2-23-5886/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-5886

Kohtuasi

D.T hagi Korrashoid OÜ vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22.05.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

D.T apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2700 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja D.T (isikukood XXX)

Kostja Korrashoid OÜ (registrikood 12972926),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadri Lember

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 22.05.2025 otsus osas, milles maakohus jättis

rahuldamata D.T hagi Korrashoid OÜ vastu töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1

alusel nõutud hüvitise nõudes. Teha tühistatud osas uus otsus ja mõista

Korrashoid OÜ-lt D.T kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 900 eurot. Ülejäänud

osas jätta otsus muutmata.

2. Pärnu Maakohtu 22.05.2025 otsus on jõustunud osas, millega maakohus tuvastas

Korrashoid OÜ ja D.T vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse TLS § 88 lg 1 p 6 alusel; lõpetas D.T ja Korrashoid OÜ vahel 19.02.2023

sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.03.2023 ning kohustas

Korrashoid OÜ-d parandama Maksu- ja Tolliameti töötamise registris andmed

D.T ja Korrashoid OÜ vahel 19.02.2023 sõlmitud töölepingu kohta; mõistis välja

Korrashoid OÜ-lt D.T kasuks hüvitise TLS § 100 lg 5 alusel 450 eurot ja viivise

hüvitise 450 euro tasumisega viivitamise eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 19.03.2023 kuni hüvitise tasumiseni.

3. Rahuldada D.T apellatsioonkaebus osaliselt.

2-23-5886

4. Jaotada ringkonnakohtus kantud menetluskulud vastavalt otsuse

tervikresolutsioonis märgitule.

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Rahuldada D.T hagi Korrashoid OÜ vastu osaliselt.

5.2. Tuvastada Korrashoid OÜ ja D.T vahel sõlmitud töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 6 alusel.

5.3. Lõpetada D.T ja Korrashoid OÜ vahel 19.02.2023 sõlmitud tööleping TLS §

107 lg 2 alusel alates 19.03.2023 ning kohustada Korrashoid OÜ-d parandama

Maksu- ja Tolliameti töötamise registris andmed D.T ja Korrashoid OÜ vahel

19.02.2023 sõlmitud töölepingu kohta.

5.4. Välja mõista Korrashoid OÜ-lt D.T kasuks hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel 450

eurot.

5.5. Mõista Korrashoid OÜ-lt D.T kasuks välja viivis punktis 5.4. nimetatud

rahalise hüvitise tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 19.03.2023 kuni hüvitise tasumiseni.

5.6. Välja mõista Korrashoid OÜ-lt D.T kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 900

eurot.

5.7. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. D.T (hageja) esitas 18.04.2023 (täpsustatud 19.05.2023) Pärnu Maakohtule Korrashoid OÜ

(kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada töölepingu kahekordse ülesütlemise tühisus,

kohustada kostjat taastama Maksu- ja Tolliameti töötamise registris (TÖR) algne kanne

töölepingu lõpetamise osas – TLS § 86 lg 1 (ülesütlemine katseajal), välja mõista kostjalt

hageja kasuks TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis 450 euro ja hüvitise tasumisega viivitamise eest

viivist 3,92 eurot VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 järgi alates 19.04.2023 kuni nõude kohase

täitmiseni.

2. Hageja ja kostja vahel on oli sõlmitud meretööleping, mille kohaselt hageja töötas

puhastusteenindajana. Hageja töötas puhastusteenindajana TS Laevad OÜ-le kuuluval

reisiparvlaeval (RPL) Piret. Kostja lõpetas hagejaga sõlmitud töölepingu päeva pealt

19.03.2023 TLS § 86 lg 1 alusel. Hiljem muutis kostja TÖR-i kannet, mille kohaselt on

hagejaga tööleping lõpetatud TLS § 88 lg 1 p 6 alusel. Kostja ei ole esitanud pretensioone

hageja töö osas. Kostja jättis järgimata TLS §-s 96 ette nähtud 15-päevase etteteatamistähtaja

2-23-5886

töölepingu ülesütlemiseks. Seega on kostja kohustatud tasuma hagejale TLS § 100 lg 5 alusel

töölepingu ülesütlemisest etteteatamise aja 15 päeva rikkumise eest hüvitist 450 eurot,

arvestades, et hageja töötasu on 900 eurot kuus. Hageja märkis, et juhul kui kostja vaidleb

hagile vastu, siis palub hageja muuta kohtul töölepingu lõpetamise kvalifikatsiooni TLS § 2, §

3, § 104 lg 1, § 106, § 107 lg 1 ja § 109 lg 1 kohaselt ja hageja nõuab suuremaid rahalisi

hüvitisi.

