kolmandasse jakku

märkuse kandmiseks sõnastusega: „Kinnistu on koormatud registriossa nr

2152302 kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks juurdepääsuõigusega

vastavalt tsiviilasjas nr 2-23-6405 tehtud kohtulahendile.“

Asendada

ühisomanike J.W J.W ja I.F-i tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.

6.17. Kohustada I.I-d andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr 2038102 kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega:

„Kinnistu on koormatud registriossa nr 2152302 kantud kinnistu igakordse

omaniku kasuks juurdepääsuõigusega vastavalt tsiviilasjas nr 2-23-6405 tehtud

kohtulahendile.“ Asendada I.I tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.

6.18. Lugeda käesoleva kohtumääruse lahutamatuks osaks kohtumäärusele lisatud

plaan.

6.19. Jätta rahuldamata C.N-i nõue kohustada Napsiku tee 10 kinnistu omanikku

hoiduma käesolevast kohtumäärusest tuleneva talumiskohustusega kaasneva

hoidumiskohustuse rikkumisest ja võimaldama Napsiku tee 12 omanikul ja

tema loaga isikutel kasutada Napsiku tee 10 kinnistut 56,05 meetri pikkuse ja

3 meetri laiuse Napsiku tee kaudu ööpäevaringselt piiramatu arv kordi

sõiduteena, kõnni- ja/või jalgrattateena.

6.20. Kohustada Napsiku tee 10 omanikku taastama 40 päeva jooksul alates

kohtumääruse jõustumisest juurdepääsutee, mis on märgitud määruse

tervikresolutsiooni p-s 6.2.1 samasse seisundisse nagu see oli enne tee mullaga

katmist ja muru istutamist. Kui Napsiku tee 10 omanik seda ise ei tee, on

Napsiku tee 12 kinnisasja omanikul õigus tee taastada tulenevalt pinnastee

nõuetest.

6.21. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.

2-23-6405

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C.N (avaldaja) esitas 28.04.2023 Harju Maakohtule avalduse, mida täiendas 09.05.2023 ja

26.09.2023, paludes määrata tasuta või maksimaalselt 10 euro eest aastas tähtajatu juurdepääs

avaldaja kinnisasjale aadressil Napsiku tee 12, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald, Harju

maakond (registriosa nr 2152302) (edaspidi avaldaja kinnisasi või Napsiku tee 12 kinnisasi)

üle W. Wle (puudutatud isik I) kuuluva Napsiku tee 10 (registriosa nr 2075802) kinnisasja

(edaspidi puudutatud isiku I kinnisasi või Napsiku tee 10 kinnisasi) jalgsi ja mistahes

liiklusvahendiga ööpäevaringselt ning mõlemasuunaliselt 56,05 meetri pikkuses ja 3 meetri

laiuses. Avaldaja palus kohustada puudutatud isikut I andma nõusolek kinnistusraamatusse

juurdepääsutee kohta märkuse kandmiseks. Avaldaja palus kohustada puudutatud isikut I

hoiduma määrusest tuleneva talumiskohustusega kaasneva hoidumiskohustuse rikkumisest.

Lisaks palus avaldaja kohustada Napsiku tee 10 omanikku taastama mullaga kaetud ja muru

külvamisega likvideeritud Napsiku tee mõistliku aja jooksul samasse seisundisse nagu see oli

enne tee mullaga katmist ja muru istutamist ning kui maaomanik seda ise ei tee, lubada

Napsiku tee taastada Napsiku tee 12 kinnistu omanikul tulenevalt pinnasetee nõuetest.

1.1. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Napsiku tee 12 kinnisasi. Avaldaja kinnisasjale

puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Juurdepääs avaldaja kinnisasjale on faktiliselt

kulgenud alati mööda Napsiku teed, mis läbib viit erinevat kinnistut ja viimasena puudutatud

isikule I kuuluvat kinnisasja. Napsiku tee 10 kinnistu omanik kaevas 25.04.2023

juurdepääsutee enda kinnisasjal üles ja 26.04.2023 olid juurdepääsuteele istutatud põõsad,

mistõttu ei pääsenud avaldaja enam oma kinnisasjale. Avaldaja palvele taastada

juurdepääsutee esialgsesse seisundisse, vastas puudutatud isiku I lapselaps, et alates

25.04.2023 on läbisõit avaldajale võimaldatud Napsiku tee 10 kinnisasja äärest. Puudutatud

isik I on suunanud Napsiku tee 12 kinnisasja omaniku sõitma oma kinnisasjale puudutatud

isiku I aia ja puude vahelt kuni Napsiku tee 12 aiani. Teed, mida mööda oleks võimalik sõita

Napsiku tee 12 kinnisasjani, kus asub Napsiku tee 12 rajatud aed, Napsiku tee 10 kinnisasjal

ei ole. Varem puudutatud isiku I kinnisaja keskelt kulgenud juurdepääsu puhul oli ajalooline

tee juba olemas. Napsiku tee 12 kinnistul asuv maja ja juurdeehitused koos kõigi

kommunikatsioonidega asuvad teisel pool kinnisasja, kuhu viib Napsiku juurdepääsutee, aga

kuhu Napsiku tee 10 omanik enam sõita ei luba. Teised Napsiku tee kinnisasja omanikud,

kelle kinnisasju Napsiku tee läbib, ei ole avaldajale oma kinnisasjale pääsemiseks takistusi

teinud. Avaldaja on andnud nõusoleku naaberkrundi (Lehiku 5) kanalisatsioonikaevu

paigaldamiseks oma kinnisasjale. Sel ajal hõlmas ehitus Napsiku tee ala kasutamist. Kui

avaldaja oleks teadnud, et Napsiku tee 10 kinnistu omanik kavatseb Napsiku tee kasutamise

tulevikus keelata, siis ei oleks ta oma nõusolekut andnud, sest käesoleval ajal on Napsiku tee

12 kinnistu koormatud Lehiku tee 5 kanalisatsioonikaevu tõttu, kuid Napsiku tee 12 kinnistu

omanikul puudub juurdepääsutee oma kinnistule.

2-23-6405

1.2. Napsiku tee 10 omaniku pakutud lahendus uue tee osas ei ole mõistlik, kuna selles kohas

teed rajatud ei ole ning tegemist on 90-kraadise kurviga. Isegi väikese autoga tuleb korduvalt

kurvi võtta, et aia ning Napsiku tee 8 heki vahelt läbi sõita ilma hekki ja aeda kahjustamata.

Nimetatud teed ei ole võimalik kasutada raskemate asjade ja küttepuude toomiseks, sest

90-kraadine kurv seda ei võimalda. Menetluse ajal on puudutatud isik I paigaldanud Napsiku

teele enda kinnisasja ette lukustatud värava. Seoses sellega jäid avaldajal küttepuud varumata.

Diivani väljavahetamiseks oli avaldaja sunnitud diivanit 60 meetrit alates Napsiku tee 8

kinnistust käsitsi transportima oma kinnistuni, kuna kaubaauto ei saanud Napsiku tee 10

pakutud kohast läbi sõita. Avaldaja ema liigub karkudega, mistõttu on niivõrd pika ala

läbimine jalgsi talle võimatu. Avaldajal sisuliselt puudub autoga juurdepääs oma kinnisasjani.

1.3. Teiste kinnistute (Oominõmme tee 8 ja Oominõmme tee 10 või Lehiku tee 3) kaudu ei

pidanud avaldaja juurdepääsu määramist mõistlikuks, kuna ajalooliselt on juurdepääs

kulgenud mööda Napsiku teed.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isik I tõi esile, et avaldaja ei soovi

sõita piki oma krundi äärt enda kinnistule, vaid tahab sõita puudutatud isiku I kinnistu

keskpaigast. Napsiku tee kulgeb Napsiku tee 10 kinnisasja keskelt ja puudutatud isiku I

omand jaguneb seetõttu kaheks osaks, mille tulemusel ei saa ta kasutada oma kinnistut täies

mahus. Tee eraldab põhimaja ja majandusehitisi, mis tekitab ebamugavusi ja nõuab pidevat

tähelepanu omaniku ning külalisete poolt majast väljudes, kuna mööda teed sõidavad erinevad

sõidukid Napsiku tee 12 kinnistu juurde. Uus juurdepääsutee on vaid 35 meetrit ning tagatud

on ka suure autoga läbisõit. Avaldajal on vaba läbisõit enda krundile ja puudutatud isik I on

nõus läbisõiduga. Avaldaja elab kinnistul aastaringselt ja kasutab teed ainuisikuliselt, mistõttu

tee hooldamine on avaldaja kohustus. Puudutatud isiku I hinnangul võiks Napsiku tee 12

ligipääsu kaaluda ka läbi Oominõmme tee 10 kinnistu, kuna sellel juhul servituudi seadmine

on mõistlik ja seotud ainult ühe kinnistuga ning antud variant vastab avaldaja huvile täies

ulatuses. Samuti võiks rajada uue juurdepääsutee Lehiku tee 3 kinnistu kaudu. Murutee

hooldamine ja hoolduskulude kandmine on avaldaja kohustused täies ulatuses. Teekate võiks

jääda murukate.