3. Hageja paluski 08.07.2023 menetlusdokumendis kohtul muuta töölepingu lõpetamise

kvalifikatsiooni TLS § 2, § 3, § 104 lg 1, § 106, § 107 lg 1 ja § 109 lg 1 ning lisada

haginõuetele hageja nõue kostja vastu summas 2700 eurot (3 x 900) TLS § 109 lg 1 järgi.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

5. Hagejaga lõpetati tööleping TLS § 88 lg 1 p 6 alusel vastavalt TS Laevad OÜ RPL Piret

kapteni raportile, millega kapten oli hageja laevalt maha kirjutanud. TÖR-is tehti esimene

töölepingu lõpetamise kanne töötaja nõudmisel pühapäeval, 19.03.2023 TLS § 86 lg 1 alusel

ekslikult. Töönädala alguses vaatas kostja asjaolud uuesti läbi ning leidis, et korrektne

töölepingu lõpetamise paragrahv on TLS § 88 lg 1 p 6, kuna töötaja ei allunud tööandja

esindaja korraldustele, vaidles kõigile ja kõigele vastu ning segas teiste laevapere liikmete

tööd. Töösuhet hagejaga reguleerivad lisaks töölepingule töö sisekorraeeskiri laevadel ja TS

Laevade OÜ mereohutuse korraldamise süsteemi osaks olev koostööpartneri töötajate kord.

Kui kapten on otsustanud sisekorraeeskirjade ja töötajate korra rikkumiste alusel töötaja

laevalt maha kirjutada, siis ei ole kostjal TS Laevad OÜ koostööpartnerina õigust ega

võimalust töötajat tööle tagasi lubada. Laeval töötamise töösuhte eripära arvestades oli

põhjendatud hagejaga sõlmitud tööleping lõpetada.

6. Juhul kui töölepingu ülesütlemine oli õigusvastane ning peaks esinema alus kostjalt hageja

kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks, siis taotles kostja hüvitise

vähendamist. Hüvitise määramisel tuleb arvestada, et hageja töösuhe oli töölepingu

ülesütlemise ajaks kestnud väga lühikest aega (sisuliselt 16 päeva enne töölepingu erakorralist

ülesütlemist), hageja töölt eemaldamine oli tingitud laevakapteni otsusest, mis johtus hageja

enda konfliktsest käitumisest, sõbraliku töökeskkonna ohustamisest ja korraldustele

mitteallumisest. Kuna hagejal oli töölepingu ülesütlemise ajal katseaeg, siis oleks kostja

saanud töölepingu niikuinii lõpetada katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Sellisel juhul

oleks töötajale tulnud tasuda vaid 15 päeva etteteatamistähtajale vastav hüvitis ehk 450 eurot

(hageja nõue esialgses hagiavalduses) ning suurema hüvitise väljamõistmine oleks

põhjendamatu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Pärnu Maakohus rahuldas 22.05.2025 otsusega hagi osaliselt. Maakohus tuvastas hageja ja

kostja vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 6 alusel,

lõpetas hageja ja kostja vahel 19.02.2023 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates

19.03.2023 ning kohustas kostjat parandama TÖR-is andmed hageja ja kostja vahel

19.02.2023 sõlmitud töölepingu kohta. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise

TLS § 100 lg 5 alusel 450 eurot ja viivise sellelt hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 19.03.2023 kuni hüvitise tasumiseni. Maakohus jättis rahuldamata

hageja TLS § 109 lg-st 1 tuleneva hüvitise nõude. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

2-23-5886

8. Maakohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles vaidlus puudus:

-

pooled sõlmisid 19.02.2023 meretöölepingu nr 23/22. Hageja asus tööle TS Laevad OÜ

puhastusteenindajana (p 2.4), leping oli sõlmitud tähtajatult (p 2.2.);