3. D.E (puudutatud isik II), kes on Napsiku tee 8 kinnisasja ühisomanik, märkis, et Napsiku

tee 8, 10, 12 ja teised selle piirkonna krundid on aiakrundid. Kruntide paigutus on kavandatud

nii, et autode parkimiskohad ei asuks puuvilja- ja marjapuude, kasvuhoonete, samuti

terrasside ja puhkealade läheduses. Kruntide rajamise ajal ei öelnud ükski naaber, et nad

tahaksid varsti oma autosid puudutatud isiku II aia või köögiviljaaia lähedale parkida. Kaardilt

on näha, kuidas Napsiku tee on rajatud ning majad, aiad ja muud hooned olid planeeritud tee

asukoha järgi. Olukorras, kus Napsiku omanik on otsustanud teed ümber tõsta, on Napsiku tee

12 omanik sunnitud parkima oma autod puudutatud isiku II aia ja terrassi kõrvale. Samuti

kavandatava parkla asukohal Napsiku tee 12 omanikul on 6 marjapõõsast ja õunaaed. Napsiku

tee 12 kinnisasja omanik peab tegema suuri kulusid ja jõupingutusi, et kogu krunt ümber

korraldada ning ümber kujundada. Tee ümberpaigutamist ei tohiks teostada.

4. R.R (puudutatud isik IV) on Oominõmme tee 10 omanik ja ei nõustunud, et juurdepääs

määrataks üle tema kinnisasja. Seni on juurdepääs avaldaja kinnisasjale olnud Napsiku tee

kaudu ning nii peaks see ka jääma.

5. Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu, puudutatud isik V) kinnitas, et Napsiku tee 12

kinnisasjale puudub avalikult teelt ligipääs. Senine ligipääsutee kulges Napsiku tee 10

2-23-6405

kinnistu keskelt ja poolitas sellega sisuliselt kinnistu kaheks. Servituuti seatud ei ole. Kuivõrd

tegemist on erakinnistutega, ei võtnud vald seisukohta ligipääsutee asukoha määramises.

Kuna Napsiku teed kasutavad ainult ümbritsevate kinnistute kasutajad, tee kulgeb sisuliselt

läbi kinnistute hoovialade, siis ei ole otstarbekas seda avalikuks teeks määrata. Sellist taotlust

ei ole ka vallale esitatud. Napsiku tee 12 ligipääsu on võimalik kaaluda ka läbi Oominõmme

tee 8 või Oominõmme tee 10 kinnistu. Asjaolu, et vald ei lahendanud seda Oomimõmme tee

kinnistute detailplaneeringute käigus, ei takista praegu määramast ligipääsu nende kinnistute

kaudu ja need tuleb ligipääsu määramise kaalumisel võimaliku variandina arvesse võtta.

6. O.L (puudutatud isik VI) on Lehiku tee 3 kinnistu omanik ning ei nõustunud

juurdepääsutee rajamisega läbi tema kinnistu. Teadaolevalt on avaldajal kõik võimalused oma

kinnistule pääsemiseks olemas, mistõttu tema soov juurdepääsutee rajamiseks läbi Lehiku tee

3 ja selle omaniku kaasamine menetlusse kui puudutatud isik on meelevaldne ja arusaamatu.

Avaldaja on lähtunud vaid oma huvidest. Menetluskulud palus puudutatud isik VI jätta

avaldaja kanda.

7. M.N (puudutatud isik VII) on Lehiku 5 kinnistu omanik ja kasutab oma krundile

juurdepääsuks Lehiku teed, mis läbib nelja omaniku territooriumi ja läheb edasi ka läbi

Lehiku 5 krundi kuni Lehiku tee 7 krundini. Puudutatud isik VII toetab Napsiku tee 12

omaniku taotlust taastada olemasolev ajalooline sõidutee tema kinnistuni.

8. I.I (puudutatud isik VIII) on Napsiku tee 2 kinnisasja omanik ja ei nõustu avaldaja

taotlusega Harku Vallavalitsusele reaalservituutide seadmiseks. Põhjuseks on katastriüksusel

„A-l avalik kasutus“ kitsenduse olemasolu ning läbipääsu tagamine läbi enda kinnistu. Ühtlasi

ei soovi määrata läbipääsutasu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus rahuldas 30.09.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja avalduse

osaliselt ja määras, et Napsiku tee 12 kinnisasja igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku

saanud isikutel on tähtajatu ööpäevaringne jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega juurdepääs

avalikult kasutatavale Puraviku teele üle Napsiku tee 2, 4, 6, 8 ja 10 kinnisasjade juurdepääsu

pikkusega vastavalt 30,34 meetrit, 29,15 meetrit, 26,22 meetrit, 17,92 meetrit ja 39,67 meetrit

ning igal nimetatud kinnisasjal laiusega 3 meetrit. Asukoht on märgitud määruse lisaks oleval

plaanil punase joonega. Maakohus määras iga koormatud kinnisasja igakordsele omanikule

juurdepääsutasu, mis tuleb tasuda Napsiku tee 12 kinnistu igakordselt omanikul iga aasta 1.

juuliks. Maakohus määras, kellel ja millises proportsioonis lasub juurdepääsutee hooldamise

kohustus. Lisaks kohustas maakohus Napsiku tee 2, 4, 6, 8 ja 10 omanikke andma

tahteavaldus juurdepääsu kohta märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse ja asendas

tahteavaldused määrusega. Rahuldamata jäi avaldaja nõue kohustada puudutatud isikut I

hoiduma talumiskohustusega kaasneva hoidumiskohustuse rikkumisest, samuti nõue

kohustada puudutatud isikut I taastama Napsiku tee või lubada seda teha avaldajal.

Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.

9.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et avaldaja on Napsiku tee 12

kinnisasja omanik. Maakohus tuvastas, et avaldaja omandisse kuuluvale kinnisasjale puudub

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.

9.2. Avaldaja taotles juurdepääsu avalikult kasutatavale Puraviku teele läbi Napsiku tee 2, 4,

6, 8, ja 10 kinnistu (alternatiiv I). Täiendavalt oleks käesolevas asjas võimalik kaaluda

juurdepääsutee määramist Lehiku tee kaudu Vöödiku teele (alternatiiv II) ja Oominõmme

2-23-6405

teele (alternatiiv III). Kohus ei ole hagita menetluses seotud avaldaja taotletud juurdepääsuga,

vaid võib määrata juurdepääsu ka mujalt, olemata seejuures seotud menetlusosaliste

seisukohtadega.

9.3. Maakohus asus seisukohale, et juurdepääsutee tuleb määrata esimese alternatiivi kohaselt

(vt määrusele lisatud kaadirakenduse väljavõte). Juurdepääsutee asukoht tuleb määrata mööda

olemasolevat autorada (-teed). Maakohus võttis arvesse, et nimetatud kinnistule

juurdepääsutee määramine eelnimetatud viisil küll riivab Napsiku tee 2, 4, 6, 8, ja 10

kinnistute omanike huve, kuid nimetatud asukohas on juurdepääs kõiki võimalusi kõrvutades

optimaalseim valik. Nimelt on seal valdavas osas liiklemist võimaldav tee juba praegu

olemas. Avaldaja omandis olevale kinnistule on mööda viidatud Napsiku teed pääsenud juba

pikemat aega, mis tähendab, et tegemist on käesoleval hetkel juba olemasoleva tavaga.

Vaatlusel tuvastas kohus, et juurdepääsutee asukoht on sõidukitega kasutamiseks sobilik.

Napsiku tee 10 kinnistu osas märkis maakohus, et juurdepääs avaldaja kinnistule toimub

edaspidiselt Napsiku tee 10 ja 8 kinnistute piiriga paralleelselt. Nimetatud asukohta

juurdepääsu määramine koormab Napsiku tee 10 kinnistu omanikku kõige vähem ning

arvestab vajalikul määral ka avaldaja huviga. Varasem Napsiku tee 10 kinnistul paiknenud

juurdepääsu asukoht on liialt riivav, kuna asub kinnistu keskpaigas ja poolitab selle

ebamõistlikult, kulgedes vahetult mööda ka eluhoone ja kõrvalhoone lähendusest. Maakohus

möönis, et viidatud (tänaseks likvideeritud) varianti on küll tava kohaselt pikemat aega

kasutatud, kuid käesoleval juhul ei kaalu ebamõistlikult riivava tava jätkamine üles Napsiku

tee 10 kinnistu omaniku huve ja õigusi oma omandit võimalikult suures ulatuses piiranguteta

teostada. Võimalik ei ole juurdepääsu teed Napsiku tee 10 elamust ka eemale liigutada, kuna

kinnistul paikneb oja. Tuleb rõhutada, et käesoleval juhul ei takista puudutatud isik I avaldajal

kinnistule pääsemast, vaid lubab seda teostada viisil, mis on talle võimalikult väheriivav –

seda ei saa puudutatud isikule ette heita. Puudutatud isikute kinnistud koormatakse avaldaja

huvides – ainuüksi koormamine kui selline on juba piisavalt suur omandikitsendus. On ilmne,

et uue juurdepääsu asukoht ei pruugi avaldajale olla kõige mugavam, kuid avaldaja huvi

omada kinnistule mugavat juurdepääsu ei kaalu käesoleval juhul üles puudutatud isiku I huvi

teostada oma omandit võimalikult suures ulatuses. Napsiku tee 10 kinnistul paikneva uue

tee/raja võimalikuks täitmiseks või tugevdamiseks kasutamiseks ei pea avaldaja tegema

olulisi kulutusi.

9.4. Asjakohatu on avaldaja viide olemasolevale torustikule ja sellest tulenevale riivele –

võrreldes juurdepääsuservituudiga on tegemist olemuselt täiesti erinevate koormistega. Liiati

on puudutatud isik I nõus sellega, et tema kinnisasja koormavad kitsendused asuvad

erinevates asukohtades, mis tähendab, et kokkuvõttes on nendest tulenev mõju mõnevõrra

suurem kui siis, kui need asuks samas asukohas.

9.5. Võttes arvesse, et avaldaja soovib juurdepääsuteed kasutada ka sõidukitega, tuleb kohtu

hinnangul juurdepääsutee laiuseks määrata 3 m.

9.6. Koormatud kinnisasja omanikul on asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg-s 1 sätestatust

lähtudes õigus saada hüvitist maamaksu, juurdepääsutee korrashoiu kulude ning

omandiõiguse riive eest, mis peab vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale

kasutuseelisele. Juhul aga, kui juurdepääsutee määramise tõttu juurdepääsuteega koormatava

kinnisasja kui terviku väärtus väheneb (koormatava kinnisasja väärtuse vähenemine ehk

koormatiste vaba ja koormatud kinnisasja väärtuste vahe), tuleb kohtul koormatava kinnisasja

väärtuse vähenemist juurdepääsutasu suuruse määramisel arvesse võtta. Puudutatud isikud ei

tõendanud omandiõiguse riivega, hoolduskuludega ega kinnisasja väärtuse vähenemisega

seotud tasunõuete suurust nõuetekohaselt, samuti ei tõendanud puudutatud isikud

2-23-6405

maamaksuga seotud nõuet, v.a puudutatud isik I. Samas ei saa nõuet kitsendust taluma

kohustamiseks rahuldada ilma selle eest hüvitist määramata (v.a juhul, kui kitsendust taluma

kohustatud kinnisasja omanik avaldab kohtule, et ta talumiskohustuse vastu hüvitist ei soovi).

Maakohus leidis, et käesoleval juhul tuleb juurdepääsutasu määrata maa hindamise seaduse

(MHS) § 81 esimese lause kohaselt, st kasutustasu on 3% maa turuväärtusest või

maksustamishinnast, kui viimane vastab turuväärtusele. Maakohus tuvastas koormatud

kinnisasjade väärtused ning määras kasutustasu suurused vastavalt ruutmeetrihinna,

juurdepääsutee pindala ja 3% korrutisele, arvestades sealjuures teed kasutavate isikute arvu

igal kinnisasjal. Puudutatud isikule I makstavale juurdepääsutasule lisandub ka hüvitis

maamaksu eest. Avaldaja kinnistu igakordsel omanikul tuleb iga-aastane hüvitis tasuda alates

kohtulahendi jõustumisest Napsiku tee 2, 4, 6, 8, ja 10 kinnistute igakordsetele omanikele

hiljemalt 1. juuliks.

9.7. Juurdepääsuõigus sisaldab eelduslikult õigust kasutada teed jalgsi liikumiseks, autoga

juurdepääs ei pea olema igal juhul tagatud, kuid elamiseks kasutatava kinnisasja puhul peab

vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema. Antud juhul asuvad avaldaja kinnistul

eluruumid. Selleks, et tagada kinnistu sihtotstarbeline kasutamine, tuleb avaldajale juurdepääs

määrata nii jalgsi kui ka igat liiki sõidukitega. Põhjendatud ei ole täiendavalt reguleerida

juurdepääsu kasutamise tingimusi, sh mitme ja milliste sõidukitega avaldaja juurdepääsuteed

kasutada tohib, kuna juurdepääs on tarvilik avaldaja kinnistu otstarbeliseks kasutamiseks.

Samuti märkis maakohus, et kuivõrd puuduvad mõjuvad põhjused avaldajale juurdepääsu

ajaliseks piiramiseks, peab juurdepääs olema tagatud igal ajal.

9.8. Napsiku tee 10 kinnistut puudutavas osas jääb juurdepääsutee hooldamise kohustus

avaldaja kanda, kuna seda kasutatakse ainult tema huvides. Ülejäänud koormatavate

kinnistute osas on hoolduskohustus ühine kinnistut kasutavate isikutega.

9.9. Juurdepääsuõigus tuleb kanda kinnisturaamatusse märkusena, mistõttu kohustas

maakohus koormatud kinnisasjade omanikke andma kinnistusraamatusse kande tegemiseks

tahteavaldused ja asendas need kohtumäärusega.

9.10. Seoses avaldaja nõudega kohustada puudutatud isikut I hoiduma talumiskohutusega

kaasneva hoidumiskohutuse rikkumisega märkis maakohus, et kohtumäärusest tuleneva

talumiskohustuse järgimine on puudutatud isikule igal juhul kohustuslik. Talumiskohustuse

rikkumisest hoidumise nõude rahuldamine eeldab, et käesolevast määrusest tulenevat

talumiskohustust oleks puudutatud isik rikkunud. Eeltoodu aga ei ole võimalik, kuna

talumiskohustus saabki tuleneda alles käesoleva määruse jõustumisest alates, mitte enne seda.

9.11. Kuivõrd maakohus määras juurdepääsu Napsiku tee 10 kinnisasjal teisest asukohast kui

seda taotles avaldaja, jäi rahuldamata avaldaja nõue kohustada puudutatud isikut I taastama

vana tee või lubada seda teha avaldajal.