-

18.03.2023 on RPL Piret kapten XXX koostanud raporti, mille kohaselt on 18.03.2023

laevast maha kirjutatud kostja töötaja (hageja), seoses laeva sisekorraeeskirjast TSL 6-04-

01-04 p-st 3.5 lähtuvalt – normaalse tööõhkkonna tagamiseks;

-

19.03.2023 kostja ütles hagejaga sõlmitud meretöölepingu erakorraliselt

etteteatamistähtaega järgimata üles töötaja mittesobivuse tõttu meeskonda;

-

töölepingu ülesütlemise avaldus on edastatud hagejale hageja e-posti aadressile XXX ;

-

TÖR-is märgiti 20.03.2023 hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 86 lg

1;

-

22.03.2023 muudeti TÖR-is hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 88 lg

1 p 6.

9. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja ja kostja olid 19.02.2023 sõlminud meretöölepingu,

ega ka selle üle, et leping oli kehtiv ja et kostja ütles selle ühepoolselt erakorraliselt üles.

Pooled ei vaielnud, et töölepingu ülesütlemise formaalseid eelduseid on järgitud. Kostja on

teinud töölepingu ülesütlemise tahteavalduse ja hageja on selle TsÜS § 69 lg 2 mõttes kätte

saanud.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused olid

täidetud. Asjaoludest nähtub, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1

p 6 alusel. TLS § 88 lg 1 p 6 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda

töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada

töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja

vastu. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles

öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole

ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või

muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Erakorraline ülesütlemine TLS

§ 88 lg 1 p 6 alusel eeldab mõjuva põhjuse olemasolu ning vaidluse korral peab tööandja

tõendama, et rikkumine oli piisavalt kaalukas ning seotud olulise lepingurikkumisega.

11. Kostja on välja toonud, et poolte töösuhe oli tavapärasest erinev seetõttu, et hageja töötas

parvlaeval, kus kogu laevapere allub kapteni korraldustele. Töösuhet reguleerivad lisaks

töölepingule ka töö sisekorraeeskiri laevadel. Töölepingu lahutamatuks osaks on ka TS

Laevad OÜ mereohutuse korraldamise süsteemi osaks olev koostööpartneri töötajate kord

(töölepingu p 1.5). Sisekorraeeskirja p 3.5 kohaselt on kaptenil õigus munsterdada laevalt

maha ükskõik milline laevapere liige, kui ta peab seda vajalikuks laeva ohutuse, turvalisuse,

keskkonnareostuse vältimise ja/või normaalse tööõhkkonna tagamiseks. Maha munsterdamine

põhjendatakse kirjalikult.

12. RPL Piret kapteni 18.03.2023 raportist nähtuvalt on kapten hageja laevalt maha kirjutanud

sisekorraeeskirja p 3.5 alusel normaalse tööõhkkonna tagamiseks, kuna hageja eiras korduvalt

lugupidava suhtlemise reegleid, mistõttu oli oht suuremate konfliktide tekkimiseks. Kostja on

hagejale ette heitnud, et hageja ei allunud kostja esindaja korraldustele, vaidles kõigile ja

kõigele vastu ning segas teiste laevapere liikmete tööd. Maakohus leidis, et kostja ei ole

tõendanud, et hageja on oma käitumisega põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja

vastu ning et hageja segas meeskonna ja kaastöötajate tööd, kuna oli valjuhäälne ning takistas

meeskonnaliikmete tööd ja liikumist. Tunnistaja F.G on küll istungil kinnitanud, et hageja

segas meeskonnaliikmete tööd, kuid tunnistaja on ka selgitanud, et ei viibinud kogu aeg laeval

2-23-5886

ning antud sündmuste juures ei viibinud, vaid on saanud nendest teadlikuks vahendatult.

Tunnistaja viibis üksnes hageja ja kapteni vestluse juures.

13. Tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtte kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel

hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole

enam kuidagi võimalik. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et lähtudes eeltoodust ning

tuginedes lojaalsuspõhimõttele peab tööandja teatud määral sallima ka sellist töötaja

käitumist, mis ei ole tööandjale kõige meelepärasem. Taunitava käitumise ehk rikkumise

esinemisel tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ja anda töötajale võimalus

käitumist parandada.