9.12. Kuna menetlus toimus avaldaja huvides, jättis maakohus menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.

Määruskaebus

10. Avaldaja esitas määruskaebuse (täiendatud 26.01.2026), milles palub tühistada

vaidlustatud määrus osas, milles kohus jättis rahuldamata avaldaja nõude kohustada Napsiku

tee 10 kinnisasja omanikku võimaldama Napsiku tee 12 kinnisasja omanikul ja tema loaga

isikutel kasutada Napsiku tee 10 kinnisasja 56,05 m pikkuse ja 3 meetri laiuse Napsiku tee

2-23-6405

kaudu ööpäevaringselt piiramatu arv kordi sõiduteena, kõnni- ja/või jalgrattateena, avaldaja

nõude kohustada Napsiku tee 10 kinnisasja omanikku taastama mullaga kaetud ja muru

külvamisega likvideeritud Napsiku tee mõistliku aja jooksul samasse seisundisse nagu see oli

enne tee mullaga katmist ja muru istutamist ning kui maaomanik seda ise ei tee, lubada

Napsiku tee taastada Napsiku tee 12 kinnisasja omanikul tulenevalt pinnasetee nõuetest,

samuti osas milles maakohus rahuldas nõude Napsiku tee 10 kinnisasja kaudu, juurdepääsu

pikkus 39,67 meetrit, laius 3 meetrit, ning tähistas selle ligikaudse asukoha määruse lisaks nr

1 oleval plaanil tähistatud punase joonega. Tühistatud osas palub avaldaja teha uus määrus,

millega avaldus rahuldada, alternatiivselt määrata juurdepääs kinnisasjale Napsiku tee 10

pikkusega 39,67 meetrit ning juurdepääsu alguses määrata 90-kraadise pöörde teostamiseks

manööverdamisala laiusega vähemalt 6 meetrit ja pikkusega vähemalt 10 meetrit. Alates

manööverdamisalast määrata juurdepääsuala laiusega vähemalt 4 meetrit Napsiku tee 10

kinnistul asuvate elupuude ja vasakpoolse aia vahelt kuni Napsiku tee 12 kinnistuni.

Alternatiivselt palub avaldaja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud

palub avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda.

10.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud nii materiaal- kui menetlusõiguse

norme, on jätnud avaldaja esitatud seisukohad ja tõendid arvestamata ning ei ole arvestamata

jätmist põhjendanud.

10.2. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2.4.1 ei ole täidetav. Kuigi määruse kohaselt on

avaldajal õigus kasutada Napsiku tee 10 kinnisasja juurdepääsuks igat liiki

transpordivahenditega, ei ole see tegelikkuses võimalik. Järsu 90-kraadise pöörderaadiuse

tõttu ei ole suurema autoga juurdepääsu kasutamine võimalik. Suuremad sõidukid ning

sealjuures kiirabi ja Päästeameti autod sealt Napsiku tee 12 kinnisasjani ei pääse. Ühtlasi on

seetõttu välistatud Napsiku tee 12 kinnisasja varustamine küttepuude ja ehitusmaterjalidega,

mis vajavad suuremamõõtmelist transpordivahendit.

10.3. Kuigi maakohus on põhjendanud, et valdavas osas on liiklemist võimaldav tee juba

praegu olemas, on maakohus määranud Napsiku tee 10 kinnisasjal juurdepääsu kohast, kus ei

ole teed olemas, vaid see tuleks rajada. Asjaolu, et Napsiku tee 10 omanik sulges läbi oma

kinnistu läbiva Napsiku tee osa ja käesoleva kohtuvaidluse ajal lasi teede registrist oma

kinnisasjal asuva Napsiku tee kustutada, ei tähenda, et Napsiku teed ei ole.

10.4. Maakohus on lähtunud Napsiku tee 10 kinnisasja omaniku huvidest oma põhjendustes,

kuid Napsiku tee 12 ja teiste puudutatud isikute s.o Napsiku tee kinnisasjade omanike

seisukohad on jäetud arvestamata. Maakohus ei ole arvestanud, et uue juurdepääsuga Napsiku

tee 10 kinnisasjalt on juurdepääs määratud vahetult Napsiku tee 8 kinnisasja maja kõrvalt,

kust varem ei ole juurdepääsu kasutatud. Resolutsiooni p-s 2.1 määratud juurdepääsu ei ole

kunagi kasutatud teena, st tegemist ei olnud väljakujunenud tavaga. Antud juurdepääsu puhul

on avaldaja sunnitud oma kinnistult hävitama sinna rajatud haljastuse s.o puud ja põõsad,

mille hinnanguline maksumus on 2650 eurot. Lisaks tuleks hävitada roheala kogupindalaga

ligikaudu 136 m² (laius ca 8 m ja pikkus ca 17 m) ning rajada sellele sõidukite parkimisala

(aluspõhi, katend, drenaaž). Sellise parkimisala rajamise hinnanguline maksumus on 6500–

7500 eurot.

10.5. Maakohus on põhjendamatult pidanud Napsiku tee 10 kinnisasja omaniku õigusi

kaalukamateks avaldaja õigustest. Arusaamatu on, mille põhjal maakohus leidis, et Napsiku

tee 10 kinnistul paikneva uue tee/raja võimalikuks täitmiseks või tugevdamiseks kasutamiseks

ei pea avaldaja tegema olulisi kulutusi. Avaldaja toob esile, et tegemist on Napsiku tee 10

endise hoovialaga, kus kasvasid puud, mis juuriti välja ja seda ala tuleks sõidukitega

2-23-6405

kasutamiseks tugevdada ning täita. Kui Napsiku tee taastamine ei vajaks olulisi kulusid, kuna

seda on ca 50 aastat teena kasutatud, siis uue juurdepääsu kohandamine vajab siiski olulisi

kulutusi teeks kohandamisel.

10.6. Kanalisatsioonitrassi ehitamisel Napsiku tee alla andsid kõik Napsiku tee kinnisasjade

omanikud selleks oma kooskõlastuse ja muuhulgas ka Napsiku tee 10 omanik.

Kanalisatsioonitrass rajati paralleelselt ojaga, mis poolitab kõiki Napsiku tee kinnistud ja

sealjuures ajalooliselt välja kujunenud Napsiku tee alla. Ehitatud kanalisatsioonitrass läbib oja

kõrvalt ka Napsiku tee 12 kinnistut ja Napsiku tee 12 kinnistul on kaks kanalisatsioonikaevu

ehk ka avaldajal on koormis seoses kanalisatsioonitrassiga. Kui avaldaja oleks teadnud, et

Napsiku tee 10 omanik sulgeb Napsiku tee, mille all on kanalisatsioonitrass, siis ei oleks

avaldaja oma nõusolekut kanalisatsioonitrassi rajamiseks sellisel kujul andnud ja oleks saanud

arvestada ka Napsiku tee 12 huve. Seega on avaldajal juba seoses kanalisatsioonitrassiga

koormis kinnisasja keskel, mida ta seoses uue juurdepääsuga Napsiku tee 10 kinnisasjal, täita

ei saa, kuna 90 kraadine pöörderaadius Napsiku teelt läbi Napsiku tee 10 kinnisasja ei

võimalda igat liiki sõidukitega juurdepääsu kasutada. Lisaks peaks avaldaja hävitama ka teisel

pool kinnisasja uue juurdepääsu juures olevad puud ja põõsad, et saaks oma kinnisasjale sõita.

10.7. Maakohus on määruse tegemisel ja Napsiku tee 10 kinnistu kaudu uue juurdepääsu

määramisel lähtunud vaid vaatluse protokollist ja jätnud kõik esitatud tõendid arvestamata

ning tõendite arvestamata jätmist ei ole põhjendatud. Peale vaatlust on olukord Napsiku tee 10

kinnisasjal muutunud, kuivõrd sinna on rajatud võrkaed, mis kitsendab teed. Napsiku tee 10

omanik kasutab kinnistut ainult suvekuudel, aga Napsiku tee 12 omanik elab oma kinnistul

aastaringselt ning seetõttu on talle juurdepääsu kasutamine oluline ka talvel lumekoristuse

perioodil. Avaldaja huvi ei ole omada kinnistule mugavat juurdepääsu nagu määruses on

märgitud, vaid avaldaja soov on tagada kinnistule juurdepääs, mis oleks ka täidetav.

10.8. Menetluskulud tuleks jätta puudutatud isiku I kanda. Äärmiselt ebaõiglane on jätta

menetluskulud avaldaja kanda olukorras, kus kohtuvaidluse põhjustas Harku Vallavalitsuse

tegevusetus ja Napsiku tee 10 kinnistu omaniku tegevus seoses avalikuks kasutamiseks

määratud Napsiku tee osalise sulgemisega.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

11. Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) vaidleb määruskaebusele vastu.

12. Puudutatud isik I vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

14. Ringkonnakohus tegi avaldajale ja puudutatud isikule I 16.12.2025 määruses ettepaneku

esitada seisukohad ja tõendid seoses maakohtu määratud juurdepääsuteel manööverdamisega,

samuti avaldaja kinnisasjalt haljastuse eemaldamise või ümber planeerimisega seotud

kulutustega.

15. Avaldaja ja puudutatud isik I esitasid täiendavad seisukohad ja tõendid 26.01.2026 ning

30.01.2026.

2-23-6405

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus §-ga

659) alusel vaidlustatud osas tühistada ja teha uus määrus, millega muuta juurdepääsu

asukohta ja pikkust Napsiku tee 10 kinnisasjal, samuti Napsiku tee 10 kinnisasja omanikule

makstavat juurdepääsutasu ning menetluskulude jaotust. Lisaks tuleb rahuldada avaldaja

avaldus osas, milles paluti kohustada puudutatud isikut I taastama Napsiku tee endisesse

seisundisse või lubada seda teha avaldajal. Määruskaebus rahuldatakse.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni

juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

17. Esmalt lahendab ringkonnakohus seni lahendamata taotlused. Avaldaja esitas uued

tõendid koos määruskaebusega ja 03.10.2025 ning 26.01.2026 seisukohtadega. Puudutatud

isik I esitas uued tõendid 01.11.2024, 26.01.2026 (vana olukorra fotod) ja 30.01.2026 (vana

olukorra fotod, videod uuest juurdepääsuteest). Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik I

esitas 26.01.2026 ja 30.01.2026 korduvalt kaks fotot endisest olukorrast (dtl 726–727 ja 732–

733). Kuivõrd puudub vajadus samade fotode topelt toimikusse võtmiseks, keeldub

ringkonnakohus vastu võtmast 30.01.2026 seisukohaga esitatud fotosid. Ülejäänud tõendid

seonduvad Napsiku tee 10 kinnisasjal juurdepääsu määramisega, mistõttu on need

asjakohased TsMS § 238 lg 1 tähenduses ja tuleb § 662 lg 3 järgi võtta asja materjalide

juurde.

18. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja

vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus määras juurdepääsutee asukoha Napsiku

tee 10 kinnisasjal ja jättis rahuldamata avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut I taastama

Napsiku tee endisesse seisundisse või lubada seda teha avaldajal, lisaks vaidlustab avaldaja

menetluskulude jaotust. Juhul kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks maakohtu määratud

juurdepääsu asukohta puudutatud isiku I kinnisasjal muuta, palub avaldaja muuta Napsiku tee

10 kinnisasjal määratud juurdepääsutee laiust ja näha ette manööverdamisala. Ülejäänud osas,

sh Napsiku tee 2, 4, 6 ja 8 kinnisasjadelt juurdepääsu määramise ning sellega seotud tasu osas

ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Samuti ei ole vaidlustatud maakohtu määrust selles

osas, et juurdepääs määrati üle Napsiku tee 10 kinnisasja – vaidlustatud on ainult

juurdepääsutee asukoht ja tingimused Napsiku tee 10 kinnisasja piires. Järelikult kontrollib

ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas, s.o kas maakohus on

diskretsioonipiire rikkumata määranud Napsiku tee 10 kinnisasjal juurdepääsutee asukoha ja

muud vaidlustatud tingimused (eelkõige juurdepääsu pikkus, laius, pöörderaadius)

õiguspäraselt.

19. Vaidlustatud määrusega lahendas maakohus avaldaja avalduse tema kinnisasjalt avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks juurdepääsu taotleja kinnisasjalt

avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus

ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja,

mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt

nt Rütm 04.03.2020, 2-17-12857, p 15).

20. Määruskaebemenetluses vaidlevad avaldaja ja puudutatud isik I endiselt selle üle, kas

juurdepääs peaks Napsiku tee 10 kinnisasjal olema määratud mööda ajaloolist Napsiku teed

2-23-6405

või on puudutatud isikule I piisav juurdepääs tagatud ka nn uut teed pidi Napsiku tee 10

kinnisasjal, mis piirneb Napsiku tee 8 kinnisasjaga (milliselt määras juurdepääsu maakohus).

21. Maakohus märkis vaidlustatud määruses, et olemasoleva tava järgi on juurdepääsutee

Napsiku tee 12 kinnisasjani kulgenud Napsiku tee 10 kinnisasja keskpaigast. Menetlusosaliste

vahel puudub ka vaidlus, et ajalooliselt kulges tee avaldaja kinnisasjani vastavalt avalduse

lisas 12 halli joonega märgitule (dtl 34). Avaldaja väitel oli selliselt juurdepääs tema

kinnisasjale tagatud ca 50 aastat. Varasemalt eksisteerinud Napsiku tee 10 kinnisasja

talumiskohustust kinnitab ka Harku Vallavalitsuse esitatud maaüksuse plaan, kus

katastriüksusele on märgitud Napsiku tee asukohta kitsendus „A-1 avalik kastutus“ (dtl 22).

Harku Vallavalitsuse 01.11.2017 seisukoha kohaselt peavad kõik endised ning ka uued

aiandusühistu Mets territooriumil paiknevate kinnistute omanikud arvestama asjaoluga, et

katastriüksusi läbib avalikus kasutuses olev tee ning tuleb tagada juurdepääs ka Napsiku tee

12 kinnistule (dtl 18). Kuigi käesoleval hetkel ei ole Napsiku tee puhul tegemist avalikult

kasutava teega, kinnitab eelnev tavana kasutatava tee olemasolu ning ühtlasi seda, et Napsiku

tee kinnisasjade omanikud pidid mõistlikult arvestama, et neil tuleb tagada juurdepääs ka

naaberkinnisasjadele, kuhu seni tee viinud on. Eeltoodust tulenevalt on nii avaldaja kui ka

puudutatud isik I enda kinnistute planeerimisel, sh hoonete paiknemise ja haljastuse

istutamise üle otsustamisel lähtunud seni faktiliselt olemas olnud juurdepääsuteest.

Maakatastri plaanilt nähtuvalt paiknevad kõik Napsiku tee 10 hooned endise Napsiku tee

ääres (dtl 16) ning Napsiku tee 12 hooned asuvad endise Napsiku tee lõpus (dtl 13).

22. Enne kohtumenetluse algust kaevas puudutatud isik I olemasoleva Napsiku tee enda

kinnisasjal üles (dtl 27–28) ja istutas avaldaja kinnisasja ette elupuud (dtl 28). Menetluse ajal

pani puudutatud isik I vana tee kohale kiige (dtl 270) ning takistas ligipääsu endisele

juurdepääsuteele võrkaia ja lukustatud väravaga (dtl 351–352). Puudutatud isik I suunas

avaldaja teisest kohast Napsiku tee 12 kinnisasjale pääsema. Maakohus määras juurdepääsu

sellest kohast, kuhu puudutatud isik I avaldaja suunas (vaidlustatud määruse lisa (dtl 555)).

23. Avaldaja ei pea maakohtu määratud juurdepääsu Napsiku tee 10 kinnisasjal piisavaks, et

pääseda enda kinnisasjale maakohtu määratud tingimustel. Avaldaja toob määruskaebuses

esile, et kohtumenetluse ajal nn uue juurepääsutee küljele puudutatud isiku I rajatud aia tõttu

on välistatud avaldaja võimalus kasutada juurdepääsuteed igat liiki sõidukitega, nagu määras

maakohus oma määruse resolutsioonis. Avaldaja on esitanud nii maakohtu menetluses kui ka

ringkonnakohtule tõendid, näitamaks, et sõiduautost suurema sõidukiga ei ole võimalik

Napsiku tee 8 ja Napsiku tee 10 kinnisasjade vahele jäävast 90-kraadisest kurvist maakohtu

määratud juurdepääsuteele pääseda (dt 351–355, 619–622, 634–640). Samuti peab avaldaja

ebapiisavaks seda, et juurdepääs määrati 39,67 meetri pikkuselt tema krundi piirini. Maakohtu

määratud juurdepääsu tõttu peaks avaldaja oma kinnisasjale sisenema kinnisasja loodenurgast

(uus sissepääs). Kusjuures selleks, et jõuda avaldaja kinnisasja põhjapiiri keskel asuva

sissepääsuni (kus paiknevad avaldaja hooned ja kommunikatsioonid), mida avaldaja on

ajalooliselt Napsiku teed mööda sõites kasutanud (senine sissepääs), on avaldaja väitel ta

sunnitud oma kinnistult hävitama sinna rajatud haljastuse, s.o puud ja põõsad, mille tõttu

peaks avaldaja tegema täiendavaid kulutusi. Avaldaja sõnul vajab ta juurdepääsu senisesse

sissepääsu muuhulgas seetõttu, et seal paikneb Napsiku tee 12 naaberkinnisasja Lehiku tee 5

kanalisatsioonikaev. Seetõttu soovib avaldaja, et juurdepääs oleks määratud vastavalt

avalduses märgitule, s.o ajalooliselt Napsiku teelt.

24. AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult

teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava

kinnisasja omaniku huve, ning vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb

2-23-6405

lahendada poolte huvide kaalumise teel (vt RKTKm 01.06.2022, 2-19-20416, p 13 ja selles

viidatud lahendid). Huvide kaalumisel tuleb arvestada ka väljakujunenud tavaga (RKTKo

12.04.2004, 3-2-1-45-04, p 16). Kaalumine on aga kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab

kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt

RKTKm 18.12.2025, 2-21-18029, p 19 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus praegusel juhul diskretsiooni piire ületanud.

24.1. Kolleegium leiab, et maakohus on Napsiku tee 10 kinnisasjal juurdepääsu asukoha

määramisel jätnud tähelepanuta ja analüüsimata avaldaja väited ning tõendid selle kohta, et

avaldaja vajab juurdepääsu senise sissepääsuni, kuna seal paikneb lisaks tema enda hoonetele

ja kommunikatsioonidele ka naaberkinnisasja kanalisatsioonikaev, millele juurdepääsu peab

avaldaja tagama. Lisaks on jäänud käsitlemata avaldaja väited ja tõendid selle kohta, et nn uue

juurdepääsu määramisel ei ole pöörderaadius igat liiki sõidukiga ligipääsemiseks praegusel

kujul piisav ning avaldaja peab tegema kulutusi, et jõuda senise sissepääsuni.

24.2. Maakohus määras juurdepääsu Napsiku tee 12 kinnisasjale üle Napsiku tee 10 kinnisasja

puudutatud isiku I soovitud kohast, mis ei ole ajalooline juurdepääsutee. Kuigi kohtul on

kaalutlusõigus, kas määrata juurdepääs tavana väljakujunenud asukohast või määrata see

isikute huve arvestades mõnest muust kohast, ei ole kolleegiumi arvates praegusel juhul

mõistlik ega põhjendatud maakohtu määratud juurdepääsu asukoht Napsiku tee 10 kinnisasjal.

Maakohtu määratud juurdepääs kulgeb mööda Napsiku tee 10 ja Napsiku tee 8 kinnisasjade

piiri kuni Napsiku tee 12 kinnisasja loodenurgani. Avaldaja on ringkonnakohtu päringule

vastuseks selgitanud, et enda kinnisasja senise sissepääsuni juurdepääsemiseks, kus asuvad

tema hooned ja kommunikatsioonid, peab avaldaja likvideerima 12 puud ja põõsast

hinnangulise väärtusega kokku 2650 eurot, lammutama kasvuhoone ning hävitama ligi 136 m²

roheala, et sinna planeerida ümber avaldaja parkimisvõimalus, millega kaasnevad kulud

suurusjärgus 6500–7500 eurot (dtl 704). Ühtlasi asub senise sissepääsu juures avaldaja

naaberkinnisasja Lehiku tee 5 kanalisatsioonikaev (dtl 228), mistõttu on põhjendatud avaldaja

väide, et juurdepääs senise sissepääsu juurde ei ole tingitud pelgalt avaldaja mugavusest, vaid

on vajalik mh servituudist tulenevate kohustuste täitmiseks (19.09.2023 istungi protokolli

ajamärk 00:18:00 dtl 261; dtl 494). Maakohus on jätnud vaidlustatud määruses hindamata

avaldaja väited ja tõendid naabri kanalisatsioonikaevu paiknemise kohta tema kinnisasjal ja

sellest tulenevate kohustuste täitmise vajaduse. Maakohus ei ole ühtlasi diskretsiooniõigust

teostades põhjendanud, miks puudutatud isiku I huvid kaaluvad üles avaldaja huvid,

arvestades kulutusi, mida avaldaja peab tegema oma hoonetele ja kommunikatsioonidele

juurdepääsu tagamiseks. Õigemini ei olnud maakohus välja selgitanud, kas ja millised kulud

avaldajale sellega seoses kaasnevad. Riigikohus on asunud seisukohale, et AÕS §-st 156 ei

tulene, et juurdepääs tuleks tagada vaid avaldaja kinnisasja piirini, vaid vajalik võib olla

juurdepääs hooneteni. Kinnisasja omanike huve kaaludes tuleb arvestada sellega, kui omanik

peab rajama uue tee oma kinnisasjale, et juurdepääsu otstarbekohaselt kasutada (RKTKm

13.02.2019, 2-14-23161, p 17.2). Maakohtu määrusest puuduvad põhjendused selle kohta,

kuidas on tagatud avaldajale juurdepääs enda kinnisasjale igat liiki sõidukiga, kui avaldaja

esimeses kohtuastmes esitatud tõendite kohaselt ei ole see 90-kraadise kurvi tõttu võimalik

(avaldaja 30.11.2023 seisukoht ja lisatud tõendid). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu

määratud juurdepääs võrdväärne selle juurdepääsuga, mis avaldajal oli ajalooliselt.

24.3. Ringkonnakohtu arvates on naabrite huve kaaludes põhjendatud taastada endine

olukord, kus juurdepääs avaldaja kinnisasjale kulges mööda Napsiku teed (tänaseks

puudutatud isiku I kinnisasjal likvideeritud; märgitud avalduse lisas 12, dtl 34; samuti dtl 748

märgitud punase joonega). Kolleegium arvestab siinjuures, et avaldaja elab enda kinnisasjal

2-23-6405

aastaringselt, kuid puudutatud isik I kasutab Napsiku tee 10 kinnisasja vaid suviti (dtl 363,

516), samuti seda, et avaldaja kinnisasjal paikneb senise sissepääsu juures Lehiku tee 5

kanalisatsioonikaev, millele juurdepääsu peab avaldaja tagama, kusjuures samas kohas asuvad

ka avaldaja hooned ning kommunikatsioonid. Kuivõrd avaldaja peab tagama juurdepääsu

naabri kanalisatsioonikaevule, peab saama sõita endise sissepääsu juurde ning seda

eelduslikult suurema sõidukiga kui sõiduauto, mistõttu peab olema tagatud vajalik

pöörderaadius juurdepääsuteel, et igat liiki sõidukitega oleks võimalik avaldaja kinnisasjale

jõuda. Puudutatud isiku I esitatud videotelt nähtub maakohtu määratud juurdepääsu

kasutamine üksnes sõiduautoga, mitte suurema sõidukiga (dtl 734–740). Puudutatud isiku I

01.11.2024 esitatud asukohaskeemil on aga sõidukite manööverdamisel arvestatud Napsiku

tee 8 kinnisasjal asuva alaga, millele maakohus juurdepääsu ei määranud, mistõttu ei anna

nimetatud skeem adekvaatset ülevaadet manööverdamise võimalikkusest (dtl 599). Avaldaja

esitatud tõenditelt nähtuvalt ei ole suurema sõidukiga liiklemine juurdepääsuteel praegu

kehtestatud olukorras võimalik (dtl 619–622, 633–640) Ajaloolisel juurdepääsuteel on

erinevalt maakohtu määratud juurdepääsust lauge kurv, mis avaldaja kinnitusel on piisav igat

liiki sõidukite juurdepääsuks (dtl 34).