14. Väidetavalt hoiatasid nii tunnistaja kui ka laeva kapten hagejat, kuid hagejale kirjalikku

hoiatust tehtud ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkumised olid niivõrd kaalukad ja

olulised lepingurikkumised, mille esinemisel ei saaks tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse

põhimõttele tuginedes eeldada töösuhte jätkumist. Kostja ei ole rikkumiste kohta nõudnud

hagejalt ega laevapereliikmetelt ühtegi kirjalikku selgitust, mis viitab kaudselt asjaolule, et

kostja ei pidanud töötaja rikkumisi niivõrd oluliseks, et selgitust nõuda. Kostja on selgitanud,

et ta on eelnevalt suuliselt hageja tähelepanu pööranud asjaoludele, et hagejal tuleb parandada

oma suhtlemislaadi.

15. Hagejaga sõlmitud meretöölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 6 alusel ei vastanud

seaduse nõuetele. Hoiatamisest järgmisel päeval töölepingu ülesütlemine ei ole seaduspärane.

Töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks

jätkuda. Rikkumise parandamiseks tuleb anda mõistlik tähtaeg, mida kostja teinud ei ole

(VÕS § 196 lg 2). Hoiatada tuleb siis, kui sellel on mõistlik tulemus ning hoiatamise mõte on

juhtida tähelepanu töötaja ebasobivale käitumisele. Kui uue võimaluse andmine ei ole

võimalik ning on selge, et rikkumine on niivõrd tõsine, et töösuhte jätkamine ei ole võimalik,

siis peab tööandja põhjendama, miks töösuhe töötajaga ilma eelneva hoiatuseta lõpetatakse.

Kostja ei ole seda teinud, kostja on ülesütlemisteate edastamisel viidanud üksnes töötaja

mittesobivusele meeskonda. Eeltoodust tulenevalt ei olnud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 6

alusel lõpetamise materiaalsed eeldused täidetud ja töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg

1 järgi tühine.

16. TLS § 107 lg 1 näeb ette, et kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest

tuleneva aluse puudumise tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.

Sama paragrahvi teise lõike järgi lõpetab kohus töötaja või tööandja taotlusel töölepingu ajast,

mil see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja soovil tuleb lõpetada

meretööleping alates 19.03.2023 ja kohustada kostjat tegema sellekohased kanded TÖR-is.

17. TLS § 97 lg 2 p 1 järgi peab erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama vähemalt

15 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud alla ühe tööaasta. Poolte

vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja sai ülesütlemisavalduse 19.03.2023 kätte ja seega

oleks tulnud tööleping lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel alates 03.04.2023. Kuna tööandja ei ole

järginud ülesütlemisest ette teatamise tähtaegu, on hageja esitanud TLS § 100 lg-s 5 sätestatud

hüvitise nõude. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette

vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või

tööandjal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu

ülesütlemisest vähem ette teatati. Hageja TLS § 100 lg-st 5 tulenev hüvitise nõue summas 450

eurot on põhjendatud.

2-23-5886

18. TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitise nõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju

hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse TLS § 1 lg 3 järgi võlaõigusseaduse 7. peatüki

sätteid (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-79-13, p 32.3). VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise

eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,

milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Riigikohtu praktika kohaselt hõlmab TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitis

erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju

(saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud

mittevaraline kahju. TLS § 109 lg 1 järgse hüvitise maksmise eesmärgiks on hüvitada

töötajale tulu, mis tal jäi saamata töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu.

19. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei ole põhjust mõista kostjalt välja 3 kuu keskmise

töötasu suurust hüvitist 2700 eurot, kuna see ei ole kõiki töösuhte ja selle lõpetamise

asjaolusid kogumis kaaludes proportsionaalne. Hageja töösuhe oli töölepingu ülesütlemise

ajaks kestnud väga lühikest aega (16 tööpäeva) ning hageja töölt eemaldamine oli tingitud

hageja käitumisest. Maakohus leidis, et kuna põhjendatud on hüvitise väljamõistmine

etteteatamistähtaja järgimata jätmise tõttu, siis täiendava hüvitise väljamõistmine ei ole

põhjendatud.

20. Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, siis jäid menetluskulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

21. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu 22.05.2025

otsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ja teha uus otsus, millega hagi täielikult

rahuldada.

22. Maakohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata hageja TLS § 109 lg 1 alusel esitatud hüvitise

nõude. Kui maakohus tuvastas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine ja lõpetas

töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, siis ei saanud kohus jätta hüvitist välja mõistmata TLS §

109 lg 1 alusel. Selline otsus on hageja suhtes ebaõiglane. TLS § 109 lg 1 alusel makstav

hüvitis ei sõltu töötaja staažist tööandja juures. Hüvitise suurust ei saa muuta nulliks, kui

töötaja on töötanud tööandja juures terve kuu, kui samal ajal tööandja kasuks väljamõistetav

hüvitis töötajalt oleks töölepingu rikkumise korral ühekordne kuutasu, arvestamata tööstaaži.

Vastustaja seisukoht

23. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

osaliselt osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu hüvitise

väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse ja

mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 900 eurot.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

2-23-5886

25. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohtu otsust ei

ole vaidlustatud osas, millega maakohus hageja hagi rahuldas. Osas, milles maakohtu otsust ei

ole vaidlustatud, on see TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud ning

selles osas ringkonnakohus maakohtu otsust apellatsioonkaebuse alusel üle ei kontrolli.

25.1. Hageja on apellatsioonkaebuses märkinud, et ta ei nõustu maakohtu otsusega ka osas,

milles maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse 26.03.2025 protokolli parandamiseks.

Hageja palub ringkonnakohtul parandada protokoll. Ringkonnakohus selgitab, et ei saa

parandada maakohtu 26.03.2025 protokolli. Protokolli parandamist reguleerib TsMS § 53.

TsMS § 53 lg 1 teine lause näeb ette, et protokolli tehakse parandused asjaomase isiku

vastuväite alusel, kui kohus sellega nõustub. TsMS § 53 lg 1 kolmanda lause kohaselt

vastuväide, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Praegusel

juhul ei ole maakohus nõustunud hageja vastuväidete alusel protokolli parandama. Seega on

hageja vastuväited, millega maakohus pole nõustunud ning neid ei ole ka protokolli kantud,

siiski protokolli lisaks ning nendega on võimalik asja arutamisel arvestada (dtl 209–215).

25.2. Kuigi hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles see jäeti rahuldamata, siis on

hageja esitanud kaebuses ka väited, milles ta ei nõustu maakohtu otsuse kirjeldava osaga ega

maakohtu seisukohtadega hagi rahuldamise osas. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei saa

vaidlustada maakohtu otsuse kirjeldavat osa ega ka maakohtu põhjendustes hagi

rahuldamiseks tehtud järeldusi, milles need on seotud hagi rahuldamisega. TsMS § 457 lg 1

kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalisele kohustuslik osas, milles otsuse

resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti.

Järelikult toob selle sätte järgi pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse

resolutsioon. Otsuse põhjendav osa ei mõjuta iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu ei

ole otsus vaidlustatav ilma otsuse resolutsiooni peale apellatsioonkaebust esitamata.

25.3. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust vaid

osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu TLS § 109 lg 1 alusel

nõutava hüvitise ja sellega seonduva viivise nõudes.

26. TLS § 109 lg 1 järgi, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s

2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatut. Kohus või

töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise

asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja

toetuste võrra.

27. Maakohus on eksinud kostjalt hüvitise välja mõistmata jätmisel TLS § 109 lg 1

kohaldamisel. Samuti on maakohus rikkunud hüvitise välja mõistmata jätmisel TsMS § 442

lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, sest otsusest ei selgu, kas ja kui suures

ulatuses või millistele asjaoludele tuginedes on põhjendatud hageja kasuks väljamõistatava

hüvitise vähendamine.

28. Käesolevas tsiviilasjas on maakohus otsusega osas, milles see on jõustunud, lõpetanud

poolte vahel 19.02.2023 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.03.2023. Kuna

kohus on lõpetanud hagejaga (töötajaga) sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, siis on

hagejal õigus nõuda kostjalt (tööandjalt) hüvitise tasumist hageja kolme kuu töötasu ulatuses

TLS § 109 lg 1 alusel.