24.4. Alternatiivset mõistlikku võimalust avaldaja kinnisasja senise sissepääsuni

juurdepääsemiseks ringkonnakohus ei tuvastanud. Kuigi menetlusosalised arutlesid variandi

üle, kus juurdepääs kulgeb samas asukohas, kuhu selle määras maakohus, kuid jätkub mööda

Napsiku tee 12 ja Napsiku tee 10 kinnisasja piiri kuni senise sissepääsuni, ei ole see

kolleegiumi hinnangul mõistlik variant, kuivõrd mainitu tulemusel tekib vähemalt kaks kitsast

90-kraadist kurvi, millel igat liiki sõidukitega juurdepääsemiseks vajaliku manööverdamiseala

tõttu oleks vajalik koormata puudutatud isiku I kinnisasja veel suuremas ulatuses, ühtlasi

oleks selline juurdepääsutee pikem. Puudutatud isik I on sellisele variandile vastu vaielnud

ning toonud ka esile, et nimetatu eeldaks aia ümberrajamist ning ligikaudu 30 elupuu

(kõrgusega ~1,5–1,8 m) eemaldamist kogu ulatuses. Seega koormaks kolleegiumi arvates

nimetatud asukohas juurdepääs puudutatud isikut I ebamõistlikult. Samamoodi koormaks

avaldajat ebamõistlikult juurdepääsu jätmine vaidlustatud määrusega määratud kujule, s.o

üksnes avaldaja kinnisasja loodenurgani. Nagu kolleegium eespool märkis, vajab avaldaja

juurdepääsu senisesse sissepääsu ning see vajadus ei ole pelgalt mugavusest tingitud, vaid

tuleneb mh asjaolust, et avaldaja kinnisasjal asub kanalisatsioonitorustik ja naabri

kanalisatsioonikaev. Samuti peab avaldaja tooma enda kinnisasjale küttepuid, mille

transportimiseks on tarvis pääseda hoone ja kuuri juurde. Avaldaja tõi esile, et kui ta peab

senise sissepääsu juurde jõudmiseks uuest sissepääsust ületama enda kinnisasja, peab ta

selleks eemaldama haljastuse, sh 12 puud ja põõsast, lammutama kasvuhoone ning rajama uue

parkimisvõimaluse, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud. Ligi 50 aastat oli avaldaja

kinnisasjale faktiliselt juurdepääs tagatud üle puudutatud isiku I kinnisasja kulgeva tee ning

kui puudutatud isik I ei oleks enne kohtumenetlust teed üles kaevanud ja vana tee kasutamist

takistanud, oleks tee ja juurdepääs avaldaja kinnisasjani olemas. Kuigi puudutatud isiku I

seisukoha järgi oli vana tee porine (dtl 726–727) ning seda sai vaevu teeks nimetada, ei lükka

see ümber asjaolu, et faktiliselt oli tee olemas ning avaldaja seda teed ka kasutas. Liiatigi on

puudutatud isik I ise keeldunud avaldaja pakkumistest teed kruusaga täita või parandada (dtl

26; 19.09.2023 istungi protokoll ajamärk 00:28:44 dtl 262; dtl 743).

24.5. Ajalooline juurdepääsutee kulgeb küll puudutatud isiku I kinnisasja keskelt, kuid

seejuures paikneb puudututatud isiku I hoov juurdepääsuteest eemal, kuivõrd ajalooliselt,

enne erastamist oli Napsiku tee 10 kinnisasi väiksem ning piirnes teega. Seetõttu ei kaasne

juurdepääsu määramisega suuremat riivet puudutatud isiku I privaatsusele kui see varasemalt

on olnud. Avaldusele lisatud Harku Vallavalitsuse 01.11.2017 seisukoha järgi on AÜ Mets

generaalplaani (dtl 21) ja seisukoha koostamise ajal kehtivat olukorda (dtl 20) võrreldes näha,

2-23-6405

et maa ostueesõigusega erastamise käigus on aiandusühistu krundid saanud juurde lõiked

juurdepääsutee ja sellega piirneva ala osas (dtl 18). AÜ Mets generaalplaanilt nähtuvalt

piirnesid tänased Napsiku tee äärsed kinnisasjad teega ja ühtegi kinnisasja tee ei poolitanud

(dtl 21). Järelikult ei poolitanud kinnistuid Napsiku tee, vaid tee jäi neid kinnistuid läbima

pärast erastamist teiselt poolt Napsiku teed. Kolleegiumile jääb siinjuures arusaamatuks

puudutatud isiku I väide, et juurdepääsutee kulgemisel tema kinnisasja keskelt muutub oluline

osa kinnistust sisuliselt kasutuskõlbmatuks. Juurdepääsutee määramisega ükskõik millisest

puudutatud isiku I kinnisasja osalt võtab see puudutatud isikult I võimaluse juurdepääsualust

maa-ala kasutada muul otstarbel kui teena. Samas on puudutatud isik I läbivalt olnud

menetluses nõus sellega, et tema kinnisasi juurdepääsutee talumise kohustusega koormatakse.

Kuigi tee jagab puudutatud isiku I kinnisasja näiliselt kaheks, ei võta see kuidagi puudutatud

isiku I võimalust kasutada kinnisasja sihtotstarbeliselt edasi alal, mis jääb majast nn üle tee.

Lisaks tuleb märkida, et puudutatud isiku I kinnisasja poolitab oja, millega paralleelselt on

juurdepääsutee ajalooliselt kulgenud.

24.6. Puudutatud isiku I väitel, et vanasti teed sõidukitega ei kasutatud, vaid seal liigeldi

üksnes jala, ei ole praegusel juhul tähtsust. Puudutatud isik I on teinud võimatuks senise

juurdepääsu kasutamise ka jalgsi. Lisaks on avaldaja, kes elab Napsiku tee 12 kinnisasjal

aastaringselt, kinnitanud, et avaldaja ja teised Napsiku tee kinnistute omanikud, kellel olid

sõiduautod, kasutasid Napsiku teed mootorsõidukitega juba alates 1976. aastast, kuna

tegemist oli ainsa reaalse juurdepääsuga kinnistutele. Avaldaja väitel omandas puudutatud isik

I kinnistu 1990-ndatel aastatel ning rajas seejärel suvemaja asemele kahekorruselise elamu,

mille ehitamine eeldas paratamatult mootorsõidukite kasutamist.

24.7. Seoses puudutatud isiku I väidetega, et juurdepääsu määramine avaldaja taotletud viisil

on ohtlik, märgib kolleegium, et tee on nimetatud kohast kulgenud juba aastaid, sh on seal

sõidetud ka autodega (avaldaja väitel juba alates 1976. aastast). Arvestada tuleb, et Napsiku

tee 10 kinnisasjal paiknev juurepääsutee on mõeldud lisaks Napsiku tee 10 kinnisajale veel

üksnes ühele kinnisasjale pääsemiseks, mitte ei teeninda tee mitut kinnisasja. Kuivõrd teed

kasutab lisaks puudutatud isikule I juurdepääsuks vaid avaldaja ja tema pereliikmed või

külalised, ei saa rääkida suurest liikluskoormusest ja pidevast liikumisest Napsiku tee 10

kinnisasjal. Liiatigi on puudutatud isik I menetluses korduvalt avaldanud, et kasutab enda

kinnisasja vaid suvel, st suurema aja aastast avaldaja poolt tee kasutamine puudutatud isiku I

õigusi oluliselt ei riiva.

25. Kuivõrd kolleegiumi hinnangul on maakohus diskretsioonipiire ületanud ning juurdepääs

avaldaja kinnisasjale üle Napsiku tee 10 kinnisasja tuleb määrata teisest asukohast, muudab

ringkonnakohus selles osas maakohtu määrust, sh lisab määrusele uue juurdepääsu joonise.

Napsiku tee 2, 4, 6 ja 8 osas jääb maakohtu määrus muutmata, sest selles osas ei ole määrust

vaidlustatud. Avaldaja on taotlenud, et juurdepääsu pikkus oleks Napsiku tee 10 kinnisasjal

56,05 meetrit ja laius 3 meetrit. Kuivõrd ringkonnakohus peab poolte huve kaaludes kõige

mõistlikumaks juurdepääsutee asukohaks ajaloolist juurdepääsuteed, milliselt avaldaja enda

avalduses paluski juurdepääsutee määrata, rahuldab ringkonnakohus avaldaja avalduse selles

osas ning märgib juurdepääsu pikkuse ja laiuse vastavalt avaldaja esialgses taotluses

taotletule. Avaldaja avalduses taotletud juurdepääsutee laiuse osas vaidlust ei olnud.