2-23-5886

29. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kui maakohus on kostjalt hageja kasuks välja

mõistnud hüvitise TLS § 100 lg 5 alusel, siis hüvitise väljamõistmine TLS § 109 lg 1 alusel ei

pruugi olla põhjendatud seetõttu, et tegemist oleks täiendava hüvitisega. TLS § 109 lg-s 1

ettenähtud hüvitise puhul ei ole tegemist täiendava hüvitisega TLS § 100 lg 5 alusel

väljamõistetavale hüvitisele. Kui TLS § 100 lg-s 5 ette nähtud hüvitist peab tööandja maksma

selle eest, mille võrra (seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud tähtaeg) ta

töölepingu ülesütlemisest on töötajale vähem ette teada andnud, siis TLS § 109 lg-s 1

sätestatud hüvitis on töötajale ette nähtud töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Samas on

maakohtul jäänud tähelepanuta, et kui töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, siis ei

ole hagejal alust saada TLS § 100 lg-s 5 sätestatud hüvitist, kuid tal on õigus nõuda kostjalt

sama rahasummat saamata jäänud töötasuna TLS § 35 alusel (RKTKo 15.06.2022, 2-20-

16369, p 15.4).

30. Kuna maakohtu otsus on jõustunud osas, milles kostjalt on hageja kasuks välja mõistetud

hüvitis 450 eurot töölepingu ülesütlemisest töötajale vähem ette teada andmise eest TLS § 100

lg 5 alusel, siis on igal juhul põhjendamatu kostja väide, et sama hüvitise saanuks kostjalt

välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel. Kolleegium ei nõustu kostjaga ka selles, justkui hageja

oleks esialgse hüvitise nõude 450 eurot asendanud hüvitise nõudega 2700 eurot. Asja

materjalidest nähtuvalt ei saanud praegusel juhul kostjale jääda selgusetuks, et hageja nõuab

kostjalt hüvitist nii TLS § 100 lg 5 alusel summas 450 eurot kui TLS § 109 lg 1 alusel

summas 2700 eurot. Maakohus on 02.12.2024 määruses selgesõnaliselt loetlenud hageja

nõuded, mida menetletakse, s.o hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja nii hüvitis

TLS § 100 lg 5 alusel 450 eurot ning viivis kui ka hageja rahalisele nõudele lisatav summa

2700 eurot TLS § 109 lg 1 järgi. Hageja nõudis hüvitist selle aja eest, mille eest talle

töölepingu ülesütlemisest vähem ette teada anti, kui hageja nõudis hüvitist selle eest, et kostja

lõpetas temaga töölepingu ebaseaduslikult. Selliselt on hageja nõudeid mõistnud ka kostja

ning on hageja eeltoodud nõuetele esitanud oma vastuväited.

31. Apellatsioonimenetluses vaidlevadki pooled jätkuvalt TLS § 109 lg-st 1 tuleneva hüvitise

suuruse üle.

32. Ringkonnakohus tuvastab ja pooled ei vaidle selle üle, et hageja keskmiseks ühe kuu

töötasuks oli 900 eurot. Ringkonnakohus tuvastab ja pooled ei vaidle selle üle, et hageja

töösuhe kostja juures kuni töölepingu ülesütlemiseni kestis üks kuu. Hageja on palunud

kostjalt välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hageja kolme kuu keskmise töötasu, s.o 2700

eurot. Kostja vastuväidete kohaselt ei peaks ta hagejale üldse hüvitist tasutama. Kolleegium

saab aru, et kostja sooviks on vähendada hüvitise suurust nullini. Praegusel juhul ongi vaidlus

selles, kas töölepingu ülesütlemise asjaolusid arvestades on põhjendatud vähendada hagejale

kolme kuu keskmise töötasu suurust hüvitist.

33. Maakohus on jätnud kostjalt hageja kasuks hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel välja

mõistmata, millega on sisuliselt vähendanud kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat hüvitist

nullini. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hüvitise määramisel saab arvestada asjaolu, et

töösuhe hagejaga oli töölepingu ülesütlemise ajaks kestnud väga lühikest aega, kuid ei saa

nõustuda, et see oli kestnud vaid 16 päeva. Pooled ei vaielnud, et töösuhe kestis üks kuu.

Maakohus võttis hüvitise määramisel vastuoluliselt arvesse, et hageja töölt eemaldamine oli

tingitud hageja käitumisest. Maakohtu otsuses ei leidnud tuvastamist, et hageja käitumise tõttu

oli hageja töölt eemaldatud. Vastupidi, maakohus tuvastas töölepingu ebaseadusliku

ülesütlemise eelkõige sel põhjusel, et kostja ei tõendanud, et hageja on oma käitumisega

põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu (et hageja segas meeskonna ja

kaastöötajate tööd, kuna oli valjuhäälne ning takistas meeskonnaliikmete tööd ja liikumist).

2-23-5886

Sellest saab lähtuda ka ringkonnakohus. Olukorras, kus maakohus ei tuvastanud hagejale

etteheidetavat käitumist, ei saanud maakohus hüvitise määramisel seda arvesse võtta. Kostja

viidatud maakohtu otsuse p-s 20 on maakohus üksnes kirjeldanud kostja esitatud seisukohti.

Pooled ei vaidle selle üle, et 18.03.2023 koostas RPL Piret kapten XXX raporti, mille

kohaselt on 18.03.2023 laevast maha kirjutatud kostja töötaja (hageja), seoses laeva

sisekorraeeskirjast TSL 6-04-01-04 p-st 3.5 lähtuvalt – normaalse tööõhkkonna tagamiseks.

Kostja pole aga tõendanud hagejale etteheidetavat käitumist, mida on kirjeldatud hageja

laevast maha kirjutamise raportis. Seega ei ole võimalik järeldada, et kui laeva kaptenil on

laeval töötamise töösuhte eripära arvestades alati võimalik töötaja laevalt maha kirjutada, siis

on hageja ja kostja töösuhte lõpetamine põhjustatud hageja käitumisest.

34. Vastuseks hagejale märgib kolleegium, et kuigi TLS § 109 lg 1 hüvitise eesmärgiks on

takistada tööandjat ebaseaduslikult töölepingut lõpetamast, siis olukorras, kus töölepingu

ülesütlemine osutub tühiseks, ei ole välistatud TLS § 109 lg 1 järgi hüvitise vähendamine.

Hüvitise maksmine tulebki kõne alla üksnes juhul, kui kohus või töövaidluskomisjon

tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine või tühistatud, ja lõpetab töölepingu tööandja

või töötaja taotlusel TLS § 107 lg 2 alusel. Kolleegiumi arvates on kohtupraktikaga

kooskõlas, et hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, sh poolte töösuhte

kestust, et hüvitis oleks õiglane. Ühekuulist töösuhet, mille eest on töötajal õigus saada

töötasu ühe kuu eest, saab pidada asjaoluks, mis õigustab seaduses ettenähtud kolme kuu

suuruse töötasu vähendamist proportsionaalselt töötatud ajaga. Tulenevalt eeltoodust ja TsMS

§ 233 lg-st 1 on praegusel juhul mõistlik hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta töösuhte

ajalist kestust üks kuu ja õiglaseks hüvitiseks saab töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest

pidada ühe kuu keskmise töötasu suurust hüvitist. Seega on põhjendatud vähendada TLS §

109 lg 1 ette nähtud hüvitise määra hageja ühe kuu keskmise töötasuni, s.o 900 euroni.

35. Lähtudes eeltoodust tuleb hageja hüvitise nõue TLS § 109 lg 1 alusel rahuldada osaliselt

ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis 900 eurot TLS § 109 lg 1 alusel.

Menetluskulude jaotus

36. Kuigi maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, ei ole praegusel juhul kolleegiumi arvates

põhjendatud kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga muuta maakohtu menetluskulude

jaotust. Maakohtus kantud menetluskulude jaotamisel lähtub kolleegium menetluskulude

jaotust hagi osalise rahuldamise korral reguleerivast TsMS § 163 lg-st 1 ning kolleegiumi

arvates on õiglane jätta kummagi poole kantud menetluskulud poole enda kanda.

37. Kuivõrd hageja vaidlustas apellatsioonkaebusega üksnes hagi rahuldamata jätmist ning

apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel samuti poolte endi kanda.

38. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

2-23-5886