26. Kuivõrd muutub juurdepääsutee asukoht ja selle alla jääv maa-ala puudutatud isiku I

kinnisasjal, tuleb sellele vastavalt muuta ka juurdepääsutasu. Kuna avaldaja ega puudutatud

isik I ei vaidlustanud maakohtu määratud juurdepääsutasu suurust ega esitanud ka

määruskaebemenetluse jooksul vastuväiteid maakohtu tasu arvutamise metoodika osas, lähtub

ringkonnakohus samast metoodikast. Maakohus selgitas menetlusosalistele juurdepääsutasu

2-23-6405

komponente ja andis võimaluse esitada tasu osas seisukohti ja tõendeid (dtl 261–263, 289–

291). Puudutatud isik I ei tõendanud, et taotletav juurdepääs vähendaks puudutatud isiku

kinnistu väärtust, puudutatud isik kaotaks kasutuseelise või tal jääks saamata tulu. Maakohus

tuvastas, et Napsiku tee 10 kinnistu pindala on 2475 m2 ja ruutmeetri väärtus 23,65 eurot ning

kuna Napsiku tee 10 kinnistule jääva servituudiala pindala on 119,31 m2, on kasutustasu

suuruseks 87,99 eurot aastas (= 23,65 x 119,31 x 3%, MHS § 81), millele lisandub hüvitis

maamaksu eest 3,34 eurot (69,23 eurot aastas, pindala 2475 m2; ruutmeetri hind 0,028 eurot;

servituudiala pindala 119,31 m2; 0,028 x 119,31). Kuivõrd ringkonnakohtu määratud

juurdepääsu pindala on 168,15 m2 (= 56,05 x 3), on kasutustasu suuruseks 119,30 eurot aastas

(= 23,65 x 168,15 x 3%), millele lisandub hüvitis maamaksu eest. Kuna juurdepääsutasu

maksmise kohustus tekib alates määruse jõustumisest ning maamaksu suurus võib igal aastal

muutuda, ei ole mõistlik maamaksu suurust määruse resolutsiooni kindla summana märkida.

Arvestades, et Napsiku tee 10 kinnisasja suurus on maakohtu tuvastatu kohaselt 2475 m2,

millest juurdepääsutee alla jääv osa on 168,15 m², moodustab juurdepääsutee 6,79% kogu

kinnisasjast. Seega lisandub kasutustasule 6,79% Napsiku tee 10 kinnisasja aastasest

maamaksust. Kuna Napsiku tee 10 kinnistut puudutavas osas jäi juurdepääsutee hooldamise

kohustus avaldaja kanda, ei lisandu juurdepääsutasule hüvitist korrashoiukulude eest.

27. Ringkonnakohus lisab määrusele joonise juurdepääsutee asukoha kohta. Ringkonnakohtul

ei ole käesolevas määruses võimalik esitada kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 36 esimese

lauses nimetatud viidet märkustega seotud õiguse, s.o juurdepääsu ruumiandmetele

maakatastris. Piiratud asjaõiguse ruumiandmete infosüsteem (PARI) ei näe ette võimalust

genereerida ruumiandmeid AÕS § 156 lg 1 alusel kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu määramise asjades (vt ka TlnRnKm 06.10.2025, 2-23-3450; TrtRnKm

18.09.2025, 2-20-8467, p 28; 17.09.2025, 2-25-14054, p-d 16–20). Ringkonnakohus esitab

märkustega seotud õiguste ruumiandmete paremaks mõistmiseks KRS § 36 teisest lausest

lähtuvalt seega käesoleva määruse lisana katastrikaardi skeemi, millel on märgitud

juurdepääsude asukoht. Määruse resolutsioon koostoimes määrusele lisatud kaardiga

võimaldab üheselt tuvastada juurdepääsu asukoha.

28. Praeguses asjas tuvastatud asjaolude alusel kindlaksmääratud juurdepääsuõigus ei välista

huvitatud isikul tulevikus juurdepääsutee kasutamise intensiivsuse või muude asjaolude

muutumise tõttu AÕS § 156 alusel kohtusse pöördumist, et muuta juurdepääsu, selle

tingimusi või tasu või lõpetada juurdepääsuõigus (RKTKm 20.04.2022, 2-19-5997, p 19;

04.03.2020, 2-17-12857, p 17.4).

29. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse ka osas, milles jäi rahuldamata tema taotlus

kohustada Napsiku tee 10 omanikku taastama mullaga kaetud ja muru külvamisega

likvideeritud Napsiku tee mõistliku aja jooksul samasse seisundisse nagu see oli enne tee

mullaga katmist ja muru istutamist ning kui maaomanik seda ise ei tee, lubada Napsiku tee

taastada Napsiku tee 12 kinnistu omanikul tulenevalt pinnasetee nõuetest. TsMS § 445 lg 1

esimene lause sätestab koosmõjus § 477 lg-ga 1, et kohus võib määruses menetlusosalise

taotlusel kindlaks määrata määruse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva.

Ringkonnakohus leiab, et nimetatud taotlus kuulub rahuldamisele. Puudutatud isik I ei ole

käitunud enne kohtumenetlust ega ka menetluse asjal heas usus, kui likvideeris

väljakujunenud tava alusel olemas olnud juurdepääsu avalikule teele, olles ise eelnevalt seda

juurdepääsu aastate jooksul probleemideta talunud, ning tõkestas juurdepääsu sellele teele

täielikult, paigaldades tee ette menetluse ajal ka aia. Kuigi puudutatud isik I pakkus avaldajale

võimalust pääseda enda kinnisasjale ligi teisest kohast enda kinnisasjal, ei taganud see

avaldajale tegelikku võimalust enda kinnisasjale võrdväärselt pääseda nagu ajalooliselt teelt.

Seega tuleb puudutatud isikul I likvideeritud juurdepääsutee omal kulul taastada. Puudutatud

2-23-6405

isikul I tuleb viia tee endisesse kasutamiskõlblikku olukorda määruse lisaks olevas

juurdepääsutee asukohas Napsiku tee 10 kinnisasjal, nii et juurdepääs oleks tagatud vastavalt

käesolevas määruses sätestatule.

Avaldaja on palunud tee taastada mõistliku aja jooksul. Kolleegium leiab, et kohus ei saa jätta

määrust vastavas osas lahtiseks, kuivõrd nimetatu võib tähendada, et teed ei taastata

määratlemata aja jooksul ning avaldajal puuduks jõustunud lahendiga määratud juurdepääs.

Kolleegiumi arvates on käesoleval juhul tee taastamiseks mõistlik aeg 40 päeva. Seetõttu

märgib kohus, et kohustus tuleb täita hiljemalt 40 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest.

Kui maaomanik seda ise ei tee, võib avaldaja taastada endise tee käesolevale määrusele

lisatud joonisel märgitud asukohas tulenevalt pinnasetee nõuetest. Ringkonnakohus märgib, et

tegemist ei ole uue tee ehitamise või rajamisega, vaid olemas olnud juurdepääsutee

taastamisega. Juurdepääsuteel liiklemiseks vajaliku seisundi taastamise kohustuse panekut

teeniva kinnistu omanikule on jaatatud ka kohtupraktikas (RKTKm 18.12.2025, 2-21-18029,

p 20; 16.06.2016, 3-2-1-180-15).

30. TsMS § 6186 lg 2 ja TsMS § 696 lg 3 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva

määruse peale.

Menetluskulude jaotus

31. Puudutatud isik vaidlustas maakohtu määruse ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu

määruse muutmise tõttu TsMS § 173 lg 3 tuleb üle vaadata määratud menetluskulude jaotus.

32. Maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda, sest maakohtu

hinnangul toimus menetlus avaldaja huvides. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ja leiab,

et siinsel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu

hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuigi

avaldaja pöördus kohtusse, et saada juurdepääs enda kinnisasjale, ei ole praegusel juhul õige

väita, et menetlus toimus vaid avaldaja huvides. Lisaks avaldaja taotletud juurdepääsuteele

hinnati kahte erinevat alternatiivi, et leida kõigi asjast puudutatud kinnisasjaomanike huvidega

kõige paremini arvestav lahendus. Seda arvesse võttes toimus menetlus kõigi menetlusosaliste

huvides ning menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.

Lisaks arvestab ringkonnakohus, et avaldaja kohtusse pöördumine oli tingitud puudutatud

isiku I tegevusest, kuid samas ei keelanud puudutatud isik I täielikult juurdepääsu enda

kinnisasjalt avaldaja kinnisasjale.

33. Eelneva tõttu jäävad ka määruskaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel

menetlusosaliste endi kanda.

34. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)